Väärtused ja väärtuskasvatus uues õppekavas

Väljavõte

1 ÕPILASTE VÄÄRTUSKASVATUS JA KOOLI VÄÄRTUSARENDUS Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus INNOVE täiendkoolitus Õpetaja väärtuskasvatuslik pädevus Tartus, 24. aug Koolitusprogramm toimub Innove alameetme Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus ja Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi Eesti ühiskonna väärtusarendus raames

2 Missuguseid inimesi me tahame kasvatada? Haridus (saksa k. Bildung) tähendab mitte ainult teadmiste andmist vaid ka inimese kasvatamist, kujundamist. Bertrand Russell, On education : See, millist haridust me tahame anda oma lastele, sõltub sellest, milliseid iseloomuomadusi peame ideaalseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi Eesti ühiskonna väärtusarendus raames

3 Mis on väärtuspõhine haridus? Haridus ei tähenda ainult teadmiste andmist vaid ka inimese kasvatamist, kujundamist. Teadmiste ja oskuste kõrval on sama olulised ka väärtushoiakud. Tark ja halb inimene on ohtlikum kui loll ja halb. Teadlik väärtuskasvatus aitab õpilastel saada teadlikuks oma väärtustest ja kujundab selliseid käitumiskalduvusi (voorusi), mis tagavad isikliku õnneliku elu ja võimaldavad sidusat kooselu ühiskonnas.

4 Eesmärgiks õppuri arengut toetav ja koostööd väärtustav õpikäsitus Nii õppijate kui õpetajate motivatsiooni ja rahulolu suurendamine. Miks õpime ja õpetame? Eluga sidumine. Avar ja elav õpetamine Õpetaja rolli ja õppeprotsessi ümbermõtestamine. Õppur peab muutuma õppeprotsessi subjektiks. Hariduse eesmärkide ja väärtuse senisest avaram mõtestamine.

5 Haridus ja õnn Lasteaed ja kool ei valmista noori ette vaid järgmistel õppeastmetel õppimiseks vaid ka õnnelikuks eluks. Haridus peaks andma võimalusi õppida tundma iseennast ja oma võimeid ning soove. Igas inimeses on midagi head, mis väärib tunnustamist ja toetamist. Haridus peaks andma võimalusi arendada maksimaalselt oma võimeid (mitte ainult akadeemilisi), õppida tundma ja osaleda tegevustes, mis võimaldavad väikesi rõõme: aiatöö, meisterdamine, matkamine, lastehoidmine, päikeseloojangu vaatamine, luule lugemine, jne.

6 Nel Noddings, 2003 Hariduse ja õnne seos Õnnelikud õpilased õpivad paremini kui õnnetud. Õnnelikud inimesed on harva vägivaldsed ja meelega kurjad. Meie kõlbluskasvatus peaks olema suunatud taotlusele ehitada maailma, kus lastel on võimalik ja soovitav olla hea- maailm, kus lapsed on õnnelikud. Valigem hariduses sellised vahendid, mis aitavad kaasa sellele eesmärgile.

7 Hariduse eesmärgid Haridus on nii väärtus iseeneses kui ka isiksuslik, kultuuriline ja ühiskondlik väärtus. Haridus kujundab ja kannab edasi neid väärtushoiakuid, mis on isikliku õnneliku elu kui kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule, arendades ühiskonna inimvara.

8 Hariduse isiksuslik väärtus Hariduse eesmärgiks on aidata inimesel luua ühendus maailmaga, kujundada oma identiteeti, väärikalt ja hoolivalt toime tulla nii isikliku elu kui ühiskonna elu väljakutsetega. Haridus aitab inimesel valmistuda täitma hästi oma eri rolle - tööl, avalikus elus, perekonnas. Haridus kasvatab isiksuse autonoomiat ja toetab tema sotsialiseerumist ühiskonda. Majanduse, kultuuri, ühiskonna õitseng pole võimalik ilma inimese õitsenguta. Haridusja Teadusministeeriumi riikliku programmi Eesti ühiskonna väärtusarendus raames

9 Põhikooli sihiseade (1) (1) Põhikooli peamine kasvatuslik siht on tagada eakohased võimalused tunnetuslikuks, kõlbeliseks ja sotsiaalseks arenguks ning tervikliku maailmapildi ülesehitamiseks. (2) Põhikooli ülesanne on luua lapsele ja noorukile eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Koolitusprogramm toimub Innove alameetme Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus ja

10 Põhikoolil erinev sihiseade (3) Põhikool on väärtushoiakute omandamise ja kinnistamise kohaks, kus noor hakkab mõistma oma tegude aluseks olevaid väärtusi ja tundma vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele autonoomse isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ja suhtub sallivalt ning avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse. (4) Põhikoolis jõuab noor selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning saavutab vajaliku küpsuse järgneva haridusastme valikute tegemiseks. Noortel peab põhikooli lõpuks kujunema arusaamine oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

11 Gümnaasiumi sihiseade (1) (1) Gümnaasiumi ülesanne on toetada eneseteadliku, argumenteeritud valikuid tegeva ja oma eesmärke püstitada ja teostada suutva autonoomse isiksuse väljakujunemist. Gümnaasiumihariduse kaudu peab välja kujunema noorte enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise võime ja valmisolek kõlbelisteks valikuteks ning vastutuseks.

12 Gümnaasiumi sihiseade (2) (4) Gümnaasiumi ülesanne on noorte ettevalmistamine sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ja oma sihte saavutada oskava subjektina erinevates eluvaldkondades, nii partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides toimijana, oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

13 Mõiste väärtus Sõna väärtus tuleb ladina sõnast valere, mis tähendab väärt olema. Laiem tähendus: Väärtused on mingid oulised asjad või seisundid, mida inimesed igatsevad ja hindavad või kardavad kaotada. Kitsam tähendus: Väärtused kui käitumisprintsiibid, mis juhivad meie toimimist. Väärtushoiakute põhikomponent: Väärtused kui voorused on sisseharjutatud käitumiskalduvused, dispositsioonid kindlal viisil toimida

14 Riikliku õppekava alusväärtused Kool kujundab ja kannab edasi neid väärtusi, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule, arendades ühiskonna inimvara. (Uue RÕKi ideoloogia) Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi Eesti ühiskonna väärtusarendus raames

15 Riikliku õppekava alusväärtused Alusväärtustena peetakse silmas üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu ees, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus). Haridusja Teadusministeeriumi riikliku programmi Eesti ühiskonna väärtusarendus raames

16 Väärtuskasvatus ja väärtusarendus Väärtuskasvatus: Iga otsene või varjatud tegevus, mis arendab õpilaste teadmist väärtustest, nende oskusi ja hoiakuid, nii et nad indiviidide ja laiema ühiskonna liikmetena oleksid valmis toimima teatud väärtuste alusel. Eesmärgiks on soodustada selliste väärtuste kujunemist, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna koostoimimise aluseks. Väärtusarendus: nii otseselt õpilastele suunatud väärtuskasvatus (selleks sobilike meetodite kasutamine) kui ka üldisema keskkonna loomine, mis kannab teatud väärtusi ja võimaldab reflektsiooni väärtuste üle. Väärtusarendus on seotud kogu koolikultuuriga ja õpikeskkonnaga ning sellele on omane pidev sildade ehitamise vajadus kooli deklareeritud väärtuste ja tegelike tavade märkamise ja tõlgendamise vahel. Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi Eesti ühiskonna väärtusarendus raames

17 Väärtuskasvatus peaks Aitama lastel jõuda selgusele oma väärtustes Mõtlema järele omaenda ja teiste väärtuste üle Kujundama teatud käitumiskalduvusi e iseloomuomadusi Õpetama tegema sotsiaalselt vastutustundlikke otsustusi (mõistma tagajärgi) ja oma otsustusi ning tegusid põhjendama Haridusja Teadusministeeriumi riikliku programmi Eesti ühiskonna väärtusarendus raames

18 Väärtuskasvatus Keeldude ja käskude kaudu traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu väärtuste selitamine (USA-s value clarification ) Tegevuse kaudu (J. Dewey demokraatia õppimine) Iseloomukasvatuse kaudu (USA-s character education ) Haridusja Teadusministeeriumi riikliku programmi Eesti ühiskonna väärtusarendus raames

19 Väärtuskasvatuse kaasaegsed meetodid Väärtuste selitamine ratsionaalse arutluse kaudu (aluseks narratiivid või juhtumid), innustab noori jõudma selgusele oma väärtustes, reflekteerima omaenda ja teiste väärtuste üle Iseloomukasvatus arendatakse õpilasi kui isiksusi (iseloom hõlmab nii mõtlemist, tundmist kui käitumist), aitab kujundada teatud käitumiskalduvusi toetab isiksuse arengut, praktiseerib voorusi Holistlik lähenemine, mis integreerib mõlemad meetodid

20 USA iseloomukasvatuse programm Tulemuslik iseloomukasvatus Edendab eetilisi tuumväärtusi (ausus, hoolivus, õiglus, vastutus, austus enda ja teiste vastu) ja toetavaid pädevusväärtusi (usinus, tööeetika) kui hea iseloomu aluseid. Koolid vaatavad kõike läbi moraalse prisma Nn varjatud õppekava: kooli tseremooniad, õpetaja eeskuju, omavahelised suhted, õpetamise protsess, õppimise hindamine, koolikeskkond, distsipliinipoliitika) Akadeemiline õppekava (väärtused eri ainetes) Õppekavavälised tegevused (ringid, projektid, pikapäevarühmad) Haridusja Teadusministeeriumi riikliku programmi Eesti ühiskonna väärtusarendus raames

21 Tulemuslik iseloomukasvatus (2) Loob hooliva kogukonna (usaldus, koostöö, õiglus, austus, hoolivus) Korduvate moraalsete kogemuste kaudu käitumuslike harjumuste-iseloomu omandamine Õppekava, mis on õpilastele jõukohane, loomupäraselt huvitav ja tähendusrikas (ühisõpe, probleemipõhine lähenemine, seos eluga) Püüab edendada õpilastest endast lähtuvat motivatsiooni Kaasab perekonnad ja ühiskonna eri sektorite esindajad

22 Suurbritannia väärtuskasvatuse projekt Education in Human Values The core values of Truth, Love, Peace, Right Action and Non- Violence, together with related values, which are essential components of the EDUCATION IN HUMAN VALUES programme for primary schools, are carried into the SOCIAL and EMOTIONAL EDUCATION programme with a more discerning approach for this more mature age group.

23 Aktiivõppe meetodid väärtuskasvatuse teenistuses Avastusõpe Draamapedagoogika Narratiivpedagoogika Lastega filosofeerimine Probleemõpe

24 Väärtusarendus hõlmab kooli põhiväärtuste sõnastamist õppekava alusväärtuste sõnastamist Kooli ürituste, eri tegevuste väärtuste analüüsi õpilastega väärtuste üle arutlemist (tunnis, tunniväliselt, arenguvestluses) kolleegidega väärtuste üle arutlemist lapsevanematega väärtuste üle arutlemist aktiivõppe meetodite kasutamist õppetöös (draamapedagoogika, avastusõpe, narratiivpedagoogika, jt) õpilastele tagasiside andmist nende käitumises avalduvate väärtuste üle õpilaste hindamist õpilaste enesehinnangust lähtuvat õppimist kooli traditsioonides avalduvate väärtuste üle reflekteerimist

25 Väärtusarenduse alaseid materjale Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik. Koostajad Märt Põder, Margit Sutrop, Pille Valk, EKSA, 2009 Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. Koostajad Margit Sutrop, Pille Valk, Katrin Velbaum,EKSA, 2009 Väärtused eelkoolieas. Väärtuskasvatus lasteaias. Koostaja Marika Veisson, EKSA, Väärtusarenduse analüüs - miks ja kuidas? Halliki Harro-Loit jt., EKSA, 2011 Väärtuskasvatus õpetajakoolituses. Olga Schihalejev, Tartu Ülikooli Kirjastus, Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses- miks ja kuidas? Olga Schihalejev, EKSA, 2012.