Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j"

Väljavõte

1 Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli) õppekava on õpingute alusdokument, milles kirjeldatakse eelkõige kooli eripärast tulenevaid õppe rõhuasetusi ja tegevusi õppekava täitmiseks. (2) Kooli õppekava on koostatud vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 ja gümnaasiumi riikliku õppekava 19 nõuetele. (3) Kooli õppekava koosneb üldosast ning kohustuslike, suuna- ja valikkursuste kavadest. Valikkursuste kavad koostatakse igaks õppeaastaks eraldi. (4) Kooli õppekava üldosas esitatakse: 1) õpingute alusväärtused ja -põhimõtted, eesmärgid, 2) üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, 3) õppekorralduse kirjeldus, 4) nõustamise korraldus, 5) hindamise ja kooli lõpetamise korraldus, 6) õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted, 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord. (5) Õppekava üldosale järgnevad kohustuslike ja suunakursuste kavad ainevaldkondade kaupa (Lisa 1). Valikkursuste kavad kinnitatakse igal aastal eraldi ning need avaldatakse kooli veebilehel. II PEATÜKK Õpingute alusväärtused ja -põhimõtted, eesmärgid 2. Õppekava aluseks olevad väärtused ja põhimõtted (1) Kooli õppekavas lähtutakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud olulisematest alusväärtustest, gümnaasiumi sihiseadest ja pädevustest. (2) Koolis väärtustatakse: õppimist, isamaalisust, ettevõtlikkust (sh loovust), terviklikkust, hoolivust. (3) Kool lähtub oma tegevustes kooli enda eripäradest ja eesmärkidest, kogukonna ja asukohaga seotud ning kooli pidaja poolt seatud suundadest ja põhimõtetest. Võru Gümnaasium on 1. septembril a Võrus tööd alustanud riigigümnaasium, milles õpivad valdavalt Võru linnast ja maakonnast pärit gümnaasiumiastme õpilased. Esimesel

2 kahel õppeaastal jätkasid koolis õpinguid ka tegevuse lõpetanud Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. ja 12. klassi õpilased. Võru Gümnaasium on uusi horisonte avav kool, kus iga silmapilk on väärtuslik. Võru Gümnaasium on akadeemilises õhkkonnas mõtestatud valikuid pakkuv ja pingutusele suunav avatud kool. Võru Gümnaasium lähtub riigigümnaasiumide kvaliteedikokkuleppest. Võru Gümnaasium teeb tihedalt koostööd riigigümnaasiumide ja teiste haridusasutustega. Kool on usaldusväärne partner õpilaste vanematele, kogukonnale, haridusasutustele, kooli pidajale ning teistele Eesti ja rahvusvahelistele sõpradele. 3. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid (1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse keskmes on õpilane, kelle oskuste ja teadmiste arendamist peetakse oluliseks. Lisaks on kooli sihiks see, et neid oskusi ja teadmisi väärtustatakse ka pärast gümnaasiumihariduse omandamist. (2) Võru Gümnaasiumi õpilane/lõpetanu: suhtub endasse ja kaasinimestesse lugupidavalt ning hoolivalt; on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest, järgib ja austab seadusi; on koostööaldis, valmis ja suutlik panustama ühiste eesmärkide saavutamisse; on motiveeritud, loov ja algatusvõimeline; on iseseisev ning valmis pidevaks ja elukestvaks õppeks, tuleb toime ja kohaneb erinevate muutustega; analüüsib ennast, tunneb oma tugevaid ja nõrku külgi; on hea suhtleja; kasutab uusi tehnoloogiaid loovalt ja mitmekülgselt, kuid mõistlikult ja turvaliselt; on keskkonnateadlik; on valmis pingutama; on valmis konkureerima tööturul. (3) Õpetajate ja ka teiste koolitöötajate eesmärk on lähtuvalt õppe- ja kasvatuseesmärkidest toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Võru Gümnaasiumi õpetaja/koolitöötaja: on loov ja ettevõtlik laia silmaringiga professionaal, kes mõtleb aktiivselt kaasa, tegutseb vastavalt kooli eesmärkidele ja Eesti hariduspüüdlustele; seab peamiseks eesmärgiks õpilaste üldpädevuste ja võtmeoskuste arengu, väärtushoiakute kujunemise; väärtustab õppimist ja eneseanalüüsi ning on selles osas õpilastele eeskujuks; jagab kogemusi, teadmisi ja häid praktikaid oma kolleegidega nii koolis kui ka kooliväliselt; suhtub lugupidavalt ja hoolivalt nii õpilastesse, kolleegidesse kui ka iseendasse, on avatud ja uudishimulik; on valmis pingutama; on lojaalne oma koolile. III PEATÜKK 4. Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused (1) Iga Võru Gümnaasiumi tegevus on kavandatud ja läbi viidud üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks. 2

3 (2) Peamised kavandatud tegevused selleks on: õppetunnid, ringitunnid, külalisõpetajate tunnid, kohtumised erinevate valdkondade asjatundlike inimestega, õppekäigud, projektid, elulised ja praktilised valikkursused, õpilasüritused, vestlused õpilastega (sisseastumisvestlused, koostöövestlused jne), õpilaste nõustamine, osalemine erinevates uuringutes, õpilasuurimuste ja praktiliste tööde läbiviimine, õpilasfirmade programm. IV PEATÜKK Õppekorraldus 5. Õppesuunad (1) Võru Gümnaasiumis toimub õpe kolmes õppesuunas: loodussuund, humanitaarsuund ja reaalsuund. (2) Loodussuunas süvendatakse teadmisi loodusainetes (keemias, bioloogias, geograafias, füüsikas). Omandatakse teadmised bioloogilistest ja füüsikalis-keemilistest süsteemidest, mitmekesiste õppetegevuste kaudu (katsed, uurimused, eksperimendid, praktikumid, õppekäigud, kohtumised ekspertidega jm) õpitakse loovalt ja kriitiliselt mõtlema, avatult suhtlema, seoseid looma, arendatakse suhtlus- ja koostööoskusi, probleemide lahendamise ning kompetentsete otsuste tegemise oskusi, et suurendada õpilaste toimetulekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Loodusainete õpetamisel arendatakse integreeritud õpet ehk ained on vastastikuses seoses: nt katsed keemia praktikumides on seotud bioloogia ja teiste loodusteadustega, bioloogia praktikumides saab tutvuda nii taimede kui loomade anatoomiaga, uurida keskkonda, mõõta elutegevuse näitajaid, saada teadmisi taimede paljundamisest jm. Tehakse koostööd erinevate ettevõtete, teadus- ja uurimisasutustega, osaletakse mitmesugustel ainevõistlustel ja -konkurssidel. (3) Humanitaarsuunas süvendatakse teadmisi maailma globaalsetest sotsiaalsetest arengutest, ajaloost, kirjandusest, ühiskonnaelust, filosoofiast, usundiõpetusest, meediast ja arendatakse eri võõrkeelte oskust. Mitmekesise õppetegevuse kaudu arendatakse analüüsi-, arutlus- ja tõlgendusoskusi, verbaalset eneseväljendusoskust, oskust toime tulla erinevates suhtlusolukordades, arendatakse oskust avalikult esineda, diskussioonides osaleda, oma seisukohti argumenteeritult kaitsta ning õpetatakse koostööd. Suunakursused toetavad avara maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja globaalsete arengute mõistmist, ühiskonnaelus ning inimsuhetes orienteerumist. Meediakriitiline õpetus arendab meediakirjaoskust ja toetab kujunemist teadlikuks, analüüsivõimeliseks ning vastutustundlikuks meediatarbijaks. (4) Reaalsuunas süvendatakse teadmisi matemaatikast, füüsikast, informaatikast, programmeerimisest. Mitmekesiste õppetegevuste kaudu arendatakse süsteemset ja loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, argumenteerimisoskust, õpitakse lahendama keerukamaid probleeme, toetudes matemaatilistele tõestustele, füüsika- jm seadustele. Õpetatakse matemaatika ja füüsika valikkursusi ning tehnilist joonestamist. Huvilistel on võimalik 3

4 tegeleda programmeerimisega ning õppida majandus- ja ettevõtlusõpetust, osaleda ainevõistlustel ja olümpiaadidel. (5) Õppesuundade kohustuslikke kursuseid õpitakse 11. ja 12. klassis. (6) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks ainetevahelise lõiminguga, mis saavutatakse õppesuundade õpetajate koostöös. Ainetevahelise lõimingu võimalused on planeeritud kursuste ainekavades ainevaldkondade kaupa. 6. Kursused ja õpilase koormus (1) Õppeained on jaotatud kursusteks, mille arvestuslik maht on 35 õppetundi kestusega 45 minutit. Arvestades kooli õppe-eesmärke ja õppekorralduse akadeemilisust, on koolis õppetunni pikkuseks 75 minutit ning kursuse maht seega 21 õppetundi. (2) Õpilase õppekoormus on gümnaasiumi jooksul 97 kursust. Õpilane võib läbida rohkem kursusi, kuid kool ei eelda suurema hulga kursuste läbimist. (3) Iga õpilase õppekoormuse hulka kuuluvad gümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslikud kursused (69 kursust, sh lai matemaatika), kooli poolt määratud kohustuslikud lisakursused (13 kursust), õppesuuna kohustuslikud kursused (7 kursust) ja ülekoolilised valikkursused (8 kursust). (4) 97 kursusele lisandub kursusena ka uurimis- või praktilise töö tegemine (1 kursus). Uurimisvõi praktilise töö nõuded on fikseeritud kooli õpilasuurimuse ja praktilise töö juhendis. (5) Taotluse alusel võib kool (valik)kursusena arvestada õpilase osalemist huvikoolis või mõnes muus koolivälises õppetegevuses. Kool arvestab õpingute osana õpilase osalemist huvikoolis (nt õpingud muusikakoolis, kunstikoolis vm) või mõnes muus koolivälises õppetegevuses, kui huvikooli esindaja esitab 1. oktoobriks vastavasisulise taotluse, milles on asutuse/organisatsiooni nimi, juhendaja ja tema kontaktandmed ning kursuse/aine/õppetöö nimi, toimumise aeg, õpingute maht ja lühikirjeldus ning taotletavad õpitulemused. Kool hindab taotlust ja direktor kinnitab otsuse käskkirjaga. Nõustumise korral tuleb huvikooli esindajal esitada õppeaasta kolmanda perioodi lõpuks hinneteleht/tõend/tunnistus õpilase õppetegevuses osalemise/õppetulemuste kohta. (6) Valikkursuste hulka loetakse ka osalemist kooli huviringides, kui juhendaja kinnitab osalemist. (7) Õppekavavälist õppimist või tegevust ei arvestata seoses kooli lõpetamisega (koolieksami sooritamisel, õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamisel). Erandiks on uurimis- või praktilise tööna arvestatav kirjalik töö, mis on koostatud ja esitatud vastava võistluse tarbeks. (8) EMÜ looduskoolis ja TÜ teaduskoolis, sh õpikojas läbitud kursus arvestatakse gümnaasiumiõpilasel automaatselt valikkursusena, kui õpilasega ei ole kokku lepitud teisiti. Kursuste arvestamiseks kooli õppekava osana ei pea eraldi taotlust esitama. Kooli poolt pakutavatel valikkursustel peab õpilane siiski osalema. (9) B2-keeleoskustaseme keelena õpetatakse koolis inglise keelt, B1-keeleoskustaseme keeltena õpetatakse vene ja saksa keelt. Rühma täituvuse (üldiselt vähemalt 12 õpilast) korral pakutakse võimalust alustada prantsuse, saksa, vene, soome või hispaania keele õppimisega (A1-A2- keeleoskustasemel võõrkeelena). 7. Kursuste jaotus (1) Õpilasele on kohustuslikud järgmised kursused: Õppeaine GRÕK Kursuste arv Võru Gümnaasiumis Eesti keel Kirjandus

5 B2 keeleoskustasemel võõrkeel (inglise keel) B1 keeleoskustasemel võõrkeel (saksa/vene keel) Matemaatika 8 või Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus Muusika Kunst Kehaline kasvatus** Johannese akadeemia* 1* 1 Uurimistöö alused 1 1 Informaatika 1 1 Õppesuuna kursused Valikkursused Kokku 63 või 69 97* Uurimis- või praktiline töö 1 1 Kokku 98* * 2017/2018. õppeaastal ja hiljem õpinguid alustanutele 97 kursust, sest lisandus õpioskuste kursus Johannese akadeemia. ** 2018/2019. õppeaastal ja hiljem õpinguid alustanutele (2) Õppesuuna kohustuslike kursuste hulka kuuluvad järgmised kursused: Humanitaarsuund Kursused Loodussuund Kursused Reaalsuund Kursused Eesti keel ja kirjandus 2 Bioloogia 3 Füüsika 2 Usundiõpetus 1 Keemia 2 Majandus õpetus 1 Filosoofia 1 Füüsika 1 Matemaatika 1 Ajalugu 1 Geograafia 1 Joonestamine 1 B1-keeleoskustasemel võõrkeel (saksa/vene keel) 2 Programmeerimine Kokku (3) Õppesuundade ja nende kavade uuendamiseks ning täiendamiseks võivad ettepanekuid teha kõik koolitöötajad ning õpilased õpilasesinduse kaudu ning õpilaste vanemad hoolekogu kaudu. Uuendused viiakse kooli õppekavasse vastavalt kooli õppekava uuendamise ja täiendamise korrale. (4) Igal õpilasel on võimalus valida 8 koolis pakutavat valikkursust: 10. klassis 3 valikkursust, 11. klassis 3 valikkursust ja 12. klassis 2 valikkursust. (5) Valikkursused on üldjuhul ülekoolilised ja toimuvad selleks ette nähtud valikainete nädalatel. Erandiks on A1-A2-keeleoskustasemel võõrkeel, mille kursused toimuvad kogu õppeaasta vältel ja mille valimisel peab õpilane osalema ka valikainete nädalatel. 2 5

6 (6) Valikkursuseid õpetavad Võru Gümnaasiumi õpetajad ja koostööpartnerid. Valikkursuste nimekiri võib aastati muutuda, valikkursuste nimekirja koostamisel arvestatakse õpilaste huvisid ja soove. Valikkursustele saab registreeruda iga õppeaasta alguses pärast valikkursuste kavade kinnitamist. 8. Õppeaasta, -nädal, -päev ja -tund (1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb kolmest õppeperioodist ja koolivaheaegadest. (3) Õppeperiood koosneb üheksast või kümnest tavapärasest õppenädalast, ühest arvestuste nädalast ning ühest eraldi korraldatud valikainete nädalast. (4) Gümnaasiumi viimasel õppeaastal korraldatakse lõpueksamid. Sellega seoses on abiturientidel viimase õppeperioodi koormus väiksem ja valikainete nädalat ei toimu. (5) Koolivaheajad kinnitab haridus- ja teadusminister. (6) Tavapärases õppenädalas on õppetundi. Ühe kursuse läbimine õppeperioodis tähendab, et igal tavapärasel õppenädalal on seda kursust 2 õppetundi. (7) Ühes õppepäevas on õpilasel vastavalt kursuste plaanile üldjuhul 4 5 õppetundi. (8) Õppetunni pikkus on 75 minutit. (9) Vahetunni pikkus on 10 minutit ning pärast 2. tundi on 40-minutiline söögivahetund. (10) Õppetundidele lisandub igal õppenädalal klassijuhatajatund, mille toimumisaeg on tavapäraselt kolmapäeval 5. tund. Sellele ajale planeeritakse ka ülekoolilised loengud, üritused, seminarid jm, mis toetavad õpilaste üldist arengut ja karjäärikujundamist ning mida korraldavad aineõpetajad, õpilasnõustaja, õppejuht, huvi- ja projektijuht või teised koolitöötajad. 9. Individuaalne õppekava (1) Õpetajad ja teised koolitöötajad jälgivad õpilase arengut gümnaasiumi vältel, vajadusel valivad sobivad õppemeetodid ja korraldavad õpilase arengut toetavat õpet. (2) Tuge vajavale õpilasele koostab kool vastavalt vajadusele individuaalse õppekava. Toetamise vajadus võib tuleneda nt õpilase andekusest, tervislikest põhjustest, koolivahetusest. (3) Õpilase individuaalse arengu vajaduste väljaselgitamisse ja vajalike tugimeetmete rakendamisse kaasatakse õpilane ja õpilase vanem(ad). (4) Tuge vajavate õpilaste õpet jälgivad pidevalt õpilasnõustaja ja õppejuht ning vajadusel ka klassijuhataja. Õppetulemusi analüüsitakse ja vajadusel korrigeeritakse kava vähemalt kord perioodis toimuvatel nõupidamistel, milles osalevad õpilane, õpilase vanem(ad), õpilasnõustaja, õppejuht, klassijuhataja ja vajadusel aineõpetaja(d). V PEATÜKK Nõustamine 10. Õpilaste teavitamise ja nõustamise ning karjääriõppe korraldamine (1) Kool tagab õpilasele võimaluse saada infot koolielu ja õppekorralduse kohta järgmiselt: 10. klassi õpilastele korraldatakse enne õppeaasta algust kooli õppe- ja tugisüsteemi tutvustav infopäev; õppesuundade kirjeldused, tunnijaotusplaanid õppesuuna juurde kuuluvate suunaainetega, koolis pakutavate huvialaringide nimekirjad, aineõpetajate konsultatsiooniajad jm õppekorraldust ning tugiteenuseid puudutav info on kättesaadav kooli veebilehel ja õppeinfosüsteemis Stuudium; 6

7 koolis toimuvatest üritustest annavad operatiivselt infot kooli Facebooki-lehekülg ja Instagram; valikkursuseid tutvustatakse (nimekirjad koos ainekavadega) kõigile gümnaasiumi õpilastele kooli veebilehe ja Stuudiumi kaudu; Stuudiumi kaudu saab õpilane teavet õppesisu, õppekorralduse, koduste ülesannete, õppeedukuse, puudumiste, hilinemiste, käitumise kohta; vastavalt vajadusele korraldatakse õpilastele ka lennuüleseid õppekorraldust ja koolielu puudutavaid infokoosolekuid; õpilasel on võimalik saada aineõpetajalt ainealast lisakonsultatsiooni selleks ette nähtud ajal või eraldi kokku leppides; õpilast nõustavad tema võimeid ning andeid toetavate õpivalikute tegemisel aineõpetaja õppe- ja kasvatustöös; klassijuhataja igapäevases töös ja koostöövestluste käigus; õpilasnõustaja vastuvõtuaegadel või kokkulepitud ajal; huvi- ja projektijuht tunnivälistes tegevustes; õppejuht õppetöö kavandamisel. (2) Testide alusel määratakse iga õpilane tasemerühma matemaatikas ja inglise keeles. (3) Iga kursuse alguses tutvustab õpetaja kursuse eesmärke, ülesehitust, kursuse sooritamise nõudeid ning hindamissüsteemi. (4) Õpilase teavitamise ja nõustamisega tegeleb vastavalt vajadusele ja suutlikkusele iga koolitöötaja. (5) Kool teavitab õpilasi edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumustest ning tagab õpilastele karjääriinfo ja -nõustamise kättesaadavuse, tehes koostööd Võrumaa Rajaleidja keskuse ning teiste koostööpartneritega. VI PEATÜKK Hindamise ja kooli lõpetamise korraldus 11. Hindamise alused ja põhimõtted (1) Õpilase hindamise eesmärk on motiveerida õpilast, toetada tema arengut ning anda efektiivset tagasisidet nii õppeprotsessi vältel kui ka pärast seda. (2) Koolis rakendatakse hindamisel eristavat (viiepallisüsteem) ja mitteeristavat (arvestatudmittearvestatud) hindamissüsteemi. Õppetöös hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust. Õppekava kohustuslikke ja õppesuuna ainete kursusi hinnatakse üldjuhul kokkuvõtvalt (v.a uurimistöö alused ja õpioskuste kursus), kasutades eristavat hindamissüsteemi, valikkursusi hinnatakse üldjuhul mitteeristava hindamissüsteemi alusel (v.a A1-A2 võõrkeel). (3) Koolis rakendatakse ka õppimist toetavat (kujundavat) hindamist, mis reflekteerib ning suunab õpilase individuaalset arengut. Õpetaja rakendab seda vastavalt oma õppeaine eripärale ja konkreetsele olukorrale. Õpetaja hindab õppimist toetavalt õpetaja ja õpilase vastastikuse suhtluse, õpilaste omavahelise suhtluse ja õpilase eneseanalüüsi kaudu nii ainetunnis kui ka väljaspool ainetundi. (4) Õpilase hindamise tingimuste ja korra aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja gümnaasiumi riiklik õppekava ning seda on kirjeldatud kooli hindamisjuhendis. (5) Hinnete teavitamise viisi ja korda on kirjeldatud kooli kodukorras. 12. Gümnaasiumi lõpetamine 7

8 Gümnaasiumi lõputunnistus antakse õpilasele, kes 1) on läbinud vähemalt 97 kursuse mahus õppetööd ja kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad, valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud; 2) on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid; 3) on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele koolieksami, mille nõuded kehtestab kool eraldi eristuskirjaga; 4) on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö. VII PEATÜKK Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted 13. Õpetajate koostöö alused (1) Igal õpetajal on võimalik püstitada kooli arengut puudutavaid teemasid, osaleda aruteludes ning otsuste langetamises. Selleks on koolis moodustatud õppesuunapõhised töörühmad ja klassijuhatajate kogu. (2) Kõik õpetajad kuuluvad ühe õppesuuna töörühma vastavalt koolis õpetatava(te)le õppeaine(te)le. Kõik klassijuhatajad kuuluvad klassijuhatajate kogusse. (3) Suunapõhist töörühma juhib suunajuht, kelle direktor määrab ametisse üldjuhul kaheks õppeaastaks. (4) Suunajuhid koos kooli juhtkonna (direktor ja õppejuht), huvi- ja projektijuhi, IKT-juhi, õpilasnõustaja ja haldusspetsialistiga moodustavad laiendatud juhtkonna, kes koguneb igal õppenädalal koosolekule, kus arutatakse läbi kooli õppe- ja kasvatustegevust puudutavad küsimused; püstitatakse kooli lühiajalised eesmärgid (õppeaastate kaupa); võetakse seisukoht tähtsate otsuste kohta, mis esitatakse kinnitamiseks õppenõukogule; arutatakse läbi eesseisva õppenädalaga seotud jooksvad küsimused. (5) Kooli laiendatud juhtkonnas käsitletud probleemid arutatakse vajadusel läbi õppesuuna töörühma nõupidamistel (võib toimuda ka elektrooniliselt). (6) Laiendatud juhtkonna tegevust koordineerib direktor. (7) Klassijuhatajate kogu tegevust koordineerib õppejuht. (8) Klassijuhatajate kogu kokkusaamised toimuvad vähemalt üks kord õppeperioodi jooksul. (9) Klassijuhatajate kogus arutatakse läbi probleemsete õpilaste õppeedukus ja puudumisedhilinemised, vahetatakse kogemusi, planeeritakse klassidevahelisi ühistegevusi ning korraldatakse vajalikke koolitusi. (10) Klassijuhatajate kogu kokkusaamistele kaasatakse vajadusel ka teisi koolitöötajaid. 14. Õpetajate töö planeerimine (1) Õpetaja lähtub õppe planeerimisel ja tundide pidamisel gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sihiseadest ning õppeainele tervikuna seatud eesmärkidest ja õpitulemustest (riiklikus õppekavas määratud kursuste korral); kooli eripärast; konkreetses klassis või rühmas olevate õpilaste haridus- ja karjääriplaanidest; igapäevaelust. (2) Õpetajate tööd kontrollivad õppejuht ja direktor. 8

9 VIII PEATÜKK Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord 15. Õppekava arendamine ja muutmine (1) Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor. (2) Kooli õppekava koostamises osalevad ning selle uuendamiseks ja täiendamiseks võivad ettepanekuid teha kõik koolitöötajad, õpilased õpilasesinduse kaudu, õpilaste vanemad hoolekogu kaudu ning teiste huvigruppide esindajad. (3) Kooli õppekava uuendatakse ja täiendatakse pärast põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning gümnaasiumi riikliku õppekava uuendamist. (4) Ainekavade arendust juhivad õppesuundade juhid õppejuhi koordineerimisel. (5) Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. 9

10 Lisa 1. Kohustuslike ja suunakursuste kavad Asuvad kooli veebilehel 10

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukog

Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukog Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukogu on arvamuse õppekava kohta avaldanud 19. septembril

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Põhimäärus

Põhimäärus aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku

Rohkem

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) 31 lõike 2, tuleb gümnaasiumi õpilastel kooli lõpetamiseks sooritada koolieksam.

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ KINNITATUD Dir kk nr 1.2/4 07.09.2016 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄÄRTUSED, ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 3 1.1.

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...

Rohkem

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri 05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi Kooli) õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse

Rohkem

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr 425 30.08.2018 LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED... 3 2. ÜLDOSA... 4 2.1 Lähte Ühisgümnaasiumi gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid...

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi

Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi Viljandi Kesklinna kooli õppekava Viljandi 2016 1 Sisukord ÜLDSÄTTED... 4 KOOLI ERIPÄRA, VÄÄRTUSED NING KOOLI ÕPPE-JA KASVATUSEESMÄRGID... 4 ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED KOOLIASTMETI... 14 ÕPPEKORRALDUS...

Rohkem

MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS

MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. Reguleerimisala MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED LISA Maardu Linnavolikogu 29.aprill 2008 määrusele nr 162 Maardu Kunstide Kooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus)

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Microsoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL

Microsoft Word - TUGIMATERJAL_Karja_a_riteenuste_korraldus_yldhariduskoolis_RL Karjääriteenuste korraldus üldhariduskoolis Tugimaterjal Tallinn 2014 SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus Tugimaterjal on koostatud SA Innove poolt riikliku programmi Karjääriteenuste

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg

Rohkem

Microsoft Word - Surju Põhikooli kodukord

Microsoft Word - Surju Põhikooli kodukord Surju Põhikool Kodukord Alus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 Surju Põhikooli kodukord on kehtiv alates 19. jaanuar 2011 Kooskõlastatud: hoolekoguga õpilasesindusega õppenõukoguga Kinnitatud direktori

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve

Rohkem

Tartu 2016

Tartu 2016 Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Ilmatsalu Põhikooli

Ilmatsalu Põhikooli Kehtestatud direktori 12.01.2015 käskkirjaga nr. 1-4/26 Kooskõlastatud: hoolekogus 11.12.2014, protokoll nr 1-8/2; õppenõukogus 12.01.2015, protokoll nr 1-7/2; õpilasesinduses 15.01.2016, protokoll nr

Rohkem

Põlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks " Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS

Põlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 Põlva kooli arengukava aastateks  Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Põlva Vallavalitsuse 07.06.2017. a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks 2017 2020" Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2017 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED...

Rohkem

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ

Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõ Ainevaldkond Loodusained 1. Põhilool 1.1. Valdkonnapädevus Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Jõhvi Gümnaasiumi hoolekogu koosoleku PROTOKOLL nr mai 2013 Algus: Lõpp: Kohal: Külli Nõmmiste, Kalle Pirk, Eve Kottise, Janno Vool

Jõhvi Gümnaasiumi hoolekogu koosoleku PROTOKOLL nr mai 2013 Algus: Lõpp: Kohal: Külli Nõmmiste, Kalle Pirk, Eve Kottise, Janno Vool Jõhvi Gümnaasiumi hoolekogu koosoleku PROTOKOLL nr. 3 14. mai 2013 Algus: 18.00 Lõpp: 20.20 Kohal: Külli Nõmmiste, Kalle Pirk, Eve Kottise, Janno Vool, Raino Erlich, Tamara Põlevina, Kristelle Kaarmaa,

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA Sisukord 1. kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid... 4 1.1. Kooli eripära... 4 1.2 Põhihariduse eesmärgid... 5 1.3. Kooli väärtused...

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu

KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 27.09.2018 protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu 1. Õppekorralduseeskirja reguleerimisala 1.1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri

Rohkem

EMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019

EMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019 EMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 4 Kooli missioon, visioon ja väärtused 6 Emili kooli eripära 9 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 13 Õppekorraldus

Rohkem

Väärtusõpetus

Väärtusõpetus Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja

Rohkem

Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil

Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr 155 28. augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil 2015. Sisukord 1. Üldsätted... 2 2. Töökorraldus...

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )

(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus ) MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2 Narva Soldino Gümnaasiumi 2.c klassi võistkond osales edukalt Miksikese online võistluses Осенний Спринт 2017 ja saavutas 2. klasside arvestuses I. koha Miksikese õppekeskkond tänab 2.c klassi õpetajat!

Rohkem