EN
|
|
- Sirje Luht
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 ET ET ET
2 EUROOPA KOMISJON Brüssel KOM(2010) 461 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE MEREALASED TEADMISED 2020: mereandmed ja -vaatlus aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu huvides SEK(2010) 999 SEK(2010) 998 ET ET
3 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE MEREALASED TEADMISED 2020: mereandmed ja -vaatlus aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu huvides ET 2 ET
4 1. TAUSTTEAVE Teadmised on arvukate omavaheliste seostega maailmamajanduse jätkusuutliku kasvu mootor ja seepärast põhielement ka aruka majanduskasvu saavutamiseks Euroopa Liidus kooskõlas strateegiaga Europe Teadmiste suurendamine merede ja ookeanide kohta, mis katavad 71 % meie planeedi pinnast, on üks kolmest ELi integreeritud merenduspoliitika 2 valdkonnaülesest vahendist. Merealased teadmised võivad kaasa aidata veel kahe vahendi parem ruumiline planeerimine ja integreeritud mereseire väljatöötamisele. Ookeanisüsteemides edaspidi toimuvate muutuste ulatust, nende mõju inimtegevusele ja muutunud inimtegevuse mõju ookeanile ei saa prognoosida, mõistmata, kuidas kogu süsteem toimib praegu ja kuidas see toimis minevikus. Selleks et saavutada merevee hea keskkonnaseisund integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalase tugisamba, merestrateegia raamdirektiivi kohaselt, on vajalikud teadmised. Teadmised on põhikomponent ELi kavas integreerida mere- ja merendusuuringud, 3 samuti on need panus digitaalarengu tegevuskavasse 4. Merealaste teadmiste loomine algab merede ja ookeanide vaatlusest. Nende vaatluste andmed koondatakse, seejärel neid analüüsitakse, et luua teavet ja teadmisi. Seejärel on võimalik neid teadmisi kasutada aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks, mereökosüsteemi tervise hindamiseks või rannikualade kogukondade kaitseks. Käesolev teatis on suures osas seotud tööprotsessi esimese kahe etapiga andmete kogumine ja koondamine põhimõttel, et avalik teave on ennekõike üldine hüve, mida võivad kasutada arvukad sidusrühmad, kuid rakendused on spetsialiseeritumad ja neid on võimalik kasutada kas turu või konkreetse eesmärgiga poliitiliste algatuste kaudu. Andmete kogumise eest vastutavad subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt enamasti liikmesriigid. ELi osalus võib tulla kasuks andmete koondamise etapis, kuna on vaja tagada piiriülene ja eri kasutajaskondade vaheline ühtsus. Nõukogu soovitas oma 16. novembri aasta järeldustes 5 komisjonil teha ettepanekuid teadusandmete kasutamise parandamiseks. Käesolev teatis on vastuseks nimetatud soovitusele ning selles visandatakse merega seotud andmete kooskõlastatuma kogumise ja koondamise võimalused ning kirjeldatakse tegevuskava, mille abil ELi eri poliitikameetmete panus üldisesse mosaiiki aitab saavutada kõnealust eesmärki Euroopa aastal Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, , KOM(2010) Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika, Brüssel, KOM(2007) 575 lõplik. KOM(2008) 534 (lõplik) Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia Euroopa teadusruumi ühtne raamistik ookeanide ja merede säästva kasutamise toetuseks. Euroopa digitaalarengu tegevuskava, KOM(2010) 245. Nõukogu järeldused integreeritud merenduspoliitika kohta, üldasjade nõukogu koosolek Brüsselis, 16. november ET 3 ET
5 2. PRAEGUSED ÜLESANDED Enamik mereandmetest, mida avalik-õiguslikud asutused ELi liikmesriikides eraldi või ühiselt koguvad, kulutades selleks igal aastal üle ühe miljardi euro, 6 kogutakse praegu enamasti konkreetset eesmärki näiteks mere elusressursside kasutamine, ohutu meresõidu tagamine, määruste järgimise jälgimine või teadusliku hüpoteesi kontrollimine silmas pidades. Aga nagu avalik arutelu on kinnitanud, 7 kerkib hulk takistusi nende ette, kes kõnealuseid andmeid töötlevad või rakendavad. Kasutajad ütlevad, et on raske aru saada, millised andmed on juba olemas. Vahel kohaldatakse juurdepääsupiiranguid, kasutamis- ja taaskasutamispiiranguid. Takistuseks on ka ebaühtlased standardid, formaadid ja nomenklatuur, puuduv teave täpsuse ja õigsuse kohta, mõnede teenusepakkujate hinnapoliitika ning ebapiisav ajaline või ruumiline täpsus. Seetõttu läheb kaduma võimalus luua olemasolevate andmete põhjal uusi uuenduslikke tooteid ja teenuseid EESMÄRGID Käesolevas teatises püstitatakse mereteadmiste parandamiseks kolm eesmärki. 1. Hoida kokku mereandmete kasutajate tegevuskulusid ja aega ning sellega: aidata eraettevõtjatel konkureerida maailmamajanduses ja olla jätkusuutlik; parandada avaliku sektori otsuste tegemise kvaliteeti kõigil tasanditel; tõhustada merealaseid teadusuuringuid; 2. Suurendada konkurentsi ja innovatsiooni mereandmete kasutajate ja taaskasutajate seas, võimaldades laialdasema juurdepääsu kontrollitud kvaliteediga, kiiresti kättesaadavatele ühtsetele mereandmetele. 3. Vähendada ebakindlust merede ja ookeanidega seotud teadmistes, luues sellega tugevama aluse tulevaste muutuste juhtimiseks. Need eesmärgid aitavad otseselt kaasa mõne Europe 2020 strateegia raames väljakuulutatud juhtalgatuse elluviimisele, nagu Innovatiivne liit, Ressursitõhus Euroopa ja Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika. Tagasihoidliku hinnangu kohaselt ulatub praeguse killustatud merevaatlussüsteemi asemel integreeritud võrgu loomisest saadav kasu Kalkulatsioon põhineb käesoleva teatise mõjuhinnangul. Komisjoni talituste töödokument Merendusandmete infrastruktuuri käsitleva avaliku arutelu tulemused, , (SEK(2010) 73 (lõplik). Näiteks geneetilise informatsiooni hankimisel uute meditsiinitoodete või tööstusprotsesside arendamiseks võiksid paremad teadmised merepõhja elupaikade kohta palju kasu tuua. ET 4 ET
6 miljoni euroni aastas 9. Lisaks parandab mereandmete ratsionaalsem kasutamine praeguste kasutajate töö tõhusust ning avab uued innovatsiooni ja majanduskasvu võimalused. 4. ELI VAHENDITE EDASIARENDAMINE Liikmesriigid koguvad juba praegu palju andmeid ning on mõnel juhul kohustatud seda tegema. Lisaks võimaldavad mitmesugused ELi vahendid ja tegevus edendada ELi ühtse mere- ja vaatlusandmete kogu kättesaadavust. See tegevus hõlmab mõlemat, nii kohustusi kui ka vajalikke meetmeid. Vahe nende kahe vahel ei ole alati selge, kuid üldiselt on kohustused need, kus liikmesriigid on ELi õigusaktidega kohustatud andmeid koguma, koondama või tagama andmetele juurdepääsu, vajalikud meetmed aga need, millele EL annab mõningast toetust Euroopa Liidu direktiivid Merestrateegia raamdirektiivi 10 kohaselt on liikmesriigid kohustatud looma ja rakendama koordineeritud seireprogramme oma mereakvatooriumi keskkonnaseisundi pidevaks hindamiseks. Merebasseini ja üle-euroopaliste mereandmete kokkupanek nõuab nii piiri- kui ka valdkonnaülest koostööd. Kogemused on näidanud, et valdkondade ja liikmesriikide vaheline andmete jagamine ei laabu praegu veel ühtlaselt, asjakohaselt, tõhusalt ega kiiresti. Kui Euroopa Liit ei pane selles valdkonnas õlga alla, siis seda tõenäoliselt ei juhtugi. INSPIRE direktiivi 11 kohaselt on liikmesriigid kohustatud võtma meetmed andmekogumite ja -teenuste jagamiseks valitsus- ja muude riiklike haldusorganite vahel, ning keskkonnateabe direktiivi 12 kohaselt on nad kohustatud andmeid väljastama, kui seda soovitakse. Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiiviga 13 lihtsustatakse avalike andmete taaskasutamist: luuakse ühine seadusandlik raamistik, millega reguleeritakse, kuidas avalik-õiguslikud asutused peaksid oma teabe taaskasutamiseks kättesaadavaks tegema, et kõrvaldada sellised tõkked nagu diskrimineerimine, turumonopol ja läbipaistvuse puudumine. Nendes direktiivides sätestatakse vajalik õiguslik alus mereandmete kasutamiseks, INSPIRE puhul ühiste standardite jaoks. Kuid üksnes sellest ei piisa. Need ei pruugi kehtida asutuste kohta, kes ei osuta avalikke teenuseid, kuid kellel on palju mereandmeid, nt teadus- ja akadeemilised asutused, samuti ei ole need direktiivid ülimuslikud õiguste suhtes. Need ei käsitle ka peaaegureaalajas toimuvaid vaatlusi ega vanu andmearhiive Mõjuhinnangu kohaselt läheb umbes 100 miljonit eurot teadusele, 56 miljonit eurot avalikõiguslikele asutustele ja 150 miljonit eurot erasektorile. Direktiiv 2008/56/EÜ Direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE). Direktiiv 2003/4/EÜ Direktiiv 2003/98/EÜ. ET 5 ET
7 Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise direktiivi 14 läbivaatamise käigus andsid geograafilise ja meteoroloogilise teabe sektori kasutajad märku kõrgetest hindadest, geograafilise ja meteoroloogilise sektori kasutajad piiravatest litsentseerimistingimustest kui takistustest, mis ei lase avalikku teavet täies mahus taaskasutada. ELi raamprogrammi mereuuringu projektide uutele andmetele ligipääs tuleb kohustuslikus korras tagada üksnes ELi institutsioonidele ja asutustele, kes kavatsevad kasutada neid andmeid keskkonnapoliitika arendamiseks, rakendamiseks ja kontrolliks Kalandusandmete kogumise raamistik aastal vastu võetud uue andmekogumisraamistikuga 15 kohustatakse liikmesriike koguma, haldama ja esitama kvaliteetseid kalandusandmeid teadusliku nõustamise eesmärgil, peamiselt asjakohaste otsuste vastuvõtmiseks kalandussektoris. Seda tehakse mitmeaastaste riiklike programmide raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Selle uue andmekogumisraamistikuga kohustatakse liikmesriike võimaldama juurdepääsu neile andmetele kalavarude majandamise nõustamise eesmärgil, teaduslikes väljaannetes avaldamiseks, avaliku arutelu huvides ja sidusrühmade osalemiseks poliitika kujundamisel. Igal muul juhul eeldab andmetele ligipääs, nende koondamine merebasseini tasandil ja koondandmete taaskasutamine kõigi asjaomaste andmeomanike nõusolekut Ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) algatus GMES on ulatuslik programm, mis hõlmab nii maad, atmosfääri kui ka merekeskkonda. Selle eesmärk on osutada keskkonna ja turvalisuse valdkonna teenuseid, keskendudes enamasti satelliitide kaudu andmete hankimisele ja neil andmetel põhinevatele toodetele. GMESi võimalusi mereseire põhiteenuste osutamiseks katsetatakse praegu projekti MyOcean abil. Tooteid on võimalik kasutada mis tahes eesmärgil, sh ärilisel (järgmise etapi teenused), kuid välistatud on kontrollimatu levitamine (nt ringhäälingu või interneti kaudu ) Ühine keskkonnateabe süsteem (SEIS) ja WISE-Marine Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) toetusel loodud ühise keskkonnateabe süsteemi (SEIS) 16 eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada nende andmete ja teabe kättesaadavust, vahetamist ja kasutamist, mida on vaja selleks, et välja töötada ja rakendada keskkonnapoliitika, mille kohaselt praegused enamasti tsentraliseeritud aruandlussüsteemid vahetatakse järk-järgult välja süsteemidega, mis põhinevad ligipääsetavusel, jagamisel ja koostalitlusvõimel Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine Direktiivi 2003/98/EÜ läbivaatamine, Brüssel, , KOM(2009) 212 (lõplik). Nõukogu 25. veebruari aasta määrus (EÜ) nr 199/2008. Ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) väljakujundamine, KOM(2008) 46 (lõplik), Brüssel, 1. veebruar ET 6 ET
8 WISE-Marine on SEISi merekeskkonna komponent, mille eesmärk on täita merestrateegia raamdirektiivist 2008/56/EÜ tulenevaid aruandekohustuse rakendamise nõudeid ning anda Euroopa üldsusele teavet merestrateegiate rakendamise kohta. Sellest saab Euroopa praeguse veeteabesüsteemi (WISE) laiendus, mis hõlmab rannikulähedased veed ja merekeskkonna Esialgne Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (ur-emodnet) Merenduspoliitika ettevalmistava meetme raames rahastatav ur-emodnet 17 on EMODnet'i 18 prototüüp, mis iseenesest peaks olema kasulik merega seotud erialade töötajatele, kuid mis on eelkõige mõeldud süsteemi testimiseks ja tagasiside saamiseks. Temaatilised rühmad 19 koondavad eri allikate olemasolevaid andmeid, mõõdavad nende kvaliteeti, tagavad, et andmed on täielikud ja neil on tunnused (metaandmed) nagu aeg ja mõõtmiskoht, ning teevad need kättesaadavaks temaatiliste portaalide kaudu. Paljud analüüsid ja tehnoloogiad, mida need rühmad kasutavad, on välja töötatud ELi uurimisprogrammide raames 20. Seni koondatud teemad on kokku võetud 1. tabelis. Nende koostalitusvõimet on suurendatud identsete standarditega ja iga kuue kuu tagant toimuvate koordineerimiskoosolekutega. Andmekihid, mis on loodud ur-emodnet'i abil, on piiranguteta kättesaadavad. Tulemuste esialgne hindamine kavatsetakse läbi viia aastal ja lõpphindamine aastal, selle põhjal võetakse edasised meetmed. Praegune ur-emodnet ei suuda siiski hankida piisavat teavet täielikuks hindamiseks aastal. Valim on liiga väike. Vaadeldavate parameetrite ja merebasseinide arv on väiksem kui oleks vaja mere ja merendusega seotud üldsuse vajaduste rahuldamiseks. Liigitustäpsus ei ole piisav. Oleks liiga suur hüpe ja liiga riskantne samm minna ettevalmistavatel meetmetel põhinevalt ur- EMODnet'ilt otse üle täielikule EMODneti süsteemile sellises mahus, mis on praeguse hinnangu kohaselt vajalik 21. Integreeritud merenduspoliitika edasiarendamise rahastamiseks ajavahemikul tehakse ettepanek vastu võtta määrus. EMODnet'i täiustamine on üks neist meetmetest, mida kõnealuse määruse raames rahastatakse EL ja riiklikud bürood Lisaks Euroopa Keskkonnaagentuuri meetmetele on Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja Euroopa Meresõiduohutuse Amet volitatud abistama Euroopa Komisjoni ja liikmesriike asjakohaste ELi õigusaktide Rahastamismehhanism, mis on välja töötatud selleks, et ette valmistada ettepanekuid tulevaste meetmete vastuvõtmiseks. Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk Temaatilised rühmad on laborite konsortsiumid, mis on võtnud vastutuse teatavat tüüpi andmete koondamise eest ja teevad need andmed kättesaadavaks ühtsete portaalide kaudu. Praegu on neid rühmi neli: hüdrograafia/batümeetria, geoloogia, bioloogia ja keemia (vt 1. tabel). Üks rühm füüsikaliste andmete jaoks on loomisel. Otsus 1982/2006/EÜ teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kohta on viimane programmide hulgas, millega rahastatakse mereandmete tootmist ja kasutamist. EMODnet süsteemi mõjuhinnang. ET 7 ET
9 kohaldamisel. Nad koguvad oma töö käigus asjakohaseid andmeid, 22 millel võiks olla laiem kasutusala muude eesmärkide jaoks. Asjakohaste konfidentsiaalsusnõuete järgimise korral oleks võimalik neid andmeid sobival koondatud kujul ka laiemalt levitada. Suur hulk liikmesriikide ametiasutusi juba tegeleb andmete kogumisega Rannikualade andmed Rannikualade ametiasutustel on vaja koguda, kasutada ja jagada teavet, et toetada otsuste tegemist ja avalikkuse kaasamist. Rannikuala teabesüsteemide raamistik on esitatud ELi rannikualade integreeritud haldamise soovituses 23. Eurostat on rannikualasid määratlenud kui standardseid statistilisi piirkondi (NUTS tasand), mille elanikkonnast vähemalt 50 % elab kuni 50 km kaugusel rannikust 25. Nende hulgas on 446 piirkonda, millest 372 asub rannikul. Enamiku kõnealuste piirkondade sotsiaal-majanduslikud parameetrid nagu rahvaarvu näitajad või SKT on Eurostati veebilehel vabalt saadaval. Mõne riigi nagu Poola, Rootsi, Ühendkuningriigi vastavad piirkonnad on nii suured, et hõlmavad ka kaugel sisemaal elavat elanikkonda, seetõttu ei saa välja tuua erilisi tunnuseid, mis iseloomustavad rannikukogukondi. Üksikasjalikumate andmete kogumise katsed ei ole õnnestunud mõnede riiklike statistikaametite kehtestatud takistavate tasude tõttu, kuna mõnedel riiklikel statistikaametitel ei ole süstemaatilist andmetaotluste läbivaatamise korda ja sellepärast ei saa nad konfidentsiaalsusnõuete tõttu andmeid esitada piirkondade kohta, kus on teatavas sektoris ainult üks või kaks ettevõtet. Majandusandmeid sissetulek, kulud, tööhõive kalanduse, vesiviljeluse ja kalatöötlemise kohta kogutakse samuti andmekogumisraamistiku osana. Euroopa kalalaevastiku majandusandmed võetakse iga-aastases majandusaruandes 26 kokku riiklikul tasandil ning järjest rohkem merebasseini tasandil 27. Suur hulk piirkondlikke ametiasutusi ehitab praegu rannikualade teabesüsteeme, et juhtida ja kavandada meetmeid. INSPIRE direktiivi ja erinevate Interregi 28 projektide tulemusena on kõnealused süsteemid hakanud teataval määral koos toimima Näiteks õlireostuse, laevaliikluse ja kalapüügi kohta. 2002/413/EÜ. Statistiliste piirkondade kirjeldust vaata Hamburg lisati nimekirja, ehkki ei vasta nimetatud tingimustele. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aasta majandusaruanne Euroopa kalalaevastiku kohta, eurot, ISBN Merebassein on meri, kus toimub kalapüük. See ei ole alati see, mille kaldal kala lossitakse või kus asub asjaomaste laevade kodusadam. Ühenduse algatus, mille eesmärk on stimuleerida piirkondadevahelist koostööd Euroopa Liidus. See algas aastal ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu (ERDF) fondist. ET 8 ET
10 Tabel 1. ELi algatuste panus mereandmete infrastruktuuri uurimisprojektidesse, riiklikud algatused ei ole hõlmatud. Samuti ei ole hõlmatud kohustused, nagu INSPIRE. Tabel hõlmab üksnes vajalikke meetmeid, mida osaliselt rahastatakse ELi eelarvest. Parameetrid Kogumine Koondamine Rakendamine Batümeetia ur-emodnet WISE-Marine Geoloogiavaldkond ur-emodnet Füüsika GMES (kosmos) GMES (v.a kalda lähedal), ur- EMODnet 29 GMES Kalandus (sh kalamajandus) Andmekogumisraami stik 15 Teadusuuringute Ühiskeskus (ja muud kasutajad) ICES 30, STECF 31, GFCM 32, Keemia ur-emodnet WISE-Marine Bioloogia ur-emodnet, GMES 33 WISE-Marine Inimtegevus (muu kui ur-emodnet 37 WISE-Marine kalandus) 34 Rannikualade andmed Eurostat 4.8. Olemasolevate vahendite täiustamise ettepanekud Et täiustada eespool esitatud vahendite ja meetmete tõhusust, teeb komisjon järgmised ettepanekud. Komisjon võtab vajalikud meetmed, et tagada ELi toetatavate piirkondlike arenguprogrammide ning mere- ja merendusuuringute andmete parem kättesaadavus taaskasutamiseks. Komisjon uurib oma järelmeetmetes ELi soovitusele rannikualade integreeritud majandamiseks, 35 milliseid edasisi meetmeid on vaja võtta rannikualade teabesüsteemide edendamiseks. GMESi mereteenuste näitlikku esitamist toetatakse seitsmenda raamprogrammi kosmoseteema raames kuni aastani Kaalutakse võimalikke järelmeetmeid Ei hõlma mõõtmisi kosmosest, seega GMES ei varusta andmetega ur-emodnetti. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 33 alusel loodud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee. Vahemere üldine kalanduskomisjon. Klorofülli mõõtmised kosmosest fütoplanktoni asemel. Avamereenergeetika, mereteed, kruusa kaevandamine jne. PEGASO projektiga, mida toetatakse seitsmendast raamprogrammist, uuritakse vastavaid võimalusi. ET 9 ET
11 Komisjon hoolitseb lähiajal selle eest, et liikmesriigid jõustavad täielikult uued kalandusandmetele ligipääsu käsitlevad eeskirjad. Keskpikas ja pikas perspektiivis uuritakse, kuidas laiendada andmetele ligipääsu ulatust. Ressursside kasutamise optimeerimiseks ühendatakse merestrateegia raamdirektiivi rakendamise käigus WISE-Marine ja EMODnet. WISE-Marine peaks kava kohaselt valmis saama aasta keskel ning hakkab koguma ja visualiseerima liikmesriikide andmeid merekeskkonna ja inimtegevuse kohta. Samuti kui EMODnet tugineb WISE-Marine olemasolevale aruandlussüsteemile WISE, mida liikmesriigid juba kasutavad, et edastada oma hinnanguid veepoliitika raamdirektiivi kohaselt. Komisjon kavatseb käivitada uusi meetmepakette, et parandada andmetega kaetust, koondatud parameetrite täpsust ja ulatust 36,37. Komisjon tagab, et tema asutused edastavad andmeid regulaarselt. Samuti julgustab komisjon liikmesriike edastama andmeid, mis on kogutud konkreetsel eesmärgil, vajaduse korral koondades need ajas ja ruumis. Eurostat uurib rahvastikku ja piirkonda käsitlevaid üksikasjalikke parameetreid, et statistika jaoks paremini parametriseerida rannikuala mõju territoriaalsetes piirkondades. Seega edenevad Euroopa mereandmete süsteemi puuduste likvideerimise algatused mitut teed pidi. Nende algatuste peamised eesmärgid on sarnased, kuid mitte identsed. Sünergia loomiseks erinevate arengute vahel on vajalik edasine tegevus. Komisjon võtab vajalikud meetmed kõnealuste algatuste ühendamiseks, et tagada mereandmete sujuv ja tõrgeteta edastamine ja samal ajal vältida liiasust andmekogumisel. Töö hõlmab järgmist: tagada ühtsed standardid 38 ; viia andmepoliitika järk-järgult vastavusse. Ülim eesmärk on pakkuda ilma kasutuspiiranguteta vaba ligipääsu andmetele; Näiteks laiendada geoloogilist kaarti, hõlmates ka Vahemere ja Pürenee poolsaare äärse Atlandi ookeani ranniku, suurendada batümeetriliste mõõtmiste täpsust veerandilt minutilt vähemalt kümnendikminutini, edaspidi hõlmata ka pestitsiidid. Rahastatakse integreeritud merepoliitikat käsitleva kavandatava finantsmääruse kaudu. Kaasa arvatud nomenklatuur, formaadid ja ühikud. See tagab, et eri algatuste andmevoogusid saab võrrelda ja koondada. INSPIRE loob selleks põhiraamistiku. INSPIRE ise vastab täielikult rahvusvahelistele standarditele. ET 10 ET
12 tagada, et andmed, mis on koondatud selliste algatustega nagu EMODnet või andmekogumisraamistik, oleksid kooskõlas merestrateegia raamdirektiivis sätestatud nõuetega; konkreetne ur-emodnet meede aastal 2010, 37 et koguda kohapeal andmeid GMESi sisendiks, et valideerida GMESi modelleerimistulemused ja hõlmata rannikulähedased veed, 39 mida GMES veel ei hõlma; hinnata ajavahemikus , kui ur-emodnet'i ja GMESi prototüübi mereseire põhiteenuste tulemused on kättesaadavad, puudujääke seirevõrgustikus; alustada dialoogi partnerriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tagamaks, et ELi pingutused aitaksid kaasa ülemaailmse koostalitlusvõimelise merealaste teadmiste süsteemi loomisele. 5. TOIMIVA MEREANDMETE STRUKTUURI VÄLJAKUJUNDAMINE Eespool märgitud vahendid ja meetmed on küll kasulikud, kuid merealaste teadmiste integreerimiseks on vaja otsustavamat sammu. Liikmesriikide piire ületavate ühtsete mereandmete kogu vajab toimivat eesmärgistatud struktuuri. Selle lõplik kuju sõltub niisugustes projektides ja algatustes nagu ur-emodnet ja MyOcean saadud kogemustest. Igatahes on juba praegu õige aeg pöörata tähelepanu mõnele elemendile, mis tuleks kaasata. 1. Praegu kogutakse Euroopas mereandmeid konkreetse eesmärgiga, näiteks meresõiduohutuse või kalamajanduse tarbeks, kuid eesmärk on liikuda edasi sellise paradigma poole, kus algusest peale nähakse ette mitmeotstarbeline kasutamine. 2. Andmeid tuleks hallata allikatele võimalikult lähedal. Andmed peaksid olema akrediteeritud andmekeskustes nõuetekohase valve all. Igasugune andmetöötlus, mis hõlmab andmekaitse direktiivis 40 määratletud isikuandmeid, peab olema kooskõlas nimetatud direktiivi sätetega. 3. Euroopa mereandmete tõhus infrastruktuur peaks hõlmama mitut temaatilist koosterühma, 41 keda on volitatud andmeid koondama. Temaatiline koosterühm on organisatsioonide liit, kes koondab teatava Rannikulähedased veed on teaduslik termin, mida kasutatakse nende vete määratlemiseks, kus madala vee, keerulise rannikutopograafia ning tõusu- ja mõõnahoovuste tõttu on vaja palju üksikasjalikumat lähenemisviisi, kui on praegu GMES mereseire põhiteenustega ette nähtud. Direktiiv 95/46/EÜ. See hõlmab 1) ligipääsu kõigile töötlemata vaatlusandmetele, mida hoitakse teatavat liiki andmekeskustes, 2) andmekihtide koostamist ja levitamist, näidates ära vaatluse sageduse, andmete kvaliteedi, 3) sujuvaid andmekihte (ruudustik või polügoon) tervete merebasseinide kohta. ET 11 ET
13 konkreetse teema andmed, nt geoloogilised kihid või keemilised saasteained. 4. Selleks et saavutada merevaatlussüsteemide jätkusuutlik toimimine ja identifitseerida kriitilised puudused neis süsteemides, läheb vaja integreeritud vaatepunkti merebasseini tasandil. Abi oodatakse olemasolevatelt struktuuridelt, kellel on volitused tegutseda merebasseini tasandil, nt piirkondlikud merekonventsioonid, 42 piirkondlikud kalanduse nõuandekomisjonid ja EUROGOOS Üksikutel juhtudel võib olla asjakohane, et ELi toetus mere- ja vaatlusandmete infrastruktuurile hõlmab peale andmete koondamise ka nende analüüsi ja rakendamise, näiteks toetus merekeskkonna seisundi indikaatorite väljatöötamiseks. 6. Teadmiste struktuuri loomiseks on vaja otsustusprotsessi, mille kohaselt otsustada, milliseid andmeid koguda ja kuidas need kokku panna. Selleks on vaja ka sekretariaati, kes kogu protsessi haldaks. Sellise infrastruktuuri loomise eesmärgil teeb komisjon järgmise ettepaneku. Teadmiste eest ei pea vastutama valitsus üksinda. Euroopa ettevõtjad peavad eraldama piisavalt ressursse teadmiste piisavaks kaitsmiseks ja kui neil ei ole enam kaubanduslikku väärtust, tagama nende laiema levitamise. Komisjon soodustab riiklike andmekeskuste omavahelist suhtlemist, organiseerides regulaarseid arutelusid komisjoni merevaatlus- ja andmerühmadega ja merealaseid internetifoorumeid, et edendada andmete haldamise ja levitamise parimaid tavasid. Et tagada integreeritud arusaam seirevajadustest, uurib komisjon, kuidas võiks tööle hakata merebasseini kontrollpunkt, 44 luues selleks aastatel katseprojekte 37. Komisjon jätkab liikmesriikidelt, merebasseinide kontrollpunktidest ja oma ekspertidelt saadud nõuannete põhjal prioriteetide määratlemist andmete koondamiseks ur-emodnet'is, kuid töötab ajavahemikul välja ettepaneku alalisemaks juhtimiseks OSPAR, HELCOM, Barcelona konventsioon, Bukaresti konventsioon. EuroGOOS on riiklike agentuuride ja uurimisorganisatsioonide ühendus, mis tegeleb Euroopa tasandil praktiseeritava okeanograafiaga. Kontrollpunktid kontrollivad iseseisvalt iga temaatilise rühma andmekihte, tagavad eri rühmade andmete sobivuse ning määratlevad kohalike sidusrühmadega suhtlemise põhjal prioriteedid edasisteks vaatlusteks. Need kontrollpunktid peaksid tegutsema kõigi asjaomase merebasseini mereandmete kasutajate huvides ja hõlmama kõiki ELi algatusi, mis tegelevad mereandmetega: EMODnet, GMES, andmekogumisraamistik jne. ET 12 ET
14 Komisjon loob sekretariaadi prototüübi, 37 kelle ülesanne on hallata ur-emodnet'i protsessi: valmistada ette koosolekuid, hinnata temaatiliste koosterühmade ja merebasseini kontaktpunktide töö tulemusi, tagada, et peetakse kinni tähtaegadest ja valmistada ette tegevuse aastaaruanne. 6. PROTSESSI JUHTIMINE Mereandmete kogumise, koondamise ja rakendamise valdkonnas tegutsev sõltumatu eksperdirühm kontrollib, et mere- ja merevaatlusandmed oleksid paremini kättesaadavad. Kõnealuse rühma toetus on aidanud komisjonil valida temaatilisi prioriteete ja töömeetodeid. See rühm abistab ka ametlikus vahehindamises, mis algab aastal, aruanne esitatakse aasta alguses. Vahehindamine hõlmab kvantitatiivseid indikaatoreid, millega mõõdetakse, kuidas teadlased, ametiasutused ja ettevõtjad on kasutusele võtnud ur- EMODnet'i andmeid. Selles antakse hinnang käesolevas teatises esitatud eesmärkide täitmisel saavutatud edu kohta. Komisjon asutab ka liikmesriikide eksperdirühma, et tagada liikmesriikides käiva töö ühtsus. 7. AJAKAVA Käesolevas teatises esitatud ettepanekutega kirjeldatakse meetmeid, mis komisjon peab võtma ajavahemikul Nimetatud ajavahemiku lõpus tehakse uus mõjuhinnang, mille alusel võetakse edaspidised meetmed. Komisjon palub esitada arvamusi käesoleva kava kohta. ET 13 ET
Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemCODE2APC
EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Istungidokument 2009 C6-0261/2007 2005/0211(COD) 06/09/2007 Ühisseisukoht Nõukogu 23. juuli 2007 ühine seisukoht, mis on vastu võetud eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.5.2014 COM(2014) 265 final 2014/0138 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse triivvõrgupüük, muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98,
RohkemMicrosoft PowerPoint - GM_ettekanne
MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taas
27.6.2013 Euroopa Liidu Teataja L 175/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemSelgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on
Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemSlide 1
Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemCOM(2017)472/F1 - ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat
9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemSuunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET
Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4
RohkemEUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 30. mai 2012 (04.06) (OR. en) 8876/12 SOC 287 ENV 293 EDUC 93 RECH 119 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive,
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisu
C 355/16 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010 Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õigusel
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemKOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses
L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD) 2016/0362(COD) 2018/0060(COD) 2018/0063(COD) 9729/19
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K
Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 259 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING R
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.6.2012 COM(2012) 259 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ÜHTSE TURU PAREM JUHTIMINE ET ET
RohkemPowerPoint Presentation
Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik
RohkemEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke
15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemMicrosoft Word - f_cdr _bro_et.doc
EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Konsultatsioon Teie arvamus Euroopa 2020. aasta strateegia kohta Lõpparuanne Juuni 2010 EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Rue Belliard/Belliardstraat, 101_1040 Bruxelles/Brussel
RohkemEE acte(2)_ET+date et nr.doc
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17/08/2007 SG-Greffe (2007) D/205099 Sideamet Ädala 2 10614 Tallinn Eesti Kellele: hr Ando Rehemaa Faks: +372 693 1155 Lugupeetud hr Rehemaa Teema: Juhtum EE/2007/0666: Ringhäälingu
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuring
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.11.2011 KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014. 2020. aasta raamprogrammi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.3.2014 COM(2014) 186 final 2014/0108 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikukaitsevahendite kohta (EMPs kohaldatav tekst) {SWD(2014) 118 final} {SWD(2014)
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.8.2011 KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)
RohkemVeebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti
Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
Rohkem