Microsoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312

Väljavõte

1 VÄÄRTUSKASVATUS. EESTI KOOLI VALIKUD Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Viljandi hariduskonverents, Eesti hariduse mõned murekohad Haridussüsteem kannatab ühiskonna edukultuse all. Eesti kool on ikka veel tuupimiskool Lasteaia rolli on alahinnatud. Lasteaial on kodu kõrval väga oluline roll isiksuse kujunemisel. Kutsekooli peetakse kohaks, kuhu jõuab põhikooli praak. Vähene koostöö õppeasutuse ja lastevanemate vahel. Lapsevanemate ja õppeasutuste erinevad kasvatusväärtused. 2 1

2 Mis iseloomustab tuupimiskooli? Tuupimiskool on õpetaja-keskne kool (õpetaja edastab teadmisi, lapsed peavad ära õppima, õpetaja kontrollib teadmiste omandamist) Tuupimiskool on teadmiste-keskne kool (faktide põheõppimine ja nene ülesütlemine) Tuupimiskool on treenimiskool (treenib mälu, iseloomu, kohusetunnet, töökust, kuulekust, autoriteedis mitte kahtlemist). KAS SELLIST INIMEST ME TAHAMEGI KASVATADA? 3 Vanemate kasvatusväärtused (laste arvates) J. Hämäläinen, I. Kraav, A. Bizaeva, 2002 Eestlaste kasvatusväärtused Vastutustunne Hea õppeedukus Head kombed, käitumine Ausus Puhtus, hügieen Laialdased teadmised Töökus Õiglus teiste inimeste suhtes Sõprus Raha kasutamise oskus Lugupidamine teiste inimeste suhtes Hea ja halva vahel vahetegemine Kord, oskus aega kasutada Elu nautimine 4 2

3 Eesti koolis on vajalik paradigma muutus Õppija on õppeprotsessi lähtepunkt, õpetaja ülesandeks on õppija isiksuse arengu toetamine, õppimise tagasisidestamine Individuaalne lähenemine: arvestada tuleks iga õppija eripäraga, väärtustada erinevaid andekustüüpe (intellektuaalse kõrval ka kunstilist, praktilist, sotsiaalset, emotsionaalset-empaatilist) Elav ja kaasav õpetamine, aktiivõppe meetodite (avastusõpe, lastega filosofeerimine, narratiiv-, draama- seikluspedagoogika) kasutamine. Tunni lõpuks peab higiseks saama õpilane mitte õpetaja. (Toomas Tenno, Avastusõpe) Õppesisude kõrval tuleb väärtustada sotsiaalsete oskuste arengut ja väärtuskasvatust. 5 Mis on väärtuspõhine haridus? Haridus tähendab mitte ainult teadmiste andmist vaid ka inimese kasvatamist ja kujundamist. Teadmiste ja oskuste kõrval on sama olulised ka väärtushoiakud. Tark ja halb inimene on ohtlikum kui loll ja halb. Teadlik väärtuskasvatus arendab võimet väärtuste üle mõelda ja arutleda ning kujundab selliseid käitumiskalduvusi (voorusi), mis tagavad isikliku õnneliku elu ja võimaldavad sidusat kooselu ühiskonnas. 6 3

4 Väärtuskasvatus ja väärtusarendus Väärtuskasvatus: Iga otsene või varjatud tegevus, mis arendab õpilaste teadmist väärtustest, nende oskusi ja hoiakuid, nii et nad indiviidide ja laiema ühiskonna liikmetena oleksid valmis toimima teatud väärtuste alusel. Eesmärgiks on soodustada selliste väärtuste kujunemist, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna koostoimimise aluseks. Väärtusarendus: nii otseselt õpilastele suunatud väärtuskasvatus (selleks sobilike meetodite kasutamine) kui ka üldisema keskkonna loomine, mis kannab teatud väärtusi ja võimaldab reflektsiooni väärtuste üle. Väärtusarendus on seotud kogu koolikultuuriga ja õpikeskkonnaga ning sellele on omane pidev sildade ehitamise vajadus kooli deklareeritud väärtuste ja tegelike tavade märkamise ja tõlgendamise vahel. 7 Haridus ja õnn Lasteaed ja kool peaks valmistama noori ette ka õnnelikuks eluks. Haridus peaks andma võimalusi õppida tundma iseennast ja oma võimeid ning soove. Igas inimeses on midagi head, mis väärib tunnustamist ja toetamist. Haridus peaks andma võimalusi arendada maksimaalselt oma võimeid (mitte ainult akadeemilisi), õppida tundma ja osaleda tegevustes, mis võimaldavad väikesi rõõme: aiatöö, meisterdamine, matkamine, lastehoidmine, päikeseloojangu vaatamine, luule lugemine, jne. 8 4

5 Nel Noddings, 2003 Hariduse ja õnne seos Õnnelikud õpilased õpivad paremini kui õnnetud. Õnnelikud inimesed on harva vägivaldsed ja meelega kurjad. Meie kõlbluskasvatus peaks olema suunatud taotlusele ehitada maailma, kus lastel on võimalik ja soovitav olla hea- maailm, kus lapsed on õnnelikud. Valigem hariduses sellised vahendid, mis aitavad kaasa sellele eesmärgile. 9 Hariduse eesmärgid Haridus on nii väärtus iseeneses kui ka isiksuslik, kultuuriline ja ühiskondlik väärtus. Haridus kujundab ja kannab edasi neid väärtushoiakuid, mis on isikliku õnneliku elu kui kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule, arendades ühiskonna inimvara. 10 5

6 Hariduse isiksuslik väärtus Hariduse eesmärgiks on aidata inimesel luua ühendus maailmaga, kujundada oma identiteeti, väärikalt ja hoolivalt toime tulla nii isikliku elu kui ühiskonna elu väljakutsetega. Haridus kasvatab isiksuse autonoomiat ja toetab tema sotsialiseerumist ühiskonda. Haridus aitab inimesel valmistuda täitma hästi oma eri rolle - tööl, perekonnas, ühiskonnas. 11 Mõiste väärtus Sõna väärtus tuleb ladina sõnast valere, mis tähendab väärt olema. Laiem tähendus: Väärtused on mingid asjad, seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad või kardavad kaotada. Kitsam tähendus: Väärtused kui veendumused või käitumisprintsiibid, mis juhivad meie toimimist. Väärtushoiakute põhikomponent: Väärtused kui voorused on sisseharjutatud käitumiskalduvused, dispositsioonid kindlal viisil toimida 12 6

7 Riikliku õppekava alusväärtused Alusväärtustena peetakse silmas üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu ees, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus). 13 Väärtuskasvatus kuidas? Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu väärtuste selitamine (USA-s value clarification ) Tegevuse kaudu (J. Dewey demokraatia õppimine) Iseloomukasvatuse kaudu (USA-s character education ) 14 7

8 Kuidas õpetada väärtusi (vooruste tähenduses)? Väga hea ja õpetlik raamat väärtustest Linda and Richard Eyre, Teaching your children values, New York, 1993 Väärtuste arendamine on sama oluline kui lugema õpetamine või tänava ületamise õpetamine. Väärtused on parim kaitse halbade sõprade, tarbimiskultuuri ja meedia mõjude eest. Kui lastel on kindlad väärtused ja nad teevad ise otsuseid, mitte ei jäljenda teisi, läheb neil elus paremini. Soovitab iga kuu tegelda ühe väärtusega. 15 Kuidas õpetada ausust? Ole täiesti aus lastega. See näitab, et see on võimalik ja et võtate seda tõsiselt. Vasta küsimustele ausalt. Ära lase neil kunagi kuulda teid rääkimas väikseid hädavalesid. Ära ähvarda teha asju, mida sa ei tee. Kiida ja anna võimalust uuesti alustada. Ära püüa tabada last valetamiselt vaid taba tõe rääkimiselt ja kiida selle eest. Kui püüab luiskama hakata, ütle, et oota, pea kinni, pea meeles, et on tähtis rääkida tõtt. Siis lase tal uuesti alustada. Osuta tagajärgedele. Näita lapsele aususe ja ebaaususe dünaamikat. Aruta situatsioone telekas, raamatus, kus ebaausal käitumisel on halvad tagajärjed. 16 8

9 Väärtusarenduse alaseid materjale Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik. Koostajad Märt Põder, Margit Sutrop, Pille Valk, EKSA, 2009 Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. Koostajad Margit Sutrop, Pille Valk, Katrin Velbaum,EKSA, 2009 Väärtused eelkoolieas. Väärtuskasvatus lasteaias. Koostaja Marika Veisson, EKSA, Väärtusarenduse analüüs miks ja kuidas? Halliki Harro-Loit, jt EKSA, Tänan tähelepanu eest! Palju jõudu väärtusarenduseks! 18 9