loeng_01_2010

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "loeng_01_2010"

Väljavõte

1 SISSEJUHATUS Kursus on mõeldud tutvustamaks statistikutele tänapäeva geneetikas esilekerkinud probleeme ja nende lahendamiseks kasutatavaid statistilise analüüsi meetodeid. Valdkonna ulatuslikkuse ja kursuse piiratud ajaressursside tõttu jääb esitus osaliselt vaid tutvustuse tasemele (erinevad meetodid esitatakse-tuletatakse mingi kindla juhu jaoks ja illustreeritakse näidetega). Loodetavalt õnnestub siiski tekitada kuulajates arusaam, et ega see geenijahtimine paljalt laboris toimu ka statistika meetoditega on siin juba palju ära tehtud (ja palju on veel ka tegemata). Loodetavalt annab järgneva materjaliga tutvumine nii mõnelegi noorele matemaatiku haridusega inimesele julguse ja huvi geenide uurimisega lähemalt tutvust teha. Ka bioloogia, arsti või loomakasvatuse eriala kraadiõppureile ei tohiks järgnev ülejõu käiv olla (vajadusel tuleks omale selgeks teha põhilised statistika ja tõenäosusteooria seaduspärad). Paralleelselt viimastel aastatel enimkõneldud inimgeneetikaga saavad käsitletud ka loomageneetikas kasutatavad statistika meetodid. Ja ega seal tegelikult eriti vahet polegi, kui üldse, siis vaid selles, mida eksponeeritakse. Inimese puhul räägitakse tavaliselt mingit haigust põhjustavast geenist (leidmise korral saavad ravimifirmad töötada välja uusi arstirohte, võimalikuks saab geeniteraapia), loomade puhul aga majanduslikult olulist tunnust märkimisväärselt mõjutavast geenist (tunduvalt efektiivsemaks muutub loomade aretus). Samas on loomadegi puhul leitud mitmeid haigusttekitavaid geenimutatsioone, geeniteraapia asemel aga selliseid loomi järglaspõlvkonna saamisel lihtsalt ei kasutata või siis välditakse vanemate teadliku valiku abil retsessiivsete homosügootide saamist (näiteks stressi põhjustava HAL-geeni korral sigade aretuses). Ning enamus lugejaist on kindlasti kuulnud eugeenikast, kui millestki vägagi taunitavast, ja eks ta seda olegi, kuigi oma olemuselt ei ole eugeenika ju midagi muud kui aretusteooria rakendamine inimese peal. Ja kokkuvõtteks ei sõltu matemaatika sellest, kas teda rakendatakse inimesel või loomal või milleks saadud tulemusi üldse kasutatakse, otsustama mida, kuidas ja kas üldse uurida peab ikkagi inimene. Kas võib seda kursust nimetada ka bioinformaatikakursuseks? Arvan, et mitte, sest bioinformaatika on selleks, et sellest kasvõi osagi taolise kursusega katta, liiga laialdane mõiste bioinformaatikaga seondub igasugune bioloogilise informatsiooni töötlemisega seotud arvutialane töö. Siia mahuvad tööd geenidest ja nende produktidest kuni ökosüsteemideni. Siiski on, tulenevalt suurtest andmehulkadest, mida molekulaarbioloogia toodab, enamus bioinformaatika projekte keskendunud geenide ja valkude struktuursete ja funktsionaalsete aspektide uurimisele. Paljud neist projektidest on seotud inimese genoomi projektiga (vt. ka kursuse materjalile lisatud linke). Traditsioonilise mõtteviisi kohaselt kuuluvad kursusel käsitletavad meetodid pigem biostatistika alla. Samas, arvestades, et biostatistika erineb bioinformaatikast sama palju kui informaatika statistikast nn. klassikalise statistika traditsiooniliseks rakendamiseks pole arvutiteadusealaseid teadmisi eriti vaja, seevastu uusimate analüüsimeetodite osas on erinevus tihti vaid uuringuid teostavate institutsioonide nimetustes, võib järgnevat materjali vaadelda ka kui bioinformaatika ühe alamsuuna detailsemat tutvustust (viimastel aastatel mitmeis ülikoolides alustatud bioinformaatika magistriõppe kavades ongi käesolevale sarnased kursused kirjas valikainetena). Seoses molekulaargeneetika arenguga on viimastel aastatel järjest modifitseerunud ja mitmekesisemaks muutunud ka arusaam tunnuste ja käitumismustrite geneetilisest determineeritusest. Enamus uuematest arengutest (nagu näiteks kõiksugune ekspressiooniandmete analüüs sellest võiks koostada kohe päris mitu eraldi loengukursust, või epigeneetika) jäävad käesoleva kursuse raamidest välja (vähemalt sellel aastal). Kuigi, ehk õnnestub kursuse lõpupoole mõningaid neid punkte kursusel osalejate või minu enese lühiettekannete najal tutvustada. Samas ei ole hoolimata kohatisest kriitikast kuhugi kadunud ka tavapärased geenide ja fenotüübiväärtuste vaheliste seoste uuringud, pigem on need uuringud seoses järjest laienevate biopankadega hoopis hoogustumas. Sestap ei ole ohtu, et kursusel käsitletavad statistikameetodid lähikümnendil oma rakenduslikkuse kaotaksid. Tanel Kaart märts, 2010 Tanel Kaart 1

2 Geenitehnoloogia statistilised mudelid MSMS I MÕISTEID, FAKTE JA SEADUSI GENEETIKAST 1.1 Rakk, kromosoom, DNA Räägitakse, et DNA kuju avastamine toimus tänu keerdtrepi nägemisele hetkel, mil teadlase aju töötas just sellel õigel vastuvõtmistemperatuuril. Kogu geneetikateadus oleks võinud kujuneda hoopis teistsuguseks, kui ta oleks lifti kasutanud.* Terry Pratchett Ürgsorts * Kuigi tõenäoliselt kiiremaks. Ja selle maksimaalne kandejõud oleks olnud kuni 14 inimest. Rakk on väikseim elus ehitusühik, mis suudab kas üksi või paljurakulise organismi koostisosana kasvada, areneda ja paljuneda. Kõrvaloleval joonisel on kujutatud loomaraku ehitus. Raku erinevate osade ehituse ja ülesannetega võib huviline tutvuda näiteks 12. klassi bioloogia õpiku või siis mõne teatmeteose vahendusel, lühike selgitus on toodud ka ajakirja Eesti Loodus a. aprilli numbris. 1 Joonis 1. Looma raku ehitus ( Eesti Loodus, 2000, 4) Iga rakk sisaldab kogu liigile omast geneetilist materjali, millest enamus on koondunud raku tuuma ja on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Kromosoom ise kujutab enesest biheeliksi (topeltspiraali) kujuliselt keerdunud DNA molekuli. DNA (desoksüribonukleiinhape) on polünukleotiidne ahel, kus nukleotiidid on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse, suhkru (desoksüriboosi) ja fosforhappe jäägi (fosfaatrühma), omavahelisel liitumisel. DNA ehituses esineb neli erinevat lämmastikalust: A - adeniin (adenosiin), G - guaniin (guanosiin), T - tümiin (tümidiin) ja C - tsütosiin (tsütidiin). Nukleotiidide omavahelise liitumise tulemusel tekib üks DNA ahel. Kahe omavahel koos püsiva ahela aluseks on DNA komplementaarsusprintsiip DNA-molekuli moodustavad nukleotiidahelad püsivad koos kindla reegli kohaselt ühe ahela adeniini vastas on teises ahelas alati tümiin ja guaniini vastas tsütosiin (A-T, G-C, T-A, C-G). Järelikult, teades ühe ahela nukleotiidset järjestust ehk primaarstruktuuri, saame määrata ka teise ahela nukleotiidse järjestuse. 1 Üksikasjalikke õpetusi molekulaar- ja rakubioloogiast ning geneetikast leiab TÜ Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi kodulehelt õppematerjalide alt, Tanel Kaart

3 DNA molekuli sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kahe ahela keerdumisel biheeliksisse (vt. joonised 2 a ja 2 b ). DNA on kromosoomide olulisim ehitusvahend. DNA täpsus seisneb päriliku informatsiooni säilitamises ja selle täpses ülekandes raku jagunemisel. Joonis 2 a. DNA paiknemine ja struktuur. Kuna geneetiline informatsioon on jagatud paljudesse DNA molekulidesse, siis tähendab see seda, et kromosoomide arv tuumas on suurem kui üks. Kõrgematel organismidel (taimed, loomad) on kromosoomide arv diploidne (rakutuumas 2n kromosoomi), mis tähendab, et iga kromosoom on dubleeritud esineb kahes eksemplaris. Vaid sugurakkudes on igast homoloogsete kromosoomide (paardunud kromosoomid, mis sisaldavad samasid pärilikke tunnuseid määravaid geene, millest kumbki on pärit eri vanemalt) paarist ainult üks kromosoom (seega on suguraku tuumas kokku n kromosoomi, mida nimetatakse haploidseks kromosoomistikuks ja mis moodustavad organismi genoomi). Diploidsetes rakkudes on kaks genoomi (2n), ühe annab sügoodi (viljastunud munaraku) moodustumisel isas- ja teise emasrakk. Kromosoomide arv varieerub ulatuslikult eri liikidel ja seda isegi ühe organismiderühma piires. Kromosoomiarvu varieerumises ei Joonis 2 ole tendentsi olla suurem või väiksem evolutsiooniliselt arenenumatel liikidel, st. kromosoomide arv rakus ei ole seoses organismi keerukusega (vt näiteid tabelist b. DNA struktuur. 1). Inimesel on 46 kromosoomi (23 kromosoomipaari), kogupikkusega ~1,6 meetrit, mis koosnevad kokku ~ 3 miljardist nukleotiidipaarist. Lahksoolistel liikidel on üks kromosoomipaar sugupooliti erinev ja seda nimetatakse sugukromosoomide (ehk gonosoomide) paariks, kõigis ülejäänud kromosoomipaarides on homoloogsed kromosoomid oma kujult ja suuruselt sarnased. Tanel Kaart 3

4 Geenitehnoloogia statistilised mudelid MSMS Tabel 1. Diploidne kromosoomiarv erinevatel liikidel Liik 2n Liik 2n Loomad Taimed ja seened delfiin Stenella plagiodon 44 kartul Solanum tuberosum 48 inimene Homo sapiens 46 mänd Pinus species 24 hobune Equus caballus 64 nisu Triticum monococcum 24 kana Gallus domesticus *78 oder Hordeum vulgare 14 karpkala Cyprinus carpio 104 põlduba Vicia faba 12 kass Felis domesticus 38 pärm Saccharomyces cerevisiae 32 kits Carpea hircus 60 tomat Lycopersicon esculentum 24 koer Canis familiaris 78 tubakas Nicotiana tabacum 48 koduhiir Mus musculus 40 hallitusseened Aspargillus nidulans 16 lammas Ovis aries 54 Neurospora crassa 14 laulusääsk Culex pipiens 6 Penicillium species 8 siga Sus domesticus 38 siidiliblikas Bombyx mori 56 * kromosoomiarv varieerub või pole täpselt teada simpans Pan troglodytes 48 toakärbes Musca domestica 12 veis Bos taurus 60 äädikakärbes Drosophila melanogaster 8 Joonis 3. Mehe kromosoomistik 22 autosoomide paari (kromosoomi, mis esinevad paariliselt liigi kõigil indiviididel) ja sugukromosoomid X ja Y (naistel on kaks X-kromosoomi). 1.2 Rakkude paljunemine, mitoos, meioos, ristsiire Rakud paljunevad jagunemise teel, mille käigus tekib ühest lähterakust kaks identset tütarrakku. On olemas kahte tüüpi raku jagunemist. Ühte tüüpi jagunemise tulemusel moodustuvad uued rakud, mis on vajalikud organismi kasvamiseks ja igapäevaselt kahjustuste või haiguste tõttu surevate miljonite rakkude asendamiseks. Sellist raku jagunemist nimetatakse mitoosiks. Teist tüüpi rakkude jagunemisel, mida nimetatakse meioosiks, tekivad sugurakud, mille ühinemisel saab alguse uus elusolend. Nii mitoosile kui ka meioosile eelneb justkui mingit nööripundart meenutavate DNA-ahelate kondenseerumine kompaktseteks kromosoomideks (joonis 5) ja seejärel replikatsioon, mille käigus kromosoomi moodustav DNA-ahel kahestub ja vastavalt DNA komplementaarsusprintsiibile genereeritakse mõlema vana nukleotiidiahela kõrvale uus (vt joonis 6). Sellisel teel tekkinud tütarkromatiidid jäävad esialgu teineteisega seotuks spetsiaalse erinevatest kordus-dna järjestustest ja valkudest koosneva kromosoomipiirkonna tsentromeeri kaudu. See on ka ainus piisavalt tihedalt pakitud kromosoomi struktuur, mis võimaldab kromosoome valgusmikroskoobiga vaadeldes eristada ja nende struktuursete iseärasustega tutvuda. Seetõttu kujutatakse tavaliselt ka joonistel kromosoomi koosnevana kahest tütarkromatiidist (joonised 2 a ja 8). Tanel Kaart

5 Joonis 5. Mitoosi- ja meioosiprotsessile eelnev kromosoomide kondenseerumine. Joonis 7. Meioosi ja mitoosi võrdlus. Joonis 6. Kromosoomi replikatsioon. Mitoosi korral järgneb kromosoomide replikatsioonile tütarkromatiidide lahknemine tütarkromosoomidena ja liikumine raku tuuma eri pooltesse (joonis 7), misjärel poolduvad ka tuum ja juba eelnevalt dublitseeritud organelle kahte ossa jagades rakk ise. Meioos jagatakse kahte etappi. Esimesel meiootilisel jagunemisel replitseerunud homoloogilised kromosoomid konjugeeruvad, DNA-ahelad lõikuvad, katkevad, vahetavad osi ja ühinevad uuesti (vt. joonis 7 meioosi 1. jagunemine). Sellist homoloogiliste kromosoomide ema- ja isapoolsete koopiate vahelist geneetilise materjali vahetust nimetatakse ristsiirdeks e crossing-over ks ja see on ka põhjuseks, miks järglane ei saa oma vanemate kromosoomide täpseid koopiaid. Peale konjugeerumist kromosoomid lahknevad raku tuuma erinevatele poolustele ja rakk jaguneb kaheks. Mõlemad tütarrakud sisaldavad ühte homoloogilist kromosoomi, mis koosneb kahest tütarkromatiidist. Teisel meiootilisel jagunemisel lahknevad tütarkromatiidid analoogselt mitoosile ja kummastki diploidsest tütarrakust tekib kaks haploidset sugurakku. Peale viljastumist tungib seemnerakk munarakku, nende tuumad ühinevad, kahekordistades jällegi kromosoomide arvu. See üks viljastatud munarakk (sügoot) ongi uue elusolendi alguseks. Kõik teised rakud ja seeläbi ka kogu organism tekivad sellest raku jagunemise teel. 1.3 Valkude süntees, geneetiline kood Kromosoome moodustava DNA olulisim ülesanne on säilitada ja edasi anda infot valkude moodustamiseks. Valgud e proteiinid on raku olulisemad ehituskivid, samas sünteesitakse valkude kaasabil omakorda väga paljusid muid aineid. Valgud koosnevad omavahel ahelaks ühendatud sadadest või isegi tuhandetest aminohapetest. Valgu omadused ja selle paiknemiskoha rakus määrab seda moodustavate aminohapete järjestus. Erinevaid aminohappeid on seejuures vaid 20. Selle, mis järjekorras ja kombinatsioonides aminohapped valgu moodustamiseks haakuvad, määrab ära raku tuumas paiknevate nukleotiidide lineaarne järjestus. Nukleotiidide järjestuse tõlkimine valgu aminohappeliseks järjestuseks toimub spetsiaalse võtme geneetilise koodi abil. Geneetilise koodi kohaselt vastab ühele aminohappele kolme nukleotiidiline järjestus (koodon). Geneetilise koodi sõnastik koosneb siis 64-st kolmetähelisest sõnast (nelja nukleotiidi kolme kaupa Tanel Kaart 5

6 Geenitehnoloogia statistilised mudelid MSMS kombineerides saame 4 3 = 64), millele vastavad 20 erinevat aminohapet. See elu seisukohalt väga oluline sõnastik on enamuses organismides sama nn. universaalne geneetiline kood (UGK). Koodonite ja aminohapete vastavust kujutatakse tavaliselt tabelina (vt tabel 2). Sellist seost DNA ja valkude vahel, milles vahepealse etapina osaleb ka DNA-ga sarnane RNAmolekul (RNA-s on T - tümiini asemel U - uratsiil ning erinevalt DNA kaksikahelalisest struktuurist koosneb RNA vaid ühest nukleotiidide ahelast) nimetatakse molekulaarbioloogia põhipostulaadiks: DNA teeb RNA ja RNA teeb valgu (esineb ka vastupidine teisendus RNA -> DNA, küll aga mitte valgust RNA-ks ja seeläbi DNA-ks). 1. nukleotiid 2. nukleotiid U C A G U Phe Leu Leu Ser Tyr Stop Stop Cys Stop Trp C Leu Pro His Arg A Ile Ile Met Thr G Val Ala Gln His Lys Lys Ser Arg Arg U, C A G U, C A, G U, C A G U, C A G Tabel 2. Universaalne geneetiline kood. Lisaks aminohappeid kodeerivatele koodonitele on UGK-s ka kolm stop-koodonit, millele ei vasta ühtegi aminohapet, aga mida kasutatakse valgusünteesi lõpetamisel nagu punkti lause lõpus (tabelis tähistatud Stop ). Asp Glu Glu Gly 3. nukleotiid 1.4 Geen, alleel, lookus, genotüüp Kuigi geeni mõiste täpse definitsiooni üle vaidlevad tänapäeval ka tunnustatuimad geneetikud, võiks järgneva kursuse tarvis geeni pisut lihtsustatult defineerida kui päritavate tunnuste avaldumist kontrolliva DNA regiooni. Enamasti võib selle samastada lõiguga DNA-st, mis sisaldab infot ühe konkreetse valgu või RNA genereerimiseks (siit ka definitsioon: geen valgu kirjeldus DNA tasandil, joonis 8). Geen võib olla määratud vaid 1000 aluspaariga, aga võib sisaldada ka mitut miljonit aluspaari, seejuures ei ole geen enamasti üks katkematu jupp, vaid asub DNA-l mitmeks osaks tükeldatult. Kui veel 2-3 aastat tagasi arvati inimesel olevat geeni (võrdluseks: ümarussil on/arvati olevat geene ~19000, äädikakärbsel ~13600, geneetikute poolt enimuuritud taimel, müürloogal ~25500, pärmiseenel 6000), siis tänapäeval on inimese geenide arvu ülemiseks piiriks geeni. Igal juhul ei anna geenide koguarv veel aimu kogu elusorganismist. Miljoni aluspaari kohta on inimesel ~7-12 geeni, äädikakärbsel aga ~ Kogu inimese DNA-st arvatakse vaid kuni 10% (teistel andmetel 5-6%) Joonis 8. Geeni paiknemine kromosoomil. osalevat otseselt valkude sünteesimisel, kogu ülejäänud osa on lihtsalt ballast (et äkki läheb kunagi vaja). Erinevus kahe inimese DNA vahel on ~0,2% see annab ettekujutuse mänguruumist geenide funktsioonide selgitamisel inimeste omavahelise võrdlemise teel (võrdluseks: inimese DNA erinevus oma kõige lähemast sugulasest šimpansist on 2%). Populatsioonigeneetikas tähistatakse geene tavaliselt ladina tähestiku tähtedega (A, a, B, C jne); molekulaarbioloogias ja/või konkreetse funktsiooniga geenist rääkides on aga kasutusel liigispetsiifilised nimed/koodid tähtede-numbrite kombinatsiooni kujul. Lookus geeni asukoht DNA-s (kromosoomi geneetilisel kaardil). Alleel geeniteisend, geeni esinemisvorm; üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse Tanel Kaart

7 kujunemisele (tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid). Diploidsel isendil ei saa kunagi olla üle kahe erineva alleeli, ehkki alleeliseerias (erinevate geeniteisendite jadas) võib neid olla kümneid. Kui üks geen esineb vaid kahel erineval kujul (2 alleeli) on tegemist dialleelsusega, kui aga alleele on rohkem, siis polüalleelsusega. Dialleelsuse korral tähistatakse üht alleeli suure ja teist väikese tähega (A ja a), polüalleelsuse korral kasutatakse enamasti indekseid (A 1, A 2, ). Sõltuvalt alleelide avaldumisest ja nende funktsioonist on kasutusel hulk erinevaid ja spetsiifilisi tähistusi. Isendeid, kellel on mõlemas homoloogses kromosoomis teatud geenilookuses sama alleel (näiteks A ja A, B ja B, q ja q jne.), nimetatakse homosügootseteks ja nende genotüüpi vastavate lookuste suhtes märgitakse vastavalt AA, BB või qq. Kui homoloogsete kromosoomide samas lookuses on erinevad alleelid (genotüüp näiteks Aa), nimetatakse isendit heterosügootseks. Enam, kui üht lookust hõlmav genotüüp esitatakse lookuste alleelse koosseisu jadana a la AaBBC 1 C 3. Genotüüp indiviidi geneetiliste lookuste alleelne koosseis. Diploidsete organismide genotüübi igas geenipaaris on üks alleel saadud isalt, teine emalt. Haplotüüp haploidne genotüüp, haploidse raku (gameedi) või organismi paaritu genotüüp üksnes ühelt vanemalt päritud alleelide kogum; kitsamas tähenduses ka kui mingi kromosoomi(lõigu) tihedalt aheldunud lookuste alleelne koosseis. Viimasel juhul tähistatakse haplotüüpi sinna kuuluvate alleelide tähiste jadaga (nt vererühmade Rhesus-süsteemi, mis on määratud kolme dialleelse geeni C, c; D, d; E, e poolt, alleelsed haplotüübid on CDe, cde, CdE jne). Kui genotüübi jagunemine haplotüüpideks on teada, eristatakse erinevad haplotüübid genotüübi tähistuses kald- või püstjoonega a la ABC 1 abc 3. Fenotüüp indiviidi avaldunud genotüüp (enamasti genotüübi ja keskkonna koosmõju tulemusel kujunenud tunnused) näiteks füüsilise tunnused (pikkus, kaal, juuste värvus), biokeemilised näitajad (metaboliitide kontsentratsioon, ensüümide aktiivsus) ja tervisliku seisundi hinnangud (hüpertensioon, diabeet). Juhul, kui heterosügootne genotüüp (Aa) avaldub samamoodi kui homosügootne genotüüp (AA), nimetatakse selliselt prevaleerivat alleeli (tunnust) dominantseks. Dialleelsel juhul tähistatakse dominantset alleeli suure tähega (A). Polüalleelsuse korral võib esineda ka astmeline dominantsus (A¹>A²>A³). Alleeli (tunnust), mis avaldub vaid homosügootse genotüübi (aa) korral, nimetatakse retsessiivseks ja tähistatakse väikese tähega (a). Heterosügootidel võib peale dominantsuse ja retsessiivsuse esineda ka veel kodominantsus mõlema alleeli (tunnuse) avaldumine, või intermediaarsus tunnuse vahepealne avaldumine võrreldes homosügootidega. Näited. ) Inimese vererühmade AB0-süsteem (dominantsus ja kodominantsus). Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn veregruppi): 0, A, B ja AB. Need on määratud ühe geeni 3 alleeliga, millest 2 (I A ja I B ) determineerivad erinevaid glükosiidseid antigeene erütrotsüütide (punaste vereliblede) pinnal, 3. alleel (i ehk I 0 ) on aga funktsioonita. Alleelid I A ja I B on teineteise suhtes kodominantsed, alleeli i suhtes aga dominantsed. Kuus genotüüpi määravad vererühmi (fenotüüpe) järgmiselt: I A I A ja I A i grupp A, I B I B ja I B i grupp B, I A I B grupp AB ning ii grupp 0. ) Inimese vererühmade MN-süsteem (kodominantsus). Inimese vererakud võivad toota 2 erinevat produkti N ja M antigeeni. Neid antigeene toodavad sama geeni 2 alleelset varianti. Alleeli M suhtes homosügoodid toodavad ainult M antigeeni, alleeli N suhtes homosügoodid aga ainult N antigeeni. Heterosügootides üks alleel teist maha ei suru, vaid avalduvad mõlemad ning seetõttu on verest testitavad nii M kui ka N antigeen. Sel juhul on alleelid kodominantsed. Kuna kodominantsuse puhul avalduvad alleelid teineteisest sõltumatult, märgitakse mõlemad alleelid suurte tähtedega ja üleval indeksina. Seega on M ja N alleelide tähistused L M ja L N. Täht L tuleneb konkreetsel juhul erinevate vererühmade avastaja Karl Landsteineri nimest. Tanel Kaart 7

8 Geenitehnoloogia statistilised mudelid MSMS ) Inimeste lainesjuukselisus ja hääletüüp (intermediaarsus). LL lokkis, Ll lainjas, ll sirge. BB bass/alt, Bb bariton/metsosopran, bb tenor/sopran. ) Küülikute karvavärvus (astmeline dominantsus). Küülikute karvavärvust määrab üks konkreetne geeni tähistusega c. Sellel geenil on 4 erinevat alleeli: c albiino (c tuleneb inglisekeelsest sõnast colorness, värvusetu), c h himaalaja e hermeliin, c ch tšintšilja ja c + metsiktüüp. Homosügootses olekus on igal alleelil kindel toime karva värvusele. cc küülikud on üleni valge karvaga (albiinod, punaste silmadega), c h c h küülikud on valged mustade kõrvade, käppade ja ninaotsaga ning punaste silmadega (nn hermeliinvärvus), c ch c ch küülikud on valgete karvadega, millel on mustad otsad (nö hõbehallid, kusjuures värvus varieerub heledast tumedani) ja c + c + küülikud on tumedakarvalised. Kuna enamus looduslikus populatsioonis elavaid küülikuid on tumedakarvalised, siis kutsutakse c + alleeli metsiktüüpi alleeliks. + märk on geneetikutel metsiktüübi tähiseks. Geenid nimetatakse sageli mutantse alleeli järgi ja enamasti just selle alleeli järgi, mille efekt on kõige markantsem (antud juhul valge karvavärvus). Küüliku karvavärvust määravate alleelide vahel valitseb domineerumises hierarhia: c + > c ch > c h > c. Lahtiseletatult tähendab see seda, et metsiktüüpi alleel on täielikult funktsionaalne, tšintšilja ja himaalaja alleelid võimaldavad produtseerida pigmenti vaid osaliselt ning albiino üldsegi mitte. Erinevad alleelide kombinatsioonid heterosügootidel viivad erinevatele fenotüüpidele. Kõik metsiktüüpi alleeli omavad isendid on fenotüübilt tumedakarvalised, c ch c heterosügoot hele tšintšilja, c ch c h alleelidega küülik hele tšintšilja mustade kõrvade, käppade ja ninaga ning c h c heterosügoot on fenotüübilt hermeliin. Tšintšilja Hermeliin 1.5 Põhigeenid jm Tänapäevase geneetika üks avalikkusele enim ettesöödetud valdkondi on midagi halba (haigestumist) kaasatoovate muudatuste (normaalsete geenide mutatsioonide) otsimine. Seoses molekulaargeneetika jõudsa arenguga on uuringute objektiks muudatused genoomi väikseimates ehituskivides geenmutatsioonid e ühenukleotiidilised polümorfismid (SNP-d, single nucleotide polymorphism). Lisaks haigusi põhjustavate geenivormide otsimisele tegelevad geneetikud ka majanduslikult oluliste tunnuste potentsiaalset avaldumist olulisel määral mõjutavate geenide otsimisega. Ja olgugi, et selliste uuringute ühe produkti, geneetiliselt muundatud taimede ümber on poleemikat olnud palju, jäävad need avastused enne tulemuste realiseerimist suuremalt jaolt avalikkuse tähelepanuta. Samas on üksikute suure mõjuga nö põhigeenide leidmine aretusprotsessi intensiivistamise ja efektiivsema põllumajanduse huvides möödapääsmatu. Selliste, uuritavale fenotüübile märkimisväärset mõju omavate geenide asukohti nimetatakse kvantitatiivsete tunnuste lookusteks (ingl. quantitative trait loci QTL) ja vastavas lookuses paikneva geeni mõju QTL-efektiks. Kui nüüd on teada, mida otsida, kerkib koheselt küsimus: kuidas seda teha? Üldjoontes võib geenide ja fenotüübi vaheliste seoste uuringud jagada kolme etappi. ) Esmasel uurimisel tuleks selgeks teha, kas vaadeldav tunnus (haigus) on üleüldse geneetiline ja kui suure hulga geenidega on selle potentsiaalne avaldumine ära määratud. Tanel Kaart

9 ) Järgmine samm on fikseerida, millise kromosoomi millises osas paikneb uuritavat tunnust oluliselt mõjutav (haigust põhjustav) geen. ) Kui ka see etapp on läbitud, jääb veel üle hinnata üksiku geeni mõju suurust või siis leida haigusega assotsieeruv mutatsioon (joonis 10). Kõigi nende kolme sammu läbimisel mängib olulist rolli matemaatiline statistika. Vastavate meetodite tutvustamine leiabki aset järgnevais loengutes. Erinevad inimesed võivad samade kromosoomide samades kohtades omada erinevaid nukleotiide ning need erinevused võivad kokku langeda mingi fenotüübil mõõdetava/täheldatava erinevusega. Näiteks: patsiendid, kellele ravim mõjub patsiendid, kellele ravim ei mõju prognoosib ravimi mõjumist prognoosib ravimi mitte mõjumist Joonis 10. Haigusega assotsieeruv mutatsioon. Tanel Kaart 9

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode] Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased

Rohkem

geneetika layout.indd

geneetika layout.indd XXX. EVOLUTSIOONIGENEETIKA 1. EVOLUTSIOONITEOORIA Charles Darwin sündis üle 200 aasta tagasi (12.02.1809). Ta ei olnud teadlane klassikalises tähenduses, pigem oli ta loodusuurija (naturalist). Juba 22-aastaselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pitt-Hopkinsi sündroomi modelleerimine Drosophila melanogaster is Laura Tamberg Juhendajad: Mari Palgi, PhD ja Tõnis Timmusk, PhD 27.10.2014 Drosophila melanogaster Üks esimesi mudelorganisme Thomas Hunt

Rohkem

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Rohkem

bio_2007_RE.indd

bio_2007_RE.indd 1.6. Kas tabelis antud protsess toimub mitoosi või meioosi teel? Märkige ristike õigesse lahtrisse. EKSMITÖÖ KOOD Viljastumisvõimeliste spermide teke Haava paranemine Protsess Mitoos Meioos 6 BIOLOOGI

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Microsoft Word - Bio G kogu 2008_1

Microsoft Word - Bio  G kogu 2008_1 BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets,

Rohkem

Microsoft Word - Bioloogia_12kl.doc

Microsoft Word - Bioloogia_12kl.doc Bioloogia ainekava 12 klass Ainemaht: 70 tundi Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt

Microsoft PowerPoint - Roosimaa.ppt ENERGEETILISES METABOLISMIS OSALEVATE GEENIDE EKSPRESSIOON MÜOKARDIS JA HL-1 RAKULIINIS Mart Roosimaa TÜ arstiteaduskond EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ÜLIÕPILASTÖÖDE KONKURSI VÕITJATE KONVERENTS 2008 Südamelihas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Evolutsioon.pptx

Microsoft PowerPoint - Evolutsioon.pptx Evolutsioon 12. klassile Triin Marandi 2012 2 tundi Evolutsiooni mõiste Evolutsiooni põhivormid Elu päritolu teooriad Evolutsioonitõendid 2 Evolutsiooni mõiste Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks

Rohkem

Bioloogia - gümnaasium

Bioloogia - gümnaasium Gümnaasium BIOLOOGIA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist; 2)

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Sisukord

Sisukord TARTU ÜLIKOOL BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOINFORMAATIKA ÕPPETOOL Priit Palta Hübridiseerimisproovide disaini metoodika geeni koopiaarvu määramiseks Bakalaureusetöö

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1

Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1 Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust,

Rohkem

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t

ARE KOOLI bioloogia ainekava Õpetaja Leelo Lusik BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on t BIOLOOGIA 7. klass (70 tundi) Õppesisu ja - tegevus 1. BIOLOOGIA UURIMISVALDKOND. (12 tundi) Mis on teadus? Uurimismeetodid. Mis on elu ja kuidas see avaldu erinevatel organismirühmadel? Miks ja kuidas

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

VL1_praks2_2009s

VL1_praks2_2009s Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber

Rohkem

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut

Rohkem

AINE NIMETUS

AINE NIMETUS BIOLOOGIA 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;

Rohkem

loeng7.key

loeng7.key Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Ajalugu

Ajalugu Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist; 2) tunneb

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumi õpitulemused.

Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa Ainekava Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Õppeaine kirjeldus Gümnaasiumi õpitulemused. Sillamäe Gümnaasiumi õppekava Lisa 3.4.1 Ainekava Bioloogia 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid... 2 2. Õppeaine kirjeldus... 2 3. Gümnaasiumi õpitulemused... 2 4. Õppetegevus... 3 5. Füüsiline õpikeskkond...

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT RAKUBIOLOOGIA ÕPPETOOL MAIA-LIISA ANTON HISTOONI H4 N-TERMINAALS

TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT RAKUBIOLOOGIA ÕPPETOOL MAIA-LIISA ANTON HISTOONI H4 N-TERMINAALS TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT RAKUBIOLOOGIA ÕPPETOOL MAIA-LIISA ANTON HISTOONI H4 N-TERMINAALSETE MUTATSIOONIDE MÕJU TRANSKRIPTSIOONIST SÕLTUVALE

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3, IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a

Rohkem

BIOLOOGIA

BIOLOOGIA BIOLOOGIA (1) Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised elutähtsad pädevused, omandatakse

Rohkem

Image segmentation

Image segmentation Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne

Rohkem

PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neem

PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neem PÄRILIKU RINNA- JA MUNASARJAVÄHIGA PATSIENTIDE GENEETILISE KONSULTEERIMISE JA JÄLGIMISE JUHEND Tiiu-Liis Tigane 1, Piret Laidre 2, Kairit Joost 6 Neeme Tõnisson 2,3, Valdur Mikita 4, Katrin Õunap 2,5 Riina

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft Word - Bioloogia ainekava

Microsoft Word - Bioloogia ainekava Bioloogia Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid: Gümnaasiumi bioloogiaga taotletakse, et õpilane; 1) arendab loodusteadustealast ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM BIOLOOGIA AINEKAVA Lisa 7 Bioloogia ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1) Ainevaldkond ning pädevused Loodusteadusl

ANTSLA GÜMNAASIUM BIOLOOGIA AINEKAVA Lisa 7 Bioloogia ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1) Ainevaldkond ning pädevused Loodusteadusl ANTSLA GÜMNAASIUM BIOLOOGIA AINEKAVA 1) Ainevaldkond ning pädevused Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ja selgitada

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation [ hübridiseerimisoligod ja PCR praimerid ] Proov (hübridiseerimisoligod) homogeenne, standardselt märgitult lahuses Target otsitavad nukleiinhappe järjestused, heterogeenne, märkimata tahkel kandjal Hübridiseerimistehnika

Rohkem

EA0911.indd

EA0911.indd Päriliku rinna- ja munasarjavähiga patsientide geneetilise konsulteerimise ja jälgimise juhend Tiiu-Liis Tigane¹, Piret Laidre², Kairit Joost³, Neeme Tõnisson²,⁴, Valdur Mikita⁵, Katrin Õunap²,⁶, Riina

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

DIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA Arvusüsteemid Kümnendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkü

DIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA Arvusüsteemid Kümnendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkü DIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA... 1 1. Arvusüsteemid.... 2 1.1.Kümnendsüsteem....2 1.2.Kahendsüsteem.... 2 1.3.Kaheksandsüsteem.... 2 1.4.Kuueteistkümnendsüsteem....2 1.5.Kahendkodeeritud kümnendsüsteem

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

Mining Meaningful Patterns

Mining Meaningful Patterns Konstantin Tretjakov (kt@ut.ee) EIO õppesessioon 19. märts, 2011 Nimetuse saladus Vanasti kandis sõna programmeerimine natuke teistsugust tähendust: Linear program (~linear plan) X ülesannet * 10 punkti

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

loeng2

loeng2 Automaadid, keeled, translaatorid Kompilaatori struktuur Leksiline analüüs Regulaaravaldised Leksiline analüüs Süntaks analüüs Semantiline analüüs Analüüs Masinkoodi genereerimine Teisendamine (opt, registrid)

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Rakvere Eragümnaasium Loodusained gümnaasiumis Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse a määruse nr 2 Gümnaasiumi

Rakvere Eragümnaasium Loodusained gümnaasiumis Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse a määruse nr 2 Gümnaasiumi Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Alus: Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 1 1. Ainevaldkond Loodusained 1.1. Loodusteaduslik pädevus Loodusteaduslik pädevus

Rohkem

EE - EP B1 IL-17A ja IL-17F antagonistid ja meetodid nende kasutamiseks TEHNIKA TASE Tsütokiinid on väikesed lahustuvad proteiini

EE - EP B1 IL-17A ja IL-17F antagonistid ja meetodid nende kasutamiseks TEHNIKA TASE Tsütokiinid on väikesed lahustuvad proteiini EE - EP1931697 B1 IL-17A ja IL-17F antagonistid ja meetodid nende kasutamiseks TEHNIKA TASE 5 10 15 20 25 Tsütokiinid on väikesed lahustuvad proteiinid, mis vahendavad erinevaid bioloogilisi toimeid, muu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Loodusained 1. Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab looduste

Loodusained 1. Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab looduste Loodusained 1. Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab

Rohkem

Bioloogia ainekava 7

Bioloogia ainekava 7 AINE Bioloogia KLASS 7. klass TUNDIDE ARV 35 Viimsi koolis on võimalik bioloogia õppimisel kasutada laborit praktiliste tööde tegemiseks. Kooli asukoht ümbritseva looduse suhtes võimaldab õppetöös kasutada

Rohkem

View PDF

View PDF Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel

Rohkem

HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile

HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM See brosüür on ette nähtud patsientidele ja nende perekondadele ja ei asenda kliinilise immunoloogi

Rohkem

Fyysika 8(kodune).indd

Fyysika 8(kodune).indd Joonis 3.49. Nõgusläätses tekib esemest näiv kujutis Seega tekitab nõguslääts esemest kujutise, mis on näiv, samapidine, vähendatud. Ülesandeid 1. Kas nõgusläätsega saab seinale Päikese kujutist tekitada?

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - radiobiol2.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - radiobiol2.ppt [Compatibility Mode] Ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime Inimene on pidevalt eksponeeritud kiirgusele Aine ja kiirguse vastasmõju faasid. Kiirguse molekulaarne toime ja kromosoomide aberratsioonid Kiirguse otsene toime

Rohkem

EMA_2011_ _ET_TRA

EMA_2011_ _ET_TRA II LISA Euroopa Ravimiameti esitatud teaduslikud järeldused ning positiivse arvamuse alused 1 Teaduslikud järeldused Docetaxel Teva Genrics ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons

I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Konstruktorile antakse andmed, mis iseloomustavad mingit

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

Ainevaldkond: loodusained Üldalused Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmark gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus,

Ainevaldkond: loodusained Üldalused Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmark gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, Ainevaldkond: loodusained Üldalused Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmark gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tahendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust,

Rohkem

1 / loeng Tekstitöötlus Sisend/väljund Teksti lugemine Sõnad

1 / loeng Tekstitöötlus Sisend/väljund Teksti lugemine Sõnad 1 / 16 7. loeng Tekstitöötlus Sisend/väljund Teksti lugemine Sõnad 2 / 16 Sisend/väljund vaikimisi: Termid: read, write?-read(x). : 2+3. X = 2+3.?-write(2+3). 2+3 true. Jooksva sisendi vaatamine: seeing?-

Rohkem

Word Pro - digiTUNDkaug.lwp

Word Pro - digiTUNDkaug.lwp ARVUSÜSTEEMID Kõik olulised arvusüsteemid on positsioonilised ehk arvu numbrid asuvad neile ettenähtud kindlatel asukohtadel arvujärkudes a i : a a a a a a a - a - a - a - a i Ainus üldtuntud mittepositsiooniline

Rohkem

3D mänguarenduse kursus (MTAT ) Loeng 3 Jaanus Uri 2013

3D mänguarenduse kursus (MTAT ) Loeng 3 Jaanus Uri 2013 3D mänguarenduse kursus (MTAT.03.283) Loeng 3 Jaanus Uri 2013 Teemad Tee leidmine ja navigatsioon Andmete protseduuriline genereerimine Projektijuhtimine Tee leidmine Navigatsiooni võrgustik (navigation

Rohkem

2.2. Bioloogia Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub

2.2. Bioloogia Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub 2.2. Bioloogia 2.2.1 Õppeaine kirjeldus Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub tihedalt geograafias, füüsikas, keemias ja matemaatikas

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

BIOLOOGIA 7

BIOLOOGIA 7 BIOLOOGIA 1. Bioloogia õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli bioloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest

Rohkem