TÄHE 106, TARTU. Tel Registreerimisnumber MTR EH,EJ,EK,EO,EP MATER MK,MU,MO,MP Muinsuskaitseameti tegevu
|
|
- Sirje Leis
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TÄHE 06, 503 TARTU. Tel Registreerimisnumber MTR EH,EJ,EK,EO,EP MATER MK,MU,MO,MP Muinsuskaitseameti tegevusluba E 58/200 Töö nr: IB39/203 Koostaja: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Tellija: Laeva Vallavalitsus Objekti asukoht: Laeva küla, Laeva vald, Tartu maakond MEETME "VOOLUVEEKOGUDE SEISUNDI PARANDAMINE" TAOTLUSDOKUMENTATSIOON LISA MUUDETUD LAEVA JÄRVE KALAPÄÄSUD EELPROJEKT Projekteerija: Risto Tihane Juhataja: Urmas Nugin TARTU 203
2 SISUKORD SELETUSKIRI SISSEJUHATUS EELPROJEKTI KOKKUVÕTE PLANEERIMISDOKUMENDID JA ÕIGUSLIK ALUS PROJEKTI PIIRKONNA ÜLEVAADE Sotsiaal-majanduslik ja rahvastiku lühiülevaade Laeva jõe üldandmed ja jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus Hüdroloogia Laeva jõe kalastik Laeva jõe seisundiklass PROJEKTI PIIRKONNA MAA-ALA JA RAJATISTE KUULUVUS OLEMASOLEVATE RAJATISTE KIRJELDUS KALADE RÄNDETINGIMUSTE PARANDAMISEKS EHITAVATE, RENOVEERITAVATE VÕI LIKVIDEERITAVATE RAJATISTE NING MUUDE VEEKOGU SEISUNDIT PARANDAVATE MEETMETE VÕRDLUS Üldosa Kalade rännet võimaldavad alternatiivid Alternatiiv, tehiskärestik Alternatiiv 2, möödaviikpääs Põhi alternatiivi valik Alternatiivide ekspluatatsioon Projekti lõpetamine PROJEKTI ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS PROJEKTI FINATSPLAAN PROJEKTI INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE HANGETE JA ELLUVIIMISE PLAAN KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD... 6 LISAD PLAANILINE MATERJAL LISA Projektala asukoht Eesti vesikondade ja alamvesikondade kaardil LISA 2 Projektala asukoht Eesti põhikaardil LISA 3 Väljavõte katastrikaardist LISA 4 Väljavõte kitsenduste kaardirakendusest LISA 5 Väljavõte maaparandussüsteemide kaardirakendusest GRAAFILINE OSA JOONIS Alternatiiv I M :500 JOONIS 2 Alternatiiv II M :500
3 SELETUSKIRI. SISSEJUHATUS Käesoleva eelprojektiga antakse Tartumaal Laeva vallas Laeva külas asuvale Laeva järve paisu kalapääsude lahendusvariandid. Eelprojekt on koostatud meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" taotlusdokumentatsiooni lisana ja selle koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile esitatava rahastamistaotlusega seotud eelprojekti koostamise juhendist. Käesoleva eelprojekti koostamise aluseks on Laeva Vallavalitsuse ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ vaheline leping. Käesolevas eelprojektis väljapakutud alternatiive on käsitletud AS Maves poolt koostatud keskkonnamõjude eelhinnangus " Laeva paisule kalapääsu rajamise keskkonnamõju eelhinnang". Laeva järve veepeegli pindala on,3 ha. Laeva järv on kantud ehitisregistrisse Laeva veehoidla (reg. kood ) nime all. Paisjärv rajati 980-ndate. lõpus niisutusveehoidlana. Kaasajal on paisjärv omandanud Laeva külas virgestuse eesmärgi. Samuti on paisjärv Laeva küla ilmestavaks maastikuarhitektuurseks elemendiks. Paisjärv on osaliselt kinni kasvanud. Laeva järve pais kujutab endast pinnasmuldele betoonist ja maakividest rajatud eriprofiil ülevoolu. Keskmine paisutuskõrgus on 80 cm. Käesoleval hetkel on laeva järve pais ületamatuks kalarände takistuseks ülesvoolurändel. Laeva järv asub Laeva jõel (VEE039600), mida ei ole nimetatud "Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad" keskkonnaministri 9. oktoobri a määruses nr 58 ega ka "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" keskkonnaministri 5. juuni a määruses nr 73. Objekt ei asu Natura 2000 alal. Eelprojektis pakutakse välja kaks alternatiivi kaladerände soodustamiseks Laeva järve paisul. Alternatiivi rakendamisega parandatakse Laeva jõe ökoloogilist seisundit. 2. EELPROJEKTI KOKKUVÕTE Eelprojektis kavandatud ehitustegevus hakkaks toimuma Veehoidla (3830:002:058), Meierei (3830:002:0440) ja Väänikvere tee (3830:002:060) kinnistutel, mis asuvad Laeva külas Laeva vallas Tartumaal. Laeva valla üldpindala on 233,8 km 2. Laeva valla elanike arv seisuga oli 809 inimest. Võrdluseks oli elanike arv 842 inimest ja 2000 aasta
4 rahvaloenduse andmetel oli Laeva vallas 877 alalist elaniku. Valla asustustihedus on väike, ühel ruutkilomeetril elab 3,5 inimest. Laeva jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Laeva Loksu pkr-ni (039600_) ja Laeva Loksu pkr-st suudmeni (039600_2). Laeva järv jääb esimesse veekogumisse. Laeva Lonksu pkr-ni veekogumi seisundiklassiks on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega a. nr 8) kohaselt "hea". Laeva järve pais kujutab endast pinnasmuldele betoonist ja maakividest rajatud eriprofiil ülevoolu. Keskmine paisutuskõrgus on 80 cm. Käesoleval hetkel on laeva järve pais ületamatuks kalarände takistuseks ülesvoolurändel. Eelprojektis käsitletakse kahte alternatiivi kaladerände soodustamiseks. Alternatiiv I käsitleb tehiskärestiku rajamist. Tehiskärestik rajatakse olemasoleva künnisülevoolu jalamile alumisse bjeffi. Tehiskärestiku rajamisega ühildatakse olemasolev paisu hari alumise bjefiga sujuvalt. Tehiskärestiku kujundatakse madalveesäng, kus oleks tagatud minimaalsete vooluhulkadega vähemalt 20 cm veekiht. Tehiskärestikule paigaldatakse voolu rahustavad kivirahnud. Tehiskärestik on projekteeritud ~2% languga, pikkusega 85 m ja laiusega 23 m. Alternatiiv II käsitleb möödaviikpääsu rajamist. Möödaviikpääs on projekteeritud Laeva jõe vasakkaldale. Möödaviikpääs on projekteeritud trapetsikujulisena, põhjalaius,6 m ja nõlvusega :2, pikki languga %. Möödaviikpääs oleks 80 m pikk. Möödaviikpääsu paigaldatakse kivid laiusega cm ja kõrgusega ~90cm. Kive paigaldada kraavi põhja, iga 0 m-i kohta umbes 25 tk. Lisaks paigaldada kive kraavi nõlvadele, iga 0 m-i kohta umbes 6 tk. Normaalveetasemetega oleks möödaviikpääsus vooluhulk 300 l/s, voolu kiirus u. 0,35 m/s ja veekihi tüsedus 0,4 m. Arvutuslikult võib paisjärves veetase tõusta 75 cm, seetõttu kõiguvad möödaviikpääsu hüdraulilised parameetrid suures ulatuses. Maksimaalselt läheks läbi möödaviikpääsu ligemale 3 m 3 /s, mille korral oleks voolu kiirused üle 2 m/s. Sellised kiirused eeldavad möödaviikpääsu põhja ja nõlvade tugevat kindlustamist. Põhivariandi valikul on lähtutud ihtüoloogi ekspert arvamusest (R. Järvekülg ) ja kinnistuomanike kooskõlastustest. Alternatiiv II ei ole kinnistuomaniku vastuseisu tõttu teostatav alternatiiv. Põhivariandiks on valitud alternatiiv I kogumaksumusega EUR. Alternatiiv I hõlmab endas järgnevaid ehitustöid; veetaseme alandamine, ajutiste veetõrjetammide rajamine, ehitusaegse Laeva jõe möödavoolu rajamine, veetaimestiku eemaldamine alumises bjeffis, alumise bjeffi saare väljakaeve, tehiskärestiku rajamine, ajutiste rajatiste likvideerimine, veetaseme taastamine ja heakorrastus tööd.
5 TEGEVUS ÜHIK MAHT Tehiskärestiku rajamine Veerispuiste, kärestiku kehand Suuremad kivirahnud Ø70-90cm Filterkangas Alumise bjefi korrastamine Võsa ja veetaimestiku eemaldamine Saare väljakaeve, jõesängi kaeve Tehiskärestiku rajamisega kaasnevad vajalikud ehitustegevused Ehitusplatsi ettevalmistamine Veetõrje Heakorrastustööd, haljastus Tabel. Peamised ehitustöödemahud kompl m 3 m 3 m 2 töö m 2 m 3 kompl töö töö m 2 Projekti elluviijaks on Laeva Vallavalitsus Keskkonnamõjude eelhinnangu järeldustes on välja toodud, et jõgi on kalastikulisest seisukohast väärtuslik; tõkestamatus Laeva lävendis tõstaks jõe kalastikulist väärtust ning tagaks hea seisundi; vald hindab paisjärve potentsiaalse miljööväärtusliku alana ning on selle korrashoiuks plaaninud rahalisi vahendeid ning tõkestamatus on teostatav ka kalapääsu rajamisega. Tulenevalt ihtüoloogi ekspertarvamusest on kõige sobilikum variant tehiskärestik, mille lang jääb vahemikku 2 2,5%. Projekti realiseerimise ajaline plaan on koostatud lähtudes abikõlbulikkuse perioodi lõpptähtajast a ja eeldusest, et rahastamise taotluse rahuldamise otsus tehakse mitte hiljem kui detsembris 203.aastal. Sellisel juhul oleks projekti realiseerimise ajaline plaan järgmine: ETAPP TEGEVUS PERIOOD MAKSUMUS (sh km 20%) EUR 0. Eelprojekti koostamine, keskkonna mõjude eelhinnangu koostamine.. Hange projektijuhi ja kalapääsude põhiprojekti koostaja leidmiseks, lepingute sõlmimine 2. Projekteerimistööd, projektlahenduste kooskõlastamine 3. Hanke ettevalmistamine ehitustööde peatöövõtja leidmiseks, ehituslubade taotlemine 4. Ehitushanke väljakuulutamine, hankeperiood, hange omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks, lepingute sõlmimine Juuliseptember 203 Jaanuar - märts 204 Märts - mai 204 Aprill - mai 204 Aprill - mai
6 5. Ehitustööd ehitusplatsil, konstruktsioonide ja Mai seadmete hanked, paigaldustööd august Projektdokumentatsiooni esitamine Oktoober Omaniku järelevalve teostamine Mai august Projektijuhtimine Märts oktoober 204 KULUD KOKKU EUR Tabel 2. Planeeritava toetuse kasutamise kava ja projekti elluviimise plaan. 3. PLANEERIMISDOKUMENDID JA ÕIGUSLIK ALUS Käesoleva eelprojekti koostamise aluseks on Laeva Vallavalitsuse ja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ vaheline leping, mis näeb ette töövõtja poolt Laeva paisu kalapääsud eelprojekti koostamise. Vatsavalt Keskkonnaministri 5. juuli 200. a määrusele nr 24 meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral 3.-le on toetuse andmise eesmärk vooluveekogude ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamine. Eelprojektis toodud alternatiivi rakendamisel tagatakse Laeva jõe ökoloogilise seisundi paranemine. Vastavalt eelpool nimetatud määruse 4.-le on toetatavate tegevuste hulgas kalapääsude rekonstrueerimine ja rajamine olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimise ning sette eemaldamisega paisjärvest. Paisjärvest sette eemaldamist toetatakse ainult samast paisjärvest, mille paisul rekonstrueeritakse või rajatakse kalapääs. Sette eemaldamist paisjärvest toetatakse kuni 50% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Paisu rekonstrueerimiseks antakse toetust ainult mahus, mis on vajalik kalapääsu rekonstrueerimiseks või rajamiseks. Käesolev eelprojekt on koostatud meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral lisas toodud juhendi järgi. Käesoleva eelprojekti eesmärgiks on anda lahendus variandid kalade rändevõimaluste tagamiseks Laeva järve paisu juures, mis senini on olnud kaladele ületamatuks tõkkeks ülesvoolu rändel. Kavandatud tegevus on vastavuses EL veepoliitika raamdirektiivi nõuetega ja Looduskaitseseadusega. Samuti vastab projektis kavandatud tegevus Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega a. nr 8) pinnaveekogumite seisundi parandamise meetmele, kus on ettenähtud kas likvideerida rändetõkked või rajada kalateed vooluveekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Järgnevad projekteerimisetapid ja kalapääsude rajamine tuleb läbi viia vastavalt Planeerimisseadusele, Ehitusseadusele ja kohaliku omavalitsuse ehitusmäärustele arvestades
7 Veeseadusest, Muinsuskaitseseadusest ning Looduskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Käesolevale eelprojektile on koostanud AS Maves keskkonnamõju eelhinnangu "Laeva järve kalapääsud" (sept. 203, Tallinn). Kalapääsu rajamine Laeva järve paisu juurde on vastavuses Eesti Keskkonnastrateegia aastani ja Elukeskkonna arendamise rakenduskava (CCI number: 2007EE6PO002) meetmetega. Eelprojektis kavandatud tegevus ei ole vastuolus Laeva valla arengukavas toodud visioonidega ja Laeva valla üldplaneeringuga. 4. PROJEKTI PIIRKONNA ÜLEVAADE Käesolev eelprojekt on seotud Laeva külaga, Laeva vallas. Laeva valla üldpindala on 233,8 km 2. Projektis kavandatud tegevused toimuvad Laeva jõel (VEE039600), mida ei ole nimetatud "Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad" keskkonnaministri 9. oktoobri a määruses nr 58 ega ka "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" keskkonnaministri 5. juuni a määruses nr 73. Laeva jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Laeva Loksu pkr-ni (039600_) ja Laeva Loksu pkr-st suudmeni (039600_2). Laeva järv jääb esimesse veekogumisse. Kavandatud tegevus ei hakka toimuma Natura 2000 alal. 4. Sotsiaal-majanduslik ja rahvastiku lühiülevaade Laeva vald asub Tartumaa loodeosas Tallinn -Tartu maantee ümbruses. Laeva valla keskus, Laeva küla, asub piirkondlikust tõmbekeskusest Tartust 25 km kaugusel. Vald hõlmab osa Võrtsjärve nõost, ulatub kagus ja lõunas Emajõeni, läänes Pedja jõeni. Valla lõuna- ja lääneosas on suured luhad ja sood (Karusaare raba, Peenraraba, Ristsaare soo jt.) ning soometsad. Veidi kõrgemat kesk- ja kirdeosa katab enamasti mets. Asustus paikneb peamiselt Laeva jõe ääres ja Emajõe lähikonnas. Laeva valla elanike arv seisuga oli 809 inimest. Võrdluseks oli elanike arv 842 inimest ja 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli Laeva vallas 877 alalist elaniku. Valla asustustihedus on väike, ühel ruutkilomeetril elab 3,5 inimest (Eesti keskmine on 28,6 in/km²). Suurim küla vallas on Laeva. Siin asuvad ka valla keskus, põhikool, lasteaed, kultuurimaja, raamatukogu, perearstikeskus, kauplus ja postipunkt. Suurimateks maakasutajateks vallas on Alam-Pedja looduskaitseala (9296,4 ha) ja Laeva metskond. (908,3 ha)
8 Põhilisteks majandusharudeks on põllumajandus, metsandus ja piimasaaduste ümbertöötlemine. Suuremateks tööandjateks on: AS Valio Eesti Laeva Meierei; Laeva Vallavalitsus, AS Pk Oliver; OÜ Aiu Põllumajandus; AS Tartu Tehnika; OÜ Portaal; OÜ Vilkest; POÜ Kärevere; OÜ Pähkli Metsatööd; OÜ Imera Kaubandus. 4.2 Laeva jõe üldandmed ja jõe hüdromorfoloogiline kirjeldus Laeva jõgi on Jõgeva- ja Tartumaal kulgev Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonna jõgi, pikkusega 5,2 km ja valgalaga 275,2 km 2. Laeva jõgi on Emajõe ülemjooksu vasakpoolne lisajõgi. Tähtsamad lisajõed: Pirusi peakraav, Hundi peakraav, Loksu peakraav, Pärka oja ja Sooääre kraav. Jõe ülemjooks asub Vooremaal ning kesk- ja alamjooks Võrtsjärve nõos. Jõgi saab alguse Kassinurme-Patjala mõhnastiku lääneserva piirkonnas, Kassinurme külaläänekülje all olevaist allikaist. Lähte osas Kassinurme soos voolab jõgi "Kassinurme mägede" läänenõlva alla lõunakagusse. Kaarepere küla kohal käändub jõgi itta, jõuab Visusti sohu, pöörab seal kagusse ja möödub Visusti külast ida poolt. Edasi suundub jõgi läände ja väljub Visusti soost Visusti ja Mullavere voore vahel. Enne Sepa külani jõudmist teeb jõgi paari kilomeetri pikkuse looke ümber Sortsi raba lõunaotsa kagusse, misjärel suundub laias marginaalses ürgorus edelasse, möödub Pirusi, Koogi ja Suuresöödi külast ning voolab seejärel umbes 8 km pikkuselt metsa vahel. Väänikvere külas käändub jõgi lõunasse, ent kilomeeter allavoolu uuesti edelasse ja möödub Laeva küla keskusest põhja poolt. Valmaotsa külas teeb jõgi kaare ümber Laeva marginaalse oosi edelaotsa ja laskub Emajõe orundis olevasse Laeva sohu. Soos voolab jõgi selle kirdeserva lähedal sirges kunstlikus sängis (Laeva kanal) umbes 8 km pikkuselt algul kagu ja hiljem ida poole, möödub Kärevere küla lõunaotsast ja suubub Emajõkke. Jõgi on suuremas osas süvendatud ja õgvendatud. Loodusliku või selle lähedast käänulist jõesängi leidub ainult 5-6 km ulatuses keskjooksul, Vahemetsa külast allavoolu. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel ~66 m ja suudmes 3,9 m. Jõe langus on ~34 m ja keskmine lang ~0,7 m/km. Ülemjooksul on Laeva jõgi 3-5 (valdavalt 4) m lai ja 0,2-,0 (valdavalt 0,4) m sügav; voolukiirus 0,05-0,4 (enamasti 0,2) m/s. Keskjooksul on jõgi 4-6 (valdavalt 5) m lai ja 0,5-,0 (valdavalt 0,7) m sügav; voolukiirus 0,05 m/s. Alamjooksul on jõgi 5-25 (valdavalt 8-0) m lai ja 0,3-,0 (valdavalt 0,7) m sügav; voolukiirus 0,05-0,2 (enamasti 0,) m/s. Suudmest alates on Laeva jõel järgmised paisud: Laeva järve pais - paisutuskõrgus 0,8 m, kaladele ületamatu rändetakistus ülesrändel;
9 Koogi I pais - paisutuskõrgus 2,2 m, maakividest künnisülevool, rajatud möödaviikpääs basseinide kaskaad kalapääs ("Laeva jõe uuendamine ja ökoloogiline korrastamine" projekti raames); Koogi II pais - paisutuskõrgus,4 m, sillaalune basseinide kaskaad, kaladele ületatav. 4.3 Hüdroloogia Laeva jõe valgala on 275,2 km 2. Laeva järve paisu lävendis on Laeva jõe valgala 55 km 2. Laeva jõel pole hüdroloogilisi vaatlusi teostatud ja seetõttu on alljärgnevad vooluhulgad arvutuslikud ehk ligikaudsed. Aasta keskmine vooluhulk Laeva järve paisu ristlõikes on,2 m 3 /s. Maksimaalne vooluhulk küündib 3 m 3 /s (%-line). 7 päeva miinimumperioodil on 95%-lise tõenäosusega tagatud vooluhulk 85 l/s. 4.5 Laeva jõe kalastik Laeva jõest on andmeid vähemalt 9 kalaliigi esinemise kohta: ojasilm, haug, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, tõugjas, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, koger, trulling, luts, luukarits, ahven, kiisk, võldas. Tõenäoline on veel hingu esinemine jões. Kaitseväärtusega kalaliikidest on Laeva jõgi oluliseks elupaigaks võldasele ja võimalik, et ka tõugjale (2003. a. tõusis tõugjas Laeva jõe alamjooksule kudema). Esinevad veel ojasilm ja tippviidikas, tõenäoliselt ka hink. Võldas on levinud jõe kesk- ning alamjooksul, Suuresöödist jõe suudmeni (ca 25 km). Tõugjale on kudepaigana olulised Laeva jõe alamjooksu kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga lõigud, püsivalt tõugjas Laeva jões ei ela. Ojasilmu leviku kohta täpne ülevaade puudub, tippviidkas ja hink esinevad tõenäoliselt jõe alamjooksul (Laevast jõe suudmeni, ca 5 km). Kalanduslikult on Laeva jõgi oluline eelkõige Emajõe (võimalik, et ka Peipsi ja Võrtsjärve) kalade sigimiskohana. Laeva jõe alamjooksule tõusevad kevadel kudema säinas, haug, särg, teib, tõugjas, tõenäoliselt ka turb. Samas pakub jõgi ka häid võimalusi harrastuspüüdjatele. Peamisteks püügiobjektideks jões on haug, särg, säinas, turb ja ahven. Kuna Laeva jõgi on Emajõe kaladele oluliseks kude- ning noorjärkude kasvuala, siis on tähtis tagada kaladele rändevõimalused jões. Jõe kesk- ning alamjooks on praktiliselt kogu ulatuses kanaliseeritud, kuid Alam-Pedja LKA piiresse jääv ajalooline vana jõesäng on alles (Karisto oja, Aiu jõgi) ning tõsiselt tuleb kaaluda jõe suunamist tagasi vanasse ajaloolisse sängi (Emajõe kalurite andmetel oli see jõeosa vanasti väga oluline kalade kudeala)
10 4.6 Laeva jõe seisundiklass Laeva jõe seisundit on käsitletud (uuritud) Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas. Laeva jõgi on jaotatud kaheks veekogumiks: Laeva Loksu peakraavini (039600_) ja Laeva Loksu peakraavist suudmeni (039600_2). Laeva järv jääb esimesse veekogumisse. Laeva Lonksu peakraavini veekogumi seisundiklassiks on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega a. nr 8) kohaselt "hea". Laeva Loksu peakraavini veekogum on veemajanduskavas nimekirjas, mille surveteguriks on maaparandus. Varasemalt on Laeva jõel läbiviidud "Laeva jõe uuendamine ja ökoloogiline korrastamine" projekt nr 0, mis on rahastatud Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt "Veemajandus, veekogude tervendamine" programmi raames. Eelpoolnimetatud projektiga avati kaladerändele Koogi I ja Koogi II pais. 5. PROJEKTI PIIRKONNA MAA-ALA JA RAJATISTE KUULUVUS Laeva järv (paisjärv), pais (ülevool) ja põhjalask asuvad Veehoidla kinnistul (3830:002:058). Veehoidla kinnistu ja sellel paiknevad rajatiste omanik on Laeva Vallavalitsus. Käesolevas eelprojektis kavandatud alternatiivide ehitustegevus hõlmab veel Väänikvere tee (3830:002:060) ja Meierei (3830:002:0440) kinnistuid. Meierei kinnistul otseseid ehitustöid kavandatud ei ole. Kinnistut puudutavad ehitustegevusega kaasnevad piiriülesed mõjud (veerežiimi ajutine muutus, müra, jne.). Eelpool nimetatud kaks kinnistud kuuluvad eraomandisse. Taotleja peab kavandatud tegevused kooskõlastama kinnistu omanikega/haldajatega. 6. OLEMASOLEVATE RAJATISTE KIRJELDUS Laeva järv (paisjärv), pais (ülevool) ja põhjalask asuvad Veehoidla kinnistul (3830:002:058). Veehoidla kinnistu ja sellel paiknevad rajatiste omanik on Laeva Vallavalitsus. Kommunikatsiooni- ja muid tehnorajatisi kavandatud alternatiivide ehitustegevuse töötsooni ei jää. Laeva järve veepeegli pindala on,3 ha. Laeva järv on kantud ehitisregistrisse Laeva veehoidla (reg. kood ) nime all. Paisjärv rajati 980-ndate. lõpus niisutusveehoidlana. Kaasajal on paisjärv omandanud Laeva külas virgestuse eesmärgi. Samuti on paisjärv Laeva küla ilmestavaks maastikuarhitektuurseks elemendiks. Laeva järves on mudakihi paksus 0,2-,7 m, ja veekihi tüsedus jääb vahemiku 0,9-3,0 m. Paisjärv on osaliselt kinni kasvanud.
11 Foto. Vaade Laeva järvele. Foto Risto Tihane Laeva järve pais kujutab endast pinnasmuldele betoonist ja maakividest rajatud eriprofiil ülevoolu. Keskmine paisutuskõrgus on 80 cm. Käesoleval hetkel on laeva järve pais ületamatuks kalarände takistuseks ülesvoolurändel. Ülavee paisu nõlv on ligikaudu nõlvusega :0 ja alavee poolne nõlv :. Paisu sisse on rajatud puidust filtratsiooni tõkend. Ülavee ja kaldanõlvade betooni vuukides kasvab vee- ja rohttaimestik. Alavee poolne maakivi betoonkonstruktsioon osaliselt lagunenud. Ülevoolu üldine tehniline seisund on rahuldav. Foto 2. Vaade Laeva järve paisule paremkaldalt. Foto Risto Tihane
12 Laeva järve saab tühjendada truupveelaskme abil. Truubi läbimõõt on m. Põhjalasul toimub veetaseme reguleerimine puitvarjadega. Põhjalasuga on võimalik paisjärves veetaset alandada ~35.60-ni. Põhjalasu tehniline seisund rahuldav. 7. KALADE RÄNDETINGIMUSTE PARANDAMISEKS EHITAVATE, RENOVEERITAVATE VÕI LIKVIDEERITAVATE RAJATISTE NING MUUDE VEEKOGU SEISUNDIT PARANDAVATE MEETMETE VÕRDLUS 7. Üldosa Alternatiividega kavandatud ehitustegevus hakkaks toimuma järgnevatel kinnistutel: Veehoidla (3830:002:058) Meierei (3830:002:0440) Väänikvere tee (3830:002:060) Objektile on hea ligipääs nii parem- kui ka vasakkaldalt. Olemasoleva olukorra jätkumist ei vaadelda antud töös reaalse alternatiivina, kuna olemasolevas olukorras on Laeva järve pais ületamatuks tõkkeks kalade ülesrändel. 7.2 Kalade rännet võimaldavad alternatiivid 7.2. Alternatiiv, tehiskärestik Tehiskärestik rajatakse olemasoleva künnisülevoolu jalamile alumisse bjeffi. Tehiskärestiku rajamisega ühildatakse olemasolev paisu hari alumise bjefiga sujuvalt. Tehiskärestiku kujundatakse madalveesäng, kus oleks tagatud minimaalsete vooluhulkadega vähemalt 20 cm veekiht. Madalveesängi rajamine eeldab olemasolevasse paisu harja sälgu tegemist. Madalveesäng kujutab endast 25 cm sügavust nõva (nõlvus :), mis kulgeb kärestiku keskosas looklevalt. Madalveesängi rajatakse vähemalt 3 puhkebasseini, mis kujutavad endast süviseid (sügavus ~30cm, suurus ~Ø,5m). Tehiskärestikule paigaldatakse voolu rahustavad kivirahnud. Kivirahnud tuleb paigaldada kogemustele ja kalastiku eksperdi näpunäidetele tuginedes. Tehiskärestik on projekteeritud ~2% languga, pikkusega 85 m ja laiusega 23 m. Projekteeritud tehiskärestiku rajamine eeldab alumise bjefi korrastamist Laeva järve paisust kuni peaaegu maanteesillani. Alumises bjefis paikneb saar (ca. 850 m 2 ), mis jagab Laeva jõe kahte ossa. Käesoleval hetkel toimub peamine veevoolamine alumisel bjefis mööda saare ja vasakkalda vahelist ala ehk ülevoolust (paremal kaldal) tulev vesi käändub vasakule ennem saart. Saar ja jõe
13 kaldad alumises bjefis on kinnikasvanud. Kuna ülevool ja sellest tulenevalt tehiskärestik paiknevad paremkaldal, siis tehiskärestiku rajamisega juhitakse vesi saare ja paremkalda vahelisele alale. Viimati nimetud ala on liiga kitsas ja kinnikasvanud. Need tegurid takistavad vee vaba ära voolamist ja tekkib lisa paisutus, mis tähendab et kalapääs ei hakkaks töötama arvutatud hüdrauliliste parameetritega. Tuginedes vestlustele kohalikega on alumise bjefi halb seisukord (kinnikasvamine) põhjustanud Laeva jõe jääminekul jää kuhjumist. Kui alumist bjeffi ei korrastata, siis võib jää kuhjumine aset leida projekteeritud tehiskärestikul ja see omakorda võib lõhkuda tehiskärestiku. Ühtlasi jääb projekteeritud tehiskärestik osaliselt saare alale. Aluseks võttes eelpooltoodut on projekteeritud alumises bjefis jõe kallaste niitmine ja saare välja kaevamine. Nende meetmetega tagatakse vaba vee äravoolamine alumises bjefis. Alternatiiv -ga kaasnevad ajutise nähtusega keskkonnamõjud (veetaseme alandamine paisjärves jne.), millega ei kaasne pikkaajalised negatiivsed mõjud. Tehiskärestiku valmimisega kaasnev positiivne mõju, kalastiku seisukohalt. NR TEGEVUS ÜHIK MAHT MAKSUMUS (EUR) ÜHIKU KOKKU 0.A Eelprojekti koostamine töö B Keskkonnamõjude eelhindamine töö Tehiskärestiku rajamine Veerispuiste, kärestiku kehand Suuremad kivirahnud Ø70-90cm kompl m 3 m kalkulatsioon Filterkangas m Alumise bjefi korrastamine Võsa ja veetaimestiku eemaldamine Saare väljakaeve, jõesängi kaeve 3. Tehiskärestiku rajamisega kaasnevad vajalikud ehitustegevused Ehitusplatsi ettevalmistamine Veetõrje Heakorrastustööd, haljastus töö m 2 m 3 kompl töö töö m kalkulatsioon 5 8 kalkulatsioon Pos kokku: Projektijuhtimise kulud kuu Uurimis-projekteerimistööd töö põhiprojekti koostamiseks 7. Projekti omanikujärelevalve kuu Pos kokku: Käibemaks 20 %
14 0. Kokku positsioonid 8 ja 9. EUR Alternatiiv 2, möödaviikpääs Möödaviikpääs on projekteeritud Laeva jõe vasakkaldale. Möödaviikpääs on projekteeritud trapetsikujulisena, põhjalaius,6 m ja nõlvusega :2, pikki languga %. Möödaviikpääs oleks 80 m pikk. Möödaviikpääsu paigaldatakse kivid laiusega cm ja kõrgusega ~90cm. Kive paigaldada kraavi põhja, iga 0 m-i kohta umbes 25 tk. Lisaks paigaldada kive kraavi nõlvadele, iga 0 m-i kohta umbes 6 tk. Normaalveetasemetega oleks möödaviikpääsus vooluhulk 300 l/s, voolu kiirus u. 0,35 m/s ja veekihi tüsedus 0,4 m. Arvutuslikult võib paisjärves veetase tõusta 75 cm, seetõttu kõiguvad möödaviikpääsu hüdraulilised parameetrid suures ulatuses. Maksimaalselt läheks läbi möödaviikpääsu ligemale 3 m 3 /s, mille korral oleks voolu kiirused üle 2 m/s. Sellised kiirused eeldavad möödaviikpääsu põhja ja nõlvade tugevat kindlustamist. Alternatiiv 2-ga kaasnevad ajutise nähtusega keskkonnamõjud (veetaseme alandamine paisjärves jne.), millega ei kaasne pikkaajalised negatiivsed mõjud. Möödaviikpääsu valmimisega kaasnev positiivne mõju, kalastiku seisukohalt. NR TEGEVUS ÜHIK MAHT MAKSUMUS (EEK) ÜHIKU KOKKU 0.A Eelprojekti koostamine töö B Keskkonnamõjude eelhindamine töö Möödaviikpääsu rajamine Väljakaeve Kivikindlustus Suuremad kivirahnud Ø60-90cm Filterkangas kompl m 3 m 2 m 3 m kalkulatsioon Möödaviikpääsu rajamisega kaasnevad vajalikud ehitustegevused Ehitusplatsi ettevalmistamine Veetõrje Paisu teenindussild üle möödaviikpääsu Kalapääsu katsetused Heakorrastustööd, haljastus kompl töö töö obj. töö m 2 50 kalkulatsioon Pos kokku: Projektijuhtimise kulud kuu Uurimis-projekteerimistööd töö põhiprojekti koostamiseks 6. Projekti omanikujärelevalve kuu
15 7. Pos kokku: Käibemaks 20 % Kokku positsioonid 7 ja 8. EUR Põhi alternatiivi valik Alternatiiv 2 hakkas paiknema enamjaolt Väänikvere tee kinnistul, mille omanik ei ole alternatiiv 2-es pakutuga nõus, siis paratamatult jääb valikuks vaid üks variant. Möödaviikpääsu ei ole võimalik mujale ruumiliselt rajada, kui nimetatud kinnistule. Sammuti on ihtüoloogilises ekspertarvamuses välja toodud, et kui tehiskärestiku lang on 2 2,5%, siis on selline lahendus variant eelistatum. Käesoleva eelprojekti põhi alternatiiviks on alternatiiv tehiskärestik. 7.3 Alternatiivide ekspluatatsioon Nii alternatiiv -e kui ka alternatiiv 2-e hilisem ekspluatatsioon on sama. Ekspluatatsioon koosneb alljärgnevatest tegevustest: rajatud kalapääsu kinni jäänud ujuvprahi eemaldamine; kalapääsu äravajunud/kukkunud kivid taastada esialgselt; jälgida peale kevadise suurvee möödumist kalapääsu seisukorda, võimalikud deformatsioonid kõrvaldada. 7.4 Projekti lõpetamine Projekti tulemusena peab olema Laeva järve pais kaladele ületatav. Projekt lõpeb vastavalt "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral" Keskkonnaministri määruses nr.24 8 lg.(2) nimetatud eksperthinnanguga. Kalastikueksperdi hinnang peab kinnitama, et projekti tulemusena rajatud lahendus võimaldab tagada kalade rändetingimused. Seiret Laeva jõel teostatakse riikliku seireprogrammi raames. 8. PROJEKTI ORGANISATSIOONILINE ÜLESEHITUS Toetuse saamisel kalade rändevõimaluste tagamiseks Laeva järve paisul on projekti elluviijaks ja valminud rajatiste edaspidiseks haldajaks Laeva Vallavalitsus, kelle näol on tegemist kohaliku omavalitsusega Peale taotluse rahuldamist korraldab Laeva Vallavalitus hanke projektijuhi leidmiseks. Tööde lõpetamise ja kasutusdokumentatsiooni koostamise lõpptähtajaks on planeeritud 204. aasta oktoober.
16 9. PROJEKTI FINATSPLAAN Projekti finantsplaan on koostatud lähtudes sellest, et kõik kavandatud tegevused on abikõlbulikud ja toetuse määr on 00 %. AASTA FINATSEERIMINE (EUR) EL ÜHTEKUULUVUSFOND KOKKU PROJEKTI INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE HANGETE JA ELLUVIIMISE PLAAN ETAPP TEGEVUS PERIOOD MAKSUMUS (sh km 20%) EUR 0. Eelprojekti koostamine, keskkonna mõjude eelhinnangu koostamine. Juuliseptember 203. Hange projektijuhi ja kalapääsude põhiprojekti koostaja leidmiseks, lepingute sõlmimine 2. Projekteerimistööd, projektlahenduste kooskõlastamine 3. Hanke ettevalmistamine ehitustööde peatöövõtja leidmiseks, ehituslubade taotlemine 4. Ehitushanke väljakuulutamine, hankeperiood, hange omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks, lepingute sõlmimine 5. Ehitustööd ehitusplatsil, konstruktsioonide ja seadmete hanked, paigaldustööd 6. Projektdokumentatsiooni esitamine Oktoober Omaniku järelevalve teostamine Mai Jaanuar - märts 204 Märts - mai 204 Aprill - mai 204 Aprill - mai 204 Mai - august 204 august Projektijuhtimine Märts oktoober 204 KULUD KOKKU EUR KASUTATUD KIRJANDUS JA ALLIKAD Maa-ameti kaardiserver ( Laeva Vallavalitsuse koduleht (
17 Ehitisregister ( Keskkonnaregistri avalik teenus ( "Fish passes. Design, dimensions and monitoring". Food and Agriculture Organization of the United Nations in arrangement with Deutscher Verband für Wasserwirtschaft und Kulturbau e.v. (DVWK), 2002 "Eesti jõed". Arvi Järvekülg, 200 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (200) Projekti Laeva jõe alamjooksu taastamise võimaluste hindamine keskkonnamõju hindamise aruanne; AS Maves mai 203; AS Maves koostatud keskkonnamõju eelhinnang "Laeva paisule kalapääsu rajamise keskkonnamõju eelhinnang" (sept. 203, Tallinn). Ihtüoloogiline ekspertarvamus Laeva järve kalapääsud kohta, autor Rein Järvekülg
18 LISAD PLAANILINE MATERJAL
19 Lisa. Projektala asukoht Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad kaardi Laeva järve pais
20 Lisa 2. Projektala asukoht Eesti põhikaardil Laeva järve pais
21 Lisa 3. Väljavõte katastrikaardist Laeva järve pais
22 Lisa 4. Väljavõte kitsenduste kaardirakendusest Laeva järve pais
23 Lisa 5. Väljavõte maaparandussüsteemide kaardirakendusest Laeva järve pais
24 GRAAFILINE OSA
25
26
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemHarku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt
Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
Rohkem1
Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ala iseloomustus... 5 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid... 9 1.4. Kaitsekord... 10 1.5. Uuritus...
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkem(Microsoft Word - V\344ndra_DP_KSH_EH_ _alkranel)
Vändra vald, Suurejõe küla Saunataguse ja Traakonimaa katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (10.05.2016. a) Töö tellija: Vändra Vallavalitsus Töö koostaja:
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemPAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE
PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemMicrosoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc
Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-186 186 Asukoht (L-Est 97) X 6415848 Y 670373 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi
RohkemPowerPoint Presentation
SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca
RohkemOMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM
INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Eesti suurimate järvede ja pikimate jõgede seisund ning
Rohkem(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)
Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD
RohkemAlatskivi Vallavalitsus
PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemPÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats
PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemII Osa Lepingu Tingimused ME
AS Lahevesi PROJEKTEERIMISE JA NÕUSTAMISE TEENUSE HANGE Türisalu reoveepuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused elluviimiseks Hankemenetlus HANKEDOKUMENTIDE II OSA. LEPINGU TINGIMUSED Projektijuhi leping
RohkemMicrosoft Word - Vesikonna tunnuste analüüs docx
AS Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@maves.ee aprill 2019 Töö nimetus: Töö number: 18115 Tellija: Keskkonnaministeerium Vastutav täitja: Koostamisel osales: Kadri Normak Kadri Normak
RohkemSlaid 1
Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemMeetmeleht_meede1.docx
MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud
Rohkem(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)
Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu
RohkemVersioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk
Versioon 04.11.2018 /// TÖÖ NR 18003104 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald
Rohkem(Microsoft Word - Emaj\365e Linnaujula suplusvee profiil 2012.doc)
EMAJÕE UJULA SUPLUSVEE PROFIIL Tartu Koostatud: 24. märts 2011. a Ülevaadatud: 18. aprill 2012. a Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4
RohkemMakett 209
Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
RohkemRaasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H
Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord
RohkemMääruse kavand
Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu
Rohkem5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V
ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.
RohkemKINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE
KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemElva Vallavalitsus
ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
Rohkemnormaali
AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode
RohkemRiigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinnisasju Kasutamiseks andmise lisatingimuseks on kasutaja
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemMicrosoft Word - I osa lisa tiitelleht.docx
Manteeameti tegevuskava üleujutusalade ja võimalike kliimamuutuste tuvastamiseks I osa lisa 1 2018-012 Tallinn 2018 Lõuna 67 Võru Mõniste Valga 38,475 38,475 Lumesulamise ja pikemate sademete korral on
RohkemRegistrikood Riia 35, Tartu Tel faks TÖÖ NR Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est
Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 faks 730 0315 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2017-211 Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est 97) X 6584390 EP10171636-0001 Y 674970 MP0010-00 ROODU
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
Rohkem(Microsoft Word - Vooluhulga m\365\365tmineparandus_viimane.docx)
Tellija: Keskkonnaministeerium Töövõtuleping 4/1.1/87 VOOLUHULGA MÕÕTMISE JUHEND Täitjad: Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi dots. Alvina Reihan, prof. Enn Loigu Töö finantseeriti SA
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemIda-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk
Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2012 Eesti
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemHD_Naissaare_ujuvkaid_hankedoc _2_
HANKIJA HANKE NIMETUS "Naissaare sadama ujuvkai soetamine ja paigaldamine HANKEDOKUMENDID I JUHISED PAKKUJALE ASJADE OSTMINE Viimsi 2010 Projekti FIR toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi Central Baltic
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemTehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis
Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemPowerPointi esitlus
Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja
Rohkem