HOBIMESINIKU AASTARING

Väljavõte

1 Kursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi kaudu Marje Riis Pärnu, 13.oktoober, 2018

2 Miks ma pean mesilasi? 2

3 Tänapäeval on kõik teisiti Kuidas vanasti oli? Ja nüüd: Varroalesta tõrje on saanud mesilaspere hooldamise osaks Mesilaspered, kes teevad puhastuslennu ei pruugi elada uue korjeni Sülemeid ei kasutata mesila laiendamiseks Meesaagid on suurenenud korjetaimed on mitmekesistunud, sest külvatavad põllukultuurid on muutunud Suvel vurritatakse mitu korda Sügisene kollaps 10.septembriks on sügisene täiendussöötmine lõpetatud Taru- ja raamitüüpide paljusus Ilmastik on muutunud 3

4 Millised on tänased rõhuasetused mesilaste pidajatel? Eesmärk: mesilaspere saagikus on keskmiselt vähemalt kg/pere kohta mesilaspered elavad ületalve Tegevused eesmärgi saavutamiseks: tehtud on efektiivne varroatoosi tõrje hooldusvõtete ajastamine lähtub mesilaspere vajadustest kärjemajandus on planeeritud ja korrastatud 4

5 Edukuse kolmainsus Tugev mesilaspere Korras kärjemajandus Korje olemasolu 5

6 Oma tegevusega mesinik suunab mesilaspere arengut mõju soodustav pärssiv Pärssiv haigustekitajatele Soodus haigustekitajatele 6

7 Mesilasisendite ja mesilaspere bioloogia tundmine on aluseks otsuste tegemisel mesilaspere hooldamisel Mesilaspere ei saa pidada kui lemmiklooma 7

8 Suur meetoodang ühe mesilaspere kohta Kui suur on suur toodang? 8

9 Korje kolmel viimasel suvel 2016.a suvi Vihmane aga soe Jaanipäevaks sai esimese arvestatava vurrimee 3 järgmist nädalat tarukaal praktiliselt ei tõusnud Viljandimaal oli juuli viimasel nädala korje Põhja-Eestis juuli lõpus korjet ei olnud ja mesinikud hakkasid peresid söötma, et pered nälga ei sureks Viljandimaal saagikus keskmiselt ca 79 kg/pere kohta 2017.a suvi Vihmane ja külm Esimene vurrimesi saadi juuli esimesel nädalal Ka järgmistel nädalatel oli korje Viljandimaal saagikus keskmiselt 69 kg/pere kohta 2018.a suvi Põuane ja soe Enne Jaani sai arvestatava koguse vurrimett Mee niiskusesisaldus oli valdavalt 13,5-15,5 % Mesi väga tume ja paks Juuli II dekaadist aktiivne korje jätkus Viljandimaal saagikus keskmiselt 91 kg/pere kohta 9

10 Kaanetatud haue , Pärnus Pärnu mesinike teabepäev 10

11 Tugev mesilaspere mida selle all mõtleme? Mesilaspere areng on saavutanud maksimumi juuli alguseks intensiivseks looduslikuks korjeks, mis tegelikult kestab Eestis vaid 3 nädalat Kuidas selle saavutame? Töömesilase arengupäevad ja tööjaotus tarusisestel töödel Mesilasema munemise maksimum 2000 muna ööpäevas peaks olema võimaldatud - millal? 11

12 Talvitumisperiood Uuenemisperiood Kasvuperiood Kahanemisperiood Sügisene uuenemisperiood 12

13 13

14 Tähtsamad looduslikud mee- ja õietolmutaimed Meetaimed Kevadised paju, vaher, võilill, paakspuu Suvised metsvaarikas, valge ristik, põdrakanep Sügisesed kanarbik, sügisene seanupp Õietolmutaimed Kevadised lepp, sarapuu, paju, võilill Suvised metsvaarikas, valge ristik, põdrakanep Sügisesed kuldvits 14

15 Millal läheb korjele Jaanipäeval munetud mesilane? 15

16 16

17 Haudme areng 17

18 Töömesilaste tööd vastavalt vanusele Orienteerumislennud Nektari, vee, õietolmu Ja palsami kogumine Pesaruumi valvamine Taru puhastamine Kärjekannude puhastamine Kärgede ehitamine Taru õhustamine ja mikrokliima tagamine Suiratampimine Nektari vastuvõtmine ja ümbertöötlemine Noorte vaklade söötmine Vanemate vaklade söötmine Kärjekannude puhastamine Töömesilase elupäevad 18

19 Tööjaotus mesilasperes 19

20 Mesilasisendite välis- ja siseehitus 20

21 21

22 Töömesilase jalad Esijalg Kabetamissälk Keskjalg Suiraastel Tagajalg Suirakorvike 22

23 Õietolmutombuga mesilane 23

24 Mesilase siseelundkond Neelunääre Lihtsilm Aju (neelupealne ja alune tänk) Rindmiku- ja kuklanääre Lihased Meepõis Ventiillehter Õhukotid ja trahhee Kesksool Süda (südamesoon) Ülalõuanääre Kukla- ja rindmikunäärme ühine viimajuha Suu ava Söögitoru Rindmiku närvitängud Aort Munasarjad Mürgipõis Rektaalnäärmed Rasvkeha Malpighi sooned Peensool Jämesool (pärasool) 24

25 Nektari liikumine 25

26 Meepõis 26

27 Mesilaste elutegevuseks vajalikud ained Mesilase toit koosneb kahest allikast, millest saavad kõik normaalseks ainevahetuseks vajalikud ained: süsivesikud, valgud, rasvad, mineraalained, vitamiinid jm. Nektar, millest valmistatakse mesi, mis koosneb põhiliselt süsivesikutest ja sisaldab vähesel määral valke ja mineraalaineid. Süsivesikud on vajalikud soojuse moodustamiseks ja lihaste tööks. Rasvad võivad organismis ladestuda ja moodustada toitainete tagavara. Õietolm, millest valmistatakse suir, mis koosneb valkudest, rasvadest, vitamiinidest, mida vajatakse uute keharakkude ülesehitamiseks seega haudmeperioodil. 27

28 Toitainete omastamine Toidu omastamiseks lõhustatakse see fermentide abil, mida toodavad mesilase süljenäärmed ja kesksoole näärmed Seedimisel vajalikud fermendid (ensüümid) on: Invertaas liitsuhkrute* lõhustamiseks lihtsuhkruteks Proteaas valkude lõhustamiseks aminohapeteks Lipaas - rasvade lõhustamiseks rasvhapeteks Amülaas-tärklise (taimedes olev polüsahhariid) lõhustamiseks suhkruteks Toitained lõhustuvad organismi poolt omastatavaiks algosadeks ja imenduvad hemolümfi (mesilase verre) soolestikus 28

29 Mesilaspere vee vajadus Talvel katab mesilaspere oma veevajaduse mees sisalduvast veest ja kondensveest Peale puhastuslendu intensiivistub haudmetegevus ja koos sellega mitmekordistub ka vee vajadus 1000 vakla vajab päevas 5,5 g vett, see vesi on varakevadel, korjeta perioodil väga oluline, kuigi seda kulub aprillis paarkümmend grammi ööpäevas Mesilased peavad vee toomiseks sooritama välislende, külm vesi meepõies jahutab kõigusoojast keha Vett hoitakse meepõies nad ei pane seda kärjekannudesse Seisukohad on erinevad, aga mesilased vajavad magedat vett ja mineraalainete vajaduse rahuldamiseks ka soolast vett (0,5%-line) Mesilasse paigutatakse puhta veega jooginõu 29

30 Mee ja suirakärg 30

31 Mesilase soolestik Suvel tühjendatakse pärasoolt regulaarselt Talve jooksul täitub pärasool seedejäätmetega ja tühjendatakse puhastuslennu ajal veebruari lõpus-märtsi algul pärasool 31

32 Mesilane suvel ja talvel A - Mesilane suvel, täitunud meepõiega; B mesilane talvel, täitunud pärasoolega: Ülevalt alla: Meepõis, kesksool, peensool, Malpighi sooned, rektaalnäärmed, pärasool 32

33 Töömesilane kogub vett 33

34 Mesilase siseelundkond Mesilase hingamine Hingeavad (rindmikul ja tagakehal), trahheed, õhukotid Hingamiselundite ülesanne: hapniku vastuvõtmine ning CO₂ ja veeauru eraldumine Ärritunud mesilased tarbivad rohkesti vedelat sööta mesilaste kehas suureneb üleliigse vee hulk Tarus tekib küllastunud veeaur mesilaste trahheed täituvad veega mesilased hukkuvad Vereringe Veri on hemolümf, mis on kollakas-valge Hemolümf ei kanna edasi hapnikku Südame- soon ja edasi lahtine vereringe Hemolümf moodustab sisekeskkonna ja tagab organismi kui füsioloogilise terviku Hemolümf kannab laiali toitained Eemaldab laguprodukte 34

35 Mesilase hingamiselundid 35

36 Närvisüsteem Putukate närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kolme ossa: Kesknärvisüsteem - koosneb närvitänkude ketist, mis kulgeb piki keha keskjoont kõhtmisel poolel. Esimene tänk asub peas ja koos neelualuse ja neeluülese tänguga moodustavad mesilase aju. Tänkudest väljuvad närvid kõikidesse kehaosadesse perifeerne närvisüsteem moodustub siseelundite juurde ja keha välispinnale suunduvatest närvidest. vegetatiivne närvisüsteem korraldab seedimist, hingamist ja vereringet. 36

37 Närvisüsteem - refleksid Refleks algab kas välimisest või sisemisest ärritusest Refleksid jagunevad: tingitud refleksid elu jooksul omandatud (sööda otsimine keskkond on pidevas muutuses saagiallikas ei ole kogu aeg ühes kohas ja üks taimeliik) tingimatud refleksid kaasasündinud Tingimatud kaasasündinud refleksid on ühe ja sama liigi esindajatel ühesugused. Üheks reflekside vormiks on taksised kõige lihtsamad vastusreaktsioonid mõnedele välistele ärritajatele: Kemotaksis keemiliste ärritajatele reageerimine (lõhn, maitse) Termotaksis vajaliku soojusrežiimi hoidmine, olenemata välistingimustest. Instinkt keeruline kaasasündinud reflekside kompleks kärgede ehitamine kus on kõikide tingimuste koosesinemine Vaatamata sellele, et putukate toimingud on otstarbekad ja maksimaalselt ratsionaalsed, on nad siiski instinktiivsed. 37

38 Neelunääre Kuklanääre Rindmikunää re Suur mürginääre Nassonovi nääre Ülalõuanääre Vaha näärme d Väike mürginääre Näärmed Allikas: Internet Anatomy of bee Töömesilase näärmed 38

39 Nassonovi nääre tootmas pere lõhna 39

40 Vahaplaadikesed hangunud vahanäärmete nõre 40

41 Töömesilase näärmed 41

42 Näärmed Ülalõuanääre nõre toitepiima koostisosaks, vaha plaadikeste lahustamiseks. Emal emaaine Neelunääre nõre põhiliseks toitepiima koostisosaks, nektari ümbertöötamisel meeks (ferment invertaas) Kuklanääre nõre iminoka kitiinosade määrimiseks, emal emaaine laialikandmiseks kehaosadele Rindmikunääre nõre aktiviseerib kesksoole fermente ja seega võtab osa toidu seedimisest. Kuklanääre + rindmikunääre = alahuulenääre nõre lahustab suhkrukristalle. Vahanäärmed vahaplaadikesed vahapeeglitel on hangunud näärme nõre - asuvad tagakeha kõhuloogetel (4 paari) Mürginäärmed suure ja väikese mürginäärme nõre Nassonovi nääre tagakeha seljalooke vahel, eritatud nõre aurustub ja eritab pere lõhna 42

43 Emaaine Mesilasema ei juhi kui suureks pere areneb ja kas või kuhu sülemleb. Määrav osa on töömesilastel, kes otsustavad ilmastiku ja saagiolude alusel. Ema eritab lõhnu, mis töömesilasi ligi tõmbavad ja samaaegselt nende sigimisvõime arengut alla suruvad. Mesilasema näärmed: Ülalõuanääre suubub ülalõugade kõrvale ja eritab nõret Seljalooke näärmed asuva tagakeha loogete vahel ja eritavad näärmenõret seljale Tarsaalnäärmed asuvad jalaliigestes ja tõenäoliselt tekitavad lõhnavaid jalajälgi Paarunud munev ema ja värskeltkoorunud ema lõhnavad erinevalt. Emaferomooni - mõningaid ülalõuanäärme nõre komponente osatakse kunstlikult valmistada (PseudoQueen) Allikas: Kuninglikud lõhnad mesilastarus. Ülevaade Saksa mesindusajakirjast Bienen Journal 2006.a. ilmunud materjalidest.kokkuvõte loengust mesinike õppusel Tallinnas a. Lektor: Kalju Korp 43

44 Mesilase meeleelundid. Nõelaaparaat Maitsmine Eristavad nelja põhimaitset: magus, kibe hapu, soolane Maitsmiselundis keelise alusel, suuõõnes ja tundlate 8-l viimasel lülil Nägemine silmad 2 liitsilma, kolm lihtsilma; värvid, mida näeb: oranž, kollane ja roheline sinine + tajuvad ultraviolettkiirgust. Vormitaju õie kroonlehed Helitaju (kuulmine) Tekitab ise heli, järelikult on võimeline seda ka vastu võtma Keha, tundla, jala, tiiva hordotonaalelundid pinna kõikumist tajub eelkõige esijalgadel olevate elunditega Kompimiselundid Teeb kindlaks ümbritsevaid esemeid (kärjekannu suurus) Kompimiskarvad ja kuhilad asuvad tundlatel, jalgadel, tiibadel, suistel ja tagakehal Astel koosneb 29-st erinevast osast. Nõelamisel rebeneb mesilase kehast lahti ja mürgivool kestab veel 1-2 minutit Mürgiks vajalikku nõret eritavad suur ja väike mürginääre. Nõelamisel nõred segunevad ja tekib mürk k/sting-animation 44

45 Mesilase nägemine Mesilase lihtsilma ehitus: 1- lääts; 2-pigmendirakud; 3-nägemisrakud; 4-närvikiud 45

46 Mesilaste paljunemine Mesilasema suguorganid Munasarjad(2tk), mis koosnevad munatorudest (300tk) Munasarjade alusest väljuvad paarilised munajuhad, mis ühinevad üheks paarituks munajuhaks seemnepaun, mis sisaldab spermatosoide, sealt väljuva juha alguses on lihaseline seemnepump Muna viljastumine närviimpulsi mõjul Töömesilase suguorganid Munasarjades 1-2 munatoru väärema Mesilasema paarumine leskede arengupäevad ja suguküpsus (32-36.päeval pärast munemist) Mesilasema arengupäevad ja suguküpsus ( päeval peale munemist) Paarumislend Aktiivseks pooleks on lesk (suuremad silmad, haistmisretseptorid tundlatel) Toimub 10-12m kõrgusel õhus Paarumislennul kokkuhaakunud ema ja lesk laskuvad maapinnale Lesk sureb 46

47 Mesilasema, töömesilase ja väärema sigimiselundid A mesilasema suguelundid 1 munasarjad; mt munatorukesed (150tk) 2 paarismunajuhad 3 üksik munajuha 4 seemnepaun; sp seemnepauna nääre 5 tupeava B töömesilase suguelundid C väärema suguelundid ms munasarjad; Munatorukesed (2-20tk) pm paaris munajuhad sa seemnepauna alge 47

48 Väärema poolt munetud munad 48

49 Kas õpiväljundid on saavutatud? 49

50 Hilissuviste tööde ajastamise tähtsus Tööde ajastamine lähtub aktiivse korjeperioodi lõppemisest Mesilasperede koondamisega on alustatud augusti esimesel poolel Varrotaoositõrje tsükli algus on augusti kuus esimesel võimalusel peale mee võtmist ja mesilasperede koondamist Sügisene täiendussöötmine on lõpetatud septembri I dekaadil Talvituma lähevad füsioloogiliselt noored mesilased Varrotoosi nakkusaste on viidud miinimumini 50

51 Varroatoosilestad 51

52 Varroatoosi lestad 52

53 Kärjemajandus ja vaha 53

54 Kärgede vananemine Kärgede vananemise põhjus Haudmetegevus Taruvaiguga poleerimine Sulatamisele kuuluvad igal aastal: talvepesas olnud kärjed tumedad, hallitanud, auklikud kärjed traatidelt mahavajunud kärjed paljude lesekannudega kärjed haigustest nakatunud kärjed 54

55 Mesilasema, töömesilase ja lese arenemine Vanus päevades Arenemisaste Lesk Staadiumi kestus ööpäevades Kestamine Haudmeväli Arenemisaste Töömesilane Staadiumi kestus ööpäevades Kestamine Haudmeväli Arenemisaste Mesilasema 1 Ühepäevane muna - Ühepäevane muna - Ühepäevane muna - 2 Kahepäevane muna 3 - Kahepäevane muna 3 - Kahepäevane muna 3-3 Kolmepäevane mua - Kolmepäevane mua - Kolmepäevane mua - 4 Ühepäevane vagel 1 Ühepäevane vagel 1 Ühepäevane vagel 1 5 Kahepäevane vagel 2 Kahepäevane vagel 2 Kahepäevane vagel 2 Kaanetamata haue 6 Kolmepäevane vagel 3 Kolmepäevane vagel 3 Kolmepäevane vagel Neljapäevane vagel 7 4 Neljapäevane vagel 4 Neljapäevane vagel 4 8 Viiepäevane vagel - Viiepäevane vagel - Viiepäevane vagel - 9 Kuuepäevane vagel - Kuuepäevane vagel - Roojamine. Kookoni võrkimine Seitsmepäevane vagel Roojamine. Kookoni võrkimine - Kookoni võrkimine Roojamine. Kookoni võrkimine - Kookoni võrkimine - Eelnukk Kookoni võrkimine 3 - Ühepäevane eelnukk 5 Ühepäevane nukk Kookoni võrkimine - Kahepäevane eelnukk - Kahepäevane nukk - 14 Ühepäevane eelnukk 5 Ühepäevane nukk - Kolmepäevane nukk 5-15 Kahepäevane eelnukk - Kahepäevane nukk - Neljapäevaen nukk Kolmepäevane eelnukk - Kolmepäevane nukk - Viiepäevane nukk 6 17 Neljapäevane eelnukk - Neljapäevaen nukk - Valmik - mesilasema Ühepäevane nukk - Viiepäevane nukk - 19 Kahepäevane nukk - Kuuepäevane nukk - 20 Kolmepäevane nukk - Seitsmepäevane nukk 6 21 Neljapäevaen nukk 7 - Kaheksapäevane nukk - 22 Viiepäevane nukk - Valmik - töömesilane Kuuepäevane nukk - Kookoni e.tupe võrkimine 24 Seitsmepäevane nukk 6 Vagel roojab 1x, kaanetise all, enne võrkimist 25 Valmik - lesk , Pärnus 24 - Pärnu mesinike teabepäev Eelnukk - nukustaadiumi ettevalmistav järk 55 Kaanetatud haue Kaanetamata haue Kaanetatud haue Staadiumi kestus ööpäevades Kestamine Haudmeväli Kaanetamata haue Kaanetatud haue

56 Päikesevahasulataja , Pärnus Pärnu mesinike teabepäev 56

57 Tänan! 57