Liikudes madala süsiniksisaldusega Soome poole

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Liikudes madala süsiniksisaldusega Soome poole"

Väljavõte

1 Liikudes madala süsinikusisaldusega Soome poole Soome valitsuse ennetav kliima- ja energiapoliitika raport Teel vähese süsinikusisaldusega ühiskonna suunas Inimkond võib peagi sattuda silmitsi kliimamuutustest põhjustatud kriisiga. Jätkates vanaviisi võib järjest muutuv ilmastik põhjustada probleeme suurele hulgale inimkonnast ning hävitada ökosüsteemi. Prognoosi kohaselt suureneb kliimamuutuste tagajärjel ekstreemsete ilmastikunähtuste hulk. Sagedasteks muutuvad põuad ja üleujutused, mis seavad ohtu paljude liikide püsimajäämise ning põhjustavad haiguste levikut. Kliimamuutus põhjustab ka suuri finantskulutusi, suurendab vaesust ning süvendab näljahäda. Kuid on ka võimalus valida teine tee - vähendada järsult globaalset kasvuhoonegaaside emissiooni, mille tagajärjel globaalne soojenemine tõuseks mõõdukas tempos. Inimese nutikuse ning uute tehnoloogiate abil, kasutades avalikku poliitikat ja meetmeid ning kaasates kodanikke, on võimalik sillutada tee madala süsinikusisaldusega ja süsinikuvabade ühiskondadeni. Kui poliitikat teadlikult planeerida on võimalik kliimamuutustest põhjustatud kriisi ärahoidmiseks planeeritud kulusid hoida mõistlikes piirides. Kliimamuutuste kaitse pakub ühtlasi ka uusi suuri võimalusi tootlikkusele, tehnoloogiale ja töökohtadele. Vähese süsinikusisaldusega tooted ja teenused võivad saada Soome majanduse uueks nurgakiviks. Soomel on olemas kõik eeldused saamaks kliimakaitse alaselt juhtivaks riigiks. Emissioonide vähendamine nõuab tugevaid ja kiireid meetmeid kõikidel ühiskonna tasanditel ja sektorites. Valitsus, ettevõtted, erinevad organisatsioonid ja kodanikud kõik tuleb kaasata. Üleminek madala süsinikusisaldusega ühiskonnale nõuab üldist üleriigilist konsensust ja arenguraport on üks selle konsensuse saavutamise viise. Mida peaks tegema, et ära hoida kliimamuutustest põhjustatud kriisi? Inimene on muutnud atmosfääri koostist tootes suurel hulgal kasvuhoone gaase. Selle tagajärjel on maailma keskmine temperatuur juba kerkinud 1 kraadi võrra.

2 Peamised kasvuhoonegaaside tekitajad on põlevad fossiilsed kütused, kivisüsi, nafta ning lageraie. Kui kasvuhoonegaaside emissioone ei piirata võivad nad järgmise 30 aasta jooksul kahekordistuda. Paremal juhul tõuseb maailma keskmine temperatuur ainult 2 kraadi võrreldes eel-tööstuslike aegadega, halvemal juhul võib see tõusta ligi 7 kraadi. Intensiivne soojenemine võib algatada pöördumatuid ja katastroofilisi muudatusi. Näiteks, edasine temperatuuri paarikraadine soojenemine võib viia Gröönimaa igikeltsa pideva sulamiseni ning tervete ökosüsteemide kokkuvarisemiseni nagu näiteks Amazonase vihmametsad. Eesmärk on peatada kliima soojenemine, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui maksimaalselt kahe kraadi võrra. See aga tähendab, et globaalsed emissioonid peaksid järsult vähenema paari aasta jooksul. Sajandi keskpaigaks peaksid globaalsed emissioonid olema vähenenud juba vähemalt 50%, võibolla isegi 80%. Näib, et radikaalne emissioonide vähendamine oleks tehniliselt võimalik, ja taskukohase fossiilse kütuse ammendumine käsikäes tehnoloogia arenguga muudaks selle pingutuse lihtsamaks. Ometi on väga vähe aega, et muuta praegust arengusuunda ning seetõttu on vajalikud efektiivsed meetmed. Iga tegevusetu aasta mitte üksi ei muuda raskemaks kliima soojenemise pidurdamist 2 kraadi juures, vaid suurendab ka kulutusi emissioonide vähendamisele. Kliimamuutuse poolt põhjustatud hädaohu tõsidus peab kajastuma ka poliitikas, mis on suunatud selle hädaohu ärahoidmiseks Soome annab rahvusvahelise koostöö raames oma panuse kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisse, et saada ühiste pingutustega kontrolli alla globaalne soojenemine ja hoida temperatuuri tõusu maksimaalselt kahe kraadi piires Kliimakaitse väljakutse globaalse poliitika jaoks Maailm jagab ühtsama atmosfääri, kuid vastutus kliimamuutuste põhjustamise eest varieerub märgatavalt. Peaaegu 4/5 emissioonidest, mis kogunevad atmosfääris

3 pärinevad tööstusmaadest. Teisest küljest, emissioonide kasv tuleb peamiselt tärkava majandusega riikidest nagu Hiina ja India. Kahe kraadi eesmärk nõuab, et tööstusmaad vähendaksid oma emissioone % võrra aastaks Sama ajaga peaksid tormakalt arenevad ja kasvavad maad suutma samuti vähendada emissioone 15-30%. Kõige raskem ülesanne on jaotada emissioonide vähendamist riikide vahel õiglasel moel. Euroopa Liit on rahvusvahelise kliimakaitse mootor. Soome on kliimakaitse valdkonnas heaks eeskujuks teistele ning toetab Euroopa Liidu juhtivat rolli. Kõik riigid peaksid ühendama oma jõupingutused võitluses kliimamuutustega. Kliimamuutus on üleilmne küsimus, millel on majanduslik, sotsiaalne, poliitiline ja isegi turvalisuse mõõde. Soome toetab klimaatilise vaatenurga kaasamist kõikidesse rahvusvahelistesse koostööprojektidesse ning välis- ja kaubanduspoliitikasse. Võitlus kliimamuutuste vastu nõuab metsaraiete peatamist ja jätkusuutliku metsanduse omaks võtmist. Rahvaarvu kasv peab samuti aeglustuma määral, mil oleks tagatud kõigile vähemalt algharidus ja suureneks pereplaneerimise teenuste kättesaadavus. Kliimakaitse põhjustab suuri kulutusi arenevatele maadele, mida nad ei suuda üksi kanda. Seetõttu on vaja need puudujäägid katta avalikust ja erasektorist: nii industrialiseeritud riikidest kui ka arengumaadest endist. Samuti tuleks kaaluda uusi rahastamisviise, nagu näiteks rahvuvahelised maksud. Kindel samm on astutud saavutamaks laialdast ja efektiivset kokkulepet kliima läbirääkimistes Soome eesmärk on arendada ja võtta omaks jätkusuutlikud lahendused, mida saaks kliimakaitseks kasutada ka mujal maailmas Näiteid madala süsinikusisaldusega arengu stsenaariumitest Plaanis on luua tulevasi arengusuundi iseloomustav terviklik kirjeldus. Seda saab kasutada illustreerimaks võimalikke tulevikusuundi, mis põhinevad teatud eeldustel. Siiski ei ole need lihtsalt ennustused ega ürita ette aimata, milline tulevik välja näeb.

4 Arenguraporti jaoks koostati Soome jaoks 4 stsenaariumit. Kõik stsenaariumid erinevad üksteisest valdkonniti nagu näiteks energia tarbimine, linnastruktuur ja erinevad energia vormid. Igal variandil on omad nõrkused ja tugevused. Valitsus ei ole võimalike stsenaariumite suhtes võtnud mingisugust seisukohta, samuti ei ole nad välja valinud varianti, mida rakendada. Eeldus liikumaks madala süsiniksisaldusega Soome suunas on saavutada läbimurre üleilmses kliimamuutusega võitlemise arengus. Selle jaoks peab suur hulk suurriike kehtestama ranged emissiooni limiidid. Madala süsinikusisaldusega ühiskond eeldab märgatavat paranemist energia otstarbekas kasutamises igas eluvaldkonnas, eriti ehitus-, tööstus- ja transpordivaldkonnas. Samuti on vajalik madala süsinikusisalduse tehnoloogia areng, paigutus ja hajutatus. Iga stsenaariumi puhul, tõuseb märgatavalt vajadus taaskasutatava energia järele. Mõne stsenaariumi puhul on emissioonide vähendamine seotud selliste teguritega nagu süsiniku kogumine ja hoiustamine ning uute tuumaenergia tehaste rajamine. Transpordis on võimalik emissioone vähendada võttes omaks elektriautod ja jätkusuutlikud biokütused ning võttes kasutusele meetmed, mis suurendaksid ühistranspordi kasutamist, jalgrattaga sõitmist ning jalgsi käimist. Soome eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside emisioone 80% võrra aastaks 2050 võrreldes 1990 aasta tasemega, andes sellega oma panuse rahvusvahelisse koostöösse võitluses kliimamuutustega. Lühi- ja keskmise pikkusega eesmärkideks on seatud emissioonide vähendamine kiirusega, mis võimaldab pikaajalise eesmärgi täitmist. Jätkusuutlik kliimapoliitika Kliimakaitse meetmed toetavad sageli jätkusuutlikku arengut, kuid võivad seda ka takistada. Jätkusuutlik kliimapoliitika toetab selliseid lahendusi nagu ühistransport ja energiasäästlikus, mis mitte ainult ei aita vähendada emissioone, vaid toovad kaasa ka

5 muud sotsiaalset kasu. Tuleb kõrvaldada meetmed, mis on vastuolus jätkusuutliku arenguga. Laias laastus on kliima ka õigluse küsimus. Esimesi ja kõige tugevamaid kliimasoojenemise mõjutusi tunnevad vaesed riigid ja vaesed inimesed kõikides riikides. Teisest küljest on kliimapoliitika mõjud sageli ka ebaühtlaselt jaotunud. Eelised ja puudused peab võrdsustama rahvusliku majanduse tasemel, hülgamata ühtegi rahvusgruppi. Kliimakaitse peab arvesse võtma ka regionaalseid ja soolisi õigusi. Praegu kasutatavad näitajad ei võta jätkusuutlikku arengut piisavalt arvesse. Seetõttu tuleks jätkusuutliku arengu indikaatoreid arendada edasi nii, et nad võtaksid arvesse riigi SKPd (siseriiklik koguprodukt). Kuigi emissiooni vähendamise kulusid on võimalik hoida mõistlikena, võib üleminek madala süsinikusisaldusega ühiskonnale aeglustada majanduskasvu. Teisest küljest jälle tõstavad paljud lahendused, mis vähendavad kasvuhoonegaaside emissioone inimeste heaolu. Energiasäästlik ehitus vähendab näiteks kulutusi energiale ning rattasõit või jalutamine mõjub hästi inimeste tervisele. Esmased kliimapoliitika abinõud on valitud nii, et nad oleksid ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlikud. Jätkusuutliku heaolu näitajad peaksid olema arendatud nii, et need täiendaksid SKPd Küllus koormamata kliimat Ligi 2/3 Soome kasvuhoonegaaside emissioonist saavad alguse fossiilsete kütuste põlemisest ja energia tootmisest. Transpordist tuleneb ainult viiendik emissioonidest, samas kui tööstusprotsessid, põllumajandus ja jäätmekäitlus hoolitsevad ülejäänu eest. Mahukas ja kiire emissioonide vähendamine on vajalik igas sektoris. Hoolimata väikestest edusammudest, vajab olukord radikaalseid uuendusi ja tehnoloogilisi hüppeid.

6 Energiasäästlikkuse ja energia säilitamise alased edusammud on emissioonide vähendamise puhul võtmetähtsusega. Märkimisväärne potentsiaal veelgi efektiivsemaks energiasäästmiseks on olemas nii Soomes kui kogu maailmas. Energiasäästlikkuse tõhustamine on sageli odavaim viis vähendamaks emissioone. Energia tootmises peaks vahe-eesmärgiks olema madala emissiooniga energia süsteem ning lõppkokkuvõttes kasvuhoonegaaside emissioonita energiasüsteem. See omakorda nõuab aga, et taaskasutatava energia tootmist edaspidi suurendataks. Sõltuvalt poliitilistest valikutest võib ka tuumaenergial ja süsiniku kogumisel ning ladustamisel olla oma roll. Kliimakaitse ja konkurentsivõime ei pea olema üksteisele takistuseks. On eluliselt oluline saavutada rahvusvaheline kokkulepe, mis määraks ära piirangud kasvuhoonegaaside emissioonidele, kattes nii suurt osa üleilmsetest emissioonidest kui võimalik. Konkurentsivõimega seonduvad mured saab hajutada püüeldes soodsama kliimapoliitika poole ning toetades kohanemist tööstuslike harudega, mis on kõige haavatavamas positsioonis. Erinevaid võimalusi võib leida ka jätkusuutlikust tehnoloogiast. Uus tehnoloogia võib aidata kaasa emissioonide vähendamisele ja vähendada vastavaid kulusid. Seda saab samuti kasutada ka uute oskuste ja töökohtade loomiseks ning ekspordi tulude suurendamiseks. Sellise tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu tuleks propageerida läbi tugeva poliitika ja vastavate meetmete. Energia säilitamine ja energiasäästlikuse tõhustamine on prioriteediks kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisel Võetakse kasutusele meetmed, et jätkusuutlikust tehnoloogiast saaks Soome majanduse nurgakivi. Kliimakaitse ja igapäeva elu Enamus soomlasi on nõus võtma midagi ette, et vähendada kasvuhoonegaaside emissioone. Ühiskond peab tegema selle täideviimise inimestele võimalikult lihtsaks ning julgustama inimesi võtma vastu kliimasõbralikke otsuseid.

7 Suurem osa argielu poolt põhjustatud koormusest keskkonnale pärineb kolmest allikast: transport, majapidamine ja toit. Kõigis neis sektoreis tuleb kodanikele anda konkreetsed vahendid, millega võidelda kliimamuutuste vastu, et igaüks saaks anda oma panuse. Üleminek madala emissiooniga transpordisüsteemile eeldab, et autode kütusesäästlikus paraneks. Fossiilsed kütused tuleb asendada elektriliselt toodetud ja vähese emissiooniga energiaga ja biokütustega. Autotranspordi nõudlust tuleb vähendada, ja ühistranspordi kasutamine, jalgrattaga sõitmine ja jalgsi käimine peavad muutuma populaarsemaks. Elamud ja teenindushooned toodavad Soomes ligi 30% kasvuhoonegaasidest. Kütteenergia ja majapidamiselektri suurem efektiivsus ja emissoonita energia allikate kasutuselevõtt võivad märgatavalt vähendada majapidamiste poolt põhjustatud koormust keskkonnale. Mis puudutab toitu, siis tekitavad peamiseid emissioone loomsed tooted. Toidust põhjustatud kasvuhoonegaaside emissioone saab vähendada mitmekesise toiduvaliku ja erinevate dieetide abil. Et toetada madala kasvuhoonegaaside emissiooniga eluviisi, vajavad inimesed kättesaadavat ja usutavat infot argielu valikute mõju kohta. Võimalik abimees tulevikus on kliimamärgis, mis annab informatsiooni kasvuhoonegaaside emissiooni kohta, mis antud toote poolt on tekitatud. Informatsioon, kodanike igapäeva elu valikute kohta, mis mõjutavad kliimat tehakse kergesti kättesaadavaks. Mis puutub uutesse ehitistesse, siis seal toimub järkjärguline üleminek passiivsetele majadele, samas kui olemasolevad ehitised nõuavad olulisi täiendusi energiasäästlikkuse parandamiseks. Kliimamuutusega kohanemine Juba atmosfääri sattunud kasvuhoonegaaside tõttu võib kliima soojenemine mõningal määral jätkuda. Seetõttu tuleb lisaks kliimamuutuste leevendamisele võtta kasutusele ka meetmed kohanemaks kliimamuutuse tagajärgedega.

8 Mida kiiremini pannakse ülemaailmsele soojenemisele piir, seda lihtsam on sellega ka kohaneda. Samuti, mida agressiivsemalt kliima soojeneb, seda raskem ja kallim on kohanemine kliimamuutustega. Samas mõningate kliimamuutustega ei olegi võimalik kohaneda. Soomes soojeneb kliima keskmisest kiiremini. Isegi kui globaalne soojenemine suudetakse peatada kahe kraadi juures, tõuseks Soome keskmine temperatuur ikkagi kolm kraadi. Kliimamuutused toovad Soomele nii kasu kui kahju. Kui kliimasoojenemine jääb mõõdukale tasemele, siis eeldatavad kasud on näiteks vilja ja metsa kasvumäära suurenemine. Ülemaailmse kliimamuutuse tagajärjed avaldavad Soomele ka kaudset mõju. Näiteks kui näljahäda maailmas suureneb või kui inimesed on sunnitud kodudest lahkuma, siis avaldab see Soomele samuti negatiivset mõju. Kuigi Soome on maailmas kliimamuutustega kohanemises esirinnas, on selles osas veel arenguruumi. Näiteks tuleb kindlaks määrata kohanemiseks vajaminevad kulud ja tuleb välja töötada piirkondlikud kohanemisstrateegiad. Kohalike omavalitsuste jaoks arendatakse välja vajalikud meetmed kliimamuutustega kohanemiseks Uuritakse ülemaailmse kliimamuutuse kaudseid mõjusid Soomele. Tõhus poliitika ja meetmed, töötavad struktuurid Üleminek madala süsinikusisaldusega ühiskonnale nõuab olemasoleva poliitika ja meetmete tugevdamist ning samas ka täiesti uute kohandamist. Head poliitikad ja meetmed on ladusad, võimekad ja soodsad. Paljudel juhtudel on just hind tõhus abimees inimeste käitumise suunamisel. Emissoonidega kauplemine seab emissioonidele kõrgema hinna julgustades seeläbi proovima madala emissiooniga alternatiive. Sektorites, mis jäävad väljapoole emissioonidega kauplemise piire, võib märgata sarnaseid tulemusi läbi maksustamise. Euro on sageli hea nõustaja, eriti kui see on kombineeritud teiste oluliste näitajatega nagu teadlikkuse kasv. Lisaks emissioonidega kauplemisele on olemas veel 2 maailmas laialdaselt kasutatud majanduse juhtivat mõõdet: taaskasutatava energia tariifid ja teekasutuse

9 maksud. Tariifid garanteerivad parema hinna rohelisele elektrile. Selle tulemusel on taaskasutatava energia tootmine paljudes riikides kiiresti kasvanud. Teekasutuse maksud jällegi on vähendanud emissioone autode arvelt ja julgustanud inimesi kasutama rohkem ühistransporti ja valima jalgratast või jalutamist. Peamine kliimapoliitika tugineb poliitikale, mis võtab arvesse ja toetab kliimakaitse sihte kõikides valdkondades kõigil tasemetel. Otsustajad peavad olema teadlikud erinevate võimaluste mõjudest seadmaks sihte ja vältimaks tarbetute konfliktide teket. Kohalikel omavalitsustel ja regioonidel on suur mõju kliimamuutuste vältimisel ja selle tagajärgedega kohanemisel. Otsused, mis seonduvad linnaplaneerimise, jäätmekäitluse ja energiatarbimisega munitsipaalhoonetes tehakse kohalikes omavalitsustes. Tulevikus peavad kõik kohalikud omavalitsused välja töötama oma kliimakaitse programmid ning nendes peavad sisalduma emissioonide vähendamise sihid üheskoos asjakohaste meetmetega nende saavutamiseks. Ökoliigiline maksureform jätkub pikas perspektiivis Poliitikaid ja meetmeid hinnatakse kliimakaitse terminites ja poliitika järjekindlust tugevdatakse Raporti võtmepoliitikad A. Visioon: madala süsinikusisaldusega Soome aastaks 2050 Meetmed võetakse kasutusele eesmärgiga panna globaalsele soojenemisele piir nii, et keskmine temperatuur ei tõuseks enam rohkem kui 2 kraadi Soome kasvuhoonegaaside emissioone vähendatakse aastaks 2050 vähemalt 80% võrreldes 1990 aasta tasemega Üleminek madala süsiniksisaldusega ühiskonnale toimub viisil, mis edendab üldist heaolu Eesmärkide ümbertöötamine on sama vajalik kui teadusliku informatsiooni muutumine täpsemaks ja rahvusvahelise koostöö areng

10 B. Visioon: Eesmärgid, mis viivad madala süsiniksisaldusega ühiskonna poole Eesmärk on: Pikas perspektiivis minna üle virtuaalselt null-emissiooniga energiasüsteemile ja reisijate maanteeliiklusele Vähendada majanduses energiakasutuse intensiivsust vähemalt 50% aastaks 2050 läbi radikaalse energiasäästlikkuse tõstmise Parandada hoonete energiasäästlikkust nii, et tarbimine väheneks aastaks 2030 vähemalt 30%, aastaks 2040 vähemalt 45% ja aastaks 2050 vähemalt 60% Järkjärgult peatada fossiilsete kütuste ja energiatoodete nagu energiataimede kasutamine, kuni ei ole juurutatud süsinikku koguvat tehnoloogiat Suurendada taaskasutatava energia kasutamist nii, et aastaks 2050 moodustaks see energia lõpptarbimisest vähemalt 60% Vähendada sõiduautode keskmist emissiooni kogust aastaks 2030 vähemalt süsinikdioksiidi grammini kilomeetri kohta, aastaks 2040 vähemalt süsinikdioksiidi grammini kilomeetri kohta ja aastaks 2050 vähemalt süsinikdioksiidi grammini kilomeetri kohta Järkjärgult loobuda praegusest prügi ladestamise vormist Lühikokkuvõte arengu rapordist Riigi tulevikuga seotud ülitähtsaid teemasid puudutavaid arenguraporteid koostatakse Soomes valitsuse nõudmisel. Eelnevad raportid on kajastanud regionaalset arengut ja rahvastiku vananemist. Mati Vanhaneni teise valitsusaja arenguraport teeb ülevaate kliima ja energia poliitikast pikas perspektiivis. Raporti eesmärk on välja tuua nägemus hästi edenevast ja madala süsiniksisaldusega Soomest. Raporti ettevalmistustööd viidi läbi peaministri kontoris koostöös teiste ministeeriumitega. Autorid konsulteerisid ekspertide grupiga ja tööd juhendas ministeeriumi töögrupp, mida juhtis keskkonnaminister Paula Lehtomäki.

11 Pingutatud on selle nimel, et kindlustada osalusligipääs ettevalmistustele. Indiviidide ja aktsionääride on julgustatud avaldama oma mõtteid internetiküsitluste ja diskusioonide, töötubade ja grupiküsitluste kaudu. Soovituslik on lugeda arenguraportit paraleelselt Pikaajalise kliima ja energia strateegiaga, mis on valminud sügisel 2008 ning, kus valitsus toob välja peamised poliitika suunad aastani Arenguraport täiendab tööd, mis on tehtud strateegia väljatöötamisel, tuues välja erinevad võimalused järkusuutliku emissiooni tasemest pikas perspektiivis. Valitsuse arenguraport kliima ja energia poliitikast toob välja võimalused, kuidas Soomest saaks madala süsiniksisaldusega maa. Me kõik vajame ühist pingutust, et võidelda kliimamuutustega. Emissioonide vahendamine jätkusuutlikule taseme vajab suuri muutusi, kuid see pakub ka suuri eeliseid: töökohad, tehnoloogia ja sissetulek.

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

RE_art103

RE_art103 EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.

LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja seg

sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja seg sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus... 9 1.1. Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja segunemine...9 1.2. Atmosfääri olulisus elukeskkonna määramisel...13

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

AM_Com_NonLegReport

AM_Com_NonLegReport EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon 1.10.2012 2012/2103(INI) MUUDATUSTEPANEKUD 249 524 Raporti projekt Niki Tzavela (PE491.249v01-00) Energia tegevuskava aastani

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

suojeluvihko_EST.indd

suojeluvihko_EST.indd LÄÄNEMERE KAITSE Mida saan teha mina? BALTIC SEA COMMUNICATION NETWORK OF FINLAND Läänemere olukord on kehv Ulatuslikud sinivetikate õitsengud, adru vohamine kallastel ning limaga kattunud kalavõrgud on

Rohkem