TÄHE 106, TARTU. Tel Registreerimisnumber MTR EH,EJ,EK,EO,EP MATER MK,MU,MO,MP Muinsuskaitseameti tegevu

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TÄHE 106, TARTU. Tel Registreerimisnumber MTR EH,EJ,EK,EO,EP MATER MK,MU,MO,MP Muinsuskaitseameti tegevu"

Väljavõte

1 TÄHE 06, 503 TARTU. Tel Registreerimisnumber MTR EH,EJ,EK,EO,EP MATER MK,MU,MO,MP Muinsuskaitseameti tegevusluba E 58/200 Töö nr: IB39/203 Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Tellija: Laeva Vallavalitsus Objekti asukoht: Laeva küla, Laeva vald, Tartu maakond MEETME "VOOLUVEEKOGUDE SEISUNDI PARANDAMINE" TAOTLUSDOKUMENTATSIOON LISA MUUDETUD LAEVA JÄRVE KALAPÄÄSUD EELPROJEKT Projekteerija: Risto Tihane Juhataja: Urmas Nugin TARTU 203

2 SISUKORD SELETUSKIRI SISSEJUHATUS EELPROJEKTI KOKKUVÕTE PLANEERIMISDOKUMENDID JA ÕIGUSLIK ALUS PROJEKTI PIIRKONNA ÜLEVAADE Sotsiaal-majanduslik ja rahvastiku lühiülevaade Laeva jõe üldandmed ja jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus Hüdroloogia Laeva jõe kalastik Laeva jõe seisundiklass PROJEKTI PIIRKONNA MAA-ALA JA RAJATISTE KUULUVUS OLEMASOLEVATE RAJATISTE KIRJELDUS KALADE RÄNDETINGIMUSTE PARANDAMISEKS EHITAVATE, RENOVEERITAVATE VÕI LIKVIDEERITAVATE RAJATISTE NING MUUDE VEEKOGU SEISUNDIT PARANDAVATE MEETMETE VÕRDLUS Üldosa Kalade rännet võimaldavad alternatiivid Alternatiiv, tehiskärestik Alternatiiv 2, möödaviikpääs Põhi alternatiivi valik Alternatiivide ekspluatatsioon Projekti lõpetamine PROJEKTI ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS PROJEKTI FINATSPLAAN PROJEKTI INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE HANGETE JA ELLUVIIMISE PLAAN KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD... 6 LISAD PLAANILINE MATERJAL LISA Projektala asukoht Eesti vesikondade ja alamvesikondade kaardil LISA 2 Projektala asukoht Eesti põhikaardil LISA 3 Väljavõte katastrikaardist LISA 4 Väljavõte kitsenduste kaardirakendusest LISA 5 Väljavõte maaparandussüsteemide kaardirakendusest GRAAFILINE OSA JOONIS Alternatiiv I M :500 JOONIS 2 Alternatiiv II M :500

3 SELETUSKIRI. SISSEJUHATUS Käesoleva eelprojektiga antakse Tartumaal Laeva vallas Laeva külas asuvale Laeva järve paisu kalapääsude lahendusvariandid. Eelprojekt on koostatud meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" taotlusdokumentatsiooni lisana ja selle koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile esitatava rahastamistaotlusega seotud eelprojekti koostamise juhendist. Käesoleva eelprojekti koostamise aluseks on Laeva Vallavalitsuse ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ vaheline leping. Käesolevas eelprojektis väljapakutud alternatiive on käsitletud AS Maves poolt koostatud keskkonnamõjude eelhinnangus " Laeva paisule kalapääsu rajamise keskkonnamõju eelhinnang". Laeva järve veepeegli pindala on,3 ha. Laeva järv on kantud ehitisregistrisse Laeva veehoidla (reg. kood ) nime all. Paisjärv rajati 980-ndate. lõpus niisutusveehoidlana. Kaasajal on paisjärv omandanud Laeva külas virgestuse eesmärgi. Samuti on paisjärv Laeva küla ilmestavaks maastikuarhitektuurseks elemendiks. Paisjärv on osaliselt kinni kasvanud. Laeva järve pais kujutab endast pinnasmuldele betoonist ja maakividest rajatud eriprofiil ülevoolu. Keskmine paisutuskõrgus on 80 cm. Käesoleval hetkel on laeva järve pais ületamatuks kalarände takistuseks ülesvoolurändel. Laeva järv asub Laeva jõel (VEE039600), mida ei ole nimetatud "Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad" keskkonnaministri 9. oktoobri a määruses nr 58 ega ka "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" keskkonnaministri 5. juuni a määruses nr 73. Objekt ei asu Natura 2000 alal. Eelprojektis pakutakse välja kaks alternatiivi kaladerände soodustamiseks Laeva järve paisul. Alternatiivi rakendamisega parandatakse Laeva jõe ökoloogilist seisundit. 2. EELPROJEKTI KOKKUVÕTE Eelprojektis kavandatud ehitustegevus hakkaks toimuma Veehoidla (3830:002:058), Meierei (3830:002:0440) ja Väänikvere tee (3830:002:060) kinnistutel, mis asuvad Laeva külas Laeva vallas Tartumaal. Laeva valla üldpindala on 233,8 km 2. Laeva valla elanike arv seisuga oli 809 inimest. Võrdluseks oli elanike arv 842 inimest ja 2000 aasta

4 rahvaloenduse andmetel oli Laeva vallas 877 alalist elaniku. Valla asustustihedus on väike, ühel ruutkilomeetril elab 3,5 inimest. Laeva jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Laeva Loksu pkr-ni (039600_) ja Laeva Loksu pkr-st suudmeni (039600_2). Laeva järv jääb esimesse veekogumisse. Laeva Lonksu pkr-ni veekogumi seisundiklassiks on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega a. nr 8) kohaselt "hea". Laeva järve pais kujutab endast pinnasmuldele betoonist ja maakividest rajatud eriprofiil ülevoolu. Keskmine paisutuskõrgus on 80 cm. Käesoleval hetkel on laeva järve pais ületamatuks kalarände takistuseks ülesvoolurändel. Eelprojektis käsitletakse kahte alternatiivi kaladerände soodustamiseks. Alternatiiv I käsitleb tehiskärestiku rajamist. Tehiskärestik rajatakse olemasoleva künnisülevoolu jalamile alumisse bjeffi. Tehiskärestiku rajamisega ühildatakse olemasolev paisu hari alumise bjefiga sujuvalt. Tehiskärestiku kujundatakse madalveesäng, kus oleks tagatud minimaalsete vooluhulkadega vähemalt 20 cm veekiht. Tehiskärestikule paigaldatakse voolu rahustavad kivirahnud. Tehiskärestik on projekteeritud ~2% languga, pikkusega 85 m ja laiusega 23 m. Alternatiiv II käsitleb möödaviikpääsu rajamist. Möödaviikpääs on projekteeritud Laeva jõe vasakkaldale. Möödaviikpääs on projekteeritud trapetsikujulisena, põhjalaius,6 m ja nõlvusega :2, pikki languga %. Möödaviikpääs oleks 80 m pikk. Möödaviikpääsu paigaldatakse kivid laiusega cm ja kõrgusega ~90cm. Kive paigaldada kraavi põhja, iga 0 m-i kohta umbes 25 tk. Lisaks paigaldada kive kraavi nõlvadele, iga 0 m-i kohta umbes 6 tk. Normaalveetasemetega oleks möödaviikpääsus vooluhulk 300 l/s, voolu kiirus u. 0,35 m/s ja veekihi tüsedus 0,4 m. Arvutuslikult võib paisjärves veetase tõusta 75 cm, seetõttu kõiguvad möödaviikpääsu hüdraulilised parameetrid suures ulatuses. Maksimaalselt läheks läbi möödaviikpääsu ligemale 3 m 3 /s, mille korral oleks voolu kiirused üle 2 m/s. Sellised kiirused eeldavad möödaviikpääsu põhja ja nõlvade tugevat kindlustamist. Põhivariandi valikul on lähtutud ihtüoloogi ekspert arvamusest (R. Järvekülg ) ja kinnistuomanike kooskõlastustest. Alternatiiv II ei ole kinnistuomaniku vastuseisu tõttu teostatav alternatiiv. Põhivariandiks on valitud alternatiiv I kogumaksumusega EUR. Alternatiiv I hõlmab endas järgnevaid ehitustöid; veetaseme alandamine, ajutiste veetõrjetammide rajamine, ehitusaegse Laeva jõe möödavoolu rajamine, veetaimestiku eemaldamine alumises bjeffis, alumise bjeffi saare väljakaeve, tehiskärestiku rajamine, ajutiste rajatiste likvideerimine, veetaseme taastamine ja heakorrastus tööd.

5 TEGEVUS ÜHIK MAHT Tehiskärestiku rajamine Veerispuiste, kärestiku kehand Suuremad kivirahnud Ø70-90cm Filterkangas Alumise bjefi korrastamine Võsa ja veetaimestiku eemaldamine Saare väljakaeve, jõesängi kaeve Tehiskärestiku rajamisega kaasnevad vajalikud ehitustegevused Ehitusplatsi ettevalmistamine Veetõrje Heakorrastustööd, haljastus Tabel. Peamised ehitustöödemahud kompl m 3 m 3 m 2 töö m 2 m 3 kompl töö töö m 2 Projekti elluviijaks on Laeva Vallavalitsus Keskkonnamõjude eelhinnangu järeldustes on välja toodud, et jõgi on kalastikulisest seisukohast väärtuslik; tõkestamatus Laeva lävendis tõstaks jõe kalastikulist väärtust ning tagaks hea seisundi; vald hindab paisjärve potentsiaalse miljööväärtusliku alana ning on selle korrashoiuks plaaninud rahalisi vahendeid ning tõkestamatus on teostatav ka kalapääsu rajamisega. Tulenevalt ihtüoloogi ekspertarvamusest on kõige sobilikum variant tehiskärestik, mille lang jääb vahemikku 2 2,5%. Projekti realiseerimise ajaline plaan on koostatud lähtudes abikõlbulikkuse perioodi lõpptähtajast a ja eeldusest, et rahastamise taotluse rahuldamise otsus tehakse mitte hiljem kui detsembris 203.aastal. Sellisel juhul oleks projekti realiseerimise ajaline plaan järgmine: ETAPP TEGEVUS PERIOOD MAKSUMUS (sh km 20%) EUR 0. Eelprojekti koostamine, keskkonna mõjude eelhinnangu koostamine.. Hange projektijuhi ja kalapääsude põhiprojekti koostaja leidmiseks, lepingute sõlmimine 2. Projekteerimistööd, projektlahenduste kooskõlastamine 3. Hanke ettevalmistamine ehitustööde peatöövõtja leidmiseks, ehituslubade taotlemine 4. Ehitushanke väljakuulutamine, hankeperiood, hange omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks, lepingute sõlmimine Juuliseptember 203 Jaanuar - märts 204 Märts - mai 204 Aprill - mai 204 Aprill - mai

6 5. Ehitustööd ehitusplatsil, konstruktsioonide ja Mai seadmete hanked, paigaldustööd august Projektdokumentatsiooni esitamine Oktoober Omaniku järelevalve teostamine Mai august Projektijuhtimine Märts oktoober 204 KULUD KOKKU EUR Tabel 2. Planeeritava toetuse kasutamise kava ja projekti elluviimise plaan. 3. PLANEERIMISDOKUMENDID JA ÕIGUSLIK ALUS Käesoleva eelprojekti koostamise aluseks on Laeva Vallavalitsuse ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ vaheline leping, mis näeb ette töövõtja poolt Laeva paisu kalapääsud eelprojekti koostamise. Vatsavalt Keskkonnaministri 5. juuli 200. a määrusele nr 24 meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral 3.-le on toetuse andmise eesmärk vooluveekogude ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamine. Eelprojektis toodud alternatiivi rakendamisel tagatakse Laeva jõe ökoloogilise seisundi paranemine. Vastavalt eelpool nimetatud määruse 4.-le on toetatavate tegevuste hulgas kalapääsude rekonstrueerimine ja rajamine olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimise ning sette eemaldamisega paisjärvest. Paisjärvest sette eemaldamist toetatakse ainult samast paisjärvest, mille paisul rekonstrueeritakse või rajatakse kalapääs. Sette eemaldamist paisjärvest toetatakse kuni 50% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Paisu rekonstrueerimiseks antakse toetust ainult mahus, mis on vajalik kalapääsu rekonstrueerimiseks või rajamiseks. Käesolev eelprojekt on koostatud meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral lisas toodud juhendi järgi. Käesoleva eelprojekti eesmärgiks on anda lahendus variandid kalade rändevõimaluste tagamiseks Laeva järve paisu juures, mis senini on olnud kaladele ületamatuks tõkkeks ülesvoolu rändel. Kavandatud tegevus on vastavuses EL veepoliitika raamdirektiivi nõuetega ja Looduskaitseseadusega. Samuti vastab projektis kavandatud tegevus Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega a. nr 8) pinnaveekogumite seisundi parandamise meetmele, kus on ettenähtud kas likvideerida rändetõkked või rajada kalateed vooluveekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Järgnevad projekteerimisetapid ja kalapääsude rajamine tuleb läbi viia vastavalt Planeerimisseadusele, Ehitusseadusele ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärustele arvestades

7 Veeseadusest, Muinsuskaitseseadusest ning Looduskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Käesolevale eelprojektile on koostanud AS Maves keskkonnamõju eelhinnangu "Laeva järve kalapääsud" (sept. 203, Tallinn). Kalapääsu rajamine Laeva järve paisu juurde on vastavuses Eesti Keskkonnastrateegia aastani ja Elukeskkonna arendamise rakenduskava (CCI number: 2007EE6PO002) meetmetega. Eelprojektis kavandatud tegevus ei ole vastuolus Laeva valla arengukavas toodud visioonidega ja Laeva valla üldplaneeringuga. 4. PROJEKTI PIIRKONNA ÜLEVAADE Käesolev eelprojekt on seotud Laeva külaga, Laeva vallas. Laeva valla üldpindala on 233,8 km 2. Projektis kavandatud tegevused toimuvad Laeva jõel (VEE039600), mida ei ole nimetatud "Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad" keskkonnaministri 9. oktoobri a määruses nr 58 ega ka "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" keskkonnaministri 5. juuni a määruses nr 73. Laeva jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Laeva Loksu pkr-ni (039600_) ja Laeva Loksu pkr-st suudmeni (039600_2). Laeva järv jääb esimesse veekogumisse. Kavandatud tegevus ei hakka toimuma Natura 2000 alal. 4. Sotsiaal-majanduslik ja rahvastiku lühiülevaade Laeva vald asub Tartumaa loodeosas Tallinn -Tartu maantee ümbruses. Laeva valla keskus, Laeva küla, asub piirkondlikust tõmbekeskusest Tartust 25 km kaugusel. Vald hõlmab osa Võrtsjärve nõost, ulatub kagus ja lõunas Emajõeni, läänes Pedja jõeni. Valla lõuna- ja lääneosas on suured luhad ja sood (Karusaare raba, Peenraraba, Ristsaare soo jt.) ning soometsad. Veidi kõrgemat kesk- ja kirdeosa katab enamasti mets. Asustus paikneb peamiselt Laeva jõe ääres ja Emajõe lähikonnas. Laeva valla elanike arv seisuga oli 809 inimest. Võrdluseks oli elanike arv 842 inimest ja 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli Laeva vallas 877 alalist elaniku. Valla asustustihedus on väike, ühel ruutkilomeetril elab 3,5 inimest (Eesti keskmine on 28,6 in/km²). Suurim küla vallas on Laeva. Siin asuvad ka valla keskus, põhikool, lasteaed, kultuurimaja, raamatukogu, perearstikeskus, kauplus ja postipunkt. Suurimateks maakasutajateks vallas on Alam-Pedja looduskaitseala (9296,4 ha) ja Laeva metskond. (908,3 ha)

8 Põhilisteks majandusharudeks on põllumajandus, metsandus ja piimasaaduste ümbertöötlemine. Suuremateks tööandjateks on: AS Valio Eesti Laeva Meierei; Laeva Vallavalitsus, AS Pk Oliver; OÜ Aiu Põllumajandus; AS Tartu Tehnika; OÜ Portaal; OÜ Vilkest; POÜ Kärevere; OÜ Pähkli Metsatööd; OÜ Imera Kaubandus. 4.2 Laeva jõe üldandmed ja jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus Laeva jõgi on Jõgeva- ja Tartumaal kulgev Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonna jõgi, pikkusega 5,2 km ja valgalaga 275,2 km 2. Laeva jõgi on Emajõe ülemjooksu vasakpoolne lisajõgi. Tähtsamad lisajõed: Pirusi peakraav, Hundi peakraav, Loksu peakraav, Pärka oja ja Sooääre kraav. Jõe ülemjooks asub Vooremaal ning kesk- ja alamjooks Võrtsjärve nõos. Jõgi saab alguse Kassinurme-Patjala mõhnastiku lääneserva piirkonnas, Kassinurme külaläänekülje all olevaist allikaist. Lähte osas Kassinurme soos voolab jõgi "Kassinurme mägede" läänenõlva alla lõunakagusse. Kaarepere küla kohal käändub jõgi itta, jõuab Visusti sohu, pöörab seal kagusse ja möödub Visusti külast ida poolt. Edasi suundub jõgi läände ja väljub Visusti soost Visusti ja Mullavere voore vahel. Enne Sepa külani jõudmist teeb jõgi paari kilomeetri pikkuse looke ümber Sortsi raba lõunaotsa kagusse, misjärel suundub laias marginaalses ürgorus edelasse, möödub Pirusi, Koogi ja Suuresöödi külast ning voolab seejärel umbes 8 km pikkuselt metsa vahel. Väänikvere külas käändub jõgi lõunasse, ent kilomeeter allavoolu uuesti edelasse ja möödub Laeva küla keskusest põhja poolt. Valmaotsa külas teeb jõgi kaare ümber Laeva marginaalse oosi edelaotsa ja laskub Emajõe orundis olevasse Laeva sohu. Soos voolab jõgi selle kirdeserva lähedal sirges kunstlikus sängis (Laeva kanal) umbes 8 km pikkuselt algul kagu ja hiljem ida poole, möödub Kärevere küla lõunaotsast ja suubub Emajõkke. Jõgi on suuremas osas süvendatud ja õgvendatud. Loodusliku või selle lähedast käänulist jõesängi leidub ainult 5-6 km ulatuses keskjooksul, Vahemetsa külast allavoolu. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel ~66 m ja suudmes 3,9 m. Jõe langus on ~34 m ja keskmine lang ~0,7 m/km. Ülemjooksul on Laeva jõgi 3-5 (valdavalt 4) m lai ja 0,2-,0 (valdavalt 0,4) m sügav; voolukiirus 0,05-0,4 (enamasti 0,2) m/s. Keskjooksul on jõgi 4-6 (valdavalt 5) m lai ja 0,5-,0 (valdavalt 0,7) m sügav; voolukiirus 0,05 m/s. Alamjooksul on jõgi 5-25 (valdavalt 8-0) m lai ja 0,3-,0 (valdavalt 0,7) m sügav; voolukiirus 0,05-0,2 (enamasti 0,) m/s. Suudmest alates on Laeva jõel järgmised paisud: Laeva järve pais - paisutuskõrgus 0,8 m, kaladele ületamatu rändetakistus ülesrändel;

9 Koogi I pais - paisutuskõrgus 2,2 m, maakividest künnisülevool, rajatud möödaviikpääs basseinide kaskaad kalapääs ("Laeva jõe uuendamine ja ökoloogiline korrastamine" projekti raames); Koogi II pais - paisutuskõrgus,4 m, sillaalune basseinide kaskaad, kaladele ületatav. 4.3 Hüdroloogia Laeva jõe valgala on 275,2 km 2. Laeva järve paisu lävendis on Laeva jõe valgala 55 km 2. Laeva jõel pole hüdroloogilisi vaatlusi teostatud ja seetõttu on alljärgnevad vooluhulgad arvutuslikud ehk ligikaudsed. Aasta keskmine vooluhulk Laeva järve paisu ristlõikes on,2 m 3 /s. Maksimaalne vooluhulk küündib 3 m 3 /s (%-line). 7 päeva miinimumperioodil on 95%-lise tõenäosusega tagatud vooluhulk 85 l/s. 4.5 Laeva jõe kalastik Laeva jõest on andmeid vähemalt 9 kalaliigi esinemise kohta: ojasilm, haug, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, tõugjas, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, koger, trulling, luts, luukarits, ahven, kiisk, võldas. Tõenäoline on veel hingu esinemine jões. Kaitseväärtusega kalaliikidest on Laeva jõgi oluliseks elupaigaks võldasele ja võimalik, et ka tõugjale (2003. a. tõusis tõugjas Laeva jõe alamjooksule kudema). Esinevad veel ojasilm ja tippviidikas, tõenäoliselt ka hink. Võldas on levinud jõe kesk- ning alamjooksul, Suuresöödist jõe suudmeni (ca 25 km). Tõugjale on kudepaigana olulised Laeva jõe alamjooksu kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga lõigud, püsivalt tõugjas Laeva jões ei ela. Ojasilmu leviku kohta täpne ülevaade puudub, tippviidkas ja hink esinevad tõenäoliselt jõe alamjooksul (Laevast jõe suudmeni, ca 5 km). Kalanduslikult on Laeva jõgi oluline eelkõige Emajõe (võimalik, et ka Peipsi ja Võrtsjärve) kalade sigimiskohana. Laeva jõe alamjooksule tõusevad kevadel kudema säinas, haug, särg, teib, tõugjas, tõenäoliselt ka turb. Samas pakub jõgi ka häid võimalusi harrastuspüüdjatele. Peamisteks püügiobjektideks jões on haug, särg, säinas, turb ja ahven. Kuna Laeva jõgi on Emajõe kaladele oluliseks kude- ning noorjärkude kasvuala, siis on tähtis tagada kaladele rändevõimalused jões. Jõe kesk- ning alamjooks on praktiliselt kogu ulatuses kanaliseeritud, kuid Alam-Pedja LKA piiresse jääv ajalooline vana jõesäng on alles (Karisto oja, Aiu jõgi) ning tõsiselt tuleb kaaluda jõe suunamist tagasi vanasse ajaloolisse sängi (Emajõe kalurite andmetel oli see jõeosa vanasti väga oluline kalade kudeala)

10 4.6 Laeva jõe seisundiklass Laeva jõe seisundit on käsitletud (uuritud) Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas. Laeva jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Laeva Loksu peakraavini (039600_) ja Laeva Loksu peakraavist suudmeni (039600_2). Laeva järv jääb esimesse veekogumisse. Laeva Lonksu peakraavini veekogumi seisundiklassiks on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega a. nr 8) kohaselt "hea". Laeva Loksu peakraavini veekogum on veemajanduskavas nimekirjas, mille surveteguriks on maaparandus. Varasemalt on Laeva jõel läbiviidud "Laeva jõe uuendamine ja ökoloogiline korrastamine" projekt nr 0, mis on rahastatud Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt "Veemajandus, veekogude tervendamine" programmi raames. Eelpoolnimetatud projektiga avati kaladerändele Koogi I ja Koogi II pais. 5. PROJEKTI PIIRKONNA MAA-ALA JA RAJATISTE KUULUVUS Laeva järv (paisjärv), pais (ülevool) ja põhjalask asuvad Veehoidla kinnistul (3830:002:058). Veehoidla kinnistu ja sellel paiknevad rajatiste omanik on Laeva Vallavalitsus. Käesolevas eelprojektis kavandatud alternatiivide ehitustegevus hõlmab veel Väänikvere tee (3830:002:060) ja Meierei (3830:002:0440) kinnistuid. Meierei kinnistul otseseid ehitustöid kavandatud ei ole. Kinnistut puudutavad ehitustegevusega kaasnevad piiriülesed mõjud (veerežiimi ajutine muutus, müra, jne.). Eelpool nimetatud kaks kinnistud kuuluvad eraomandisse. Taotleja peab kavandatud tegevused kooskõlastama kinnistu omanikega/haldajatega. 6. OLEMASOLEVATE RAJATISTE KIRJELDUS Laeva järv (paisjärv), pais (ülevool) ja põhjalask asuvad Veehoidla kinnistul (3830:002:058). Veehoidla kinnistu ja sellel paiknevad rajatiste omanik on Laeva Vallavalitsus. Kommunikatsiooni- ja muid tehnorajatisi kavandatud alternatiivide ehitustegevuse töötsooni ei jää. Laeva järve veepeegli pindala on,3 ha. Laeva järv on kantud ehitisregistrisse Laeva veehoidla (reg. kood ) nime all. Paisjärv rajati 980-ndate. lõpus niisutusveehoidlana. Kaasajal on paisjärv omandanud Laeva külas virgestuse eesmärgi. Samuti on paisjärv Laeva küla ilmestavaks maastikuarhitektuurseks elemendiks. Laeva järves on mudakihi paksus 0,2-,7 m, ja veekihi tüsedus jääb vahemiku 0,9-3,0 m. Paisjärv on osaliselt kinni kasvanud.

11 Foto. Vaade Laeva järvele. Foto Risto Tihane Laeva järve pais kujutab endast pinnasmuldele betoonist ja maakividest rajatud eriprofiil ülevoolu. Keskmine paisutuskõrgus on 80 cm. Käesoleval hetkel on laeva järve pais ületamatuks kalarände takistuseks ülesvoolurändel. Ülavee paisu nõlv on ligikaudu nõlvusega :0 ja alavee poolne nõlv :. Paisu sisse on rajatud puidust filtratsiooni tõkend. Ülavee ja kaldanõlvade betooni vuukides kasvab vee- ja rohttaimestik. Alavee poolne maakivi betoonkonstruktsioon osaliselt lagunenud. Ülevoolu üldine tehniline seisund on rahuldav. Foto 2. Vaade Laeva järve paisule paremkaldalt. Foto Risto Tihane

12 Laeva järve saab tühjendada truupveelaskme abil. Truubi läbimõõt on m. Põhjalasul toimub veetaseme reguleerimine puitvarjadega. Põhjalasuga on võimalik paisjärves veetaset alandada ~35.60-ni. Põhjalasu tehniline seisund rahuldav. 7. KALADE RÄNDETINGIMUSTE PARANDAMISEKS EHITAVATE, RENOVEERITAVATE VÕI LIKVIDEERITAVATE RAJATISTE NING MUUDE VEEKOGU SEISUNDIT PARANDAVATE MEETMETE VÕRDLUS 7. Üldosa Alternatiividega kavandatud ehitustegevus hakkaks toimuma järgnevatel kinnistutel: Veehoidla (3830:002:058) Meierei (3830:002:0440) Väänikvere tee (3830:002:060) Objektile on hea ligipääs nii parem- kui ka vasakkaldalt. Olemasoleva olukorra jätkumist ei vaadelda antud töös reaalse alternatiivina, kuna olemasolevas olukorras on Laeva järve pais ületamatuks tõkkeks kalade ülesrändel. 7.2 Kalade rännet võimaldavad alternatiivid 7.2. Alternatiiv, tehiskärestik Tehiskärestik rajatakse olemasoleva künnisülevoolu jalamile alumisse bjeffi. Tehiskärestiku rajamisega ühildatakse olemasolev paisu hari alumise bjefiga sujuvalt. Tehiskärestiku kujundatakse madalveesäng, kus oleks tagatud minimaalsete vooluhulkadega vähemalt 20 cm veekiht. Madalveesängi rajamine eeldab olemasolevasse paisu harja sälgu tegemist. Madalveesäng kujutab endast 25 cm sügavust nõva (nõlvus :), mis kulgeb kärestiku keskosas looklevalt. Madalveesängi rajatakse vähemalt 3 puhkebasseini, mis kujutavad endast süviseid (sügavus ~30cm, suurus ~Ø,5m). Tehiskärestikule paigaldatakse voolu rahustavad kivirahnud. Kivirahnud tuleb paigaldada kogemustele ja kalastiku eksperdi näpunäidetele tuginedes. Tehiskärestik on projekteeritud ~2% languga, pikkusega 85 m ja laiusega 23 m. Projekteeritud tehiskärestiku rajamine eeldab alumise bjefi korrastamist Laeva järve paisust kuni peaaegu maanteesillani. Alumises bjefis paikneb saar (ca. 850 m 2 ), mis jagab Laeva jõe kahte ossa. Käesoleval hetkel toimub peamine veevoolamine alumisel bjefis mööda saare ja vasakkalda vahelist ala ehk ülevoolust (paremal kaldal) tulev vesi käändub vasakule ennem saart. Saar ja jõe

13 kaldad alumises bjefis on kinnikasvanud. Kuna ülevool ja sellest tulenevalt tehiskärestik paiknevad paremkaldal, siis tehiskärestiku rajamisega juhitakse vesi saare ja paremkalda vahelisele alale. Viimati nimetud ala on liiga kitsas ja kinnikasvanud. Need tegurid takistavad vee vaba ära voolamist ja tekkib lisa paisutus, mis tähendab et kalapääs ei hakkaks töötama arvutatud hüdrauliliste parameetritega. Tuginedes vestlustele kohalikega on alumise bjefi halb seisukord (kinnikasvamine) põhjustanud Laeva jõe jääminekul jää kuhjumist. Kui alumist bjeffi ei korrastata, siis võib jää kuhjumine aset leida projekteeritud tehiskärestikul ja see omakorda võib lõhkuda tehiskärestiku. Ühtlasi jääb projekteeritud tehiskärestik osaliselt saare alale. Aluseks võttes eelpooltoodut on projekteeritud alumises bjefis jõe kallaste niitmine ja saare välja kaevamine. Nende meetmetega tagatakse vaba vee äravoolamine alumises bjefis. Alternatiiv -ga kaasnevad ajutise nähtusega keskkonnamõjud (veetaseme alandamine paisjärves jne.), millega ei kaasne pikkaajalised negatiivsed mõjud. Tehiskärestiku valmimisega kaasnev positiivne mõju, kalastiku seisukohalt. NR TEGEVUS ÜHIK MAHT MAKSUMUS (EUR) ÜHIKU KOKKU 0.A Eelprojekti koostamine töö B Keskkonnamõjude eelhindamine töö Tehiskärestiku rajamine Veerispuiste, kärestiku kehand Suuremad kivirahnud Ø70-90cm kompl m 3 m kalkulatsioon Filterkangas m Alumise bjefi korrastamine Võsa ja veetaimestiku eemaldamine Saare väljakaeve, jõesängi kaeve 3. Tehiskärestiku rajamisega kaasnevad vajalikud ehitustegevused Ehitusplatsi ettevalmistamine Veetõrje Heakorrastustööd, haljastus töö m 2 m 3 kompl töö töö m kalkulatsioon 5 8 kalkulatsioon Pos kokku: Projektijuhtimise kulud kuu Uurimis-projekteerimistööd töö põhiprojekti koostamiseks 7. Projekti omanikujärelevalve kuu Pos kokku: Käibemaks 20 %

14 0. Kokku positsioonid 8 ja 9. EUR Alternatiiv 2, möödaviikpääs Möödaviikpääs on projekteeritud Laeva jõe vasakkaldale. Möödaviikpääs on projekteeritud trapetsikujulisena, põhjalaius,6 m ja nõlvusega :2, pikki languga %. Möödaviikpääs oleks 80 m pikk. Möödaviikpääsu paigaldatakse kivid laiusega cm ja kõrgusega ~90cm. Kive paigaldada kraavi põhja, iga 0 m-i kohta umbes 25 tk. Lisaks paigaldada kive kraavi nõlvadele, iga 0 m-i kohta umbes 6 tk. Normaalveetasemetega oleks möödaviikpääsus vooluhulk 300 l/s, voolu kiirus u. 0,35 m/s ja veekihi tüsedus 0,4 m. Arvutuslikult võib paisjärves veetase tõusta 75 cm, seetõttu kõiguvad möödaviikpääsu hüdraulilised parameetrid suures ulatuses. Maksimaalselt läheks läbi möödaviikpääsu ligemale 3 m 3 /s, mille korral oleks voolu kiirused üle 2 m/s. Sellised kiirused eeldavad möödaviikpääsu põhja ja nõlvade tugevat kindlustamist. Alternatiiv 2-ga kaasnevad ajutise nähtusega keskkonnamõjud (veetaseme alandamine paisjärves jne.), millega ei kaasne pikkaajalised negatiivsed mõjud. Möödaviikpääsu valmimisega kaasnev positiivne mõju, kalastiku seisukohalt. NR TEGEVUS ÜHIK MAHT MAKSUMUS (EEK) ÜHIKU KOKKU 0.A Eelprojekti koostamine töö B Keskkonnamõjude eelhindamine töö Möödaviikpääsu rajamine Väljakaeve Kivikindlustus Suuremad kivirahnud Ø60-90cm Filterkangas kompl m 3 m 2 m 3 m kalkulatsioon Möödaviikpääsu rajamisega kaasnevad vajalikud ehitustegevused Ehitusplatsi ettevalmistamine Veetõrje Paisu teenindussild üle möödaviikpääsu Kalapääsu katsetused Heakorrastustööd, haljastus kompl töö töö obj. töö m 2 50 kalkulatsioon Pos kokku: Projektijuhtimise kulud kuu Uurimis-projekteerimistööd töö põhiprojekti koostamiseks 6. Projekti omanikujärelevalve kuu

15 7. Pos kokku: Käibemaks 20 % Kokku positsioonid 7 ja 8. EUR Põhi alternatiivi valik Alternatiiv 2 hakkas paiknema enamjaolt Väänikvere tee kinnistul, mille omanik ei ole alternatiiv 2-es pakutuga nõus, siis paratamatult jääb valikuks vaid üks variant. Möödaviikpääsu ei ole võimalik mujale ruumiliselt rajada, kui nimetatud kinnistule. Sammuti on ihtüoloogilises ekspertarvamuses välja toodud, et kui tehiskärestiku lang on 2 2,5%, siis on selline lahendus variant eelistatum. Käesoleva eelprojekti põhi alternatiiviks on alternatiiv tehiskärestik. 7.3 Alternatiivide ekspluatatsioon Nii alternatiiv -e kui ka alternatiiv 2-e hilisem ekspluatatsioon on sama. Ekspluatatsioon koosneb alljärgnevatest tegevustest: rajatud kalapääsu kinni jäänud ujuvprahi eemaldamine; kalapääsu äravajunud/kukkunud kivid taastada esialgselt; jälgida peale kevadise suurvee möödumist kalapääsu seisukorda, võimalikud deformatsioonid kõrvaldada. 7.4 Projekti lõpetamine Projekti tulemusena peab olema Laeva järve pais kaladele ületatav. Projekt lõpeb vastavalt "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral" Keskkonnaministri määruses nr.24 8 lg.(2) nimetatud eksperthinnanguga. Kalastikueksperdi hinnang peab kinnitama, et projekti tulemusena rajatud lahendus võimaldab tagada kalade rändetingimused. Seiret Laeva jõel teostatakse riikliku seireprogrammi raames. 8. PROJEKTI ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS Toetuse saamisel kalade rändevõimaluste tagamiseks Laeva järve paisul on projekti elluviijaks ja valminud rajatiste edaspidiseks haldajaks Laeva Vallavalitsus, kelle näol on tegemist kohaliku omavalitsusega Peale taotluse rahuldamist korraldab Laeva Vallavalitus hanke projektijuhi leidmiseks. Tööde lõpetamise ja kasutusdokumentatsiooni koostamise lõpptähtajaks on planeeritud 204. aasta oktoober.

16 9. PROJEKTI FINATSPLAAN Projekti finantsplaan on koostatud lähtudes sellest, et kõik kavandatud tegevused on abikõlbulikud ja toetuse määr on 00 %. AASTA FINATSEERIMINE (EUR) EL ÜHTEKUULUVUSFOND KOKKU PROJEKTI INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE HANGETE JA ELLUVIIMISE PLAAN ETAPP TEGEVUS PERIOOD MAKSUMUS (sh km 20%) EUR 0. Eelprojekti koostamine, keskkonna mõjude eelhinnangu koostamine. Juuliseptember 203. Hange projektijuhi ja kalapääsude põhiprojekti koostaja leidmiseks, lepingute sõlmimine 2. Projekteerimistööd, projektlahenduste kooskõlastamine 3. Hanke ettevalmistamine ehitustööde peatöövõtja leidmiseks, ehituslubade taotlemine 4. Ehitushanke väljakuulutamine, hankeperiood, hange omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks, lepingute sõlmimine 5. Ehitustööd ehitusplatsil, konstruktsioonide ja seadmete hanked, paigaldustööd 6. Projektdokumentatsiooni esitamine Oktoober Omaniku järelevalve teostamine Mai Jaanuar - märts 204 Märts - mai 204 Aprill - mai 204 Aprill - mai 204 Mai - august 204 august Projektijuhtimine Märts oktoober 204 KULUD KOKKU EUR KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD Maa-ameti kaardiserver ( Laeva Vallavalitsuse koduleht (

17 Ehitisregister ( Keskkonnaregistri avalik teenus ( "Fish passes. Design, dimensions and monitoring". Food and Agriculture Organization of the United Nations in arrangement with Deutscher Verband für Wasserwirtschaft und Kulturbau e.v. (DVWK), 2002 "Eesti jõed". Arvi Järvekülg, 200 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (200) Projekti Laeva jõe alamjooksu taastamise võimaluste hindamine keskkonnamõju hindamise aruanne; AS Maves mai 203; AS Maves koostatud keskkonnamõju eelhinnang "Laeva paisule kalapääsu rajamise keskkonnamõju eelhinnang" (sept. 203, Tallinn). Ihtüoloogiline ekspertarvamus Laeva järve kalapääsud kohta, autor Rein Järvekülg

18 LISAD PLAANILINE MATERJAL

19 Lisa. Projektala asukoht Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad kaardi Laeva järve pais

20 Lisa 2. Projektala asukoht Eesti põhikaardil Laeva järve pais

21 Lisa 3. Väljavõte katastrikaardist Laeva järve pais

22 Lisa 4. Väljavõte kitsenduste kaardirakendusest Laeva järve pais

23 Lisa 5. Väljavõte maaparandussüsteemide kaardirakendusest Laeva järve pais

24 GRAAFILINE OSA

25

26

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

1

1 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ala iseloomustus... 5 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid... 9 1.4. Kaitsekord... 10 1.5. Uuritus...

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

(Microsoft Word - V\344ndra_DP_KSH_EH_ _alkranel)

(Microsoft Word - V\344ndra_DP_KSH_EH_ _alkranel) Vändra vald, Suurejõe küla Saunataguse ja Traakonimaa katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (10.05.2016. a) Töö tellija: Vändra Vallavalitsus Töö koostaja:

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-186 186 Asukoht (L-Est 97) X 6415848 Y 670373 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Eesti suurimate järvede ja pikimate jõgede seisund ning

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

II Osa Lepingu Tingimused ME

II Osa Lepingu Tingimused ME AS Lahevesi PROJEKTEERIMISE JA NÕUSTAMISE TEENUSE HANGE Türisalu reoveepuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused elluviimiseks Hankemenetlus HANKEDOKUMENTIDE II OSA. LEPINGU TINGIMUSED Projektijuhi leping

Rohkem

Microsoft Word - Vesikonna tunnuste analüüs docx

Microsoft Word - Vesikonna tunnuste analüüs docx AS Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@maves.ee aprill 2019 Töö nimetus: Töö number: 18115 Tellija: Keskkonnaministeerium Vastutav täitja: Koostamisel osales: Kadri Normak Kadri Normak

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk Versioon 04.11.2018 /// TÖÖ NR 18003104 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

(Microsoft Word - Emaj\365e Linnaujula suplusvee profiil 2012.doc)

(Microsoft Word - Emaj\365e Linnaujula suplusvee profiil 2012.doc) EMAJÕE UJULA SUPLUSVEE PROFIIL Tartu Koostatud: 24. märts 2011. a Ülevaadatud: 18. aprill 2012. a Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinnisasju Kasutamiseks andmise lisatingimuseks on kasutaja

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Microsoft Word - I osa lisa tiitelleht.docx

Microsoft Word - I osa lisa tiitelleht.docx Manteeameti tegevuskava üleujutusalade ja võimalike kliimamuutuste tuvastamiseks I osa lisa 1 2018-012 Tallinn 2018 Lõuna 67 Võru Mõniste Valga 38,475 38,475 Lumesulamise ja pikemate sademete korral on

Rohkem

Registrikood Riia 35, Tartu Tel faks TÖÖ NR Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est

Registrikood Riia 35, Tartu Tel faks TÖÖ NR Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 faks 730 0315 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2017-211 Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est 97) X 6584390 EP10171636-0001 Y 674970 MP0010-00 ROODU

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

(Microsoft Word - Vooluhulga m\365\365tmineparandus_viimane.docx)

(Microsoft Word - Vooluhulga m\365\365tmineparandus_viimane.docx) Tellija: Keskkonnaministeerium Töövõtuleping 4/1.1/87 VOOLUHULGA MÕÕTMISE JUHEND Täitjad: Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi dots. Alvina Reihan, prof. Enn Loigu Töö finantseeriti SA

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk

Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2012 Eesti

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

HD_Naissaare_ujuvkaid_hankedoc _2_

HD_Naissaare_ujuvkaid_hankedoc _2_ HANKIJA HANKE NIMETUS "Naissaare sadama ujuvkai soetamine ja paigaldamine HANKEDOKUMENDID I JUHISED PAKKUJALE ASJADE OSTMINE Viimsi 2010 Projekti FIR toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi Central Baltic

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Eelnõu 24

Eelnõu 24 EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...

Rohkem