Puhja_leht_04_05.indd

Väljavõte

1 Aprill 2005 Nr. 4(92) TÄNA LEHES Ühiskonnaõpetuse olümpiaadi edukamaid võeti vastu Kadrioru lossis Ühiskonnaõpetuse olümpiaadi edukamate vastuvõtt Kadrioru lossis Muutub puude raskusastme taotlemise kord Volikogus Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Puhja vallas Puuetega inimesed ja nende hooldamise korraldamine Puhja vallas Omavalitsusliidud peavad valitsusega läbirääkimisi Märtsikuu kultuurielust Koolivaheaeg Uula Huvikeskuses Uula huvikeskust külastas Ilmar Särg Projektipäev Puhja Gümnaasiumis Puhja poisse saatis saalijalgpalli maakondlikel meistrivõistlustel edu Puhja Seltsimaja annab teada 10. ja 17. aprillil siidimaali kursus 22. aprillil jüripäeva disco Uula Huvikeskus annab teada Keskus on remondi tõttu jaanipäevani suletud Agnes Männik, Puhja Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja 30. märtsil kutsus Eesti Vabariigi president ühiskonnaõpetuse olümpiaadi kõige tublimad noored vastuvõtule ja teejoomisele. Puhja Gümnaasiumist oli kutsutud abiturient Mikk Järv, kes saavutas olümpiaadi üldarvestuses 6. koha ning gümnaasiumiarvestuses 4. koha. Miku juhendajaks oli Agnes Männik. Ühiskonnaõpetuse üle-eestiline olümpiaad kestis neli kuud ja viidi läbi interneti abil. Osalema kutsuti kuni 20-aastaseid noori põhikoolidest, gümnaasiumidest ning ülikoolidest. Olümpiaadi korraldaja Heinar Tuulberg kommenteeris olümpiaadi parimaid: Olümpiaadi ligi 200 osalejat pidid olema väga heal tasemel ühiskonnaõpetuse teooriates, sise- ja välispoliitikas, majanduses ning üldiselt head kriitilised mõtlejad. Kümne edukama järjestuse pani paika õnn ja hea analüüs majandusmängudes, teadmiste poolest oldi võrdsel taseme. President Rüütel tunnustas õpilaste huvi ühiskonna ja selles toimuvate protsesside vastu ning andis olümpiaadi võitjaile silmapaistva esinemise eest üle kingitused. Pärast õnnitlusi kutsus president külalised teelauda, kus toimus hubane vestlus noortega. Piduliku vastuvõtu ja teejoomise lõpetas Mikk Järv, EV president Arnold Rüütel ja õpetaja Agnes Männik vastuvõtul Kadrioru residentsis Foto: Karin Laaniste riigipea sõnadega: Otsides vastuseid olümpiaadi küsimustele, investeerite endalegi märkamatult oma tulevikku. Olümpiaadi kodulehekülg on President õnnitleb Puhja Gümnaasiumi abiturienti Mikk Järve eduka osalemise eest ühiskonnaõpetuse olümpiaadil Foto: Agnes Männik

2 2 PUHJA VALLA LEHT Muutub puude raskusastme taotlemise kord Milvi Sepp, sotsiaalnõunik Alates 1. aprillist 2005 peab inimene, kes soovib puude raskusastet taotleda, pöörduma perearsti asemel pensioniametisse. Lisaks peab puude raskusastet ja toetusi taotlev inimene eelnevalt täitma arstliku ekspertiisi vormi. Varem täitis kogu dokumentatsiooni perearst. Muutus on tingitud vajadusest vähendada perearstide koormust puude raskusastme määramisel ja suurendada inimeste vastutust nii, et nad hindaksid ise oma vajadust kõrvalabi, järelevalve ja juhendamise järele. Alates reedest on pere- või raviarsti ülesanne täita ainult isiku terviseseisundit kirjeldav vorm. Pensioniamet edastab taotluse terviseseisundi kirjelduse saamiseks isiku arstliku ekspertiisi vormil olevale arstile viie tööpäeva jooksul. Eelnevalt peab pensioniameti töötaja inimesele selgitama, et juhul, kui tema perearstil ei ole piisavalt andmeid Volikogus Viive Paltseri, vallasekretär Märtsikuine volikogu istung algas taaskord maaküsimuste aruteluga. Kinnitati erastatavate vabade metsamaa tükkide sihtotstarve. Kõigi allpool loetletud viie katastriüksuse sihtotstarbeks määrati 100 % maatulundusmaa: 1) Härjanurme külas Kairi Hindi poolt erastatava 29,92 ha suurusele tükile M- 83; 2) Poriküla külas Jüri-Rein Vakmanni poolt erastatava 7,51 ha suurusele tükile M-41; 3) Teilma külas Toomas Pettai poolt erastatava 21,95 ha suurusele tükile M-62; 4) Teilma külas Heino Kõrgeperve poolt erastatava 27,21 ha suurusele tükile M-63; 5) Teilma külas Urmas Lutsu poolt erastatava 24,45 ha suurusele tükile M-50. Erastajate nimekiri oli eelnevalt kinnitatud volikogu otsusega nr 11, 31.märtsist Puhja lasteaia Pääsusilm hoolekogu esitas volikogule ettepaneku vanemate poolt kaetava osa määra tõstmiseks 60 kroonilt 100 kroonini. Kuna vallavalitsuse ja volikogu liikmetel vastuväiteid sellele ettepanekule ei olnud, kinnitas volikogu Puhja lasteaias Pääsusilm vanemate poolt kaetava osa määra suuruseks lapse kohta 100 krooni, sellest majandamiskuludeks 40 krooni ja õppevahendite kuludeks 60 krooni. Otsus jõustub alates 1. septembrist aastal. Lasteaia juhataja Karita Kirbitsa sõnul on Tartu maakonna lasteaedadest senini kõrgeimaks lastevanemate poolt kaetavaks määraks kinnitatud 210 krooni. terviseseisundi kirjeldamiseks, tuleks tal kiiresti arsti poole pöörduda. Arst saadab täidetud terviseseisundi kirjelduse pensioniametile kümne tööpäeva jooksul hetkest, mil pensioniametilt on teade saabunud. Isiku terviseandmete puudumise korral on arst kohustatud seda terviseseisundi kirjelduses märkima. See on vajalik vältimaks perearsti koormamist sellega, et ta peaks terviseandmete saamiseks ise puude raskusastme taotlejaga kontakti otsima. Kui andmed puuduvad ja inimene ise ei pöördu eelnevalt arsti poole, siis tehakse puude raskusastme määramise või määramata jätmise otsus olemasolevate andmete põhjal. Kui inimene taotleb korduvekspertiisi ning eelmise ekspertiisiga võrreldes ei ole tema terviseseisund muutunud, siis ei pea arst täitma uuesti kogu terviseseisundi vormi. Piisab, kui arst teavitab pensioniametit sellest, et taotleja terviseseisundis muutusi ei ole toimunud. Volikogu delegeeris vallavalitsusele Ulila alevikus Kesk korteri teise avaliku suulise enampakkumise korraldamise. Esimene enampakkumine nurjus enampakkumise võitja poolt ostu-müügi lepingu sõlmimisest keeldumise tõttu. Samas määrati ka enampakkumise uueks alghinnaks krooni, tagatisraha suuruseks 5000 krooni ja osavõtutasuks 100 krooni. Volikogu kinnitas uued palgamäärad Puhja Gümnaasiumi direktorile (14900 krooni) ja Uula raamatukogu juhatajale (4500 krooni). Viimase päevakorrapunktina oli arutusel puuetega isikute hooldajatele hooldajatoetuse määramise ja maksmise korra kehtestamine. Ettekande selles küsimuses esitas sotsiaalnõunik Milvi Sepp, kes jagas lisaks selgitusi ja kommentaare ning vastas volikogu liikmete küsimustele. Nimetatud kord oli läbiarutatud ja heaks kiidetud volikogu alatise sotsiaalkomisjoni poolt. Ärakuulanud volikogu liikmete sõnavõtud antud küsimuses, kinnitati hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord esitatud kujul. Volikogu istungil osales ka uus Puhja valla ajalehe toimetaja Gea Kõverjalg. Istungi lõppedes tutvustas ta kohalviibinutele ennast lähemalt. Gea sooviks on saavutada hea ja mõistev koostöö kõigi valla asutuste ja elanikega, ta on tänulik iga ettepaneku ja märkuse eest valla lehe sisukamaks ja paremaks muutmisel. Loodame, et ta tutvustab end lugejatele ise, tema poolt väljaantava lehe kaudu. Edaspidiseks soovime talle jõudu, kordaminekuid ja edukat lehe toimetamist! Alates aprillikuust on Puhja valla lehel uus toimetaja. Selleks toimetajaks olen juhuse tahtel ja Puhja vallavanema Vahur Jaakma kutsel mina. Teie käes hoitav leht on esimene minu toimetatud ajaleht üleüldse. Miks ma võtsin vastu väljakutse Puhja valla lehte toimetada? Mul ei ole ajakirjanduslikku haridust, mul ei ole isegi mitte filoloogilist haridust. Samas on mulle alati meeldinud kirjutada, mind ümbritseva keskkonna ja ühiskonna asjades kaasa rääkida. Puhja valla leht on ja jääb meie valla elanikele oluliseks infokandjaks. Selle lehe kaudu jõuavad edaspidigi Teieni valla elu-olu puudutavad olulised uudised, sündmuste kajastused ja teated. Ma tahaksin, et see leht oleks sama palju minu kui Teie, selle lehe lugejate, Puhja valla elanike nägu. Selleks ootan ma kõigilt ettevõtlikelt ja hakkajatelt inimestelt lehe koostamisel kaastööd. Meie valla lehe ajakirjanikeks on meie oma valla elanikud. Kirjatööd, ettepanekud, uudised, kriitika, lugejakirjad Teilt kõigilt on lehe kokkupanekul oluliseks panuseks! Lisan mõne lause enda tutvustamiseks. Nagu paljud Teist ehk teavad, olen Puhja Gümnaasiumi vilistlane (lõpetasin aastal) aastal omandasin bakalaureuse kraadi Eesti Põllumajandusülikoolis ettevõtluse ja ökonoomika erialal cum laude. Hetkel õpin Tartu Ülikoolis psühholoogiat ning töötan Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroos EL projektide konsultandina. Minu tööülesandeks on projektitaotlejate (peamiselt ülikoolid, kutseõppeasutused ja mittetulundusühendused) nõustamine haridusalaste projektide koostamisel EL Struktuurifondidest rahastamiseks. Aastatel olin SA Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige, keskkonnakaitse ja loodushariduse valdkonnaga olen vabatahtliku töö kaudu seotud tänini. Minu huvialadeks on kirjandus, fotograafia ja reisimine. Kuigi elan ja töötan Tartus, on mu vanematekodu Puhjas, mistõttu olen Puhjas toimuvaga endiselt kursis. Loodan, et Puhja valla lehe toimetamine seob mind Puhjaga veelgi tihedamini. Soovin Teile kõigile ilusat kevadet! Gea Kõverjalg Toimetaja toimetaja@puhja.ee Foto: Tauno Maarpuu

3 Aprill Puhja Vallavolikogu määrus nr 5 Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Puhja vallas, 30. märts 2005 I ÜLDSÄTTED 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesolev määrus sätestab perekonnaseaduse 105 alusel määratud 18-aastase ja vanema puudega inimese hooldajale (edaspidi hooldaja) hooldajatoetuse maksmise tingimused ja korra (edaspidi kord) Puhja vallas. (2) Hooldajatoetus (edaspidi toetus) on raske või sügava puudega isiku hooldajale või eestkostjale riigieelarvest eelarveaastaks valla eelarvesse eraldatud vahenditest makstav igakuine toetus. (3) Toetust on õigus taotleda isikul, kelle enda ja tema hooldusel oleva puudega isiku elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Puhja vald. (4) Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust Puhja Vallavalitsus. (5) Toetuse saaja on kohustatud tagama raske ja sügava puudega isikule kõrvalabi, juhendamise või järelevalve igal ööpäeval. II TOETUSE MAKSMINE JA TOETU- SE MÄÄR 2. Toetust võib maksta (1) 18-aastasele ja vanemale perekonnaseaduse alusel määratud raske või sügava puudega inimese hooldajale või eestkostjale, kes tagab: 1) sügava puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt; 2) raske puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve igal ööpäeval. (2) Ühele hooldajale kuni kahe isiku hooldamise eest. 3. Toetust ei saa maksta (1) Isikule, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue. (2) Isikule, kellel on perekonnaseaduse alusel hooldatava seadusjärgne ülalpidamiskohustus (abikaasa, vanem, vanavanem, täisealine laps, lapselaps jne), välja arvatud juhtudel: 1) kui hooldataval on sügav puue; 2) kui hooldatav vajab pidevat järelevalvet oma psüühilise seisundi tõttu. 4. Toetuse määr (1) Sügava puudega inimese hooldajale makstakse toetust 100% riiklikult kinnitatud sotsiaaltoetuste määrast. (3) Raske puudega inimese hooldajale makstakse toetust 60% riiklikult kinnitatud sotsiaaltoetuste määrast. III TOETUSE TAOTLEMINE, MÄÄRA- MINE JA MAKSMISE KORD 5. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotleja esitab Puhja Vallavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse koos vajalike dokumentidega. (2) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt muid täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse avalduse vastuvõtmisel või kuni 30 tööpäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist. (3) Toetuse taotluse läbivaatamisest on õigus keelduda, kui 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või kirjaliku teate saatmisest ei ole esitatud täiendavalt nõutud vajalikke dokumente. 6. Toetuse määramine (1) Toetuse määramise aluseks on sotsiaaltöötaja poolt kodukülastuse põhjal koostatud hooldusvajaduse hindamise akt ja hooldaja vastavus käesoleva korraga sätestatud tingimustele. (2) Hooldusvajaduse hindamiseks kasutatakse Sotsiaalministeeriumi soovitatud Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni poolt väljatöötatud hindamisvahendit (instrumenti). (3) Vajadusel võib sotsiaaltöötaja kaasata hooldusvajaduse hindamiseks perearste, pöörduda eakate puuetega isikute puhul geriaatrilise hindamise komisjoni poole või taotleda tööealiste puuetega isikute puhul isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist. (4) Puhja Vallavalitsus teeb otsuse toetuse maksmiseks või sellest keeldumiseks hooldusvajaduse hindamisakti põhjal 30 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. (5) Puhja Vallavalitsusel on õigus erandkorras hooldajatoetust määrata määruse 3 lg 2 sätestatud isikutele. (6) Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostavat hooldust hinnatakse mitte vähem kui üks kord kahe aasta jooksul. 7. Toetuse maksmise kord (1) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu viimaseks kuupäevaks. (2) Toetuse maksmisest keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (3) Toetus kantakse hooldaja arvelduskontole. 8. Toetuse maksmise lõpetamine (1) Toetuse maksmine lõpetatakse: 1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel; 2) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega inimese hooldamisel; 3) kui määratud toetuse saamiseks puudub seaduslik alus toetuse saaja poolt valeandmete esitamise või vajalike andmete mitteesitamise tõttu. (2) Toetuse maksmist on õigus lõpetada ja tagasi nõuda kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui isik keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast, võib Puhja Vallavalitsus teha isikule ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Puhja Vallavalitsus rakendada sundraha. (3) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. 9. Teatamise kohustus (1) Toetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutmise 10 tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest. (2) Kui asjaoludest ei teatatud, siis on vallavalitsusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda. (3) Enammakstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu korras. IV VAIDED 10. Vaidluste lahendamine (1) Isik, kes leiab, et käesoleva määruse alusel antud haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. (2) Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. V RAKENDUSSÄTTED 11. Rakendamine (1) Hooldajatele, kes on esitanud Puhja Vallavalitsusele avalduse hooldustoetuse edasisaamiseks hiljemalt ja vastavad antud korra tingimustele, määratakse hooldustoetus pärast hooldusvajaduse hindamist tagasiulatuvalt alates 01.aprillist (2) Hooldajatoetus 2005.a. aprillikuu eest makstakse välja hiljemalt Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.aprillist 2005.

4 4 PUHJA VALLA LEHT Puuetega inimesed ja nende hooldamise korraldamisest Puhja vallas Milvi Sepp, sotsiaalnõunik Puhja valla elanike arv seisuga 01. märts 2005 elanike registri andmetel oli 2479 inimest, kellest puuetega inimesi oli 394 (15,9%). Puudega inimesed Sügav Raske Keskmine puue Kokku puue puue Kokku sh vanaduspensionil tööealised lapsed Puudega mehed sh vanaduspensionil tööealised lapsed Puudega naised sh vanaduspensionil tööealised lapsed Puuetega inimeste osakaalu valla elanike üldarvust näitab alljärgnev joonis. Puhja vallas on 19 küla ja alevikku. Alljärgnev tabel näitab puuetega inimeste jaotust ja osakaalu külade kaupa. Küla, alevik Elanike arv Sügava puudega inimeste arv Raske puudega inimeste arv Keskmise puudega inimeste arv Kokku Puudega inimeste % elanike arvust Härjanurme ,5 Järvaküla ,2 Kaimi ,1 Kureküla ,3 Mõisanurme ,4 Mäeselja ,1 Nasja ,6 Palupõhja ,0 Poriküla ,3 Puhja ,3 Ridaküla ,4 Rämsi ,0 Saare ,0 Teilma ,5 Tännassilma ,0 Ulila ,2 Vihavu ,6 Võllinge ,5 Võsivere ,1 Määratlemata ,0 Kokku vallas ,9 Puhja vallas on 1255 naist ja 1224 meest. Elanike üldarvus on mehi ja naisi peaaegu võrdselt, sama suhe kehtib ka keskmise puudega inimeste osas. Puudega inimeste üldarvus on aga ülekaalus naised (60%). Suurim osa (71,1%) puuetega inimestest on vanaduspensioniealised, 26,1% on tööealised ja 2,8% on lapsed. Tööealiste puuetega inimeste hulgas on ainult kolmandik naised, kaks kolmandikku on mehed. Vanaduspensioniealiste puuetega inimeste hulgas on naisi tunduvalt rohkem (71,4%) kui mehi. Puuetega lapsi on Puhja vallas 11. Kolm puudega last õpib Tartus Hiie Koolis, üks Haapsalu Sanatoorses Internaatkoolis, kaks Kammeri Koolis, üks Emajõe Koolis, üks laps käib Tartu erilasteaias Nukitsamees, kaks Puhja lasteaias Pääsusilm ja üks puudega 3-aastane laps on kodune. Kõige väiksem puuetega inimeste osakaal on valla keskuses Puhja alevikus, sest seal elab kõige enam tööealisi inimesi ja lapsi. Suurem puuetega inimeste osakaal Palupõhja, Võllinge ja Saare külades, kus elanike arv on väike ja elanikeks peamiselt vanemaealised inimesed. Alates 1. aprillist 2005 andis riik omavalitsustele koos rahaliste vahenditega üle ülesande korraldada puuetega inimeste hooldamist. Samas ei kaasne sellega kohustust jätkata kõigile senistele hooldajatoetuse saajatele toetuse maksmist. Tegeliku hooldusvajaduse määratlemiseks ja puudega inimese sihipärasemaks abistamiseks viiakse vallas läbi hooldusvajaduse hindamine. Hindamise viib läbi sotsiaaltöötaja, kasutades selleks Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni poolt koostatud hindamismetoodikat. Tartu maakonnas töötati sotsiaaltöötajate poolt välja ühised põhimõtted puuetega inimeste hooldajatoetuse maksmise korra väljatöötamiseks. Eesmärgiks oli, et kord oleks maakonnas võimalikult sarnane. 30. aprillil 2005 kinnitas Puhja Vallavolikogu oma määrusega hooldajatoetuse määramise ja maksmise korra Puhja vallas. Vastuvõetud kord väljendab perekonna kohustusi oma abivajava pereliikme toimetuleku tagamisel, raske puudega inimeste hooldamine jääb suures osas pereliikmete kohustuseks. Kui raske puudega inimesel on pereliikmeid, siis ei määrata talle hooldajat tuttavate ja naabrite hulgast. Sügava puudega inimese puhul makstakse hooldajatoetust ka töötavale pereliikmele, kelle elukohaks on Puhja vald. Hooldajatoetuse suurused on endised: sügava puude puhul 400 krooni ja raske puude puhul 240 krooni. Hooldajatoetused makstakse hooldaja pangakontole aasta märtsis oli Puhja vallas 50 sügava puudega inimese hooldajat ja 158 raske puudega inimese hooldajat, kelle hooldajatoetuse maksmise jätkamine tuleb hooldatava hooldusvajaduse hindamise tulemustest lähtuvalt ümber otsustada. Puhja valla aasta eelarves on hooldajatoetuse maksmiseks krooni, mis moodustab ligikaudu 90% aastal samaks otstarbeks Puhja valla elanikele makstud rahast. Vastavalt hooldajatoetuse määramise ja maksmise korrale Puhja vallas, on vaja igal hooldajal esitada Puhja Vallavalitsusele avaldus hooldajatoetuse edasisaamiseks ja kokku leppida hooldatava hooldusvajaduse hindamiseks kodukülastuse aeg. Kui avaldus on esitatud hiljemalt , siis määratakse hooldajatoetus tagasiulatuvalt alates Seoses hooldajatoetuse maksmise ümberkorraldusega makstakse Puhja Vallavalitsuse poolt aprillikuu hooldajatoetus välja maikuus. Alates tekib õigus töötu abiraha saada ka töötul, kes viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva sai hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Tartumaa Tööhõiveametisse (Riia 35, telefon või ) pöördumisel on vaja kaasa võtta pass, haridust tõendavad dokumendid, tööraamat, laste sünnitunnistused ja pensioniameti tõend hooldajatoetuse saamise perioodi kohta.

5 Aprill Omavalitsusliitude läbirääkimised valitsusega Uno Silberg, EMOL büroo direktor Üleriigilised omavalitsuste liidud peavad alates aastast Vabariigi Valitsusega läbirääkimisi, mille põhieesmärgiks on läbi riigieelarve oma kohalike omavalitsuste eelarvete ja tulubaasi kujundamine. Omavalitsusliitude poolt on läbirääkimiste pidamiseks moodustatud Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu (KTK) ja Vabariigi Valitsuse poolt on määratud valitsuse esindajaks ministeeriumidevaheline komisjon, mida juhib regionaalminister. Läbirääkimised toimuvad üldkogu istungina. Eeltöö tehakse ära seitsmes töörühmas ja alatöörühmades, mille tulemused võetakse kokku Koostöökogus. Igal aastal lepitakse kokku läbirääkimiste ajagraafik, mille käigus kirjutatakse alla kas üks või kaks vaheprotokolli ja lõppprotokoll. Läbirääkimiste lõpp-protokoll või fikseeritud lahkhelid antakse üle Vabariigi Valitsusele esitamiseks Riigikogule koos järgneva aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Senistel läbirääkimistel aastatel on kohalike omavalitsuste üksikisiku tulumaksu osa tõusnud 1,4 korda 3,9 miljardilt 5,5 miljardini ja tõuseb aastal prognoositavalt 6 miljardi kroonini. Tasandusfondi osatähtsuse kasv tulubaasis oli samal perioodil vahemikus 0,95-1,1 miljardit krooni. Valitsuste vahetumise tulemusena on aastatel eraldised ja sihtfinantseerimine kohalikele omavalitsustele riigieelarvest olnud mitmepalgeline. Riigieelarve eraldised on kasvanud aastatel ligi 2,1 korda 1,6 miljardilt 3,3 miljardi kroonini. Peamiselt on rahalisi vahendeid suunatud koolieelsete lasteasutuste ja kultuuritöötajate palkade ühtlustamiseks, hariduskuludeks, toimetuleku-, koolilõuna-, väikesaarte- ja hooldajatoetusteks ning investeeringutoetusteks. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja valitsuse delegatsioon kirjutasid käesolevaks aastaks lõpp-protokolli alla eelmise aasta 15. septembril. Järgmise perioodi rahastamise küsimustes jõuti 15. märtsil 2005 vaheprotokolli allakirjutamiseni ning lõpp-protokolli allakirjutamine on esialgselt planeeritud 12. maiks Omavalitsusliitude taotlused Omavalitsusliidud taotlevad kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvu ja vastavate meetmete lülitamist riigi eelarvestrateegiasse (RES) aastateks eesmärgiga viia kohalike omavalitsuste tulubaas vastavusse nendele pandud kohustustega. Omavalitsusliidud on seisukohal, et kohalike omavalitsuste tulubaasi (tulumaksu ja tasandusfondi) osakaal SKT suhtes peab stabiilselt kasvama. Läbirääkimiste käigus taotlevad omavalitsusliidud kohalikele omavalitsustele lisandunud kohustuste täitmiseks aastal omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa kasvuks vähemalt 0,4 protsendipunkti (tõus vähemalt 12,1 protsendini kohalike omavalitsuste eelarvetest). Läbirääkimisi jätkatakse tasandusfondi arvestusmetoodika ja jaotusvalemi täpsustamiseks ning palkade ühtlustamiseks. Eraldi tuleb riigi eelarvestrateegias näha ette vahendid omavalitsuste eelarvetest töötasu saava pedagoogilise personali ning kultuuri- ja sporditöötajate palkade ühtlustamiseks. Hariduskulude maht peab tagama piirkondlikult oluliste väikekoolide rahastamise, erivajadustega laste tugisüsteemide arengu, koolikorralduslike muudatustega kaasnevate kulude katmise ja pedagoogide täiendkoolituse rahastamise. Lisaks tuleb õpilase pearaha koosseisus näha ette vahendid koolivõrgu investeeringukulude katteks. Omavalitsusliidud on seisukohal, et toimetulekutoetusteks planeeritavad vahendid peavad tagama kohalike omavalitsuste poolt abivajavatele isikutele toetuse maksmise ja katma teenuste osutamise kulud. Puuetega inimestele hoolduse korraldamiseks ettenähtud rahaline ressurss peab kindlustama sotsiaalteenuste mahu kasvu ja teenuse kättesaadavuse jätkumise. Samuti tuleb KOV tulubaasi täiendusena ette näha vahendid kohaliku infrastruktuuri põhivara kulumi korvamiseks ja investeeringuvajaduste katmiseks, sealhulgas Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise omaosaluse katmiseks vajalikud vahendid. Kohalike maanteede ja tänavate investeeringute kindlustamiseks tuleb tagada omavalitsustele aastatel %; %, % ja alates % teehoiuks laekuvatest kütuseaktsiisi vahenditest. Vaheprotokolli täistekst on kättesaadav / läbirääkimised. EMOL korraldab igas kvartalis teabepäevi Paide Kultuurikeskuses, et püüda leida lahendusi probleemidele üheskoos spetsialistide ja ministeeriumide ametnikega. Järgmine Teabepäev toimub sotsiaalhoolekande teemal 22. aprillil Puhja Vallavalitsus teatab Puhja Vallavalitsus korraldab teistkordse avaliku suulise enampakkumise 3-toalisele korterile Ulila alevikus Kesk Korteri alghind on (viiskümmend tuhat) krooni. Enampakkumise tagatisraha suurus on 5000 (viis tuhat) krooni ja osavõtutasu 100 (ükssada) krooni. Ostuhinnale lisandub maa maksumus 1500 (üks tuhat viissada) krooni ja korteriomandi seadmise kulu 18 (kaheksateist) krooni. Korteri müügihind kuulub tasumisele ühe kuu jooksul pärast enampakkumise tulemuse kinnitamise korralduse ärakirja saamist enampakkumise võitja poolt ja enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Korteri ostumüügilepingu sõlmimisega ja korteri uue omaniku kinnistusraamatusse kandmisega seonduvad kulud tasub ostja. Enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha peavad olema laekunud Puhja Vallavalitsuse arveldusarvele nr Ühispangas hiljemalt 14. aprillil aastal kell Korteri enampakkumine viiakse läbi Puhja vallamajas 15.aprillil aastal algusega kell Enampakkumisest osavõtjate registreerimine toimub samal päeval kell vallasekretäri juures. Info telefonidel (vallasekretär) ja (majandusnõunik). Puhja Vallavalitsus on vastu võtnud Tartumaal Puhja vallas Ridaküla külas asuva Saare kinnistu detailplaneeringu. Planeeringu eesmärk on viie üksikelamu krundi moodustamine ja kruntidele ehitustingimuste määramine. Planeeringuga saab tutvuda Puhja vallamaja volikoguruumis. Detailplaneeringu avalik arutelu toimub kell Puhja vallamaja volikogu ruumis.

6 6 PUHJA VALLA LEHT Märtsikuu kultuurielust Kaja Udso, seltsimaja juhataja Märtsikuu kultuurielu oli kirev nagu lihavõttemuna. Huvitavaid ettevõtmisi ja esinemisi jagus isetegevuslastele ning loodame, et ka meie ürituste külastajad jäid pakutuga rahule. Kuu alguses, 4. märtsil, toimus pidu vanemaealistele, mida aitas meeleolukamaks muuta peovanem Helve Pärtel. Meie külalisteraamatusse jäid tema poolt piduliste kiituseks järgmised read: Imeline! Fantastiline! Üllas! Südant soojendav! Selline oli minu koosviibimine teie pensionäride muinasjutulisel peol! Külalisi oli veelgi. Kui tavaliselt räägivad vanaemad - vanaisad lastele muinasjutte, siis seekord oli vastupidi. Puhja kooli 4. klassi noored näitlejad esitasid põneva loo sellest, kuidas Buratino muinasjutte lappis ning said tänulikult publikult teenitult sooja aplausi. Aitäh näiteringile ja juhendaja Linda Gottlobile! Lõnga poolimisega saavad suurepäraselt hakkama Kadi Laas ja Kertu Moisto 20. märtsil sai seltsimajas juhendaja Sirje Dementjevaga kokku seltskond siidimaalihuvilisi. Juba paari tunni pärast võis iga osaleja uhkust tunda kursuse esimese töö, siidsalli, valmimise üle. Ise tehtud, hästi tehtud! Samal ajal sõitis meie seenioride tantsurühm Sügisõied hoopis naabervalda Kongutasse memmetaadi lustipeole esinema. Teatrikuu 22. päeval oli meil külas Rakvere Teater. Seekord etendusega Džinnimäng. Näitlejateks Ines Aru ja Volli Käro. Külalisteraamatust võib lugeda: Inesel ja Vollil oli väga mõnus teie rahvale mängida. Täname südamest väga hea vastuvõtu eest!!! Keerlemas on Koolitants 2005 karussell. Meie tantsutrupp Sinilind tiirutab sellel juba teist kuud. Maakondlikus voorus läks tantsijatel väga edukalt - 93 tantsu hulgast lunastasid endile edasipääsu nii Sinilinnu nooremad kui vanemad tantsijad. Kiitust tantsijatele ja õpetaja Katrin Hommikule! 26. ja 27. märtsil tuli tantsijatel taas võistlustulle astuda, sedakorda juba Lõuna-Eesti eelvoorus. Tartusse kogunes neil kahel päeval 1110 tantsivat koolinoort Viljandi, Põlva, Võru, Tartu ja Valga maakondadest. Meie tantsulapsed olid tublid ja andsid endast parima. Nüüd ootame põnevusega tulemusi. Koolitantsu lõppkontsert toimub selle kuu lõpus Pärnus. Koolivaheajal, kui mängude huvilised saalis vaba aega veetsid, avas meie naisselts lastele kangatoas villamaailma saladusi. Koos kraasiti, kedrati, korrutati, pooliti ja haspeldati. Üles sai kääritud 29 meetrit kangast ning enamus sellest on tänaseks mahagi kootud. Huvi tekitas võõras maailm küllaga. Elevust lisasid ka korduvad ajakirjanike külaskäigud. Mõnigi laps sai paari päeva jooksul mitu korda mikrofoni ees intervjuud anda. Juba teist korda pakume lastele koolivaheajal sedasorti loomisrõõmu. Lapsi juhendasid meie tublid kangaringi ja naisseltsi liikmed Valli Kuslap ja Minna Tamsalu. Iga uus on taasleitud vana. Kaltsuvaip on jällegi moes ja nüüd võib mõnigi laps ema ees kiidelda: Mina oskan, sina ei oska! Rahu, rahu, emad! Ka teil on võimalik sama kunsti õppida. Selleks tuleb lihtsalt seltsimaja töötajate poole pöörduda ja kõik mittevajalik riidekraam kodus vaibakudumiseks ette valmistada. Pildile jäid Maie Ojasoo, Valli Kuslap, Maimu Vainola, Vaike Raitar ja peojuht Helve Pärtel Juhendaja Minna Tamsaluga käärivad koos kangast Kerli Deede, Inga Konovalova, Kadi Laas, Reelika Rehme, Daina Kiseljova ja Kertu Moisto. Fotod: Kaja Udso Naisseltsil jätkus energiat ka lihavõttelaada korraldamiseks. Kõik see, mis pikkadel talveõhtutel nobedate naiste näppude vahel valmis oli saanud, pakuti müügiks. Loodame, et mõnigi kodu sai tänu meie naiste kaunile käsitööle pühadeks kenam. Vaike Kukk, kes pakkus käsitöölaadal müügiks kasetohust, kasevitstest ja samblast valmistatud esemeid Foto: Juta Rüütle. Seltsimaja saali kaunistas terve märtsikuu Soome fotograaf Anne Rantaneni näitus Naise pilt. Täname koostöö eest Soome Instituuti! 27. märtsil pidasid meie head sõbrad Elva lauluansamblist Seitse vaprat vanaema oma sünnipäevapidu. Sünnipäevalapsi käis õnnitlemas ja oma esinemisega rõõmustamas naisrühm Rukkilill.

7 Aprill Koolivaheaeg Uula Huvikeskuses Airi Mahla, Uula Huvikeskuse juhataja Koolivaheajal märtsini oli Uula Huvikeskus koolinoorte päralt. Kultuuriministeeriumi toetusel ja noorte kaasabil viidi läbi mitmeid toredaid üritusi. Koroona- ja piljarditurniir Koolivaheaeg algas sportlikult koroona- ja piljarditurniiriga, kus osalejateks olid peamiselt noormehed. Ainus turniiril osalenud tütarlaps, Liana Uiboupin, saavutas koroonaturniiril võidu. Teisele kohale tuli Jüri Parveots ja kolmandale kohale Janis Tsitsuk. Piljarditurniiri võitja oli Madis Mahla, teise koha sai Jaanis Vanka ja kolmanda koha Igor Vozian. H. C. Anderseni muinasjutupäev Vaheaja teine päev möödus raamatukogu juhataja Elga Alberi eestvedamisel muinasjutumaailmas. Päeva teemaks olid Hans Christian Anderseni muinasjutud. Maailmakuulsa kirjaniku ja muinasjuttude autori sünnist möödus käesoleva aasta 2. aprillil 200 aastat, suurt sündmust otsustati vääriliselt tähistada. Jaanika, Elis, Geiti ja Geili esitasid näidendi Pöial-Liisist. Raamatukogu juhataja tutvustas lastele uusi raamatuid ja luges muinasjutte. Päev lõppes viktoriiniga, mille käigus selgusid tähelepanelikumad kuulajad ja muinasjutuhuvilised. Viktoriini võitis Elis Uiboupin 21 punktiga, teiseks tuli Geiti Tsetser (16 punkti) ja kolmandat kohta jäid jagama Jaanika Jago ja Geili Kirk (kumbki 14 punkti). Parimad osalejad said auhinnaks raamatud, kõik üritusest osavõtjad said maiustada kommide ja küpsistega. Mänguasjamuuseum ja kevadpühad Vaheajaprogrammi raames külastasid lapsed Tartu mänguasjamuuseumi, kus neil oli võimalik oma näpuosavust proovida paelapunumisega. Koolivaheaeg lõppes päevaga värvide maailmas. Lapsed joonistasid pilte kevadest, valmistasid munadepühadeks kaunistusi ja värvisid mune. Kõik osalenud lapsed olid väga tublid ja hakkajad, nende kaasabil said kevadpühad värviliseks. Uula Huvikeskus tänab raamatukogu juhataja, Elga Alberit, kes ürituste läbiviimisele igati kaasa aitas! Laste koolivaheaja programmi raames muinasjututuba Näidend Pöial-Liisist. Esinevad: Elis - hiireemand; Jaanika - Pöial- Liisi; Geiti - mutt; Geili - pääsuke. Külas oli Ilmar Särg Silvia Kanarik ja Reeda Tammepõld 16. märtsil toimus Uula Huvikeskuses Elga Alberi ja Airi Mahla korraldatud kirjandusõhtu. Osalejad kohtusid arsti ja kirjaniku Ilmar Särjega. Peamiselt lastekirjanikuna tuntud Ilmar Särg töötab Tartu Maarjamõisa kliinikus kardioloogina. Teda teatakse ka hobimesinikuna. Kirjanik viis läbi oma raamatute näitliku esitluse, tuletades niiviisi meelde ammu loetud raamatute sisu. Enamik Ilmar Särje raamatuid on trükitud talle kuuluvas trükikojas Lambri. Raamatute teksti korrigeerib abikaasa Ülle Särg, illustratsioonid teevad lapsed. Arstina jagas Ilmar Särg ka meditsiinitarkusi. Osalejatel küsimusi jagus. Südamehaiguste ennetamiseks soovitas Särg loobuda liigsöömisest, samuti on oluline võimalikult palju liikuda. Aktiivse hobimesinikuna, kellele kuulub ligi 100 mesilasperet, rääkis Särg ka mee ja taruvaigu ning õietolmu ravitoimest paljude haiguste korral. Kirjanik autogramme jagamas. Pildil veel Ulila raamatukogu juhataja Sirje Dementjeva

8 8 PUHJA VALLA LEHT Projektipäev Puhja Gümnaasiumis Mariann Karja, Puhja Gümnaasiumi direktori asetäitja koolikorralduse alal III veerandi viimane koolipäev tõi Puhja Gümnaasiumi õpilastele lisaks tunnistuste saamise saginale ning üleriigilise matemaatikavõistlusele Känguru kaasa huvitavat kuulamist, vaatamist, tegemist toimus projektipäev. Ainetundide peateema oli kooli õppekava läbiv teema Tööalane karjäär ja selle planeerimine. Projektipäeva jooksul tutvustati õpilastele 13 erinevat ametit: koerte dresseerija, kunstnik, muusik, linnaehitaja, kriminaalhooldaja, astronoom, piloot, infootsija, kurgikasvataja, korrektor-keeletoimetaja, firmajuht, keemik ja bioloog. Õpilastel oli võimalus osaleda kuni kahes huvigrupis. Õpetajad Külli Korol, Aimi Trankmann, Vilma Krünvald, Anne Soosaar, Hilja Tomson, Einike Reinvelt, Dagmar Lokk ja Mariann Karja andsid oma tundide raames ülevaate elukutsetest, kus põhirõhk just nende poolt õpetatavatel ainetel. Tegelikku tööelu tutvustasid külalised - Tartu Lennukolledži õppejõud, õpilasfirma omanikud Tsirguliina Keskkoolist ning Tartu Kohtumaja kriminaalhooldusametnikud. 5b klass käis õppekäigul Tõravere Observatooriumis ja 6b klass Grüne Fees. Projektipäeval valminud joonistustööd erinevatest ametimeestest, -naistest ning 2. klassi poolt valmistatud linnamakett on kooliperele vaatamiseks juba eksponeeritud, rohkest pildimaterjalist ja õpilastöödest valmib ka stend. Õpetaja Dagmar Lokk tutvustab bioloogiaga seotud elukutseid Koerte dresseerimine on Katrin Reiko meelisala, pildil koos Austriniga Fotod: Heikki Rokka Puhja Vallavalitsus annab teada 11. klassi õpilased Liisi Kaasik ja Helis Lipping teevad õpetaja Einike Reinvelti valvsa pilgu all keemiakatseid Õpetaja Anne Soosaare tunnis muusikaga seotud ameteid nuputamas Igal reedel on Puhja elanikel võimalus kasutada valla poolt korraldatud tasuta transporditeenust, mille korraldamise põhieesmärgiks on abistada eakaid ja puuetega inimesi, et nad saaksid külastada perearsti, apteeki, kauplusi ja vallavalitsust. Tagasi 9.30 Puhja (Mardi äri plats) Mõisanurme bussipeatus Kaimi bussipeatus Võsivere Väike-Ulila bussipeatus 9.40 Ulila bussipeatus Teilma 9.50 Uula bussipeatus Nasja Poriküla Leegi Vihavu Puhja (kaupluste juures) Puhja Vallavalitsus Järvaküla Puhja 11.45

9 Aprill Saalijalgpalli tulemusi Jaak Ratt, Puhja Gümnaasiumi poiste kehalise kasvatuse õpetaja Puhja poisid olid Tartumaa koolinoorte meistrivõistlustel saalijalgpallis edukad aastal sündinute vanuserühmas võistelnud poisid said maakonna meistrivõistlustel märtsikuus esikoha, ja aastal sündinute vanuserühmas võistelnud poisid veebruaris teise koha ja aastal sündinud poiste vanuserühmas võistelnud meeskond saavuta võistlusel Puhja Cup 2005 auväärse kolmanda koha. Esimest korda oli aastal sündinud poistel võimalik maakonna meistrivõistlustel võistelda omaealistega. Seni kehtinud määrustik lubas võistkonda kuuluda ka varem sündinud poistel. Võistluspäev algas meeskonna jaoks halvaendeliselt, sest kolm poissi põhikoosseisust (Simo Jõe, Raimo Reinhold ja Renet Tohu) ei saanud tervislikel põhjustel võistlustest osa võtta. Seega tuli võistkonnal mängida viie poisiga: Kangro Kristo, Ken Karja, Rait Lokk, Raul Loog ja Jorven Lait. Korraks käis väljakul ka Matt Germo. Avamängus võitsid Puhja poisid raskes mängus Ülenurme Gümnaasiumi poisse 5:1, seejärel väga tugeva vastase Luunja Keskkooli võistkonda 2:0, Laeva Põhikooli 1:0 ning Vara Põhikooli 3:1. Nende võitudega kindlustasid Puhja Gümnaasiumi poisid endale esikoha. Kuna Kolkja Põhikool kasutas võistkonnas vanemaid poisse, ei läinud 0:0 viigimäng nendega arvesse. Veebruaris võistlesid meistritiitli eest ja aastal sündinud poisid. Viigiga lõppenud avamäng Ülenurme Gümnaasiumiga sai otsustavaks mõlema meeskonna lõpptulemuse arvestamisel, sest hiljem ei kaotanud kumbki võistkond enam ühtegi mängu. Puhja poisid võitsid Luunja Keskkooli, Kuuste, Nõo ja Kolkja Põhikoolide võistkondi, et Ülenurmel Gümnaasiumil oli lõpptulemuseks parem löödud ja endale lüüa lastud väravate vahe, siis võitsid nemad esikoha. Puhja Gümnaasiumi teise koha saavutanud võistkonnas mängisid Mihkel Jõe, Märt Järv, Anton Stvolov, Mait Tamm, Siim Kaasik, Priit Pokk, Even Sinilill, Taavi Tśitśuk. Võistlusel Puhja Cup 2005 saavutas Puhja poiste võistkond kolmanda koha ja aastal sündinud poiste vanuserühmas. Edukasse meeskonda kuulusid Raino Kauponen, Riho Männiste, Eiki Kolesnikov, Denis Samoilov, Paul Kangro, Rene Treier, Erki Vorobjovski, Dagmar Kaasik, Veljo Vares, Gennadi Judin, Ergo Lepik. TEADE! Puhja Vallavalitsus korraldab valla elanikele tasuta suuremõõtmeliste jäätmete kogumisaktsiooni. Teil on võimalus vabastada oma majapidamine, eluruum, kelder, garaaz jne suuremõõtmelistest mittevajalikest esemetest. Suuremõõtmelised jäätmed saab tuua allpool nimetatud kohtades asuvatesse kogumiskonteineritesse märgitud kuupäevadel. Selleks, et kogumisaktsioon õnnestuks, kutsume kõiki valla elanikke suhtuma aktiivselt pakutavasse võimalusse, vaatama üle majapidamises leiduvad suuremõõtmelised esemed, mis enam kasutamist ei leia või on muutunud mittevajalikuks. Tartumaa koolinoorte meistrid aastal sündinud poiste vanuseklassis. Esireas (vasakult): Raul Loog, Ken Karja, Rait Lokk, Kristo Kangro, Jorven Lait, tagareas: Germo Matt, Simo Jõe, Renet Tohu, Raimo Reinhold. Suuremõõtmelised jäätmed saab tasuta ära anda allpool toodud kuupäevadel: Rämsis, bussijaama juures aprillil 2005 Puhjas aprillil 2005 Ulilas aprillil 2005 Suuremõõtmelised esemed on: Mööbel voodid, toolid jms Kodumasinad elektripliidid jms (va külmkapid, televiisorid, monitorid) Ehitusjäätmed ukse- ja aknaraamid jms (va eterniit) Vanad rehvid (va traktori ja veoauto rehvid) NB!!! vastu ei võeta olmeprügi ja ohtlikke jäätmeid Puhja Cup 2005 kolmanda koha võitnud võistkond ja aastal sündinud poiste vanuserühmas. Esireas (vasakult) Raino Kauponen, Riho Männiste, Eiki Kolesnikov, Denis Samoilov, Paul Kangro, tagareas: Rene Treier, Erki Vorobjovski, Dagmar Kaasik, Veljo Vares, Gennadi Judin. Pildilt puudub Ergo Lepik. Fotod: Taavi Melk Elanikel, kellele on kogunenud ohtlikke jäätmeid, palume need viia Puhjas asuvasse ohtlikke jäätmete kogumiskonteinerisse. Konteiner on avatud laupäeviti kell Informatsiooni saab telefonil

10 10 PUHJA VALLA LEHT ÕNNITLEME Tiia Kaljurand sündis poeg Rihho Reimo Puhja Seltsimaja annab teada Kaja Udso, seltsimaja juhataja Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi 93 EUGENIE ÄÄREMAA Ridaküla külast ELEONORE POROSCHNA Mõisanurme külast ARMILDA HASANOVA Ridaküla külast LINDA RAITS Mõisanurme külast LINDA RUBEN Puhja alevikust ARMILDE SAAR Rämsi külast KOIDULA JÕGI Võsivere külast EHA RIBELUS Ulila alevikust LEILI PEEDO Ulila alevikust ENNO PUUSEPP Rämsi külast EINO LATTIK Ulila alevik MÄLESTAME Aksel Leht Miralda Sark ja 17. aprillil kell SIIDIMAALIKURSUS Sirje Dementjeva juhendamisel. Huvilistel on võimalus veel liituda. Kursus on tasuline. Osavõtust palume teatada hiljemalt 7. aprilliks. Täpsem info seltsimajast (tel ). Laupäeval, 16. aprillil kell Rannu Rahvamajas TANTSUTALLAD KOLUMATS 20 Osalevad Puhjapiigad ja Opsal. Tantsuks mängib ansambel Untsakad. Reedel, 22. aprillil kell JÜRIPÄEVA DISCO Muusikat valib Ivo Jäger. Üritus on tasuta. Uula Huvikeskus annab teada Airi Mahla, huvikeskuse juhataja Alates 28. märtsist on huvikeskus suletud maja remondi tõttu. Huvikeskus avatakse taas pärast jaanipäeva. 22. aprillil toimub Puhja pargis JÜRIÖÖ JOOKS Laste jooks (kuni 12 a) kell Avamine kell Noorte jooks kell klass 8-9 klass gümnaasiumiealised (alla 19 a) Täiskasvanute jooks kell Õhtu jätkub autasustamise ja kell tantsuga Puhja seltsimajas. Muusikat valib Ivo Jäger. Üritus on tasuta Palume võistkondadel (neljaliikmeline, koosseisus vähemalt kaks naist) registreerida vallas telefonil Täiskasvanute võistkondade liikmed peavad elama või töötama Puhja vallas. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku pea külastab Puhja valda Niina Topoleva, Ulila Keskuse juhataja 26. aprillil külastab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku juht Metropoliit Stefanus meie valda. Samal päeval kell viib Metropoliit Stefanus läbi jumalateenistuse Kavilda Püha Aleksandri Kirikus. Esineb Tartu Uspenski Kiriku koor. PUHJA VALLA LEHT VÄLJAANDJA PUHJA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS TARTUMAA TEL TOIMETAJA GEA KÕVERJALG TEL: E-POST: TRÜKITUD OÜ TARTUMAA TRÜKIKOJAS TRÜKIARV: 1050