Microsoft Word V_EKA_vent_kirjeldus_30_09_2015.doc

Väljavõte

1 1(29) EHITUSKIRJELDUS VENTILATSIOON 1. ÜLDOSA 1.1. Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud EESTI KUNSTIAKADEEMIA õppehoone, Kotzebue 1 / Põhja pst 7, ventilatsioonisüsteemide lahendus põhiprojekti mahus Sisukorra selgitus Ehituskirjeldust tuleb käsitleda neljas osas: Peatükis 1 on esitatud hoone üldandmed, normatiivsed lähtedokumendid ja muud lähteandmed. Peatükis 2 on esitatud projekteeritud ventilatsioonisüsteemide kirjeldused. Peatükis 3 on esitatud normidest, standarditest, tootjate nõuetest jt välja toodud üldised juhendid ning nõuded ventilatsioonisüsteemide ehituskvaliteedile. Peatükis 4 on esitatud töövõtjale esitatavad üldised nõudmised ja kohustused Alusdokumendid Lähteandmed Eelpool nimetatud hoonete arhitektuursed plaanid. Projekteerimiskoosolekute protokollid Normdokumendid Seadused ja määrused "Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord" Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 30. "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika" Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 63. "Energiatõhususe miinimumnõuded" Vabariigi Valitsuse määrus nr 68. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Vabariigi Valitsuse määrus nr 315. Ehitusseadus. Standardid Eesti Standard EVS 811:2012 Hoone Ehitusprojekt Eesti Standard EVS 865-2:2014, Hoone ehitusprojekti kirjeldus Osa2: Põhiprojekti ehituskirjeldus Eesti Standard EVS 812-2:2014, Ehitiste Tuleohutus, Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. Eesti Standard EVS 919:2013, Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.

2 2(29) Eesti Standard EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast Eesti Standard EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Eesti Standard EVS 906:2010 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007. Eesti Standard EVS-EN 1886:2007 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused. Eesti Standard EVS-EN 13053:2006+A1:2011 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid ning omadused KONSOLIDEERITUD TEKST Eesti Standard EVS-EN 1751:2001 Hoonete ventilatsioon. Lõppelemendid. Klappide ja ventiilide aerodünaamiline katsetamine. Eesti Standard EVS-EN 12097:2006 Hoonete ventilatsioon Õhutorustik Nõudeid torustike komponentide hoolduse lihtsustamiseks Eesti Standard EVS-EN 12236:2002 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele. Eesti Standard EVS 860-1:2010, Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja elemendid. Kvaliteedinõuded Soome Ehitusnormide kogumiku osa D Ehitise sisekliima ja ventilatsioon. Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa. LVI kartoteek. EÜ määrus nr 2037/2000: Osoonikihti vähendavate ühendite kasutamine. Riigi Kinnisvara AS poolt koostatud juhend Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele RKAS01- RKAS13, juuni Välisõhu arvutuslikud parameetrid Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid Välistemperatuur ( C): -22 Suhteline õhuniiskus (%RH): Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid Välistemperatuur ( C): +27 Suhteline õhuniiskus (%RH): Ruumide arvutuslik õhuvahetus Arhiiv 0,35 l/s m² Abiruum 0,5 l/s m² Riietusruum 5 l/s m² Dušširuum 16 l/s dušš WC 20 l/s koht Koristusvahenid 4 l/s m²

3 3(29) Fuajee 1 l/s m² Garderoob 1,5 l/s m² Raamatukogu lugemissaal 1,5 l/s m² Õppeklass 3 l/s m² / 8 l/s inimene Grupitöö 3 l/s m² / 8 l/s inimene Stuudio 3 l/s m² / 8 l/s inimene Auditoorium 6 l/s m² / 8 l/s inimene Koridor 1 l/s m² Nõupidamiste ruum 4 l/s m² / 10 l/s inimene Kabinet 2 l/s m² / 10 l/s inimene Kuumköök vastavalt tehnoloogiale Külmköök 10 l/s m² Ladu 0,35 l/s m² Nõudepesu vastavalt tehnoloogiale Söögisaal, söögiruum 5 l/s m² / 6 l/s inimene Trepikoda 0,5 x tunnis Tehniline ruum 0,5 l/s m² 1.6. Õhu saastatus Maksimaalne lubatud kahjulike ainete sisaldus siseõhus üle välisõhu kontsentratsiooni vastavalt EVS-EN 15251:2007, tabel B.4. Büroo- ja õpperuumid: Süsihappegaas (CO2) <500 ppm 1.7. Tehnosüsteemide müratase Tehnoseadmete poolt tekitatava mürataseme maksimaalsed lubatud väärtused (A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhu taseme ülempiirid) on järmised: Tootmisruumid, tehnilised ruumid Inimeste ajutise viibimisega ruumid: koridor, sanruumid, spordisaal, ladu jms. Inimeste pideva viibimisega ruumid, millede tavaline tegevus eeldab minimaalset taustmüra: kontor-kabinet, õppeklass, olmeruum, personaliruum jms. 75 db (A) 40 db (A) 35 db (A)

4 4(29) 2. Hoone ventilatsioonisüsteemide kirjeldus 2.1. Projekteeritava hoone kirjeldus, töövõtupiirid. Projekteeritud hoone on osaliselt olemasolev, osaliselt uusehitis. Hoonel on 6 maapealset põhikorrust. Olemasolevates hoone osades ehitatakse välja uus ventilatsioonisüsteem Ventilatsioonisüsteemid SV1- SV Teeninduspiirkond SV1: Hoone A SV2: Hoone A SV3: Hoone B - Kotzebue tänava poolne külg SV4: Toitlustus SV5: Kaldauditoorium SV6: Hoone B - Põhja pst poolne külg SV7: Hoone C SV7.1: Hoone C - 3D labor SV8: Hoone C - WC-d SV9: Hoone D SV10: Hoone D SV12: Hoone D - WC-d Põhimõtteline õhuvahetuse kirjeldus Ventilatsioonisüsteemide sissepuhe ja väljatõmme on projekteeritud õhujaoturitega ruumide lagede alt. Alarõhulistes ruumides tagatakse värskeõhu juurdepääs siirdeõhurestide kaudu Ventilatsiooniseadmete asukoht SV1, SV3-SV6: Ventilatsioonikamber B-hoone kelder. SV2: A-hoone pööning. SV7, SV8: C-hoone 3.korrus. SV7.1: C-hoone 5 korrus. SV9, SV10: D hoone 2. korrus. SV12: D-hoone 5.korrus Õhuvõtt ja väljavise SV1, SV3-SV6: Ventilatsiooniseadmete õhuvõtt on projekteeritud ühise õhuvõturestiga hoone välisseinas. Ventilatsiooniseadmete väljavisked on projekteeritud ühise väljaviske restiga galerii katusele. SV2: Õhuvõtt ja väljavise on lahendatud spetsiaalsete otsikutega hoone katuselt. SV7, SV8: Ventilatsiooniseadmete õhuvõtt on projekteeritud ühise õhuvõturestiga hoone välisseinas. Ventilatsiooniseadmete väljavise on projekteeritud ühise restiga hoone välisseina. SV7.1: Seadme õhuvõtt ja väljavise on projekteeritud eraldi spetsiaalsetebotsikutega hoone katusele, õhuvõtu ja väljaviske vahe peab olema minimaalselt 8m. SV9, SV10: Ventilatsiooniseadmete õhuvõtt on projekteeritud ühise õhuvõturestiga hoone välisseinas. Ventilatsiooniseadmete väljavise on projekteeritud ühise restiga hoone välisseina.

5 5(29) SV12: Seadme õhuvõtt ja väljavise on projekteeritud eraldi spetsiaalsetebotsikutega hoone katusele, õhuvõtu ja väljaviske vahe peab olema minimaalselt 8m Õhu töötlemine Õhu puhastamine SV1-SV12: Õhu puhastamiseks on ventilatsiooniseadmete sissepuhkele projekteeritud filtrid klassiga F7. Ventilatsiooniseadmete väljatõmbele on projekteeritud filtrid klassiga F5. Puutöö klassidele ja metalli lihvimis ruumi harule on projekteeritud eraldi filterelemendid G Soojustagastus, kalorifeerid, retsirkulatsioon SV1, SV3, SV5, SV6: Ventilatsioonisüsteem teenindab esimese ja teise väljatõmbeõhu klassiga ruume. Seadmetele on projekteeritud rootorsoojusvaheti. Järelküte toimub vajadusel veekalorifeeriga. SV2, SV4, SV7...SV12: Ventilatsioonisüsteem teenindab esimese kuni neljanda väljatõmbeõhu klassiga ruume. Seadmetele on projekteeritud plaatsoojusvaheti. Järelküte toimub vajadusel veekalorifeeriga. Väljatõmbe õhuklassid vastavalt Soome Ehitusnormide kogumiku osa D Ehitise sisekliima ja ventilatsioon Jahutus SV6: Ventilatsiooniseadmele on projekteeritud jahutuskalorifeer. Külmakandja on 40% glükool. Teistele ventilatsiooniseadmele jahutust ei projekteerita Niisutus Ventilatsiooniseadmele niisutust ei projekteerita Kuivatus Ventilatsiooniseadmele kuivatit ei projekteerita Automaatika. Ventilatsioonisüsteemide juhtimine Automaatika lähteülesanne on esitatud põhimõtteskeemidel KV307...KV Mürasummutus SV1-SV11: Ventilatsionisüsteemide peakanalitele on projekteeritud mürasummutid tasandamaks ventilaatorite poolt tekitatavat müra. Eraldi mürasummutid on projekteeritud VAV-klappide poolt tekitava müra summutamiseks ning müratundlike ruumide piiretele, vastavalt akustiku soovitustele.

6 6(29) 2.3. Ventilatsioonisüsteem S Teeninduspiirkond S11: Hoone D tehnoloogilise ventilatsiooni kompensatsioon Põhimõtteline õhuvahetuse kirjeldus Ventilatsioonisüsteem on projekteeritud D-hoone tehnoloogiliste seadmete väljatõmbeõhu kompenseerimiseks Ventilatsiooniseadmete asukoht S11: Ventilatsioonikamber D-hoone 2. korrusel Õhuvõtt ja väljavise S11: Ventilatsiooniseadme õhuvõtt on projekteeritud õhuvõturestiga hoone välisseinas Õhu töötlemine Õhu puhastamine S11: Õhu puhastamiseks on ventilatsiooniseadme sissepuhkele projekteeritud filtrid klassiga F Jahutus Ventilatsiooniseadmele jahutust ei projekteerita Niisutus Ventilatsiooniseadmele niisutust ei projekteerita Kuivatus Ventilatsiooniseadmele kuivatit ei projekteerita Automaatika. Ventilatsioonisüsteemide juhtimine S11: vt. põhimõtteline skeem joon. KV Mürasummutus S11: Ventilatsionisüsteemi peakanalile on projekteeritud mürasummuti tasandamaks ventilaatorite poolt tekitatavat müra.

7 7(29) 2.4. Tehnoloogilse väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid Ventilatsiooniseadmete tehnilised andmed, teeninduspiirkonnad, asukohad ja õhuhulgad vaata Ventilatsiooniseadmete tabel Põhimõtteline õhuvahetuse kirjeldus Väljatõmme on projekteeritud tehnoloogiliste protsesside käigus tekkivate aurude, kuumuse ja muu saaste eemaldamiseks. Väljatõmbe lõppelementide ja õhuhulkade andmed on esitatud tabelis "Kohtventilatsiooni koondülesanne". Ventilatsioonisüsteemide toimimne on kirjeldatud tehnoloogilise ventilatsiooni skeemidel, vaata joonised KV313...KV Ventilaatori asukoht ja väljavise Ventilaatorid on projekteeritud kas teenindatavasse või kõrvalasuvasse ruumi, ventilaatorite väljavisked on projekteeritud hoonet lävivatesse betoonist sahtidesse, sahtid lõppevad katusel spetsiaalse väljaviske otsikuga. Kõik ventilaatorid peavad olema varustatud tagasilöögi- või sulgklappidega Automaatika. Ventilatsioonisüsteemide juhtimine Automaatika lähteülesanne on esitatatud põhimõttelisel skeemil, vaata joonised KV319...KV Mürasummutus Ventilatsioonisüsteemide peakanalitele on projekteeritud mürasummutid Lifišahti loomulik väljatõmme Süsteemi kirjeldus Liftišahti lakke on projekteeritud loomuliku väljatõmbe torustik. Katusele on projekteeritud vihmakaitse. Läbiviigu ja vihmakaitse läbimõõt 200 mm Suitsueemaldussüsteemid SEV1-SEV3 Mehhaanilise suitsueemalduse piirkonnad vastavalt arhitekti poolt antud ülesandele Teeninduspiirkond SEV1: Mehhaaniline suitsueemaldus tsoonidest: SE-1M, SE-2M. SEV2: Mehhaaniline suitsueemaldus tsoonidest: SE-3M, SE-4M, SE-5M. SEV3: Mehhaaniline suitsueemaldus tsoonidest: SE-15M Ventilaatori asukoht ja väljavise SEV1: Ventilaator paikneb B hoone keldri korrusel asuvas vent.kambris, väljavise toimub restiga galerii katusele. SEV2: Ventilaator paikneb ruumi C1.6.2 lae all, väljavise restiga Kotzebue tänava poolses fassadis SEV3: Ventilaator paikneb ruumi B3.8 rajatavas tulekindlas "kastis", väljavise galerii katuse kohale.

8 8(29) Automaatika Juhtimine Automaatika projekti koostamiseks on lähteülesanne esitatud põhimõtteskeemil. SEV1, SEV3: vt joonis KV311. SEV2: vt joonis KV Kilpide asukohad Suitsueemaldussüsteemide kilpide asukohad vastavalt automaatika osa projektile Õhuhulkade arvutus Suitsueemalduse arvutus on tehtud EVS A esitatud metoodika järgi. Õhuhulk on määratud valemiga Q=1,7xAo, kus Ao - loomuliku tõmbega toimiva suitsuluugi kasulik pindala, m 2, Q suitsu mehaanilise eemaldamise vooluhulk ruumi temperatuuril, m 3 /s. Suitsutsoonid SE-1M; SE-3M, SE-4M, SE-5M ja SE-15M: Ao on 0,5% suitsueemaldustsooni põrandapindalast. Suitsutsooni SE-2M: Ao on 1,0% suitsueemaldustsooni põrandapindalast Eritingimused Suitsueemaldussüsteemi ventilaator, torustik, klapid ja muud koostud peavad säilitama töökindluse vähemalt 60 min C juures. Suitsueemaldusventilaatori toide võtta enne hoone peakaitset. Kasutada tulepüsivat kaablit. Suitsueemaldus süsteemid peavad vastama tootestandardile EN :2011 ja katsemeetodile EN Süsteemi kompensaatorid ning kinnitused peavad vastama suitsueemaldussüsteemi nõuetele. kõik suitsueemaldussüsteemis kasutatavad tooted peavad omama CE märgistust.

9 9(29) 3. Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemidele 3.1. Ventilatsiooniseadmetele ja nende komponentidele esitatavad nõuded Ventilatsioonisüsteemide tööiga Põhiseadmete tööeaks on arvestatud 20 aastat Üldised nõuded ventilatsiooniseadmele Ventilatsiooniseadmed peavad olema valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele ja olema testitud vähemalt vastavalt standarditele EVS-EN 1886 ja EVS-EN Seadmed peavad vastama 98/37/EC nõuetele ja omama CE tähistust. Seadmed peavad omama kehtivat EUROVENT või analoogset sertifikaati. Ventilatsiooniseadmete kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon, milles on esitatud järgmine teave: - toote kasutuseesmärk - valmistaja ja maaletooja - tüübi ja suuruse märgistus - materjal ja viimistlus - mõõtmed ja mass - tegelikud näitajad, kasutegurid, tootlikkuskõverad - elektriseadmeid iseloomustavad parameetrid - müratehnilised andmed - paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhised - tihedusklass - ametivõimude poolt kinnitatud dokumendid Rootorsoojustagastiga ventilatsiooniseadmed peavad vastama energiatõhususe A klassile ja plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadmed vähemalt energiatõhususe B klassile (RKAS-04). Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbesüsteemi maksimaalne erivõimsus SFPv tohib olla: ainult veeküttekalorifeeriga seadmel 1,8; jahutuskalorifeeriga ja veeküttekalorifeeriga seadmel 2,0. Kui ventilatsiooniseade töötab ööpäevaringselt, tohib maksimaalne SFPv mistahes seadme konfiguratsiooni korral olla 1,8. Projekteeritud seadmete SFP-d (pool musta filtri korral) vaata seadmete tabelist. Mehhaanilisel väljatõmbesüsteemi maksimaalne erivõimsus SFPv tohib olla 0,8. Erivõimsus SFPv on ventilatsiooniseadme ventilaatorite tegeliku tarbitava elektrivõimsuse [kw] ja suurema õhuhulga [m 3 /s] suhe valideerimistingimustel [EVS-EN 13779:2007, D6]. Ventilatsiooniseadmed peavad olema varustatud näitavate mõõteriistadega (termomeetrid, manomeetrid) olulisemate parameetrite kontrolliks (vt. ventilatsiooniseadmete põhimõttelised skeemid). Kui ventilatsiooniseadme õhuhulk on alla 0,5 m3/s, võib statsionaarsed mõõteriistad asendada mõõteotsikutega [EVS-906, 2010] Ventilatsiooniseadme kest Ventilatsiooniseadme kest peab vastama vähemalt klassile D2. Kesta tihedus peab vastama klassile L2, soojajuhtivus mitte halvem kui klass T3 ja külmasildade näitaja mitte halvem kui TB3 (vastavalt EN 1886). Seadme kest ei tohi tulekahju ajal eritada mürgiseid gaase ega ka põlevaid tilku, kõik uksed peavad olema varustatud hingedega ja link käepidemetega.

10 10(29) Ventilatsiooniseade paigaldatakse korrosioonikindlale (näit. kuumtsingitud) metallist alusraamile. Alusraam peab olema varustatud reguleeritavate jalgadega. Jalgade alla paigutatkse kummipadjad. Alusraami kõrgus peab olema vähemalt 150 mm. Ventilatsiooniseade ühendatakse alusraamiga poltühendustega Sulgklapid Sulgklapid peavad vastama standardi EN 1751 nõuetele. Välisõhuklapina kasutatavad sulgklapid peavad olema soojustatud ja külmumiskindlad. Välisõhu sulgklapi soojusjuhtivustegur tohib olla maksimaalselt 4 W/m²K ja tihedusklass vähemalt 3 [EVS-EN 1751]. Sulgklapina kasutatakse mitmekihilisi restklappe. Sulgklapid peavad olema varustatud asendi näidikuga ja lahti/kinni tähistusega [RYL 2002, G3323] Filtrid Ventilatsiooniseadme õhufiltritena tuleb kasutada kottfiltreid. Kottfiltrid peavad olema metallraamis, need peavad olema testitud vastavalt EN 779 standardile ja omama EUROVENT, VTT või analoogset sertifikaati [RKAS-04]. Ventilatsiooniseadme sissepuhkeõhu ning tagastusõhu puhastamiseks tuleb kasutada õhufiltreid minimaalse filtreerimisklassiga F7. Väljatõmbeõhu puhul on nõutav minimaalne filtreerimisklass M5. Õhufiltrite jaotus filtreerimisklassideks on esitatud RYL 2002 tabelis [RYL 2002, tabel G3-T3]. Õhufiltrid paigaldatakse nii, et lekked ei vähendaks filtreerimisklassi. Õhufiltrid varustatakse näidikuga rõhuvahe mõõturitega. Õhufiltrite valmistaja dokumentidest peab ilmnema järgmine teave [RYL 2002, G3120]: - filtreerimisklass - filtri ehitus ja suurus - materjal ja viimistlus - toimiv pindala, õhu voolukiirus filtri pinnal - algrõhukadu - arvutuslik rõhukadu - lõpprõhukadu Filtrite arvutuslik lõpprõhukadu ventilatsiooniseadmes [EVS-EN 13053:2006+A1:2011]: Filtriklass G1-G4 F5-F7 F8-F9 Lõpprõhukadu 150 Pa 200 Pa 300 Pa Ventilatsiooniseadmete elektrimootorid Pingesüsteem 400/220 V 50 Hz. Elektrimootorid varustatakse kaitselülitiga, millega saab katkestada vooluahela mootori ja selle juhtimisseadmete vahel hooldus ja remonttööde ajaks. Lüliti asukoha valikul järgitakse kehtivaid nõudeid [EVS 906:2010]. Niisutatud õhuvoolu paigaldatud elektrimootori kaitseklass peab olema vähemalt IP 54 [RYL 2002, G3151].

11 11(29) Ventilatsiooniseadmete ventilaatorid Ventilatsiooniseadmete ventilaatoritena kasutatakse tsentrifugaal-, radiaal-, või aksiaal-tsentrifugaal ventilaatoreid. Ventilaatorid tuleb ühendada seadme korpusega vibratsioonitõkestuspukside kaudu [RKAS-04]. Ventilaatori rootori ringkiirus ei tohi ületada tehase poolt lubatud väärtust [EVS-906:2010]. Ventilatsiooniseadmete ventilaatorid ja mootorid paigaldatakse niimoodi, et neid oleks võimalik puhastamiseks ja hooldamiseks eraldada [RYL 2002, G3110]. Ventilaatorite käitamiseks tuleb alati valida EC või PM mootorid Soojusvahetid Ventilatsiooniseadmetes kasutatavad soojusvahetid peavad vastavalt tüübile tagama minimaalselt järgnevad kasutegurid: -rootorsoojusvaheti - η t = 80%* -vastuvoolu plaatsoojusvaheti - η t = 80%* -ristivoolu plaatsoojusvaheti - η t = 60%* -vahesoojuskandjaga soojusvaheti - η t = 45%* (*Soojustagastite kasutegurite hindamisel arvestada järgmiste parameeritega: siseruumide temperatuur +21 C suhteline õhuniiskus Rh=20%. Välisõhu temperatuur -22 C suhteline õhuniiskus Rh= 90%). Kui soojusvaheti kasutegur jääb alla eeltoodud miinimum väärtustest, peab seadmete valikut majanduslikult põhjendama [EVS 906:2010]. Soojusvaheti väliskest või sellega ühendatud seadme osad varustatakse hooldusluukidega, mille kaudu saab soojusvahetit kontrollida ja puhastada. Soojusvahetid varustatakse valmistaja juhiste kohaselt termomeetritega, manomeetritega ning jäätumiskaitsega ja/või automaatsete sulatusseadmetega [RYL 2002, G ]. Ventilatsiooniseadmetes kasutatavad rootorsoojusvahetid peavad olema hügroskoopsed. Seadme korpus varustatakse soojusvaheti pöörlemissuunda näitavate nooltega. Rootorsoojusvaheti paigaldatakse nii, et selle telg on täpselt horisontaalne. Ventilatsiooniseadme osad paigaldatakse nii, et rootorsoojusvaheti korpusele ei mõjuks väändekoormus [RYL 2002, G3142]. Rootorsoojustagstil peab olema pöörlemist kontrolliv andur, mis rihma katkemisel annab häire hooneautomaatikasse. Plaatsoojusvaheti varustatakse möödaviigukanaliga, mille rõhukadu ei tohi olla suurem kui soojusvaheti rõhukadu. Plaatsoojusvaheti väljatõmbe poolel peab olema roostevabast terasest kondensivann, mis varustatakse vesilukuga, millest juhitakse tühjendustoru põrandatrapi kohale [RYL 2002, G3143]. Mitme seadme kondensvee võib juhtida samasse kogumistorusse, kui kogumistoru ja igast seadmest lähtuva veeeemaldusühenduse vahel on vesilukk. Toru kalle trapi suunas peab olema vähemalt 1:100 ja toru läbimõõt vähemalt 40mm [RYL 2002, ]. Vahesoojuskandjaga soojusvaheti soojuskandja takistus võib olla maksimaalselt 40kPa [RKAS-04]. Kui soojuskandjana kasutatakse glükooli vesilahust, tuleb kasutada tööstuslikult toodetud mikromulle eemaldavat õhueraldit ( microbulb õhueraldaja ). Ventiilid paigaldatakse äärikliitmikega. Torustiku isolatsioonimaterjal peab taluma soojusvaheti vedeliku mõju [RYL 2002, G3141]. Kui antifriis segatakse paigalduskohal, tuleb kogu vedeliku kogus segada korraga samas nõus. Segust võetakse proov ja kontrollitakse antifriisi sisaldust ja inhibiitorimäära. Enne täitmist loputatakse torustik lahuse valmistaja juhitse kohaselt. Süsteem täidetakse kohe pärast surveproovi [RYL 2002, G3141].

12 12(29) Kütte- ja jahutuskalorifeerid Soojusvahetist küttekalorifeeri sisenev arvutuslik temperatuuri reserv valida 5 C. Soojuskandja takistus võib olla maksimaalselt 25 kpa. Külmumisriski vähendamiseks ei tohi soojuskandja temperatuurilang kalorifeeris olla suurem kui 20 C. Kütte- ja jahutuskalorifeerid peavad olema ventilatsiooniseadme korpusesse paigaldatud õhutihedalt. Kalorifeeride mehaaniline tugevus peab vastama töösurve ja proovisurve nõuetele. Kalorifeeride kütte- või jahutuspinnad peavad olema hõlpsasti ligipääsetavad ja puhastatavad. Nendega külgnevad seadme- ja õhukanaliosad tuleb varustada külgluukidega, mille kaudu saab kalorifeeri pindu kontrollida ja puhastada. Kalorifeeridel peavad olema õhueraldamise, tühjendamise ja läbipesemise võimalused. Kalorifeeride ehitus peab olema selline, et nende lamelle oleks võimalik puhastada täies ulatuses läbi kalorifeeri [EVS-EN 13053:2006+A1:2011]. Peale ja tagasivoolu torustikud peavad olema varustatud manomeetrite ja termomeetritega. Vesisoojuskandjaga küttekalorifeeri soojusväljastust reguleeritakse soojuskandja temperatuuri muutmisega pumbasõlmes. Tsirkulatsioonipump peab paiknema tagasivoolul. Kalorifeeri kaitsmiseks külmumise eest peab see olema varustatud keermestatud külmakaitseanduri väljaviiguga. Külmakaitse väljaviik on tehase poolt paigaldatud [RKAS-04]. Elektrikalorifeeride ja otseaurustusega jahutuskalorifeeride kasutamisel peab olema tagatud seadme väikese astmestikuga reguleerimine [EVS 906:2010]. Elektrikalorifeer varustatakse ülekuumenemiskaitsega [RYL 2002, G3132]. Jahutuskalorifeeri külmakandja takistus võib olla maksimaalselt 25 kpa ja õhutakistus maksimaalselt 70 Pa. Jahutuskalorifeerid varustatakse korrosioonikindla kondensvee vanniga (näit. roostevaba teras min. AISI 316 või alumiiniumi sulam min. AlMg [EVS-EN 13053:2006+A1:2011]. Kogumisvann varustatakse vesilukuga, millest juhitakse tühjendustoru põrandatrapi kohale. Mitme seadme kondensvee võib juhtida samasse kogumistorusse, kui kogumistoru ja igast seadmest lähtuva vee-eemaldusühenduse vahel on vesilukk. Toru kalle trapi suunas peab olema vähemalt 1:100 ja toru läbimõõt vähemalt 40mm [RYL 2002, ]. Kondensvee vanni kalle antakse seadme teeninduspoole suunas. Vanni ei tohi jääda seisvat vett [RYL 2002, G3131]. Jahutuskalorifeerist ei tohi õhuvooluga niiskus edasi kanduda teistele ventilatsiooniseadme osadele. Jahutuskalorifeerid, kus tekib kondens, ei tohi ventilatsiooniseadmes olla vahetult filtrite või mürasummuti ees. Ventilatsiooniseadme korpust läbivad jahutuskalorifeeri toitetorustiku osad peavad kondensatsiooni tekkimise vältimiseks olema isoleeritud [EVS-EN 13053:2006+A1:2011] Niisutusseadmed Niisutusseadmete paigaldamisel tuleb järgida valmistaja juhendeid. Seadmed tuleb varustada tilgapüüduriga. Niisutite survestatud torustiku ja toruosade kvaliteedinõuded peavad vastama nendega ühendatud vee toitetorustikule seatud nõuetele [RYL 2002, G ]. Niisutusseadmetes kasutatavad tihendusmaterjalid ei tohi siduda niiskust [RYL 2002, G3152]. Niisutite valikul tuleb arvestada niisutusvee lubatud keemilise ja bioloogilise koostisega. Kui niisutusvee keemiline koostis ületab lubatavaid kontsentatsioone soolade ja raua sisalduse osas, on vajalik niisutusvee eelnev filtreerimine. Niisutusvee bakterisisalduse piirväärtuseid vt. standardist EVS-EN 13053:2006+A1:2011. Niisutusvee võtmisel niisutusseadme põhjavannist tuleb ette näha abinõud niisutusvee saastumise (näit. bakterid) ja soolade kontsentratsiooni tõusu vältimiseks [EVS 906:2010]. Aurustusniisuti aurustuspind peab töötamisel olema üleni märg. Niisutusvõimsust reguleeritakse möödajuhtimist või kastepunktreguleerimist. Mikroorganismide arengu tõkestamiseks ei tohi vee temperatuur aurustusniisutis tõusta üle 15 C. Aurustusniisuti varustatakse ülevooluvee-, tühjendus- ja ülevooluseadmetega. Ülevooluvee kogus reguleeritakse valmistaja juhendite kohaselt ja/või lubatud vee

13 13(29) temperatuuri alusel. Kogumisvanni tühjendusühendus varustatkse vesilukuga [RYL 2002, G3151]. Aurustusniisutisektsioon ei tohi ventilatsiooniseadmes olla vahetult filtrite või mürasummuti ees [EVS-EN 13053:2006+A1:2011]. Aurniisuti puhul peab ventilatsiooniseadme ventilaator pärast niisuti seiskumist, töötama nii kaua kui on vaja niisuti seiskumise järel tekkinud auru väljumiseks ventilatsiooniseadmest [RYL 2002, G3152] Ventilatsiooniseadmete hooldussektsioonid Ventilatsiooniseadmes peavad hooldussektsioonid olema mõlemal pool kalorifeere, soojusvaheteid ja niisutusseadmeid. Kuni 800mm sügavusega seadmete hooldussektsioonide laius peab olema minimaalselt 300mm. Üle 800mm sügavusega seadmete puhul peab hooldussektsioonide laius olema minimaalselt 500mm. Hooldussektsioonide uksed peavad olema varustatud hingedega ja linkkäepidemetega. Ventilatsiooniseadmed, mille tootlikkus 1m3/sek tuleb varustada vaatlusaknaga ja sisemise valgustusega [RKAS-04] Väljatõmbeventilaatorid Ventilaatori valikul tuleb lähtuda valmistajatehase ettekirjutustest ning teisaldatava õhu temperatuurist, tolmusisaldusest, keemilisest aktiivsusest ja plahvatusohtlikkusest. Ventilaatori poolt tekitatav vibratsioon ei või üle kanduda ehituskonstruktsioonidele. Ventilaatori rootori ringkiirus ei tohi ületada tehase poolt antud piirväärtusi [EVS 906:2010]. Katuseventilaatorid peavad olema puhastamiseks ja hooldamiseks hõlpsasti avatavad. Katuseventilaator ei tohi põhjustada lume sulamist katusel. Väljaviskeava minimaalne paigalduskõrgus katusepinnast on 900 mm [D2, 2003]. Elektritoite katkestamiseks paigaldatakse katuseventilaatori lähedusse hoolduslüliti [RYL 2002, G3113] Suitsueemaldusventilaatorid Suitsueemaldusventilaatorid ja nende elektritoide peavad säilitama töövõime temperatuuril +350 C ühe tunni jooksul. Suitsueemaldusventilaatori mootor ja laagrid peavad taluma pidevkasutust tavatingimustes. Kui ventilaatoreid kasutatakse ainult suitsueemaldamiseks, võib need kinnitada püsivalt. Kui ventilaatoreid kasutatakse ka tavaventilatsiooniks, tuleb kasutada elastseid liitmikke ja vibratsioonisummuteid, mis taluvad temperatuuri +350 C ühe tunni jooksul [RYL 2002, G3114] Termomeetrid, manomeetrid, temperatuuriandurid, rõhuandurid Mõõtevahenditel kasutatud mõõtühikud ja nende tähised peavad vastama Vabariigi Valitsuse 17. detsember 2009 nr. 208 määrusele Rahvusvahe-lise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis. Kõik nõutavad märgised ja kirjed peavad olema selged, kustumatud, ühetähenduslikud ja mitte-teisaldatavad. Püsipaigaldatud Pt temperatuuriandurid või temperatuurimõõtesüsteemid temperatuuri määramiseks mõõtemahutites või torujuhtmetes eeldusel, et pädev mõõtja kontrollib isolatsioonitakistust ja temperatuurinäidu õigsust iga kahe aasta tagant ilma temperatuuriandurit maha võtmata klass A või B andurid, ± 0,5 C süsteem kalibreerimisvälp on 10 aastat. CO2 andurid uute automaatikasüsteemide väljaehitamisel paigaldatakse isekalibreeruvad andurid, olemasolevate CO2 andurite kalibreerimisvälp iga 3 aasta tagant;

14 14(29) 3.2. Ventilatsioonisüsteemide õhukanalitele ja nende osadele esitatavad nõuded Õhuvõtt ja väljavise Õhuvõtu- ja väljaviskeseadmete ehitus ja paigutus peavad olema sellised, et tuul, puulehed, vihmavesi, lumi ja niiskus ei kahjustaks seadet või seadme kaudu tarindit ega ummistaks avasid. Näriliste ja lindude tõkestamiseks tuleb välisõhuavad varustada kaitsevõrguga (maksimaalne võrgu silma mõõt 10x10mm [EVS- EN 13053:2006+A1:2011]. Välisõhuresti peab saama liigitada standardi EVS-EN järgi. Välisõhurestid peavad olema valmistatud tsingitud terasplekist ja olema kuumvärvitud. Välisõhuresti vihmatakistus peab olema minimaalselt 98% [Eurovent 2/5]. Välisõhurestid peavad olema paigaldatud selliselt, et neid ei saaks eemaldada tööriistu kasutamata. Vajadusel varustatakse välisõhuseadmed sissemurdmiskindlate trellidega [RYL 2002, G3432]. Ventilatsiooniseadmetele, mille õhuhulk on suurem kui 500 l/s, tuleb ehitatada õhuvõtukamber. Õhuvõtukambri põrand ja seine alaosa tuleb teha veekindlaks hüdroisolatsiooniga. Ülespööre seinale vähemalt 200 mm. Õhuvõtukambri põrandasse tuleb paigaldada tehases valmistatud kuivtrapp, haisulukk peab paiknema kergesti ligipääsetavas kohas soojas ruumis. Õhuvõtukambri laius peab olema vähemalt 800mm. Kõik õhuvõtukambrid peavad olema käidavad ning põrandad taluma koormust 300kg/m². Kambrid varustatakse valgustusega. Keskmine val-gustatus peab olema 50lx. Õhu liikumise kiirus õhuvõtukambri ristlõikes ei tohi ületada 1 m/s, et välistada lume ja vee sattumist ventilatsiooniseadmete filtritesse. Õhuvõtukambri hooldamiseks tuleb paigaldada teenindusuks minimaalsete mõõtudega 0,6x1,2m. Uks (U 1,4 W/(m 2 K)) peab olema metallist, ilmastikukindel, tihendiga, hingedel avanev ja lukustatav. Ust peab saama seest poolt avada. Õhuvõtukambri piirdekonstruktsiooni soojusjuhtivus U 0,28 W/(m 2 K) [RKAS-04] Õhukanalid Kasutatavate õhukanalite materjal, ehitus ja seinapaksused peavad vastama standardile EVS Õhukanalid ja nende osad peavad olema nii jäigad, et need taluvad kuju muutmata oma massi ja kanali seespoolset üle- või alarõhku. Lisaks peavad kanalid taluma seespoolsest puhastamisest põhjustatud koormusi. Õhukanalid või kambrid, kus liigutakse, tugevdatakse nii, et need taluksid lisakoormust kuju muutmata [RYL 2002, ]. Ümarkanalisüsteemides kasutatakse kuumtsingitud spiraalvuukidega õhukanaleid ja nende tööstuslikult toodetud osi. Erijuhtudel võib kasutada ka elastseid ümarkanaleid, seda ainult eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastades.. Sellisel juhul tuleb järgida tuleohutuse juhiseid ja puhastatavusele seatud nõudeid. Kanalid ja ja nende tööstuslikult toodetud osad ühendatakse ja tihendatakse kanalites ja kanaliosades olevate kummirõngastihenditega. Tihendid kinnitatakse kanaliosadele püsivalt tehases. Liitmikud lukustatakse tõmbeneetidega [RYL 2002, G ]. Kantkanalid ühendatakse üksteisega liistliitmike abil. Valmis kujuga kanalid ja kanaliosad ühendatakse liistudega. Liistud lukustatakse otstest. Erijuhtudel, näiteks happekindlates kanalites, kasutatakse äärikliitmikke [RYL 2002, G ]. Materjali paksus: Ø ja a,b 300 s = 0,5 mm Ø ja 300 < a, b 800 s = 0,7 mm Ø1000 ja 1250 ja 800 < a, b 1200 s = 0,9 mm Ø1600a, b > 1200 s = 1,0 mm Ventilatsioonisüsteemi õhukanalite tihedusklass peab olema vähemalt B [EVS-EN 13779:2007].

15 15(29) Mürasummutid Müra summutamiseks kasutatakse tööstuslikult toodetud summuteid, mille toimimist ja omadusi on katsetatud kehtivate standardite või tüüpheakskiidu juhiste kohaselt. Summutusmaterjaliks on mineraalvill või muu mittepõlev materjal. Mürasummuti ei tohi olla sissepuhkeõhu täiendava saaste allikas. Summutusmaterjali pinnakiht peab taluma kerget mehhaanilist puhastamist. Mürasummuti peab olema vähemalt sama tihedusklassiga kui õhukanal mille osaks see paigaldatakse [RYL 2002, G ]. Mürasummutite kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon, milles on esitatud järgmine teave: - tüüp ja summutusviis - avatavus ja lamellide väljatõmmatavus - põhimõõtmed - lubatud rõhukadu - vajalik mürasummutus (db(a)) oktaavide kaupa või lubatud müratase pärast summutit - õhu vooluhulk - puhastusviis Tuletõkkeklapid Tuletõkkeklapid peavad vastama standardile "EVS-EN 15650:2010". Tuletõkestitena tuleb üldjuhul kasutada EI tüübikinnitust omavaid tuleklappe, mille tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusajast. Kui ventilatsiooni õhukanali ristlõike pindala on 200mm² või vähem, võib kasutada E tüübikinnitusega tuletõkesteid, kuid sellisel juhul tuleb õhukanalid isoleerida vastavalt standardi EVS joonisele 6. Tuletõkkeklapi asend peab olema nähtav seadmest väljaspool või saadetakse tuletõkkeklapi sulgumisest elektrooniline teade seadmete juhtpulti [RYL 2002, G3325]. Tuletõkkeklapid tuleb kinnitada valmistaja juhendeid järgides sektsioneeriva ehitusosa külge nii, et neid saaks uuesti seadistada Reguleerklapid Reguleerklapid peavad vastama standardi EVS-EN 1751 nõuetele. Reguleerklapid tuleb paigutada nii, et neid oleks võimalik takistamatult puhastada. Reguleerklapp peab saama puhastamise ajaks eemaldada või selle mõlemal poolel peavad olema puhastusluugid. Kui reguleerklapp on täielikult avatav, piisab ühest puhastusluugist [RYL 2002, G3172]. Kasutada tuleb ainult testitud (reguleerimis ja mürakarakteristikutega) reguleerklappe. Ümarkanalitele paigaldatakse iirisklapid, mis on varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus võimaldab õhuhulga mõõtmise. Kantkanalitel kasutatakse restklappe. Kanalites ristlõike pindalaga üle 0,1 m 2, kasutatakse mitmekihilisi restklappe. Reguleerklapid peavad olema varustatud asendi näidikuga ja lahti/kinni tähistusega [RYL 2002, G3324]. Reguleerklappide paigaldamisel tuleb arvestada, et nende konstruktsioon peab võmaldama ventilatsiooniseadme elementidel (filtrid, kalorifeerid jms.) töötada õhuvoolu osas täispõiklõikega [EVS 906-:2010] Lõppelemendid Lõpuelemendid tuleb valida ja paigutada nii, et kogu viibimistsooni ulatuses on tagatud efektiivne ja nõuetekohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei teki lubatust suuremat müra, lõpuelemendid summutavad piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omavad piisavat reguleerimisvõimet.

16 16(29) Lõppelementidena kasutatakse tooteid, mille tehnilisi näitajaid on katsetatud kehtivate standardite ja tüüpheakskiidu menetluse kohaselt ning mille töönäitajaid saab tõestada tehniliste dokumentidega või simulatsiooniprogrammiga. Tule- ja suitsutõkkena toimivad lõppelemendid peavad vastama nendele seatud erinõuetele. Lõppelementide reguleerimiseks ja hooldamiseks avatavad ja eraldatavad osad peavad olema muid tarindeid kahjustamata lihtsalt avatavad ja eraldatavad. Hooldamisel peavad säilima reguleeritud näitajad või peab need hoolduse järgselt taastama. Lõppelemendi kanaliliitmik peab olema standardi kohase dimensioonimise ja tihedusnõuete kohane [RYL 2002, G ]. Lõpuelementide valikul tuleb arvestada sisekujundusprojekti või töökohtade paigutusega. Professionaalselt kasutatavate köökide väljatõmbekubud valmistatakse roostevabast terasest. Kubude ehitus peab olema selline, et need oleksid lihtsalt puhastatavad. Kubude rasvapüüdureid peab saama lihtsalt eraldada ja puhastada [RYL 2002, G3423]. Rasvafiltrite rasvaeraldus 4µm rasvaosakese puhul on vähemalt 80%, õhukoguse 200 l/sek korral. Väljatõmbeagregaadile tuleb sel juhul paigaldada näiteks UV filter ja M5 filter Siirdeõhuelemendid Siirdeõhu liikumine tuleb tagada läbi uste (põranda ja ukselehe vahe) ja / või paigaldada siirdeõhurestid ukselehe alla äärde: õhuhulk l/s siirdeõhurest x x x x x200 Suuremad siirdeõhuhulgad tagada mitme restiga. Märgadesse ruumidesse paigaldatavate siirdeõhuelementide tarindus ja paigutus peavad olema sellised, et pritsmed ja niiskus ei pääse elemendist läbi ega kahjusta siirdeõhuelementi ega selle kaudu tarindeid [RYL 2002, G3431] Puhastusluugid Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke- kui väljatõmbetorustikele. Puhastusluugid tuleb paigaldada järgmistesse kohtadesse: 1. Tuletõkestite juurde. 2. Kanalitele üle 45 nurgakohtade lähedale ja rõhtkanalitele soovitavalt kuni 8m vahemaaga. 3. Kanalite hargnemiskohtadele, kui neid ja neist hargnevaid kanaleid ei saa puhastada teisiti. 4. Armatuuri ja seadmete juurde (kui armatuuri ja seadmeid ei ole võimalik kergelt eemaldada). 5. Püstikute ülemistesse ja alumistesse otsadesse. 6. Õhuvõtu- ja väljaviskekambritesse. Kui reguleerklappi ei saa puhastamise ajaks eemaldada peab selle mõlemal poolel olema puhastusluugid. Kui reguleerklapp on täielikult avatav, piisab ühest puhastusluugist [RYL 2002, G3172]. Puhastusluukide paigaldamisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-2:2005. Puhastusluukide suurused valitakse vastavalt standardile EN Kasutatakse tööstuslikult toodetud puhastusluuke. Puhastusluugid paigaldatakse nii, et nende juurde oleks hõlbus pääseda. Puhastusluukide asukohad märgistatakse nii, et need oleks hõlpsasti leitavad. Ripplagi

17 17(29) tehakse puhastusluukide kohalt lihtsalt avatavaks või varustatakse teenindusluugiga. Puhastusluukide ja vaatlusluukide mõõtmed on esitatud RYL 2002 tabelites G3-T7 ja G3-T8. Puhastusluukide ja nende vaatlusluukide paigutuspõhimõtted on esitatud RYL 2002 joonistel G3-K5, G3-K6 ja G3-K Ventilatsioonisüsteemide paigaldamine Üldised nõuded Õhukanalid ja varustus kinnitatakse vastavalt kataloogile Hoone tehnosüsteemide RYL Enne paigaldustööde algust tuleb kontrollida paigaldusruumi piisavust ja valmidust. Paigaldustööd teostatakse järgides valmistaja poolseid juhendeid, töö vastuvõtja ning kontrollasutuse juhiseid ning head tava. Töö teostamisel järgitakse turvalisus-, kvaliteedi- jm nõudeid. Iga tööosa peab tegema asjakohase pädevusega paigaldaja. Teostaja peab jätma ruumi ka objekti hilisemate alltöövõtjate töödeks.toodete paigaldus-, puhastus- ja kasutuselevõtu juhised peavad olema ehitusplatsil enne toodete paigaldamise algust [RYL 2002, G06.00]. Paigaldusjuhistes esitatakse kuidas ja millises järjekorras seadme osad paigaldatakse ja ühendatakse. Lisaks antakse igale komponendile mõjuvad lubatud koormused paigaldamise ajal ja paigaldatult. Käsistsusjuhistes peavad olema esitatatud soovitatavad erilised tõste ja teisaldusviisid. Ladustamisjuhistes esitatakse eraldi lühi- ja pikaajalise ladustamise nõuded [RYL 2002, G ]. Ventilatsioonisüsteemide komponendid tuleb paigaldada nii, et need oleksid takistamatult kontrollitavad ja hooldatavad [RYL 2002, G ]. Paigaldustööde ajutiste katkestuste ajaks tuleb paigaldatud kanalite otsad sulgeda [RYL 2002, G ] Ventilatsiooniseadmete paigaldamine Ventilatsiooniseadmed paigaldatakse rõhtsalt, nii et seadme osade üksteise külge ühendamisel ei tekiks pingeid. Seadmed varustatakse alusraamiga, mille kõrgus on minimaalselt 150 mm [RYL 2002, G ]. Põranda kalle või ebatasasused korrigeeritakse alusraami alla paigutatavate tugede või reguleeritavate jalgadega Õhukanalite ja kanaliosade paigaldamine Õhukanalid ja kanaliosad ühendatakse üksteisega nii, et need ei kahjustuks. Paigaldamisel kasutatakse tihenditega varustatud standardi kohaseid kanaliosi. Ümarkanaliosad ühendatakse tõmbneetidega. Liitmike tihedus tagatakse drossellindiga. Tõmbneetide minimaalne arv õhukanali ja selle osade ühendamiseks [LVI , tabel 8]: Kanali mõõt (mm) Minimaalne neetide arv (tk) Kantkanalid ühendatakse liistliitmikega. Liistud lukustatakse otstest.

18 18(29) Tihendusmaterjalid ja nende tihendusomadused peavad säilima hoone otstarbeka eluea jooksul. Tihendusmaterjalid peavad olema juhendkaardi LVI kohaste materjalide M1 klassi nõuetele vastavad [RYL 2002, G ]. Õhukanalitesse ei tehta avasid termolõikusega. Avade tegemiseks kasutatakse lõikeriistasid. Kanalitesse ei ole lubatud jätta teravaid lõikeservi ega paigaldamisel tekkinud puurimis- või lõikamisjäätmeid. Kanalid ja nende osad ning kanalisse lõigatud avad tehakse sellise kujuga, et kanalissüsteemis ei tekiks häirivat müra ega põhjendamatut rõhukadu. Lõppseadmed paigaldatakse nii, et need püsiksid kasutamise ajal tugevalt paigal ning nad taluksid ruumi tavapärast kasutamist ja kulutamist Õhukanalite ja kanaliosade kinnitamine ja toestamine Õhukanalite toed peavad olema standardi EVS-EN 12236:2002 nõuete kohased. Toed ei tohi kahjustada kinnitusalust. Tugede tulekaitseklass peab olema vähemalt võrdne õhukanalite tulekaitseklassiga. Kanalid kinnitatakse ja toestatakse nii, et need püsiksid tulekahju korral paigal vähemalt nõutud tulepüsivusaja jooksul. Suurköökide ja professionaalses kasutuses olevate grillide ning tule- või plahvatusohtliku tegevuse kohtväljatõmbe kanalite kinnitus ja toestus peab lisaks välise tulekahju nõuetele, vastu pidama vähemalt 60 minutit seespoolsele põlemisele [RYL 2002, G ]. Õhukanalite toestuse dimensioneerimisel peab arvestama lisaks kanali massile ka puhastamisest lähtuvat koormust. Müra levimise tõkestamiseks kasutatakse vajadusel kummitihenditega varustatud õhukanalite tugesid. Maksimaalne õhukanali tugede omavaheline kaugus võib olla 3m. Praktikas kasutatakse üldjuhul vahemikku 2..2,5m. Tugede asukohad tuleb määrata mõõtmisega. Toed kinnitatakse selleks ettenähtud kohtadesse ühtlaste vahedega. Õhukanalite toestamise põhimõte on esitatud juhendteatmiku LVI joonisel 38. Toed ja kinnitused peavad olema tsingitud või kaetud kruntvärviga (värvikihi paksus min 80µm) Õhukanalite läbiviigud ehituskonstruktsioonidest Avade joonise puudumisel või avade joonisele märkimata avasid tohib kandetarinditesse teha ainult tarindi projekteerija nõusolekul. Lepingudokumentides määratakse, kuidas ja kus esitatakse kandetarindisse tehtavad vajalikud paigaldusavad ning veoavad ja- teed. Vt. täpsemalt RYL 2002; G Läbiviikude tarindus ja tihedus peavad olema sellised, et läbiviik on läbitava ehitise osale seatavate tuletõkke, heliisolatsiooni, tiheduse, niiskuse jm. nõuete kohane. Läbiviikudes ei või õhukanalid olla tarinditega püsivalt ühendatud. Kui tulekaitse- või heliisolatsiooninõuded ei eelda muud, viiakse isolatsioon tervelt läbi läbitava ehitise osa [RYL 2002, G06.15] Õhukanalite isoleerimine Ventilatsioonisüsteemide õhukanalid isoleeritakse vastavalt joonistel esitatud märgistusele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Materjalid peavad olema tunnustanud päästeameti poolt. Isolatsioonikatete tuletundlikus peab vastama - D-s2,d2. Isoleerimine peab vastama Soome LVI , LVI või EVS 860 nõuetele. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm.

19 19(29) Õhukanalite soojusisolatsiooni paksus vastavalt järgmisele tabelile: Ümarkanalite soojusisolatsioon Õhukanali läbimõõt mm Isolatsiooni paksus (mm) T5⁰C T10⁰C T20⁰C T30⁰C T40⁰C T50⁰C

20 20(29) Õhukanalite tuletõkkesisolatsiooni paksus vastavalt järgmistele tabelitele (allikas LVI tabelid 11 ja 12): Ümarkanalite tuletõkkeisolatsioon Õhukanali Isolatsiooni paksus (mm) 1) läbimõõt Tulekaitseklass mm EI30 EI45 EI60 EI90 EI ) Kui nõutav isolatsioonikihi paksus on suurem kui 100mm, isoleeritakse torustik kahes kihis. Kantkanalite tuletõkkeisolatsioon Tulekaitseklass Isolatsiooni paksus (mm) 1) EI30 60 EI45 80 EI60 80 EI EI

21 21(29) Isolatsiooni materjalid sõltuvalt õhukanalite asukohast vastavalt järgmisele tabelile: Torustiku asukoht/liik Ventilatsioon Isolatsiooni tähis Isolatsiooni materjal SI EI Torustik tehn. ruumides Ba, Be Bb, Bc Torustik šahtides Be Bc Nähtavad torustikud Ba, Be Bb, Bc Varjatud torustikud Be Bc Ba Bb Bc Bd Be Lamellmatt, min.vill, Al.paber, PV-LAM Võrkmatt, min.vill, PV-80-VM Võrkmatt, min.vill, Al.foolium, PV-80-AVM Võrkmatt, min.vill, PV-100-VM Võrkmatt, min vill, PV-AL Välisõhus olevad torustikud Ehituskonstruktsioonidest läbiviigud Be 10 Bc 10 Ba, Be Bb, Bc Kattematerjalid 6 PVC plastikplaat 10 kuumtsingitud terasplaat *Materjalide tähised vastavad LVI tabelile 1. Materjalidele esitatavad nõuded vt. LVI , tabel 1 Valmis isolatsioon või selle osa kaitstakse vahetult pärast valmimist mehhaaniliste vigastuste ja ilmastiku mõjude eest. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata niiskumise eest kaitsmisele. Isolatsiooni ei tohi isegi ajutiselt koormata nii, et ületatakse dokumentides lubatud maksimaalsed koormused [RYL 2002, G9016]. Välisõhus paiknevad õhukanalid tuleb katta veetihedalt tsinkplekiga. Tehnilistes ruumised on kuni 2m kõrguseni paiknevate torustike isolatsioonil vajalik mehhaaniline kaitse. Kui kattepleki läbimõõt/küljepikkus on D<500mm on kattepleki paksus 0,5mm ja kui katte läbimõõt D 500mm, on kattepleki paksus 0,7mm. Tsingi paksus kattplekil peab olema vähemalt 275g/m². Katteplekkide ühendused peavad olema needitud vähemalt 7tk/jm. [RKAS-04] Ventilatsioonisüsteemide puhastamine Ehituse ajal tuleb ventilatsiooni õhukanalid hoida suletuna. Peale ehitustööde lõpetamist ja vahetult enne objekti üleandmist peavad õhukanalid olema puhastatud. Enne objekti üleandmist on töövõtjal kohustus õhukanalid puhastada ja esitada tellija nõudmisel kanalite ülevaatuse videoraport. Torustike puhastusaste peab vastama Soome standardile Suomen Sisäilmayhdistys Sisäilmastolukitus 2008 visuaalsele puhtusklassile P1<0,7 g/m Kaetud tööd Töövõtja esitab süvendites, aluspõrandas, šahtides, tarindites jms. tehtavad kaetud tööd kontrollimiseks enne nende katmist. Töövõtja teatab järelvalvele tähtaja, millal võib hinnata kasutatud materjalide kvaliteeti ja

22 22(29) paigalduse õiget teostust. Survekatsetused tehakse enne paigaldise katmist. Enne katmist tuleb üleantavatel joonistel ära märkida võimalikud kõrvalekalded dokumentidest [RYL 2002: G06.21] Ventilatsioonisüsteemide juhtimine ja automaatika Ventilatsioonisüsteemide juhtimiskirjeldused on esitatud põhimõttelistel skeemidel. Kui ventilatsioonisüsteem on ühendatud hoone automaatikaga, peab ventilatsiooniseadmete automaatika võimaldama järgmiste parameetrite töötlemist [RKAS-12]: - Tuleohu seiskumise häire ja taaskäivitamine. - Jäätumiskaitse häire ja selle taastus. - Õhuvõtu- ja väljaviskesulgklappide asend ja oleku vastuolu häire. - Ventilaatorite olek ja häire. - Rõhk kütte ja jahutuse kontuuris ja alumise piiri häire. - Kütte- ja jahutuskalorifeeride pealevoolu ja tagasivoolu temperatuurid ja ajaline trend. - Küttekalorifeeri pumpade olek ja häire. - Niisuti olek ja häire. - Filtrite ja soojusvaheti rõhuvahe andur ja häire. - Sissepuhke ja väljatõmbe temperatuuride väärtus ja seadistamine ning muutuse ajaline trend. - Sissepuhke õhu temperatuur enne ja pärast soojusvahetit ja ajaline trend. - Väljaviskeõhu temperatuur peale soojusvahetit. - Küttekalorifeeri tööaja ja puhkeaja temperatuuri graafiku seadistamine. - Niisuti niiskuse anduri näit ja ajaline trend. - Vastavalt välistemperatuurile seadme poolele kiirusele lülitamise temperatuuri seadistamine. - Seadme juhtimine automaatikast (A-1/1-1/2-0) vastavalt nädala programmile. - Välistemperatuuri näit ja ajaline trend. - Soojuvaheti pöörlemise % ja retsirkulatsiooni klappide asend. - Sissepuhke ja väljatõmbe ventilaatorite mootorite sagedusmuundurite oleku näit (%). - Kütte- ja jahutuskalorifeeride ventiilide asend (%) - Ventilaatorite ja pumpade töötunnid, hoolduspiiride seadistamine ja hoolduspiiride häire. Väljatõmbeventilaatorite automaatika peab võimaldama järgmiste parameetrite töötlemist: - Olek. Ajaline juhtimine (A-1/1-1/2-0). Turvalülitite olek Akustilised ja vibratsiooni vastased nõuded Seadmete valik ning montaaž, mürasummutus ning isolatsioon tuleb teha nii, et seadmete tööst tekkiv müratase ruumides ei ületaks standardis EVS 906:2010 lubatut. Tooted ja paigaldused ei tohi vähendada tarindite heliisolatsiooni alla nõutavat heliisolatsiooni taset. Töövõtja peab paigaldama kõik masinad ja seadmed, milles on pöörlevaid või teisi müra tekitavaid osi, vibratsiooni summutavatele alustele. Vibratsiooni alus peab töötama temperatuurivahemikus -10 kuni +70 C ja olema vastupidav hapetele ja vananemisele. Vibratsiooni summutamise võib jätta ära seadmetel, millede pöörlemiskiirus on väike ja seadmest tekkiv omamüra on tähtsusetu. Ka sellisel juhul töövõtja vastutab nõutava mürataseme saavutamise eest.

23 23(29) Vibratsiooniisolaatorid on kummist, plastmassist või terasvedrust. Need mõõdistatakse nii, et saavutatakse küllaldane kere omamüra- ja vibratsiooniisolatsioon. Mõõdistamispõhimõte on järgmine: f / fo > 2.5 fo < 8 Hz f = seadme madalaim häiresagedus (Hz) fo = kogu vibreeriva massi omasagedus (Hz) Vibratsioonitõkkega varustatud seadmete liitmikud õhukanalitega peavad olema elastsed. Ka nendega ühendatavate kaablite liitmikud peavad olema elastsed. Seadmete ja ehitise tarindite vahel ei tohi olla jäika ühendust, mis põhjustaks vibratsiooni levimist tarindite kaudu [RYL 2002; G ] Ventilatsioonisüsteemide markeerimine Töövõtja paigaldab ventilatsiooniseadmete ruumi seinale loetavas formaadis lamineeritud joonised ventilatsioonisüsteemide põhimõtteliste skeemidega, kus on näidatud ka ventilatsioonisüsteemide teeninduspiirkonnad. Kõik töövõttu kuuluvad seadmed tuleb varustada siltidega, kuhu on märgitud andmed süsteemide numbritega ja teeninduspiirkonnaga. Informatsioon tähistussiltidel peab kokku langema teostusjoonistega. Sildid peavad olema eestikeelsed. Mõõtühikud peavad olema SI-süsteemis. Tähistussilt, märgistus ning nende kinnitused peavad vastama keskkonna tingimustele. Seadmed, mis jäävad ripplagede peale ning šahtidesse, tuleb seadme asukohta kindlaks määramiseks varustada siltidega ja hooldusluukidega. Seadmete tähistamiseks tuleb kasutada reljeefse teksiga jäigast plastikust silte või väiksemate seadmete korral paigaldada tekst kleeplindina. Siltidel kasutatakse reeglina musta kirja valgel taustal. Minimaalne kirja kõrgus seadme siltidel on põhitekstil 10 mm ja abitekstil 5 mm. Tähistada tuleb järgmised seadmed ja elemendid: - Seadmed: seadmete sildid tuleb reeglina kinnitada kas kruvidega või neetida seadme külge. Juhul, kui seade on sildi neetimiseks (kruvimiseks) ebasobiv, riputatakse see seadme külge reeglina ketiga. Seadmete siltidele peab olema kantud seadme projektikohane tähis, nimetus ja mõjupiirkond - Reguleerarmatuur: sildid kleebitakse reguleerarmatuurile. Sildile peab olema kantud süsteemi tähis, vooluhulk, reguleering ja muu hooldajale vajalik info. - Sulgarmatuur: siltide kinnitusmoodus on sama, mis reguleerarmatuuri puhul. Sildile peab olema kantud süsteemi tähis ja mõjupiirkond - Tuletõkestid: siltide kinnitusmoodus on sama, mis reguleerarmatuuri puhul. Sildile peab olema kantud süsteemi tähis, tuletõkesti tähis ja mõjupiirkond. - Torustikud: torustikud tähistatakse nende külge (Ø 200) või ümber (Ø<200) kinnitatavate kleeplindist tähistusega. Magistraaltorustik ja -kanalid märgistatakse kummalgi pool vaheseina ning seadmete juures nii, et sealt ilmneks süsteemi tähistus, voolusuund ja mõjupiirkond. - Juhtimispuldid - Andurid Ventilatsiooni peakanalitele paigaldatakse sildid ventilatsiooniseadmete juurde, ventilatsioonikambritest ja sahtides sisenemise ja väljumise kohtadele, tarinditest läbimineku kohtadele, horisontaalkanalitele 20m vahemaaga, kõikide kontrollluukide juurde jne.