M

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "M"

Väljavõte

1 Kursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti riikliku mesindusprogrammi raames

2 Eusotsiaalseid putukaid iseloomustavad kolm tunnust: täiskasvanud isendite omavaheline koostöö haudme eest hoolitsemisel ja pesa ehitamisel; peres on korraga koos vähemalt kaks põlvkonda isendeid; peresisene tööjaotus paljunemisvõime alusel. Putukaid, kel selliseid omadusi ei esine, nimetatakse eraklikeks (erakmesilased) Putukaid, kel esineb ainult mõni nendest omadustest, nimetatakse pre- ehk eelsotsiaalseteks.

3 Kõige rohkem eusotsiaalseid liike on kiletiivaliste perekonna (Hymenoptera) hulgas (meemesilased, sipelgad, mõned herilaseliigid, nõelata mesilased (Melipona, Trigona) jne. Väga tuntud on ka termiitide (Isoptera) eusotsiaalsus. Vähem teatakse eusotsiaalseid imetajaid. Kindlaks on tehtud ainult paljas mutt-rott (Ida-Aafrika kõrbed) ja Damaralandi mutt-rott (Lõuna-aafrika)

4 Paljas mutt-rott Damaralandi mutt-rott

5 Üksteisega lähedases suguluses olevate liikide võrdlemise tulemusena on välja pakutud kaks erinevat teed eusotsiaalsuseni: subsotsiaalne põhineb altruistlikul koostööl ehk üksikisendi huvide ohverdamisel terviku kasuks; parasotsiaalne põhineb vastastikku kasulikul koostööl isendite vahel. Teadusringkondades on jõutud järeldusele, et tõenäolisem tee oli subsotsiaalne. Seda nimetatakse ka perekondlikuks arenguteeks.

6 Üliväga lihtsustatud näide: 1. faas: erakmesilane ehitab kärjekannu, varub selle toitu täis, muneb muna, kaanetab kinni ja lendab uude kohta uut kannu ehitama; 2. faas: erakmesilane muneb kannu muna ja söödab koorunud vakla; 3. faas: noor erakmesilane jääb samasse pessa ja teeb emaga koostööd vaklade toitmisel ning pesa kaitsel, kuigi ehitab oma kannud ja muneb neisse oma munad: 4. faas: noor (erak)mesilane teeb emaga koostööd vaklade toitmisel ja pesa kaitsel ning ise munemisest ei huvitu: 5. faas: mesilasema tegeleb ainult munemisega ja tütred tegelevad majapidamisega.

7 Subsotsiaalne ehk perekondlik tee põhineb evolutsiooni seisukohalt mitte individuaalsel (nagu nt. inimese või kassi puhul), vaid sugulasvalikul. Sugulasvaliku puhul eelistab isend selmet ise paljuneda, hoopis aidata paljuneda oma (lähi)sugulasel. Miks? Vastus on mesilaste geneetikas.

8 Jan Dzierdzon avastas aastal, et lesed arenevad viljastamata munadest. Nad on haploidsed ehk nende geenid on pärit ainult mesilasemalt. Seega on sama mesilasema poolt munetud ja sama lese spermaga viljastatud munadest arenenud naissoost mesilaste genofond omavahel ¾ osas kattuv. Aga oma ema või tütrega on neil ainult ½ geenidest samad. Seega on õde geneetiliselt võttes rohkem sugulane, kui tütar ja ise paljunemise asemel on mõttekam aidata õdesid (hoolitseda haudme eest). Evolutsiooni seisukohalt on oluline oma genofondi säilitamine ja edasi andmine.

9 Kõigi tavapäraste tundemärkide järgi on mesilane putukas 19. sajandil väitis saksa mesinik ja kärjepõhja kasutuselevõtja Johannes Mehring ( ), et mesilaspere on sellisena iseseisev olend ja võrdne selgroogse loomaga aastal võttis USA bioloog William Morton Wheeler, kes peaasjalikult uuris sipelgaid, kasutusele termini superorganism Würzburgi Ülikooli professor, mesilasteadlane Jürgen Tautz, läheb veel kaugemale ja väidab, et mesilaspere on võrreldav imetajaga

10 Imetaja Imetajatel on suhteliselt vähe järeltulijaid aastas Emased imetajad eritavad järeltulijate jaoks eriliste näärete abil toitu (piima) Emaste imetajate üsk on areneva järeltulija jaoks kontrollitud ja kaitstud keskkond, mis ei sõltu välistingimustest Imetajate kehatemperatuur on ca 36 o C Imetajatel on tänu nende suurtele ajudele parim õppimis- ja tunnetusvõime selgroogsete seas Mesilaspere Normaalse genofondi puhul 1-3 sülemit suve jooksul Emased mesilased toodavad oma näärmete abil haudme jaoks toitepiima Mesilaste haudmepesa moodustab kontrollitud, kaitstud ja välistingimustest sõltumatu sotsiaalse üsa Haudmepesa temperatuur on ca 35 o C Mesilastel on kõrgelt arenenud õppimis- ja tunnetusvõime, mis jätab varju mõnedki selgroogsed

11 Hea õppimis ja tunnetusvõime on eelduseks sellele, et saavutatakse kontroll ümbritseva keskkonna üle keha-/haudmepesa temperatuur võime toota eritoitu järglaste jaoks füüsiliselt optimaalsed tingimused järglaste arenguks Keskkonna kontrollimine tähendab, et enam ei pea igaks juhuks tootma massiliselt järeltulijaid. Mesilased on auimetajad

12 Iseennast kopeerivad molekulid Rakud (ainuraksed) Mitmerakulised loomad (inimene) Superorganism (mesilaspere, inimeste linnad?) Mõnede sipelgaliikide puhul on täheldatud märke siirdumisest järgmisele tasemele sipelgapesade konglomeraat

13

14 Sülemlemine on mesilasperede looduslik paljunemisviis. Mesilasema lahkub olemasolevast perest koos hulga töömesilastega, et moodustada uus mesilaspere. Esiksülemiga lahkub perest koos vana mesilasemaga tavaliselt ca 60-70% töömesilastest. Tavaliselt on sülemis töömesilast. Kui peale esiksülemi lahkumist on algperes veel piisavalt ressurssi, võib olla ka järelsülemeid, mis on väiksemad ja milles on üks või mitu paarumata mesilasema. Võib juhtuda, et pere jätkab sülemlemist, kuni on töömesilastest peaaegu tühi halb genofond, sest nõrkadel sülemitel vähe ellujäämisvõimalusi.

15 Enne sülemlemist kindlustatakse, et nii algperel kui ka tütarperel oleks ellujäämisvõimalus. Vana mesilasema muneb sülemikuppudesse, et nendest kasvaks algperele uus mesilasema. Algperele jäävad valmisehitatud kärjed, milles on suira- ja söödavarud ning haue. Emakuppude arenedes toimuvad pesas teatud muutused käitumises: vana mesilasema kaotab 1/3 ½ oma kaalust; töömesilased ei tööta ja logelevad taru esiseinal või alumistel raamidel; kasvatatakse rohkem leski ning mesilasema muneb järjest vähem ja vähem. Enne sülemi väljalendu täidavad töömesilased meepõie meega ja normaalne lennutegevus praktiliselt lakkab.

16 Sülemlemisel on laias laastus 2 põhjust: Paljunemine mesilaspere otsustab, et on piisavalt mesilasi, piisav söödavaru ja veel piisavalt palju korjeaega järel, et sülemil oleks head võimalused areneda sügiseks piisavalt suureks, ohustamata samal ajal algperet. Kitsikus mesilased otsustavad, et on liiga palju mesilasi ja liiga vähe ruumi või liiga vähe varusid jätkamaks olemasolevates tingimustes, mistõttu nad sülemlevad. Sellise sülemi enda ellujäämisvõimalused ei pruugi olla kuigi head, aga mesilased usuvad, et nad parandavad nii algpere võimalusi. Kui kitsikus ei ähvarda, siis esimest aastat muneva mesilasemaga pere tavaliselt sülemlema ei hakka, kuna üldjuhul on seoses emavahetusega olnud mingi haudmepaus ja paljunemissülemi tingimused pole täidetud.

17 Mille poolest on sülemlemine hea? Sülemlemine on paljunemisviisina hea mitmekesise genofondi tagajana: edukas mesilaspere, kes on jõudnud paljunemissülemlemise faasi, kannab edasi võimekaid geene. Sülemlemisest tingitud haudmepaus on looduslik varroalesta arvukuse piiraja nii uue kui ka algpere jaoks. Paljunemine sülemlemise (jagunemise) teel muudab mesilaspere teoorias surematuks.

18 Miks on sülemlemine halb? Kui sülemit ei õnnestu kinni püüda, on tegu perega, kelle varroalest ja haigused peagi hävitavad. Sülemid on potentsiaalsed mesilashaiguste ja akaritsiidiresistentsete lestatüvede levitajad. Iseseisvalt sülemlenud pere kaotab suure osa oma töömesilastest. Uue mesilasema koorumise, paarumise ja munema hakkamise hetkeni on haudmepaus ja seega kaotab pere tootlikkuses. Iseseisvalt sülemlenud pere mesilasema kvaliteeti ja omadusi pole enamasti võimalik prognoosida. Sülemitega paljunenud mesilasliinid levitavad/jätkavad sülemlemisalti pere geene. Naabritele ei pruugi meeldida nende pööningule vms. elama asunud sülem

19 Sülemlemist esilekutsuvad tegurid. Mõnel puhul ei aita sülemlemistungi vastu mingi tehnika ega nipid. See on siis, kui mesilasema/-pere genofond lihtsalt näeb sülemlemist ette. Sellise mesilaspere sülemlemise vältimiseks tuleb talle esimesel võimalusel anda sülemlemiskainete geenidega mesilasema. Arutult sülemlev mesilaspere pole jätkusuutlik parimad ellujäämisvõimalused on ainult esiksülemil.

20 Kui pere on genofondi poolest (suhteliselt) sülemlemiskaine, võib sülemlemise esile kutsuda mõni kitsikusega seotud faktoritest: Haudme ja täiskasvanud mesilaste suhe ruumi, mis neil kasutada on (palju mesilasi, vähe ruumi); Emaaine hulk ja levik tarus; Pere kasutada oleva taru seisukord (liiga väike); Nektari ja õietolmu üleküllus (ei mahu ära; piisavalt korjet, et sülem saaks varusid koguda); Päeva pikenemine ja päevavalguse ohtrus (aeg varude kogumiseks); Mesilasema vanus (mesilaspere loomulik tsükkel ca 1 kuu mesilasema kasvatamiseks ja üks aasta enne sülemlemist selle mesilasemaga toimetamiseks).

21 Sülemlemise vältimise põhimõtted ja meetodid: Ennetavad meetodid on suunatud sülemlemistungi tekkimise vältimisele (sülemikuppe ei teki) Kompenseerivate meetoditega püütakse juba tekkinud sülemlemistungi lämmatada Mesilasema tiiva lõikamine ei väldi sülemlemistungi teket ega suuda seda ka lämmatada. Parimal juhul annab see pisut lisaaega kompenseerivate meetodite rakendamiseks.

22 Kuigi sülemlemise võib esile kutsuda ka mõni muu faktor, on tavaliselt põhjuseks ikkagi kitsikus Sisuliselt taandub enamus ennetavatest meetoditest piisava haudme- ja laoruumi (nektar) tagamisele Samas tuleb mesilasperele luua mulje, et neil polegi piisavalt palju ressursse elujõuliseks jagunemiseks. Ennetamise oluline osa on noorte, sülemlemiskainete geenidega mesilasemadega majandamine

23 Looduslik pesaruum on kitsuke ja soodustab kitsikuse ning sülemlemistungi tekkimist Tehisliku taru puhul saab olukorda mõjutada pesa- ja laoruumi õigeaegselt laiendades Millegipärast eelistavad mesilased pesaruumi (haudmeruumi) laiendada ülespoole, on pisut tõrksad külgsuunas laiendamise suhtes ja pea kunagi ei laienda seda allapoole (kuigi sügisel kobarduvad just all). NB! Sellist dilemmat looduslikus puuõõnes kitsaste olude tõttu üldse ei teki optimaalse pesaruumi suuruse juures toimub pesaruumi täitudes sülemlemine.

24 Meepiire kui haudmeala kohal on enam kui sentimeetri laiune meevöö võib emal tekkida raskusi selle ületamisega ja ka üles laiendamine läheb luhta. Kui laoruumi ei laiendata õigeaegselt, hakatakse mett koguma pesaruumi ja tekib kas meepiire või kitsikus. Sülemlemise ennetamist (pesaruumi laiendamist) saab edukalt läbi viia kuni sülemikuppudesse munetud munade koorumiseni. Kui sülemikupus on juba vagel, tuleb mõelda kompenseerimise peale. Kaheaastase mesilasemaga perede puhul on sülemlemine rohkem kui kaks korda tõenäolisem, kui noorte emadega perede puhul.

25 Kompenseeritakse puudujääke ennetamises Kui ennetamise puhul on tegu mesilaspere arengu soodustamisega, siis kompenseerimise puhul sekkutakse pere arengusse Ennetamine on kompenseerimisest lihtsam Praktiline näpunäide: mesilaspere ehitab ikka vahest mõne kupualge, mis iseenesest ei pruugi tähendada sülemlemistungi teket. Enamus kupualgeid ja kuppusid ehitatakse vanast vahast, mis on juba pruunikas ja kus on vaid üksikuid uue vaha täppe. Kui neid täppe saab juba palju (kuppude valgenemine), on see märk kitsikuse varasest järgust.

26 Põhimõtteks haudmepausi tekitamine ja seeläbi kitsikuse leevendamine. Mesilasema puuristatakse ja eemaldatakse perest. Kõik sülemikupud hävitatakse. 7-9 päeva pärast hävitatakse jälle kõik sülemikupud ja mesilasema antakse perele tagasi. Võib ka anda uue mesilasema või jätta alles üks emakupp Mesilasema eemaldamine perest põhjustab alati haudmepausi, mis toob kaasa teatud puudujäägi meetoodangus, kuid vähemalt pole suve teises pooles töömesilaste puudust karta.

27 Põhimõtteks kontrollitud sülemlemine. Sülemikuppe kasvatava mesilaspere jagamiseks eemaldatakse sellest 3-5 haudmeraami koos mesilastega. Raamid asetatakse sülemitarusse ja lisatakse mesilasema või koorumisvalmis emakupp. Taru koos selliselt saadud iduperega viiakse uude asukohta, et panna töömesilased uuesti orienteeruma ning lennuava kitsendatakse röövimise vältimiseks. Kui pole haiguste levitamise ohtu, võib sülemlemise vältimiseks sülemlemisvalmis peredest haudmeraame anda nõrgematele peredele (perede ühtlustamine).

28 Et näidata, kui tülikas võib kompenseerimine olla. Mesilasema paigutatakse koos 1-2 lahtise haudmega raamiga muidu tühjade kärgedega täidetud korpusesse, mis läheb taru kõige alumiseks korpuseks. Selle korpuse peale asetatakse Snelgrove vahelaud (vt. lisatud pilti) ja korpus(ed) ülejäänud haudmega vahelaua peale.

29 Vahelaua külgedel olevad luugid avatakse kõigepealt nii, et ülemisel haudmekorpusel tekiks oma lennuava samas suunas (taru esikülg) alumise korpuse lennuavaga (tavapärased lennuavad alumisse haudmekorpusesse ja meekorpustesse jäävad niikuinii avatuks). 7-8 päeva pärast korraldatakse vahelaua luugid ümber nii, et suletakse ülemise korpuse lennuava taru esiküljel, avatakse ülemise korpuse jaoks lennuava taru taga- või külgseinal ja avatakse taru esiseinal lennuava alumise haudmekorpuse jaoks. Lennul olnud korjemesilased ei pääse nüüd ülemisse haudmekorpusse ja lähevad alla ning nooremad mesilased jäävad ülemisse korpusse päeva pärast tuleb alumisest korpusest eemaldada raamid uue haudmega ning asetada need ülemisse korpusesse. Vahelaua kohale ehitatud emakupud tuleb kas kõik hävitada või jätta üks alles ja tekitada seega kahe mesilasemaga pere.

30 Põhimõtteks tekitada mesilasemaga pesaruumis haudme ja noorte mesilaste nappus. George Demaree 1884 Nimetatakse ka demareerimiseks Ilmselt üks lihtsamaid ja tulemuslikumaid kompenseerimismeetodeid Seega ka väga levinud ja omab mitmeid variatsioone

31 Mesilasema paigutatakse koos 1-2 kinnise haudmega raamiga muidu tühjade ülesehitatud kärgedega täidetud korpusesse, millest saab taru alumine korpus. Alumise korpuse peale asetatakse emalahutusvõre, selle peale 1 või 2 meekorpust ning tippu korpus ülejäänud haudmeraamidega päeva pärast eemaldatakse alumisest (mesilasemaga) korpusest uuesti enamus haudmest, mis läheb ülemisse korpusesse ja ülemisest korpusest hävitakse emakupud. Alternatiivina lasevad mõned mesinikud ülemises korpuses ühel emakupul kooruda ja moodustavad nii kahe mesilasemaga pere.

32 Põhimõtteks sülemlemise imiteerimine, vältides samas pere arvukuse kahanemist Kõik mesilased raputatakse lennuava ette maha. Taru põhjale asetatakse korpus, mis on täidetud kärjepõhjadega raamidega. Selle peale emalahutusvõre. Haudmega korpus(ed) asetatakse emalahutusvõre (ja meekorpuste) peale Kui seda meetodit rakendada peakorje alguses, on tulemuseks suurem meetoodang, sest vähese haudme hooldamiseks kulub vähe nektarit ja see ladustatakse meena.

33 Pagulassülem on mesilaspere, kes lahkub tarust uut pesakohta otsima. Ei toimu paljunemist, sestap pole tegelikult tegu sülemlemisega. Nimetatud ka näljasülemiks, aga termin pole täpne (hädasülem?). Pagulassülemi tekkepõhjustest pole lõpuni aru saadud, aga vaatlustele tuginedes võib väita, et kui pere sügisel (või millal iganes) põgeneb, on tegu olnud vähemalt ühega järgmistest faktoritest:

34 Nektariikaldusest tulenev söödapuudus; Peret (taru) kiusavad kahjurid (herilased, sipelgad, kärjeleedik, väike tarumardikas jne.); Peret häirib pidevalt sissetungija, nagu karu, nugis või mesinik; Taru on kuumade ilmade või tõsise ülerahvastatuse tulemusena ülekuumenenud; Pere (taru) on varroalesta täis; Peret häirib nt. värskeltvärvitud taru lõhn.

35 Kokkuvõtlikult öeldes on olukord tarus muutunud mesilaste jaoks liiga stressirohkeks. Nad leiavad, et paigalejäämine võib perele kujuneda eluohtlikuks ja otsustavad lahkuda. Nagu sülemlemine, on ka pagulusse minek protsess. Enne väljakolimist tehakse ettevalmistusi: Mesilasema lõpetab munemise ja võtab kaalus alla; Korjelennud jäävad ära; Skaudid otsivad uut pesapaika; Meevarud kulutatakse ära.

36 Selleks ajaks, kui mesinik leiab tühja taru, pole seal tavaliselt midagi peale tühjade kärgede, aga võib juhtuda, et haue ning osa meevarudest on maha jäetud. Sügisel põgeneval mesilasperel pole tegelikult võimalik talve üle elada neil pole kärgi, mett, nektari- ega õietolmuallikat. Aga neid pole ka mõtet samasse tarusse tagasi ajada, sest kui pole võimalik kindlaks teha, mis nad põgenema ajas ja olukorda muuta, põgenevad nad sealt uuesti.

37 Sülemlemise põhjuseks on kitsikus, mis tekib suure hulga noorte töömesilaste pealekasvu tõttu Noored töömesilased arenevad viljastatud munadest, mille on munenud paarunud mesilasema. Kuidas niikaugele jõutakse?

38 Lese täielik arengutsükkel (munast paarumiseni) on mesilasema täielikust arengutsüklist päeva võrra pikem Selleks, et omavahel paaruksid konkreetne lesk ja konkreetne mesilasema, peab see konkreetne lesk olema valmis munetud vähemalt 16 päeva enne mesilasema valmismunemist. Asja ülevaatlikustab järgnev tabel:

39 Päev Mesilasema Lesk 1 Ühepäevane muna 2 Kahepäevane muna 3 Kolmepäevane muna 4 Ühepäevane vagel 5 Kahepäevane vagel 6 Kolmepäevane vagel 7 Neljapäevane vagel 8 Viiepäevane vagel 9 Kuuepäevane vagel 10 Seitsmepäevane vagel 11 Tupe võrkimine 12 Tupe võrkimine 13 Tupe võrkimine 14 Ühepäevane eelnukk 15 Kahepäevane eelnukk 16 Kolmepäevane eelnukk 17 Ühepäevane muna Neljapäevane eelnukk 18 Kahepäevane muna Ühepäevane nukk 19 Kolmepäevane muna Kahepäevane nukk 20 Ühepäevane vagel Kolmepäevane nukk 21 Kahepäevane vagel Neljapäevane nukk 22 Kolmepäevane vagel Viiepäevane nukk 23 Neljapäevane vagel Kuuepäevane nukk 24 Viiepäevane vagel Seitsmepäevane nukk 25 Tupe võrkimine Koorumine

40 26 Tupe võrkimine Suguküpsemine 27 Eelnukk Suguküpsemine 28 Ühepäevane nukk Suguküpsemine 29 Kahepäevane nukk Suguküpsemine 30 Kolmepäevane nukk Suguküpsemine 31 Neljapäevane nukk Suguküpsemine 32 Viiepäevane nukk Suguküpsemine 33 Koorumine Suguküpsemine 34 Jõu kogumine Suguküpsemine 35 Jõu kogumine Suguküpsemine 36 Jõu kogumine Suguküpsemine 37 Jõu kogumine Suguküpsemine 38 Orienteerumislennud Suguküpsemine 39 Orienteerumislennud/ Paarumislennud Paarumislend 40 Orienteerumislennud/ Paarumislennud 41 Paarumislennud 42 Paarumislennud 43 Paarumislennud 44 Paarumislennud 45 Mesilasema alustab munemist

41 Noor paarumata mesilasema lendab paarumislennul leskede kogunemisalale, kus paarub lennu ajal mitme lesega. Leskede kogunemisala on 0,2-0,4 ha suurune ala, mis on välja valitud teadmata põhjustel. Paarumise ajal sisestab lesk oma suguti mesilasema tupeavasse ja ejakuleerib seemnevedeliku. Peale ejakuleerimist lesk eemaldub ja selle käigus rebeneb ta küljest suguti, mis jääb tupeavasse kinni. Järgmine paarumisvalmis lesk eemaldab mesilasema tupeavast eelmise lese suguti, sisestab sinna enda oma ja ejakuleerib.

42 Mesilasema võib ühe paarumislennu jooksul paaruda 6-10 lesega ja koguda munajuhadesse üle 100 miljoni spermatosoidi, millest seemnepaunas säilitab siiski ainult 5-7 miljonit. Üks lesk võib sõltuvalt oma suurusest toota/ejakuleerida 7-12 miljonit spermatosoidi. Kuna erinevate leskede seemnevedelik säilib mesilasema seemnepaunas kihtidena, võib igas mesilasperes eristada 6-10 alagruppi, kel igaühel on oma isa. Sestap on seemnepauna ingliskeelne nimetus spermatoteek palju tabavam, kui meie paun

43 Tugevast (normaalsest) mesilasperest paarumislennule startinud mesilasema saadab kogenud korjemesilastest (skautidest) koosnev saatjaskond, kes Kaitseb mesilasema väliste vaenlaste (linnud jms.) eest tekitades sihtmärkide paljususe Aitab mesilasemal orienteeruda kõige otsem tee leskedeni ja pärast kiiresti koju tagasi Sorteerib leskesid, hoides ära suguluspaarumise Väikestest paarumistarudest lendu minevatel mesilasemadel sellist saatjaskonda enamasti pole, mistap neid läheb lennu jooksul rohkem kaotsi (üks kolmest ei jõua tagasi?)

44 Meemesilase isendite arengujärgud päevades Isend Muna Vagel Eelnukk Nukk Täiskasvanu Töömesilane Mesilasema 3 6 2,4 8 0, ,6 0,4 15 Lesk Kokku Tegemist on viimaste aastate vaatlustulemuste põhjal moodustatud keskmiste väärtustega

45 Arengujärgu ja koguarengu pikkus varieerub nii erinevate mesilasrasside ja perede vahel kui ka sees. Kui näiteks teha haudmeta idupere, kus on mesilasema ja täiskasvanud töölised ning pole üldse hauet, kulub töömesilasel munemise hetkest kärjekannust väljumiseni vähem, kui 19 päeva Ja samas peres võib hiljem töömesilasel sama protsess aega võtta ka täied 21 päeva Afrikaniseerunud mesilastel kulub väljaarenemiseks keskmiselt üks päev vähem aega, kui euroopa meemesilasel.

46

47 Nektar koosneb peamiselt veest ja suhkru(te)st. Nende vahekord erineb sõltuvalt taimest, mis nektarit eritab. Enamiku taimede nektaris on 40-50% suhkruid Peamiseks suhkruks nektaris on sukroos (sahharoosi kasutatakse ka üldnimetusena erinevate suhkrute kohta) Mõni nektar võib sisaldada ka glükoosi ja fruktoosi. Glükoosi on palju näiteks maisis. Fruktoosi esineb looduses suhteliselt harva. Magususe skaalal on fruktoos kõige magusam, järgneb sukroos ja viimasena glükoos. Muid aineid, mis muudavad teatud nektaritest toodetud mee eriomaseks, on nektaris ainult 1-3%

48 Õietolm on taimede isassugurakud Õietolmu koostises on proteiine (valk), lipiide (rasv), steroole (nt. kolesterool), mineraale ja erinevaid vitamiine. Kuna mesilased, erinevalt herilastest ja sipelgatest, ei ole kõigesööjad, on õietolm ja suir nende ainus toit, kust nad saavad valkusid ja rasvasid. Kui nektar/mesi on mesilastele süsivesikute ehk energia allikaks, siis õietolm on see, mille varal nad ennast üles ehitavad.

49 Õietolmu kogumise aktiivsus sõltub mesilaspere vajadustest. Õietolmu koguvate korjemesilaste hulk sõltub pesas oleva haudme hulgast kui haudme hulk kasvab kahekordseks suureneb õietolmu koguvate mesilaste arv 24 tunni jooksul rohkem kui kaks korda. Kui ema munemisaktiivsus kasvab, kasvab ka õietolmu koguvate mesilaste arv. Mesilased peavad arvet, kui suured on pesas õietolmu varud Kui pesasse lisada õietolmi või õietolmuasendajat, langeb õietolmu kogumise aktiivsus Kui lennuava ette paigutada õietolmu-koguja, muutub kogumistegevus aktiivsemaks Õietolmu-kogujate kasutamine toob kaasa selle, et tarumesilane muutub varem korjemesilaseks

50 Õietolmu koguv korjemesilane toob laadungi pessa, otsib haudmeala lähedal paikneva tühja kannu või kannu, kus juba on õietolmu, paigutab oma tagakeha ja -jalad osaliselt sellesse kannu ning lükkab keskmiste jalgadega tolmulaadungi lahti Korjemesilane seejärel lahkub. Õietolmu kannu pakkimisega tegeleb noor tarumesilane, kes kasutab selleks oma pead, esijalgu ja suiseid. Selle protsessi käigus eritab tarumesilane õietolmu hulka ensüüme. Korjemesilane seda teha ei saa, sest tema näärmed on vananenud ja ei pruugi korrektselt toimida. Keskkonnast pärit piimhappebakterite ja ensüümide koosmõjul käärib ladustatud ja õhukese meekihiga kaetud (õhukindlus) õietolm suiraks.

51 Õietolm ladustatakse haudme (vahetusse) lähedusse, sest: Kõige suurema osa õietolmust söövad ära vastkoorunud mesilased Vanemate, kui kolm päeva, (töölis)vaklade toit sisaldab samuti õietolmu (ja ka mett) Vahetult peale koorumist söödud õietolmust saavad töömesilane ja lesk sisuliselt kogu oma eluks ettenähtud valkude ja rasvade varu. Vanemas eas söövad mesilased õietolmu vähe. Varud paiknevad mesilase rasvkehas vitellogeniini kujul, mis koosneb glükoosist (2%), rasvadest (7%) ja proteiinist 91% Rasvkeha arvelt toimivad tarumesilaste näärmed, mille abil valmivad nt. toitepiim ja vaha. Kui need varud on otsakorral, pole mesilasest tarusiseselt enam erilist tolku ja ta kvalifitseerub korjemesilaseks

52 Nektarist mee saamine hõlmab üht füüsikalist ja kaht keemilist muutust: Veesisalduse vähendamine Glükoosoksidaas Invertaas Need muutused on vajalikud toiduvarude ladustamispinna maksimaalseks kokkuhoidmiseks Kuna korjemesilaste näärmed on vanaduse tõttu ebaefektiivsed, osalevad nad nende muutuste esilekutsumises vähe

53 Korjemesilane annab tarusse saabudes nektarilaadungi alati üle tarumesilasele, kes sellega edasi tegeleb Nektari veesisalduse vähendamiseks tarumesilane: Surub korduvalt meepõiest tilgakese küpsevat nektarit noka otsa ja tõmbab jälle tagasi õhutab nektarit. Selle protsessi käigus puutuvad nektaritilgakesed kokku ensüümidega, mis käivitavad keemilised muutused Ventileerib koos teiste tarumesilaste (ja leskedega) taru, et kanda välja liigne niiskus. Veesisalduse vähendamine mitte ainult ei vähenda nektari/mee mahtu, vaid suurendab ka mee osmootset rõhku. See tähendab, et nt. mee sisse sattunud bakter imetakse veest tühjaks ja hukkub. Küps mesi ei rikne just selle pärast, et mee osmootne rõhk tapab kõik sinna sattunud bakterid.

54 Glükoosoksidaas on ensüüm, mida toodab töömesilase neelunääre Glükoosoksidaas reageerib väikse hulga nektaris sisalduva glükoosiga ja muudab selle glükoonhappeks ning vesinikülihapendiks Glükoonhappe tekitatud happelise keskkonna ja vesinikülihapendi desinfitseeriva toime tõttu ei pääse nektaris ja küpsemata mees võimule mikroobid. Glükoosoksidaas on ebastabiilne, hävib kuumutamisel ja on aktiivne ainult küpsemata mees kui veesisaldus mees langeb 19-18%-ni, lakkab selle tegevus. Kui amm-mesilane lahjendab mett veega (haudmetoit), muutub glükoosoksidaas taas aktiivseks. Glükoonhape on peamine mees sisalduv hape Vesinikülihapend ebapüsiv ühend, mis laguneb katalaasi toimel kiiresti veeks ja hapnikuks. Küps mesi ei sisalda vesinikülihapendit.

55 Töömesilase neelunäärmed toodavad ka invertaasi. Invertaas lõhub sukroosimolekuli (liitsuhkur, 12 süsinikuaatomit) glükoosiks ja fruktoosiks (lihtsuhkrud, kummalgi 6 süsinikuaatomit) Selline muutus (inversioon): On esimene samm seedeprotsessis Kahekordistab molekulide arvu mees, tõstes seega ka osmootilise rõhu kahekordseks Tekitab glükoosi, mis annab võimaluse glükoosoksidaasile Tekitab fruktoosi, mis on suhkrutest kõige magusam ja annab meele eriomase maitse Inversioon ei jõua kunagi päris lõpuni, mistõttu mees sisaldub alati 1-3% sukroosi

56 Hüdroksüülmetüülfurfuraal tekib suhkrutest soojuse toimel. Mee puhul näitab kõrge HMF-arv, et mesi on saanud liiga palju soojust. Liiga palju soojust saanud mees hävivad ensüümid, mis hoolitsevad mee säilimise eest. HMF on mesilastele mürgine HMF-i võib leiduda mesilastele kahjulikul määral valesti toodetud või säilitatud kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupis (HFCS), mida USA-s kasutatakse mesilaste lisasöödana.

57 Toitepiima tootmisel osalevad noore töömesilase peas ja rindmikus paiknevad näärmed Ca 2/3 sellest moodustab vesi, ülejäänust on 90% proteiin ja 10% rasvaine Vanematele, kui 3 päeva töölisvakladele pakutava toitepiima koostises on ka mett ja õietolmu. Esimesed 3 päeva munemise hetkest on kõik viljastatud munad potentsiaalsed mesilasemad Peale kolmandat päeva hakkavad töölisvaglad saama erinevat (vähem näärmeeritisi) toitepiima Mesilasema toitub elu lõpuni ainult parimast proteiinirikkast toitepiimast, mis tagabki tema pika eluea rasvkeha ei saa otsa.

58 Noored amm-mesilased on mesilaspere köök, kes muudavad kogutud õietolmu ülejäänutele paremini seeditavaks proteiiniks. Amm-mesilaste rasvkeha on pidevalt väga heas seisukorras, mistõttu hästi töötavad ka immuunsüsteem ning detoksifikatsioon nad peavad haudme jaoks tootma ohutut toitu Amm-mesilased siirduvad teistele töödele, kui nende näärmete seiskord ei võimalda enam täisväärtusliku toitepiima tootmist või on nad saanud nakkuse Kui mesilasperes napib õietolmu, lähevad amm-mesilased üle säästurezhiimile Kasutavad toitepiima tootmiseks oma rasvkeha proteiinivarusid Söövad ära kõigepealt lesehaudme, siis munad ja siis noore töölishaudme Õietolmunappuse ajal üles kasvanud töömesilased võivad kannatada alatoitumuse all, olla nõrgemad ja lühema elueaga

59 Talvituvate mesilaste õigem nimetus oleks pikaealised mesilased (lad. diutinus), kuna talvitumine on ainult üks pikaealisuse rakendustest (õietolmu- või muidu põud) Pikaealisust võimaldavad täisväärtuslikud proteiinivarud rasvkehas. Pikaealisteks mesilasteks on noored, kes pole veel oma rasvkeha ja muid süsteeme ära kulutanud.

60 Mesilastel esineb ainult suust-suhu trofallaksis (stomodeal) Trofallaksist rakendatakse Nektari edasiandmiseks korjemesilaselt tarumesilasele Pidevaks toidu edasiandmiseks tarusiseselt Viimane moodustab osa mesilaspere sisesest suhtlemisest sõnumit antakse edasi toidu külge jäänud feromoonidega ja see võib olla nt. mesilasema on olemas Kuuele korjemesilasele söödeti katse käigus 20 kuupsentimeetrit radioaktiivset siirupit, mille need mitme reisiga tarusse kandsid viie tunni pärast oli 27% mesilastest tarus radioaktiivsed, 24 tunni pärast 55%. Kõigis kaanetamata kärjekannudes oli radioaktiivne mesi ja suurem osa vakladest olid samuti radioaktiivsed.

61 Mesilasema saab kogu oma toidu trofallaksise kaudu Korjemesilased saavad trofallaksise kaudu osa tarusisesest suhtlusest ja toitepiimast, mis võimaldab neil oma rasvkeha taastada ja seeläbi eluiga pikendada Korjemesilased võivad aktiivsel korjeperioodil vajada sama palju toitepiima, kui haue Lesed veedavad peale koorumist ca 12 päeva tarus suguküpsedes. Sel ajal söödavad amm-mesilased neile suurtes kogustes toitepiima, et nad Omandaksid hea lennuvõime Moodustaksid palju kvaliteetset spermat (mis on ju peamiselt valk ehk proteiin)

62

63 Euroopa meemesilane kasutas looduslikes tingimustes enamasti puuõõnsusi. Ei pesitse maapinnas, v.a. väga kuivades piirkondades USA New Yorgi osariigi Ithacas viidi a. läbi uuring, mille käigus puuõõnsustes elavate mesilaste pesad lõigati lahti ja mõõdeti üle. 20% kasutas tamme, 75% puudest oli veel elus, aga ka surnud puud polnud pehkinud.

64 Pesakohad said mõõdukalt tuult ja vihma ning olid osaliselt päiksevarjus Kõik pesaruumid olid pikliku silindri kujuga, järgides puu loomulikku kuju Keskmiseks pesaruumi mahuks oli 45 liitrit ehk umbes üks 10-raamine Langstroth-korpus Enamus pesadest oli pungile täis ehitatud

65 Tüüpilisel pesal (79%) oli põhja lähedal üks (väike) lennuava. Teistel oli lennuavasid rohkem (kuni viis) Kõige üles oli kogutud mesi, selle all õietolm ja kõige all haue. Lesehaue oli päris all servas. Pesaruumi lagi ja seinad olid kaetud taruvaigu kihiga. Põrandal taruvaiku polnud Lennuava oli poleeritud (pesulaua-tants?) Lennuava suurust polnud taruvaigu abil muudetud/kitsendatud

66

67 Looduslikus pesaruumis alustavad mesilased kärgede ehitamist lae alt keskelt ja laiendavad pesa/kärgesid sealt alla ja külgedele Ette antud (korpus)tarus, kus (kunst)kärjed on juba olemas, eelistavad mesilased pesa-/haudmeruumi laiendada alt üles. Haue asub õietolmu- ja meeladude suhtes allpool. Kui ruum haudme kohal on täis korjatud, lõpetatakse korjetegevus, kuigi haudme all võib ruumi olla küllaga.

68 Looduslikus pesaruumis jätavad mesilased nii kärgede vahele kui ka kärgede ja seina vahele 5-10 mm käimise ruumi (vanemad allikad 5-8 mm, uuemad 6-10 mm) Isegi, kui kärjed on suuremas osas seinaga ühendatud, jäetakse servadesse mesilaskäigu laiused galeriid Mesilased ei näri avasid kärje keskele. Mesilaskäigu avastas Dzierdzon aastal, aga praktilise kasutuse andis sellele avastusele L.L. Langstroth aastal, kui ta lõi esimesed tõelised vabalt liigutatavad kärjeraamid.

69

70 Putukad on külmaverelised ehk omandavad ümbritseva keskkonna temperatuuri. Mesilased on putukad. Mesilasisendid kasutavad temperatuuri kogumiseks värisemist lennulihased ühendatakse tiibade küljest lahti ja nendega tõmmeldakse. Enne lendu kogutakse end väristades kehasse soojust. Selleks, et toitained saaksid lihastele energiat anda, peab temperatuur mesilase rindmikus olema vähemalt 28 o C. Lennu ajal on musklite temperatuur ca 40 o C. Mesilased suudavad hädastartida ka madalama kehatemperatuuri puhul.

71 Haudmealal hoitakse temperatuuri o C (34,5-36,7 o C) tasemel. NB! Kogu pesaruumi ei soojendata. Välistemperatuuri langedes moodustatakse haudme ümber kobar, mille sees üritatakse säilitada haudme optimaaltemperatuuri. Mida külmem ilm, seda väiksem kobar. Ilma haudmeta mesilaspere moodustab kobara, kui välistemperatuur langeb 14 o C-ni. Temperatuur kobara sees on sõltuvalt haudme olemasolust või puudumisest o C, väliskihis 9-24 o C.

72 Veega jahutamiseks kaetakse kinnise haudmega kärjed õhukese veekihiga ja seejärel ventileeritakse vee aurumisel pindadelt pinnad jahtuvad füüsika!

73 Pesaruumi niiskustaset mõjutavad järgmised tegurid: Taru füüsikalised omadused Haudmeruumi kõrge temperatuur Lahtise haudme hulk Mee/nektari veesisaldus Suvel, väljaspool korjeaega, püsib pesaruumi õhuniiskus 50-60% vahel, olles madalaim haudmeala keskel, kus temperatuur on kõige kõrgem. Kui õhuniiskus on alla 40 või üle 80, on asi halb Kui õhuniiskus on alla 40% (50%), ei kooru munad Kui õhuniiskus tõuseb nt. 68%-lt 87%-ni, tõuseb lubihaudme oht 8%

74 Lahtise haudme hulk mõjutab kogu taru õhuniiskuse taset, kuna haue on kuivakartlik. Haudmeala kõrgemat õhuniiskust hoitakse alal toitepiima abil, millest ca 2/3 on vesi. Samuti on nukkude kookonid hügroskoopilised, imavad vett ümbritsevast keskkonnast ja säilitavad seda. Hauet katvad amm-mesilased ei ventileeri, säilitades nii vajalikku õhuniiskust. Tänapäeval arvatakse, et mesilaspere reguleerib taru õhuniiskust Aktiivselt - ventileerides ja nektaripiiskasid õhule avades Passiivselt veemahutid nektaris, kookonites ja toitepiimas

75 Pesaruumi õhuniiskuse tase näitab mesilaspere seisukorda Tugevas mesilasperes peaks haudme olemasolu ajal õhuniiskus püsima stabiilselt 55% juures Õhuniiskuse kõikumised näitavad ka temperatuuri kõikumisi Haudmevabal ajal on õhuniiskuse kõikumised tavalise(ma)d, sest puudub põhjus täpsust pidada. Talvekobaras kaasneb välistemperatuuri kõikumistega (millest tulenevad kobara temperatuuri kõikumised) ka õhuniiskuse kõikumine.

76 Mesilane veedab põhiosa oma elust kärgedel. Ka korjemesilane veedab 90% oma ajast kärgedel Kärjed on superorganismi lahutamatu osa, mis on evolutsioneerunud koos mesilaskomponendiga

77 Peavari Mee valmistamise anumad Meeladu Suiraladu Lastesõim Sidevahend Mälu (erineva keemilise koostisega vaha, kui teejuht) Mesilaspere identiteedi hoidja (kärjevaha ja kutiikula) Kaitse patogeenide eest

78 Täiesti tühjas uues eluruumis võivad mesilased alustada kärgede ehitamist mitmest algpunktist korraga, kuid lõpetada ikkagi korrapärase struktuuriga (võib-olla on see seotud ehitamise ajal tööjärjelt allarippuvate mesilasridadega täpselt pole teada) Loodiks on mesilaste eriti täpne raskusjõu tunnetus Mesilased ei ehita mitte kuusnurkseid kärjekanne, vaid ümmargusi kuusnurkseteks muutuvad need tänu vaha plastilisusele kärjekannude omavahelise surve tulemusel (nagu kahe seebimulli liitekoht)

79 Lisaks sotsiaalse üsa ja laopinna funktsioonile on kärgedel oma roll ka tarusiseses kommunikatsioonis Mesilastants toimub feromoonidega märgistatud kindlal alal kärje peal Selline kärg on raami küljest servadest lahti ühendatud, et raam (või pesaõõnsuse sein) tantsu tekitatud vibratsiooni ei summutaks. Tantsiv mesilane hoiab kuue jalaga kärjest kinni, et vibratsioon kärjele üle kanda ja publik hoiab kuue jalaga kinni, et eristada konkreetse tantsu signaali taustamürast (6 antenni nõrga signaali püüdmiseks)

80 Ühe üpris levinud teooria järgi mõjutab töömesilase väljaarenemise aega ka haudmekannu suurus: Kui areneb nö täismõõdus kärjekannus, mis on tavaliselt ilusas uues ja kollases kärjes (diameeter 5,4 mm), kulub 21 päeva Kui areneb pruunis või mustas kärjes (kannu diameeter 5,2-4,8 mm) kulub aega vähem Kas sooja kärje asemel on hoopis kiiremat arengut tagav väiksem kärjekann? Afrikaniseerunud mesilastel kärjekannu läbimõõt 4,8-5,0 mm

81 Allikas Aasta Kannu läbimõõt Läbimõõdu vahemik Swammerdam 17. sajand 5,1 mm Maraldi 5.0-5,4 mm Reaumur 18. sajand 5,3 mm Klugel 5,3 Castillon 5,3-5,5 mm Latreille 19. sajand 5,4 mm Vogt 5,3-5.5 mm Collin ,2 mm Langstroth/Dadant 5,3 mm Root ,2 mm Chesire ,1 mm 5,06-5,45 mm Cowan ,1 mm 4,72-5,36 mm Cook ,1 mm 5,06-5,45 mm Miller ,1 mm 5,11-5,29 mm Grout ,95-5,49 mm Taber & Owens ,2 mm 4,99-5,45 mm Dadant ,2 mm 5,06-5,20 mm Dadant ,2 mm Messange & Concalves ,1 mm 5,07-5,11 mm

82 Alates Mehringist (1857) kuni 20. saj. alguseni kasutasid Euroopa mesinikud väikese kannuläbimõõduga kärjepõhjasid (alla 5,4 mm) 19. saj. lõpus üritas belglane Ursmar Baudoux tõestada, et kui anda mesilastele ette järjest suurema kannuläbimõõduga kärjepõhi, on tulemuseks suurem mesilastõug (lamarkism). Jõudis välja 6mm-ni aastaks oli saksa firma Rietsche Gmbh müünud vähemalt 2500 kärjepressi, kus kannuläbimõõduks 5,6 mm Sealtpeale kujuneski standardiks 5,4-5,6mm läbimõõduga kärjekann.

83

84 Mesilaspere on keerukas organism, millel on eri tasanditel (rakk, isend, mesilaspere, mesilagrupp) füüsilisi, keemilisi ja käitumislikke kaitsemehhanisme. Mesilaste immuunsüsteem on tugev ja tõhus. Nt. nn. kollapsi kindlaks tunnuseks on töömesilaste puudumine mesilasperes. See on mesilaspere, kui terviku, immuunsüsteemi toimimise tulemus. Tavaolukorras aitab see perel lahti saada üksikutest haigestunud isenditest ja nii vältida haiguse levikut pere siseselt.

85 Mesilastel on kaasasündinud individuaalne immuunsüsteem, mis tunneb patogeenid ära nende iseloomulike pinnaproteiinide järgi. Süsteem koosneb vabalt liikuvatest hemotsüütidest ja hemolümfi ensüümidest. Hemotsüüdid tunnevad patogeeni ära ja annavad ensüümisignaali, mis vallandab keemilise rünnaku patogeenile. Mesilase immuunsüsteem töötab kiiresti, tappes enamuse patogeenidest paari tunni jooksul, aga rünnakusignaal kestab edasi, saavutades tipu 48 tunni jooksul ja võib kesta nädalaid. Kogu selle aja eritab mesilase keha peptiide, mida ta annab edasi teistele mesilastele, kaitstes neid seega patogeeni rünnaku eest.

86 Mesilast kaitseb enamuste patogeenide eest tema tugev ja veekindel kutiikula. Ka trahheed on kaetud (niiskust läbi laskva) kutiikulaga. Kui miski kutiikulat vigastab, hangub tekkinud avasse hemolümf, misjärel vigastatud kohale saabub hulk mesilase kehakeemiat, mis lõpuks moondub ava täitvaks inertseks punniks. Kutiikula all võtab võimalikke haigustekitajaid vastu individuaalne immuunsüsteem Peamiseks kutiikula vigastajaks on... Teadagi kes

87 Seedekanal on mesilase nõrgim koht. See peab ühtaegu lubama sisse toitained ja samas hoidma eemal patogeenid. Eessool on kaetud kutiikulakihiga, mis heidab kesta, kui selle külge peaks kinnituma mõni patogeen. Kesksool on seest kaetud kitiinse kihiga (peritroofiline membraan), mis aitab kaitsta kesksoole epiteelkihti nii okkaliste õietolmuterade kui ka patogeenide eest. Kesksoole sisu on patogeenidele keemiliselt vaenulik kergelt happeline keskkond kuhu epiteelrakud nõristavad seedeensüüme, kaitsepeptiide ja siduvaid proteiine. Siiski jääb seedekanal AHM, EHM, lubihaudme ja viiruste jaoks peamiseks teeks mesilase organismi.

88 Mesilaspere pesaruum on niiske, soe ja paksult omavahel suhtlevat rahvast täis. Tegu on ideaalse keskkonnaga parasiitide ja patogeenide jaoks, aga mesilased on sellest hoolimata vastu pidanud. Preventiivne käitumine: Mesilased puhastavad pidevalt oma pesa ja iseennast Nad steriliseerivad pindasid taruvaiguga, mis pärsib mh. AHM, mikroseente ja kärjeleediku arengut. Hiljuti on avastatud, et taruvaigu olemasolu tarus vähendab mesilasisendi vajadust mobiliseerida individuaalset immuunsüsteemi. Osmootiline surve ja glükoosoksidaasi tulemusel tekkinud glükoonhape ning vesinikülihapend desinfitseerivad mee.

89 Haudme karantiin Vältimaks haudmehaiguste levimist, suletakse iga vagel oma, põhjalikult puhastatud, kannu. Vagel sulgeb end hiljem kookonisse, mis aitab tal vältida võimalikku saastet kannu seintel.

90 Lennumesilaste karantiin: kuna patogeenide peamiseks sissepääsuvõimaluseks mesilaspere pesaruumi on pöidlaküüt lennumesilaste turjal, on mesilasperes kehtestatud reeglid, et pahalased otse haudmeni ei pääseks. Lennumesilased, kes on tarbinud mürgist nektarit (või pestitsiide), ei jõuagi tavaliselt pessa tagasi. Kui aga jõuavad, ei lasta neil endil nektarit kärjekannu tankida või haudmele sööta nad annavad oma nektari tarumesilasele. Nii lennu- kui ka tarumesilane kasutavad oma eesmagu ehk ventiillehtrit (proventriculus), et eemaldada nektarist õietolmuosakesed, tolm ja mikrospoorid.

91 Lennumesilaste karantiin Nii lennu- kui ka vastuvõtjamesilane eritavad nektarisse antimikroobseid ensüüme ja mõlema mesilase seedekanalis elab kaks liiki sõbralikke piimhappebaktereid, kes pärsivad pärmi- ja mikroseente ning kahjulike bakterite kasvu. Seevastu õietolmu-korjajad panevad oma laadungi otse kärje äärealadel asuvatesse kärjekannudesse nakatades selle ühtlasi kasulike bakterite ja seentega, mis toodavad antibiootikume ja pärsivad kahjulikke organisme. Et hauet õietolmus leiduvate võimalike patogeenide eest veelgi enam kaitsta, söövad ja seedivad amm-mesilased sellest saadud suira ja muundavad ta toitepiimaks, mis sisaldab antimikroobseid rasvhappeid ja peptiide. Kui amm-mesilane haigestub, hakkab ta kohe lennumesilaseks.

92 Hügieenikäitumine Kui vagel haigestub ja hukkub, eemaldatakse see pesast keskealise koristajamesilase poolt, kes pole enam seotud haudme toitmisega. Sellise käitumisviisi õigsuse tõestuseks on tõsiasi, et isegi kliiniliste nähtudega AHM nakkuse korral on korraliku hügieenikäitumisega perel enamus vaklu terved.

93 Muud käitumisnormid: Mõned mesilaste patogeenid on temperatuuritundlikud ja nii üksikmesilane kui ka pere tervikuna võivad tekitada palaviku, et tappa nosema t, lubihauet või isegi lestasid Mesilased võivad patogeeni eest põgeneda (seda teeb tihti varroalesta algperemees A. cerana). A. mellifera pole nii põgenemisaldis, kuid tugeva varroa- või nosema-infestatsiooniga pered võivad olla sülemlemisaltimad. Salajane emavahetus võib olla põhjustatud mesilaspere haigestumisest, milles mesilased süüdistavad mesilasema. Suure tõenäosusega kannab uus mesilasema siiski juba haigust endas. Mesilaspered kaotavad kevadel ja sügisel täiesti normaalselt suure hulga töömesilasi. Võimalik, et selliste puhastuste abil eemaldatakse perest vanad ja nakatunud isendid.

94 Mesilaspere kollaps (ingl. Colony Collaps Disorder, CCD) on fenomen, mille tulemusena Apis mellifera peredest kaovad järsku töömesilased, jättes maha mesilasema, haudme, söödavarud ja mõned üksikud töömesilased.

95 Kollapseerunud peredes: Töömesilased puuduvad täielikult Peres on kaanetatud hauet Peres on nii mee- kui ka suiravarud: Kollapseeruvates peredes: Ebapiisavalt amm-mesilasi haudme eest hoolitsemiseks Kõik töömesilased on noored Mesilasema olemas Pere ei võta vastu pakutud lisasööta CCD Working Group, Fall Dwindle Disease: A preliminary report, December 15, 2006

96 Kollapsiuurijad on keskendunud neljale valdkonnale, et leida asjaolu või asjaolude kompleks, mis põhjustab kollapsit: Patogeenid: Kollapsi võimalike põhjustajatena on tähelepanu all mh. Nosema (nii N. Apis kui ka N. Ceranae), Iisraeli akuutse paralüüsi viirus ja võimalikud senitundmatud patogeenid. Siiani on selgunud, et ükski patogeen üksi kollapsit ei põhjusta. Pigem on tegu suurema hulga viiruste ja bakterite koosmõjuga. Parasiidid: Varroalest on kollapseeruvates mesilasperedes enamasti olemas. Lesta täpne osalus kollapsis vajab veel selgitamist.

97 Hooldusvead: võimalike kollapsi kaaspõhjustajatena tulevad arvesse mesilasperede liiga tihedast paiknemisest tulenev söödapuudus ja rändmesindusest johtuv stress. Keskkonnamõjud: Keskkonnamõjude hulka kuuluvad nektari- ja õietolmupuudus, nende mitmekesisuse puudumine või saadaoleva nektari/õietolmu madal toiteväärtus, veepuudus või veeallika reostatus. Keskkonnamõjurite hulka loetakse ka juhuslik või taotluslik saastumine pestitsiididega nii letaalsel kui ka subletaalsel hulgal.

98 Kõige tõenäolisemalt põhjustab mesilaspere kollapsi mitme patogeeni koosmõju, millel laseb mesilasperes vallale pääseda varroalesta, ebasoodsate keskkonnatingimuste (ilm, keskkonnareostus), valede hooldusvõtete (kehv korjemaa, akaritsiidid) või pestitsiidide mõjul pärsitud immuunsüsteem.

99 Komplekspõhjusele viitab asjaolu, et ühtki väljapakutud kollapsi põhjust pole eraldiseisvana suudetud täielikult inkrimineerida. Patogeenide (koos nõrgenenud immuunsüsteemiga) asetamine põhjuse teravikku on põhjendatud sellega, et ükski teine võimalik põhjus, mis võib küll per se kaasa tuua mesilaspere hukkumise, ei too seda kaasa kollapsile omaste sümptomitega.

100 Terve mesilaspere Igas tarus ja võib-olla ka igas mesilases on haigustekitajaid, eriti viirusi. Praktikas võib mesilaspere haigustekitajatest üle kasvada, tootes pidevalt uusi mesilasi, nii et patogeenide populatsioon ei jõua kasvus järele. Selle juures on pere jaoks oluline anda uutele põlvkondadele võimalikult vähe patogeene üle (vt. Immuunkäitumine). Tänapäeval rikub immuunkäitumise tõhusust varroalest, kes kannab patogeene edasi immuunkäitumisest hoolimata.

101 Haigestunud (või liiga vanad) täiskasvanud mesilased sooritavad altruistliku enesetapu, kasutades oma viimast energiat, et lennata surema tarust välja. Võimalik, et tegu pole päriselt enesetapuga, vaid sellega, et haiged ja vanad käivad korjel ka tingimustes, kus terved lennumesilased tarus püsivad Sellega viivad nad oma patogeenidest küllastunud kehad pesast välja ja säästavad tarumesilasi lisatööst. Kollapsi seisukohalt on oluline, et haigestunud mesilased, muutuvad koheselt lennumesilasteks

102 Mesilaspere toimimise seisukohalt on oluline õige lennu- ja tarumesilaste suhe. Kui haiged lennumesilased surevad, peab vähem või rohkem noori/keskealisi mesilasi nende töö üle võtma. See toimib hästi, kuni lennumesilasi ei sure korraga liiga palju.

103 Kõik mesilaspered on suuremal või vähemal määral patogeenidest nakatunud. Tavaoludes saab pere sellega hakkama. Kui peret ründab patogeenide kombinatsioon, täiesti uus patogeen või tuntud patogeeni erakordselt virulentne tüvi, võib see mesilaste immuunsüsteemist jagu saada. Seda eriti siis, kui kaasmõju avaldavad ebasoodsad ilmastikutingimused (külmalaine), söödapuudus (valed hooldusvõtted, ilmastik), saastumine pestitsiididega vms.

104 Iga viirus toodab vastumeetmete vastumeetmeid, et ellu jääda. Mitme patogeeni üheaegse toimimise korral muutub olukord keeruliseks, kuna erinevate vastumeetmete lähevad omavahel konflikti, mis paneb mesilase individuaalsele immuunsüsteemile lisakoormuse, nõuab rohkem energiat ja lühendab kokkuvõttes eluiga. Kollapseeruva pere puhul on tavaline, et seal on korraga olemas 3-4 viirust, varroalest, N. Apis ja N. Ceranae ning patogeenid ja mesilase immuunsüsteem mõjutavad üksteist vastastikku.

105 Mesilased eelistavad olla soojad. Tõestatud on lubihaudme ja nosematoosi teket soodustavad jahtunud mesilased ja on tõendeid, et jahedas ei tööta mesilase individuaalne immuunsüsteem sama tõhusalt, mistõttu see ei ole ka viiruste vastu piisavalt tõhus. Jahtunud haue on paljude patogeenide jaoks soodne arengukeskkond. Kui selline haue sureb ja noored töömesilased selle eemaldavad, toimub ka patogeenide levik haudmelt mesilastele.

106 Lennumesilaste kaotus avaldab tohutut negatiivset mõju mesilaspere söödavarudele. Värske õietolmu olemasolu haudmealal mõjutab positiivselt amm-mesilaste töökorraldust ja on väga oluline taru termoregulatsiooniga tegelevatele soojendaja-mesilastele. Söödapuudust tunnetavad noormesilased hakkavad enneaegselt lennumesilasteks. N. Ceranae st nakatunud lennumesilased suudavad suhkrupuudusel toota soojust ainult lühikeste korjelendude jaoks (söödapuudus põhjustab suuremat söödapuudust).

107 Kollapsi viimases staadiumis, kus lennumesilased ei suuda isegi keset külluslikku korjemaad peret varustada värske õietolmu ja nektariga, algab peres nälg. Kuna haudmele ei piisa sööta, hakkavad noored mesilased lennumesilasteks, kes seetõttu altistuvad külmale ja haigustele ning surevad enneaegselt. Samal ajal võivad allesjäänud noormesilased ja mesilasema pere säilimise nimel kangelaslikult pingutada, kuid jõud ei käi enam üle.

108 Õppida ära tundma kollapsi varaseid sümptomeid: normaalsest aeglasem kevadine areng, madal mesilanehaue suhtarv, nektari ja heledate (haudmeks ettevalmistatud) kärgede nappus tarus. Selliste märkide ilmnedes oleks kahtlased pered tark omaette gruppi viia Kindlustada, et peredel oleks piisavalt sööta suured meereservid ja küllaldaselt suira. Kui suira napib, võib aidata hea kvaliteediga õietolmuasendajaga söötmine Vältige nosematoosi, kui vähegi võimalik. Ärge pange ise toksiine tarusse (akaritsiidid) ja hoidke oma mesilased pestitsiididest võimalikult kaugel.

109 Varroalesta tõrje - lest kannab patogeene edasi ja põhjustab mesilasele stressi. Lesta tehtud haavadega tegelemine kurnab mesilase individuaalset immuunsüsteemi ja nõuab rohkem metaboolset energiat, mis põhjustab mesilase enneaegset vananemist. Kõige keerulisem on midagi viiruste vastu ette võtta. Praegu töötatakse välja viiruseravimeid mesilaste jaoks, aga millal need valmis saavad ja kas neid EU-s kasutada lubatakse... Uuritakse ka mõnede eeterlike õlide antiviraalseid omadusi.

110 Mitte ühendada kollapseeruvat peret terve perega. Kollapseerunud taru ja raamid muutuvad vähemnakatavaks peale ca kuuajalist kuivas kohas hoidmist või korralikku desinfitseerimist. Moodusta uusi gruppe haudmevabadest pakettperedest või raputatud sülemitest keda on eelnevalt töödeldud varroalesta-tõrjega. See aitab katkestada nii lesta- kui ka viirusepideemiaid. Nii moodustatud pered on vähemalt esimesel aastal väga terved. Tõuaretuses eelistada haiguskindlaid liine. See tähendab, et tõuemasid tuleks kasvatada kollapsi üle elanud peredest.

111

112 Otsustusprotsessid tarus on anarho-sündikalistlikud Pole keskset suunavat ja juhtivat jõudu Otsused sünnivad huvigruppide tegevuste või tegematajätmiste mõjul ja keskkonnatingimustest tulenevalt Ema muneb just nii palju, kui talle pinda ette valmistatakse Korjemesilased korjavad, kuni nende käest kraami vastu võetakse Jne. Mesilasema on ainult (väga väärtuslik) munemiselund Üllatavalt tähtis roll on kogenud skaut-mesilastel

113 Saadavad noort mesilasema paarumislennul Otsivad häid korjealasid ja annavad nendest teistele teada Sülemlemise puhul: Otsivad sülemile uue pesapaiga, minnes julgelt sinna kuhu ühegi mesilase jalg varem astunud pole Otsustavad omavahel ära, milline uus pesapaik on sülemile parim Ärgitavad sülemi vahepeatusest lendu Juhivad sülemi uude pesapaika

114 Kui sülem on algperest lahkunud, otsib ta kõigepealt vahepeatuse, kust lähtuvalt hakatakse otsima uut püsikodu. Haruharva on see juba varem ette teada. Vahepeatusest suundub otsingutele kuni 5% töömesilastest skaudid. Tüüpilise mesilasest koosneva sülemi puhul ca 500 skauti. Need 500 pole kõik korraga lennus.

115 Skaudid tuhnivad ümbruskonna läbi mitme kilomeetri raadiuses. Iga skaut, kes leiab tema arvates sobiliku pesapaiga, lendab tagasi sülemi juurde ja annab sellest teada mesilastantsu abil. Ideaalse pesapaiga parameetrid on skaudile evolutsiooniliselt sisse programmeeritud. Ideaalne pesa on ca 40l mahuga, ca 15 cm 2 lennuavaga, veekindel ja asub mõne meetri kõrgusel Skaut mõõdab pesaruumi suurust seal sees kõndides ja sisemist max lennupikkust järgi proovides

116 Mesilastantsuga näitab skaut pesakandidaadi asukoha ja tantsuringide arvuga sobivust (alati objektiivne hinne) Seni sülemi juures oodanud sakudid, kes tantsust huvituvad (mida rohkem ringe, seda rohkem huvitujaid) lendavad esitatud andmeid kontrollima. Kui ka nende arvates on koht sobilik, esitavad nad paljude ringidega tantsu ja värbavad nii veel kontrollijaid. Koha esimesena avastanu on selleks ajaks puhkama läinud ning on mõne aja pärast tabula rasa ja valmis reageerima teiste skautide tantsudele selle mehhanismiga lülitatakse välja kehvemate kohtade advokaadid

117 Otsuse uue koha valikul langetavad skaudid kvoorumi põhimõttel Kui korraga on üht pesakohta uurimas ca 30 skauti (mis tähendab, et umbes sama paljud on samal ajal sülemi juures seda kohta reklaamimas), tähendab see üldjuhul positiivse otsuse langetamiseks vajalikku kvoorumit. Kui skaudid on aru saanud, et neid on pesakoha juures kvoorum, lendavad nad tagasi sülemi juurde ja algatavad stardieelsed protseduurid.

118 Sülemikobar on talvekobara saranane seesmine temperatuur ca 35 0 C, välimine ca 18 0 C. Lendutõusmiseks peaks mesilase rindmiku temperatuur olema 28 0 C. Et kogu kobar korraga stardiks, oleks hea ühtlane 35 0 C. Skaudid hakkavad mööda sülemikobarat ja selle sees ringi tormama. Eelnevalt on nad oma kehatemperatuuri tõstnud võimalikult kõrgele ja annavad nüüd teistele märku sedasama teha. Poole tunni jooksul skautide ringitormamise algusest on kogu kobara temperatuur tõusnud vajaliku 35 0 C-ni

119 Stardihetk saabub siis, kui skaudid hakkavad piiksuma. Kui sülem on õhus, tuleb seda juhtida. Seda teevad samuti skaudid: Skaudid lendavad õhkutõusnud sülemi kohal (nähtavus vastu taevast) uue kodu vastassuunast selle asukoha suunas maksimaalkiirusel, tekitades teistel töömesilastel järgmisrefleksi Kaasnev efekt lennusuuna eesosas on mesilasi hõredamalt ja et mitte üksteisega kokku põrgata lendavad mesilased just selles suunas. Kui sülem on kohale jõudnud, asuvad skaudid positsioonidele lennuava ümber ja hakkavad Nassonovi näärmetest tulistama, et sissepääs teiste jaoks ära markeerida.

120 Sülemlemine on mesilaspere jaoks kriisiolukord vanast pesapaigast lahkumise hetkest kuni uude pesasse sisenemiseni. Sestap on sülemi puhul kiirete ja õigete otsuste langetamine ülioluline Seda protsessi on võrreldud otsuste langetamise neuroloogilise protsessiga primaatide ajus ja järeldatud, et põhimõte on sama. Tehisintelligentsi väljatöötajad kasutavad mesilassülemit mudelina, et masin mõtlema panna

121 Koostada otsuseid langetav meeskond isikutest, kel on ühised huvid ja vastastikune lugupidamine Minimeerida ülemuse mõju arutelule Otsida võimalikult palju erinevaid lahendusi Tõsta meeskonna teadlikkust lahendust vajavas küsimuses läbi argumenteeritud debati Otsus langetada kvoorumi meetodil, et saavutada võimalikult suur üksmeel, täpsus ja kiirus

122

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

HOBIMESINIKU AASTARING

HOBIMESINIKU AASTARING Kursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Marje Riis Pärnu, 13.oktoober, 2018 Miks ma pean mesilasi? 2 Tänapäeval on kõik teisiti Kuidas vanasti oli? Ja nüüd: Varroalesta

Rohkem

Mesila bioohutus ja selle hindamine.

Mesila bioohutus ja selle hindamine. Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesila bioohutus ja selle hindamine. Arvi Raie 24.03.2019, Rakveres Eesti mesinike teabepäev 1 Mesilaste haigus aprillis

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Mesilaste haiguste klassifikatsioon

Mesilaste haiguste klassifikatsioon Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017 2019 kaudu Mesilaste haiguste klassifikatsioon Soodevahe Talu-Kõrts 2017 Hagbard Räis 1 Haiguste jagunemine Haiguste üldine jaotumine

Rohkem

MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD

MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. Autor Kalle Toomemaa Toimetaja Katrin

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesilaspere haigused ja nende ravi Arvi Raie MULTIFACTOR REASONS FOR LOOSES TAPPIOHIN ON MONIA SYITÄ Reinvasion Mehiläishoitaja

Rohkem

Ain Seeder - Põltsamaa

Ain Seeder - Põltsamaa Varroalesta tõrje oblikhappega Kokkuvõte mesindusloengust Põltsamaal 11. oktoobril 2008.a. Lektor Ain Seeder, PR-5-1.5-9 Mesinduspäev toimus Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit Varroalest

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Trans-generational immune priming in insects: Vitellogenin and honey bees

Trans-generational immune priming in insects: Vitellogenin and honey bees Putukate vaktsineerimisest rõhuga mesilastel Dalial Freitak Bioloogiliste interaktsioonide Tippkeskus Helsingi Ülikool Haigustekitajad on kõikjal Immunoloogiline mälu põlvkondade vaheline pärandumine

Rohkem

Tutvustus 1879 August Pollmann kirjeldas Carniolast saadud mesilasi ja nimetas need Apis mellifera carnica, mis on tuntud ka nime all Carniola mesilan

Tutvustus 1879 August Pollmann kirjeldas Carniolast saadud mesilasi ja nimetas need Apis mellifera carnica, mis on tuntud ka nime all Carniola mesilan Tutvustus 1879 August Pollmann kirjeldas Carniolast saadud mesilasi ja nimetas need Apis mellifera carnica, mis on tuntud ka nime all Carniola mesilane või Kraini mesilane. Tehnika areng ja moderniseerimine

Rohkem

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Risto Raimets Mesilasperede hukkumise põhjused Eestis aastatel Bakalaureusetöö keskkonnakaitse/ maastik

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Risto Raimets Mesilasperede hukkumise põhjused Eestis aastatel Bakalaureusetöö keskkonnakaitse/ maastik Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Risto Raimets Mesilasperede hukkumise põhjused Eestis aastatel 2011-2012 Bakalaureusetöö keskkonnakaitse/ maastikukaitse- ja hoolduse erialal Juhendaja: dotsent Taimi

Rohkem

MAHEMESINDUS

MAHEMESINDUS MAHEMESINDUS Sisukord Sissejuhatus... 1 Mahemesinduse nõuded ja mahemesindusega alustamine... 3 Mesilagrupi asukoht, korjemaa.... 4 Mesilasvaha... 6 Tarude materjal ja nende märgistus... 11 Haiguste ennetus

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Eesti Mesinike Liidu Koolituskeskus

Eesti Mesinike Liidu Koolituskeskus MESINDUSE ABC KURSUS PÄRNUS Koolituse läbiviija: Eesti Mesinike Liit Koolituse nimetus: Mesinduse ABC Õppekava rühm PÄRNU 2019 Koolituse toimumise koht Pärnu Teoreetiline õppus: Allika 2A Pärnu AMS ruumides

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode] Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teabepäevade korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Taimekasvatus ja mesindus - üksteisele toeks või takistuseks Marika Mänd Eesti Maaülikool Tolmeldamisest tulenev tulu

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 on tuntuim Lõuna-Itaalia suurkooperatiiv, mis asub Puglia veinipiirkonna keskel Salentos ning tegutseb aastast 1989. 2007, 2009 ja 2014 aastatel sai Vinitalyl parima Itaalia veinimaja tiitli. 2005, 2006

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.

Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Microsoft Word - XTOP026.doc

Microsoft Word - XTOP026.doc XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr. 4 (60) august 2010 Esimehe veerg Kalender ja aina lühemaks kuluvad päevad annavad mesinikule märku, et mesindussuvi on

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr. 4 (60) august 2010 Esimehe veerg Kalender ja aina lühemaks kuluvad päevad annavad mesinikule märku, et mesindussuvi on MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr. 4 () august Esimehe veerg Kalender ja aina lühemaks kuluvad päevad annavad mesinikule märku, et mesindussuvi on ümber saamas. Veel leiavad mesilased nektaritilgakesi hilistelt

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

MergedFile

MergedFile Hill s kampaaniad, kevad 2019 METABOLIC+URINARY (kaal+kuseteedele) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 2KG -50% hind = 8,29 (aegumine 31.05.19) HILLS PD KOERA TÄISSÖÖT METAB.URINARY 12KG -50% hind =

Rohkem

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Kuidas vahetada esimesi suspensiooni vedrusid autol VOLKSWAGEN TOURAN 1

Kuidas vahetada esimesi suspensiooni vedrusid autol VOLKSWAGEN TOURAN 1 Sooritage asendamine järgnevas järjekorras: 1 Vahetage Volkswagen Touran 1 vedrud paarikaupa. 2 Pingutage seisupiduri hooba. 3 Asetage tõkiskingad tagumiste rataste taha. Lõdvendage ratta kinnituspolte.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

MESInIk MESINDUSE INFOLEHT nr 7nr(87), veebruar (106) aprill 2018 EMLi uus juhatus Pöördumine keskkonna kaitseks COLOSS-küsimustik Antu Rohtla

MESInIk MESINDUSE INFOLEHT nr 7nr(87), veebruar (106) aprill 2018 EMLi uus juhatus Pöördumine keskkonna kaitseks COLOSS-küsimustik Antu Rohtla MESInIk MESINDUSE INFOLEHT nr 7nr(87), veebruar 2015 2 (106) aprill 2018 EMLi uus juhatus Pöördumine keskkonna kaitseks COLOSS-küsimustik Antu Rohtla 80 Eha Metsallik. Liigirikkuse kadumine Evald Übi.

Rohkem

Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE

Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE devireg 550 22.0 22.0 devireg 550 1. Kasutamine Devilink PR Devilink PR (Pistikuga relee) on seade kütteseadmete või muude elektriseadmete sisse/välja lülitamiseks

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Diapositiva 1

Diapositiva 1 Pallini ajalugu 1875 Nicola Pallini asutas Antica Casa Pallini ja oli kõige tuntum kaupleja Abruzzos. Ta eksportis pähkeid, importis kivimeid Saksamaalt, oli pankur ja suurima poe omanik, valmistas veini

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Folie 1

Folie 1 Mäletsejalised: pole probleem. Küsimus on pigem selles, kas ratsioonis on suure proteiinisisaldusega söötasid (nagu sojakook) üldse vaja kasutada. Lindude söötmine on keerulisem kui sigade söötmine. Lindude

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem