Õppeasutus: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood: Direktori kk. nr 1.1-2/28... TAOTLUS ÕPPEKAVA REGISTREERIMISEKS Õppekavarühm Mat

Väljavõte

1 Õppeasutus: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Õppeasutuse kood: Direktori kk. nr 1.1-2/28... TAOTLUS ÕPPEKAVA REGISTREERIMISEKS Õppekavarühm Materjalitöötlus Õppekava (eesti k. ) TISLER (inglise k. ) JOINER Õppekeel: vene ja eesti keel Õppekava tase Maht õppenädalates (õn) kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele kutseõpe põhihariduse baasil X kutsekeskharidusõpe Kutseõpe keskhariduse baasil 120 õn Õppekava koostamise alus Tisleri õppekava koostamise aluseks on Tisleritööde riiklik õppekava, mis on kinnitanud Hariduse- ja Teadusministeeriumi määrusega nr jaanuar a. Õppekava koostamisel on kasutatud REKKis väljatöötatud materjale. Õppekava eesmärgid ja ülesanded: Õppekava õppeeesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks mööblitööstuse-ja puidutöötlemisettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi. 2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd, 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse-ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides, 4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi-ja töötulemuste saavutamisele, 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades, 6) töötab tervist ja keskkonda säästvalt, 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline, 8) oskab suhelda, analüüsida ja infot/teavet hankida, on valmis meeskonnatööks. Nõuded õpingute alustamiseks Tisleri õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud põhihariduse. Õppekava struktuur: Õppekava kogumaht 120 õppenädalat. 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika): majanduse ja ettevõtluse alused (1 õn), tööseadusandluse alused (1 õn), suhtlemine ja asjaajamise alused (1 õn), arvutiõpetus (2 õn), joonestamine (2 õn), erialane võõrkeel (2 õn), töökeskkonna ohutus (2 õn). interjööri ja mööbli ajalugu (2 õn), materjaliõpetus (3 õn), puidu käsitsitöötlemise tehnoloogia (3 õn), puidu käsitsitöötlemine (5 õn), puidu masintöötlemise tehnoloogia (3 õn), puidu masintöötlemine (5 õn), mööbli ja puittoodete viimistlemine (3 õn), mööbli ja puittoodete valmistamine (10 õn), praktika (23 õn). 2. Valikõpingute moodulid: puittrepid, kaldteed ja redelid (2 õn), CAD-joonestamine (2 õn), puidutöötlemise tehnoloogia cnc-pinkidel (1 õn), tehnoloogiaülesanded (1 õn), restaureerimise ja muinsuskaitse alused (1 õn). 3. Kutsehariduslik lõpueksam 5 õn 4. Üldharidusõpingud 40 õn: eesti keel (6 õn), vene keel (2 õn), kirjandus (3 õn), võõrkeel (5 õn), matemaatika (5 õn), füüsika (3 õn), keemia (2 õn), geograafia (1 õn), bioloogia (2 õn), ajalugu (3 õn), inimeseõpetus (2 õn), ühiskonnaõpetus (2 õn), muusika (1 õn), kunst (1 õn), kehaline kasvatus (3 õn).

2 Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavatud õppekavas esitatud õpitulemused, sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam ja sooritatud üldhariduslikud lõpueksamid - riigieksam: eesti keel; koolieksamid: matemaatika, vene keel ja kirjandus, võõrkeel ning õpilase valikul: füüsika, keemia, ajalugu, kehaline kasvatus. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja hinneteleht. Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele a.... /ees- ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse Kutsehariduse osakonna peaspetsialist

3 TISLER ÕPPEKAVA KUTSEKESKHARIDUSÕPE Jõhvi 2009

4 Õppeasutus IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Õppeasutuse kood Aadress Kutse 13, JÕHVI Telefon/Faks (33) / (33) e-post k-josakond@ivk.edu.ee Õppekavarühm Materjalitöötlus (puu, paber, plast) ISCED 97 liigituse järgi Õppekava TISLER nimetus eesti keeles JOINER nimetus inglise keeles Kutseõppe liik: kutsekeskharidusõpe Õppekava maht õppenädalates 120 Õppekeel vene ja eesti Kinnitan Arthur Seppern kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr 1.1-2/28 kuupäev pitsat Kooskõlastatud kooli õppenõukogu protokoll nr. 13, koosoleku protokolli nr, kuupäev kooli nõukogu protokoll nr /2, koosoleku protokolli nr, kuupäev Kontaktisik Aleksandr Litnjantšin nimi, allkiri... amet tel , ehitaja@ivk.edu.ee, faks kontaktandmed (telefon, e-post, faks) Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis... kuupäev Õppekava kood

5 SISUKORD 1. ÜLDOSA ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS ÕPPEKAVA STRUKTUUR HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS LÕPUEKSAM ÕPPEKAVA KOOSTAJAD ÜLD- JA PÕHIÕPINGUTE MOODULID MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED ARVUTIÕPETUS JOONESTAMINE ERIALANE VÕÕRKEEL TÖÖKESKKONNA OHUTUS INTERJÖÖRI JA MÖÖBLI AJALUGU MATERJALIÕPETUS PUIDU KÄSITÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA PUIDU KÄSITSITÖÖTLEMINE PUIDU MASINTÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA PUIDU MASINTÖÖTLEMINE MÖÖBLI JA PUITTOODETE VIIMISTLEMINE MÖÖBLI JA PUITTOODETE VALMISTAMINE PRAKTIKA VALIKÕPINGUD PUITREPID, KALDTEED JA REDELID CAD-JOONESTAMINE PUIDUTÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA CNC-PINKIDEL TEHNOLOOGIAÜLESANDED RESTAUREERIMISE JA MUINASKAITSE ALUSED ÜLDHARIDUSAINED... 61

6 6.1. EESTI KEEL РУССКИЙ ЯЗЫК ЛИТЕРАТУРА VÕÕRKEEL MATEMAATIKA FÜÜSIKA KEEMIA GEOGRAAFIA BIOLOOGIA AJALUGU INIMESEÕPETUS ÜHISKONNAÕPETUS MUUSIKA KUNST KEHALINE KASVATUS LISAD LISA 1 ÕPETAJAD LISA 2 ÕPPEBAAS LISA 3 REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND LISA 4 LÕPUEKSAMI JUHEND LISA 5 TÖÖALASE TEGEVUSE EELKOKKULEPE* LISA 6 PRAKTIKA ARUANNE LISA 7 PRAKTIKANDI ISELOOMUSTUS LISA 8 ÕPITULEMUSTE HINDAMINE

7 1. ÜLDOSA 1.1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS Õppekava koostamise aluseks on Tisleritööde riiklik õppekava, mis on kehtestatud haridusministri määrusega nr. 2, 05. jaanuaril aastal, ning põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava, mis määrab kohustuslike üldharidusainete sisu (VV määrus nr. 56, 25. jaanuar 2002) ja Tisler II kutsestandard (Metsanduse Kutsenõukogu 19/ ) 1.2. ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED Tisleri eriala õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes: 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab tervist ja keskkonda säästvalt; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) oskab suhelda, analüüsida ja infot/teavet hankida, on valmis meeskonnatööks NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS Tisleri erialal on õpingute alustamise nõudeks omandatud põhiharidus. Õppetöö toimub eesti või vene keeles. Kooli astumiseks tuleb vastuvõtukomisjonile esitada: isiklik avaldus; vanema või eestkostja kirjalik nõusolek kui õpilaskandidaat on alaealine; põhiharidust tõendava dokumendi original või selle kinnitatud koopia; isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass); perearsti poolt antud tervisetõend või selle koopia; 4 fotot suurusega 3x4. Vastuvõtul viib komisjon õpilaskandidaadiga läbi vestluse õpimotivatsiooni selgitamiseks Erivajadustega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon konsulteerides vastava ala asjatundjatega. Välismaalaste ja kodakonsuseta isikute õppimaasumine on reguleeritud Eesti Vabariigi Valitsuse õigusaktidega. 7

8 1.4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR Tisleri eriala koolituse maht on 120 õppenädalat. Sellest 45 õppenädalat on üld- ja põhiõpingud, 23 õppenädalat on praktika, 5 õppenädal on lõpueksam, 7 õppenädalat on valikõpingud ja 40 õppenädalat on üldharidusõpingud. Õppekava jaguneb õppeperioodideks koolis ja ettevõttes. Teoreetiline õpe toimub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppeklassides, praktika toimub õppetöökodades ja praktikaettevõtetes. Praktikaettevõtete nimekirja kinnitab kooli nõukogu enne õppeprotsessi algust. Õppeaasta on jaotatud semestriteks, semestri pikkus on 20 õppenädalat. Ühe õppenädala pikkus on 40 tundi, mis sisaldab nii teoreetilist, praktilist kui ka iseseisvat tööd. 8

9 Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud Maht (õn) 1. õppeaastal Maht (õn) 2. õppeaastal Maht (õn) 3. õppeaastal Kogumaht (õn) Auditoorne ja praktiline töö Jrk nr Moodulite/üldharidusainete nimetused I ÜLd- ja põhiõpingud Majanduse ja ettevõtluse alused Tööseadusandluse alused Suhtlemine ja asjaajamise alused Arvutiõpetus Joonestamine Erialane võõrkeel (inglise või saksa keel) Töö- ja keskkonna ohutus Interjööri ja mööbli ajalugu Materjaliõpetus Puidu käsitsitöötlemise tehnoloogia Puidu käsitsitöötlemise Puidu masintöötlemise tehnoloogia Puidu masintöötlemise Mööbli ja puittoodete viimistlemine Mööbli ja puittoodete valmistamine II Praktika II Lõpueksam IV Valikõpingud Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku 9

10 Maht (õn) 1. õppeaastal Maht (õn) 2. õppeaastal Maht (õn) 3. õppeaastal Auditoorne ja praktiline töö Kogumaht Jrk nr Moodulite/üldharidusainete nimetused (õn) 1 Puittrepid, kaldteed ja redelid CAD-joonestamine Puidutöötlemise tehnoloogia CNC-pinkidel Tehnoloogiaülesanded Restaureerimise ja muinsuskaitse alused V Üldharidusõpingud Eesti keel Vene keel Kirjandus 3 0,5 0,5 0,5 0, Võõrkeel 5 1,5 1,5 1,5 1, Matemaatika 5 1,5 1,5 1,5 1, Füüsika Keemia Geograafia Bioloogia Ajalugu 3 1,5 1,5 1,5 1,5 11. Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus Muusika Kunst Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku 10

11 Maht (õn) 1. õppeaastal Maht (õn) 2. õppeaastal Maht (õn) 3. õppeaastal Auditoorne ja praktiline töö Kogumaht Jrk nr Moodulite/üldharidusainete nimetused (õn) 15. Kehaline kasvatus Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku Auditoorne ja praktiline töö Praktika Kokku 11

12 1.1.2.Õppeprotsessi graafik nädalad SEPTEMBER OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER JAANUAR VEEBRUAR MÄRTS APRILL MAI JUUNI JUULI AUGUST TR-1vp K K K K K K K K K K K TR-2vp K K E V V V V V V V V V V V K K K K K K K K K TR-3vp V V V V V V K K E E V V V V V V LE K K K K K K K K K teoreetiline õppetöö (теоретическое обучение) E eksamid (экзаменационная сессия) K õppevaheaeg (каникулы) V välispraktika (практика на предприятии) LE lõpueksam (выпускной экзамен) 12

13 1.5. HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID Hindamise eesmärgid ja ülesanded Õpitulemuste hindamise eesmärgiks on anda teavet õpilase õpiedukusest motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima ja suunata õpilase enesehinnangu kujunemist. Teisalt on õpitulemuste hindamine aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel õppinud töötajaks. Hindamise ülesandeks toetada õpilase arengut oskustööliseks ja anda informatsiooni õpilase teadmistest ja oskustest õpilasele, õpetajatele, vanematele, tööandjatele. Hindamise ülesandeid ja eesmärke, hindamispõhimõtteid, hinde kujunemise aluseid ja nende rakendamist tutvustatakse kõigile õpilasetele ja hindamises osalejatele õpingute alguses. Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta õpetajatelt ja rühmajuhendajalt Hindamise põhimõtted Õpilase teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas fikseeritud õpitulemustele. Hindamisel võrreldakse õppija teadmisi ja oskusi nõutavate õpitulemustega ja nende põhjal määratletud hindamiskriteeriumitega. Õpitulemuste hindamine jaguneb: 1. Õpiprotsessi hindamine (protsessihinne ehk igapäevase õppetöö hindamine). Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse õpilase arengut ja nõutavaid õpitulemusi. Õpiprotsessi hindamise objektid ja meetodid valib õpetaja ning otsustab, kas ja kuidas protsessihindeid kasutatakse arvestuslikul hindamisel. Protsessihinnete alusel võib välja panna osa kokkuvõtvatest hinnetest. 2. Arvestuslik hindamine (eksami, arvestuse, praktilise töö, proovitöö hinne). Arvestuslikku hindamist kasutatakse mooduli teemade läbimise järel. 3. Kokkuvõttev hindamine (s. o. mooduli lõpphinne, õppeaine aastahinne, eksami ja aastahinde koondhinne, praktikal töökeskkonnas saadud hinnangute koondhinne). Kokkuvõttev hindamine toetub protsessi- ja arvestuslikele hinnetele. Kokkuvõtvad hinded kantakse õpilase õpinguraamatusse, grupipäevikusse ja õpilaskaardile. Kokkuvõttev hindamine on õpitulemuste saavutatusele hinnangu andmine mooduli läbimise järel. Hindamine kavandatakse mooduli/õppeaine ulatuses, selle vormid ja vahendid valivad mooduli/õppeaine õpetamisel osalevad õpetajad. Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks mooduli (või selle teema)/õppeaine alguses. Hinnatavate õppeülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik Hindamise kriteeriumid Hindamine toimub 5-palli süsteemis, kus 3, 4, 5 loetakse positiivseks tulemuseks ning hinded 1 ja 2 mitterahuldavaks tulemuseks ehk õppevõlgnevuseks. Erivajadustega õpilastele rakendatakse individuaalset hindamisnormi. Hindega "5" ehk "väga hea" - silmapaistev ja eriti põhjalik ainetundmine nii teoreetiliselt kui rakenduslikult, õpitu vaba ja loov kasutamisoskus, ulatuslik iseseisev töö, erialakirjanduse mitmekülgne tundmine; punktiarvestuses hinnatakse hindega "5", kui õpilane on saanud % maksimaalsest punktide arvust. Praktika: praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades tööde tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab huvi ja tahet õppida ning areneda; oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja teiste tööd; suhtub säästlikult materjalide kasutamisse; hoiab eeskujulikult korras tööriistad ja vahendid ning töökoha; järgib ohutus-ja töötervishoiunõudeid. 13

14 Hindega "4" ehk "hea" mooduli/õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine õppeprogrammi ja kohustusliku kirjanduse mahus koos õpitu hea praktilise kasutamise oskusega. Õpitulemused on üldiselt õppekava nõuetele vastavad, esineb väiksemaid eksimusi. punktiarvestuses hinnatakse hindega "4", kui õpilane on saanud 70-89% maksimaalsest punktide arvust. Praktika: praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on positiivne ja püüdlik; suudab peale juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist materjalide kasutamisel; hoiab korras töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu ja ohutusnõudeid Hindega "3" ehk "rahuldav" - õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende kasutamise oskus tüüpolukordades. Vastustes esineb puudusi ja vigu. Punktiarvestuses hinnatakse hindega "3", kui õpilane on saanud % maksimaalsest punktide arvust. Praktika: praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab aeglaselt ja töösse suhtumine on ükskõikne; vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö tulemusest kvaliteedist; esineb puudusi materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises ning korrashoius; täidab töötervishoiu ja ohutusnõudeid. Hindega "2" ehk "puudulik" - hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Punktiarvestuses hinnatakse hindega "2", kui õpilane on saanud % maksimaalsest punktide arvust. Praktika: praktiline töö on teostatud ebakvaliteetselt ja rikkudes tehnoloogilisi nõudeid; suhtub töötegemisse negatiivselt ja ükskõikselt; eirab tööjuhiseid ja ohutusnõudeid; hoolimatu suhtumine töövahenditesse, materjalidesse. Hindega "1" ehk nõrk - märgitakse nende õppurite teadmisi, kes kasutavad oma töös keelatud abivahendeid või loobuvad teadmiste kontrollist ja vastamisest mõjuva põhjuseta. Õpitulemused ei vasta õppekava nõuetele. Punktiarvestuses hinnatakse hindega "1", kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalsest punktide arvust. Käitumise hinne "2-5" kajastab õppetöösse, kaasõpilastesse ja õpetajatesse suhtumist ja õppekorralduseeskirja nõuete täitmist. Hoolsuse hinne "2-5" kajastab eelkõige praktika ülesannetesse suhtumist: töökust, töökultuuri, töösse suhtumist. Pikaajalise haiguse või mõne muu mõjuva põhjusega õppetööst (teooria, praktika) puudumise kohta antakse õppetöö tulemustele sõnaline hinnang "läbimata haiguse tõttu". Pikaajalisest puudumisest põhjustatud hindamata jäänud õpilasel on võimalus hinnet saada individuaalse kava põhjal. Individuaalse kava rakendamiseks on õpilane kohustatud esitama avalduse õppeosakonnale. Seejärel koostatakse talle koos õpetajatega direktori asetäitja poolt individuaalne graafik, millest ta on kohustatud kinni pidama, et õppetöö tulemuste hindamiseks. Praktika hindamisel võetakse aluseks: töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö korraldamise oskus) ja töösse suhtumine; materjalide tundmine ja valikuoskus; töövahendite ja -seadmete tundmine ja kasutamisoskus; tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine; õigete töövõtete valdamine; tööjooniste lugemise oskus; tööohutusnõuete järgimine; teostatud tööde kvaliteet; 14

15 töötervishoiu ja -ohutusnõuete järgimine viimistlustöödel; õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini; valmisolekut meeskonnatööks, initsiatiivi erialaste probleemide lahendamisel. Lõpueksami hindamine Lõpueksami hindamisel hinnatakse eraldi teoreetilise ja praktilise töö osa. Lõpueksami koondhinne kujuneb eksamikomisjoni konsensusliku otsuse alusel. 15

16 1.6. NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS Üldnõuded Õpilane on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus lõpetanud, kui ta on täitnud õppekava kohustusliku osa täies mahus, sealhulgas sooritanud: kutseharidusliku lõpueksami tisleri erialal; on saanud positiivsed kokkuvõtvad hinded kõikides moodulites; Õpilasele väljastatakse lõputunnistus kutsekeskharidus põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta. Kui õpilane ei ole täitnud õppekava täies mahus, väljastatakse talle tõend koolis õppimise kohta. Tõendile märgitakse läbitud kutsehariduslike õppeainete maht ja hinded. 16

17 1.7. LÕPUEKSAM Kooli lõpueksamitele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitmine. Direktor kinnitab: lõpueksamite läbiviimise tähtajad lõpueksamite vastuvõtu komisjoni(d) Lõpueksamite tulemusi hindab komisjon sõnaliselt ja numbriliselt. Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi seletuskiri) ja praktilisest tööst SELETUSKIRI. Koostada ja nõuetekohaselt vormistada mööblieseme või puittoote (edaspidi valmistatav toode) valmistamiseks vajalik dokumentatsioon (seletuskiri), mis sisaldab järgnevat andmestikku: 1) sissejuhatus, milles kirjeldatakse ülesande valikut; 2) materjalide valiku põhjendus ja materjalikulu arvutused, sh toote omahinna kujunemise kirjeldus (plaatmaterjalide korral ka juurdelõikuskaardid); 3) toote detailide valmistamise tehnoloogilise järjekorra, seadmete ja lõikeinstrumentide valiku kirjeldus ja põhjendus; 4) tehnoloogiakaardid; 5) protsessi tööohutusnõuete kirjeldus vähemalt kahel kutseõpetaja poolt etteantud seadmel; 6) valmistatava toote graafiline lahendus (esitatakse valmistatava toote kolmvaade; vajalikud lõiked ja sõlmede lahendused; detailide joonised ja tükitabelid); 7) kokkuvõte tööst, mis sisaldab eneseanalüüsi; 8) kasutatud kirjanduse loetelu PRAKTILINE TÖÖ. Lähtuvalt tööülesandest ja seletuskirjas esitatud andmestikust valmistada ja viimistleda iseseisvalt kvaliteedinõuetele vastavalt mööbliese või puittoode, mis sisaldab õpilase loomingut toote kavandamisel ning tehnoloogiliste lahenduste leidmisel ja rahuldab järgmisi tingimusi: 1) sisaldab vähemalt kolme erinevat (tapp)seotist; 2) on valmistatud soovitavalt täispuidust (puitplaatmaterjali kasutamisel peab valmistatav toode sisaldama täispuidust elemente (uks, sahtel vms)); 3) valmistatud toode on viimistletud (puitplaatmaterjalist detailid on eelnevalt pealistatud kunst- või naturaalspooniga) kvaliteedinõuetele vastavalt. Hindamine Lõputöö seletuskirja ja praktilise töö osa hindab vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Komisjoni liikmed teevad otsuse ja kannavad oma kirjaliku hinnangu ja hinde hindamislehele. Lõputöö seletuskirja ja praktilise töö hinne kujuneb komisjoni liikmete hinnangute konsensuslikul alusel. Lõputöö koondhinne kujuneb: - 40% ulatuses töö kirjaliku osa hindest; - 60% ulatuses praktilise töö hindest. 17

18 1.8. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD 1. Aleksanr Litnjantšin 2. Allan Aav 3. Endel Toome 18

19 ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED 19

20 2. ÜLD- JA PÕHIÕPINGUTE MOODULID 2.1. MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 1õn (1T/ ) Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: Omandab ettekujutuse majandusest, ettevõtluse alustest ja arengusuundadest ühtses Euroopa Liidu majandusruumis. saab ülevaate majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete olemusest, sisust ja ISOstandartidest. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu 1.3. MAJANDUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti arengusuunad ühtses Euroopa Liidu majandusruumis. Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tööturg, tööpuudus. Pank ja pangateenused ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive. Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik. Ettevõtte finantseerimine. Aruandlus. Väikeettevõtte äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; turumajanduse põhikomponente ja ettevõtluse aluseid; ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid; ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust; äriplaani koostamise põhimõtteid; FIE-na tegutsemise reegleid; ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; ISO-standarditele baseeruva ettevõtte juhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid. oskab: hinnata enda valikuid majandusotsustena; seostada nõudlust ja pakkumist igapäevaelus toimuvaga; hinnata enda valikuid ettevõtjana või palgatöötajana; leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks; leida enda vajadustele vastavad pangateenused ja investeerimisvõimalused Hindamine Mooduli hindamise jooksul toimub: protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused, audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, 20

21 proovitöö jne) ja kirjutab valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult edastada. moodulite teemade õppesisu omandamise kontroll kirjaliku arvestusliku tööga alljärgnevatel teemadel: - majanduses ja ettevõtluses kasutatavate mõistete ja ettevõtjana tegutsemise põhimõtete tundmise kontroll; - teadmiste kontrollettevõtte äriplaani koostamise põhimõtete kohta. Protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel pannakse välja mooduli konsensuslik hinne. 21

22 2.2. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED 1õn (1T/ ) Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: omandab ettekujutuse töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest; mõistab oma vastutust, õigusi ja kohustusi töösuhetes. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu 1.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev. Ametijuhend. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud tingimused. Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatumine ja muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja kehtetuks tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötüli liigid. Streik ja töösulg. Seaduslikust streigist osavõtjate tööalased õigused TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus. Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hüvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem. Materiaalne vastutus tööõigussuhetes. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks; töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi; töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; palga ja puhkuse arvestamise aluseid; töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust; oskab: kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Mooduli hindamise jooksul toimub: 22

23 protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused, audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult edastada. moodulite teemade õppesisu omandamise kontroll kirjaliku arvestusliku tööga alljärgneval teemal: - õppesisuga määratud õpitulemuste saavutatuste kontroll töösuhteid reguleerivate õigusaktide tundmise kohta ulatuses, mis on vajalik tööle asumiseks. Protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel pannakse välja mooduli konsensuslik hinne. 23

24 2.3. SUHTLEMINE JA ASJAAJAMISE ALUSED 1õn (1T/ ) Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: omandab ettekujutuse suhtlemise olemusest ja viisidest; õpib valima sobivat suhtlemisviisi ja suudab kontrollida oma käitumist; õpib vältima stressi ja saab ülevaate stressiga toimetuleku võimalustest. omandab enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu 1.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga AMETIKIRJADE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni süstematiseerimine, töötlemine ja säilitamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal; õppe- ja teatmekirjanduse kasutamine Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas; võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab tõepäraselt ennast hinnata; dokumendi koostamis- ja vorminõudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur). oskab: käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada; käsutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefonisuhtluse põhinõudeid; tähelepanelikult kuulata; kasutada sõna suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt; 24

25 teha parandusettepanekuid; süstematiseerida, töödelda ja säilitada internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni; koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; käsutada õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Mooduli hindamise jooksul toimub: protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused, audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult edastada. moodulite teemade õppesisu omandamise kontroll kirjaliku arvestusliku tööga alljärgnevatel teemadel: - suhtlemise olemus, meeskonnatöö iseärasuste ja tähtsuse tundmine ja mõistmise kontroll. - võimaluste tundmise kontroll tööpinge ja stressi maandamiseks; - enamkasutatavate ametkirjade vormistamisoskuse kontroll. Protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel pannakse välja mooduli konsensuslik hinne. 25

26 2.4. ARVUTIÕPETUS 2õn (2T) Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: omandab oskused teksti- ja tabelitöötlustarkvara kasutamiseks. õpib tundma teksti- ja tabelitöötluse põhioperatsioone, mis on seotud teksti või tabeli loomise, kujundamise ja vormistamisega; Nõuded mooduli alustamiseks On omandanud arvutikasutamise oskused algtasemel. Õppesisu 1.1. TEKSTITÖÖTLUS. Dokumendi avamine, muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi loomine ja salvestamine. Abiteabe kasutamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi vaadete kasutamine. Tööriistariba muutmine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks. Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise põhivõtted. Teksti vormindamine. Tabulatsiooni positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja leheküljed. Päise ja jaluse lisamine. Õigekiri ja selle kontroll. Lehekülje vorming. Pildi ja objekti lisamine dokumendile. Printimine. Hulgipostitus. Dokumendi trükkimine. e-kirja koostamine ja saatmine. Interneti kasutusvõimalused, infootsing Internetist TABELITÖÖTLUS. Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine. Abiteabe kasutamine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine. Andmete sh valemite sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. Õigekirja kontrolli kasutamine. Dokumendi häälestus. Päise ja jaluse lisamine. Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse. Dokumendi printimine INFOOTSINGUD. Internetist erialast informatsiooni otsimine, selle töötlemine ja salvestamine. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; interneti olemust ja selles peituvaid ohte; e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata; teksti- ja tabelitöötluse põhinõudeid; infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid. oskab: käivitada arvutit, Windows'i programme ja tegutseda dialoogiaknas; luua, avada, muuta, salvestada ja trükkida dokumenti ja tabelit; 26

27 koostada ja vormistada arvutil avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja; käsutada enamkasutatavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid; lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme; otsida veebist erialast informatsiooni, seda töödelda ja salvestada; käsutada õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Mooduli hindamise jooksul toimub: protsessihindamine - õpetaja valib hinnatavad õpiobjektid (kirjalikud tööd, suulised esitused, audio-, video- või graafilised esitlused, õpimapi koostamine, projektitöö, proovitöö jne) ja kirjutab valiku lahti ainekavas. Hindamisel arvestatakse õppija oskust oma teadmisi suuliselt ja kirjalikult edastada. moodulite teemade õppesisu omandamise kontroll kirjaliku arvestusliku tööga alljärgnevatel teemadel: - avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja vormistamise oskuse kontroll arvutil ja paberkandjal; - erialase teabe hankimise oskuse kontroll interneti vahendusel; - materjalikulu arvutusi sisaldava tabeli koostamise oskuse kontroll. Protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel pannakse välja mooduli konsensuslik hinne. 27

28 2.5. JOONESTAMINE 2õn (2T/) Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab algteadmised joonestamisest ja joonise vormistamise nõuetest; omandab tööjooniste ja skeemide lugemisoskuse ning eskiisjooniste koostamise oskuse. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu 1.1. JOONESTAMISE ALUSED. Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid. Formaadid, mõõtkavad. Joonise vormistamise nõuded. Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvühendid. Projektsiooni mõiste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja kolmvaade. Lõiked: ristlõiked, kohtlõiked, liht- ja liitlõiked. Kujutised ja nende liigid. Joonise mõõtmestamine. Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine ristisomeetrias ERIALANE JOONESTAMINE. Jooniste klassifikatsioon. Nõuded eskiisjoonisele. Eskiisi, koostejoonise, tükitabeli mõiste. Eskiis ja joonis, nende erinevus. Kujutiste vabakäeline skitseerimine aksonomeetrias. Eskiisi järgi tööjooniste koostamine. Tehnilises dokumentatsioonis kasutatavad tingmärgid, leppemärgid, lihtsustused. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: jooniste koostamisel käsutatavaid standardeid; jooniste vormistamise nõudeid (formaadid, mõõtkavad, joonte liigid jms); jooniste mõõtmestamise nõudeid; üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel; lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid; koostejoonistel kasutatavaid tingmärke, lihtsustusi; oskab: skitseerida vabakäelisi kujutisi aksonomeetrias; joonestada detaili kaks- ja kolmvaadet; kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke; teha vahet joonisel oluliste ja mitteoluliste mõõtmete vahel; visandada eskiise ja neid mõõtmestada; lugeda koostejooniseid ja skeeme; koostada detaili eskiisi ja visandada eseme tööjoonist; koostada tükitabeleid koostejooniste järgi; arvutada joonisel esitatud andmete põhjal materjalide kulu ja mahtu; kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Hinnatakse: Mööblidetaili eskiisjoonise koostamist ja vormistamiseoskust; Detaili kaks ja kolmvaate ja lõigete joonestamise oskust; Koostejooniselt mõõtmete leidmise ja koostejooniste järgi tükitabelite koostamise oskust. 28

29 Õpitulemusi hinnatakse õpilase kirjalike ja praktiliste tegevuste alusel. Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust ja praktilise töö teostust. Protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel pannakse välja mooduli konsensuslik hinne. 29

30 2.6. ERIALANE VÕÕRKEEL 2 õn (2T) Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: omandab tisleri erialaga seotud võõrkeelse sõnavara, mõisted ja terminid ning erialaste tekstide mõistmiseks vajalike teabeallikate kasutamise oskuse; omandab teadmised tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamiseks võõrkeeles; täiendab võõrkeele oskust suhtlustasandil. Nõuded mooduli alustamiseks On omandanud õpitava võõrkeele algtaseme. Õppesisu 1.1. ERIALAGA SEOTUD MÕISTED JA TERMINID. Palk, pruss, puidu koor, puidu mädanik, tekstuur, niiskus, tüve läbimõõt, puitlaast plaat, vineer, lamineeritud plaat, karniis, ukseblokk, trepp, põrandalaud, parkett, vahesein, põrand, lagi, tool, laud, taburett, kapp, riiul, nagi TÖÖVAHENDITE NIMETUSED. Mõõdulint, joonlaud, nurgik, sirkel, nihkkaliiber, naaskel, haamer, viil, saag, lihvmasin, käsifrees, lintsaag, treipink, puurpink, käi, elektridrell MATERJALIDE LIIGITUS JA TÄHISTUSED. Kuusk, lehtpuu, mänd, kask, pöök, tamm, vaher, pärn, lepp, pähkel, pappel, õunapuu, puu-laast plaat, lamineeritud plaat, vineer, liim, naelad, kruvid, liivapaber, vaha, polituur, TÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA MÕISTED. Puidu töötlemise tehnoloogia, detailide ühendamise tehnoloogia, vineerimise tehnoloogia, värvimise ja viimistluse tehnoloogia. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: erialaga seotud mõisteid ja termineid (sh käsitööriistade, puidutöötlemispinkide nimetused) mõistete tasemel mööblitööstuses enamkasutatavaid puidu liike puidu ja mööblitööstuses kasutavate plaatmaterjalide nimetusi ülevaatlikult tööoperatsioonide järjekorda puidu käsitsi ja masintöötlemisel ning lihtsamate puittoodete koostamisel esmaabi andmisel kasutatavat sõnavara ja väljendeid; oskab ennast väljendada võõras keelekeskkonnas lugeda sõnaraamatu abiga erialaseid võõrkeelseid tekste- seadmete, viimistlusmaterjalide, furnituuri ja liideste kasutusjuhendeid ning saab aru nende tähendusest kasutada võõrkeelset erialakirjandust ja on võimeline tõlkima tekste sõnaraamatu abil vestelda erialastel teemadel vähemalt algtasemel; koostada ja vormistada võõrkeeles avaldust, elulookirjeldust, seletuskirja ja kinnituskirja; kirjeldada tööoperatsioonide järjekorda saag, frees, puur, höövelpinkidel kasutada sõnaraamatuid ja erialaseid teabeallikaid. Hindamine Hinnatakse: 30

31 erialase sõnavara tundmist ja tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamise oskust võõrkeeles; ametkirjade koostamise ja vormistamise oskust ja enesetutvustamise oskust telefonivestlusel; erialaste tekstide tõlkimise oskust. Hinnatakse nii õpiprotsessi kui ka mooduli teemasid (arvestuslik hinne). Protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel pannakse välja mooduli konsensuslik hinne. 31

32 2.7. TÖÖKESKKONNA OHUTUS 2õn (2T ) Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: omandab teadmised töökeskkonna mõjust töötaja tervisele; omandab teadmised ja oskused mis aitavad tagada enda ja kaastöötajate turvalisuse ehitusplatsil; õpib tundma ökonoomse materjalikasutamise põhimõtteid, mis tagavad keskkonda säästva ehitustegevuse, samuti esmaabi võtetest ja vahenditest; saab ettekujutuse, kuidas toimida tööõnnetuse korral. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu 1.1. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. TÖÖHÜGIEEN. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused õigused ja vastutus. Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. Ergonoomia ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal- vigastuse suuruse kindlakstegemine ja olukorra hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid töökohal TULE- JA ELEKTRIOHUTUS Ülevaade ehitusel kasutatavatest elektrilistest käsitööriistadest ja seadmetest (elektritrell, elektrilised saed (ketassaag, tikksaag, universaalpink) elektrilised lihvijad (nurga-, lint- ja taldlihvija), elektrilised ketaslõikurid, segumasinad jms. ) nende üldine ehitus (mootor, reduktor, lõikeorgan), ohutu kasutamine. Seadmete kasutusjuhendid. Energiajaotusinstallatsioonid, nende liik, võimsus ja kasutamistingimused. Ajutised juhtmestikud ehitusobjektil. Esmaabi elektrilöögi korral. Tehnilise protsessi või tootmistegevuse tuleohu liigitus ehitustöödel. Nõuded tuleohutuse korraldamisele. Tuleohutusnõuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnõuded elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. Üldised keskkonnaprobleemid. Väärtegevusest tulenevad võimalikud riskid looduskeskkonnale. Keskkonnajuhtimissüsteemid ja nende vajalikkus. Ehitusmaterjalide korduvkasutuse võimalused ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtted JÄÄTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine, materjalisäästvad töövõtted, töökultuur. Jäätmehooldus ja esmane käitlus. Jäätmete ladustamise ja kahjutustamise kohad ehitusplatsil. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: 32

33 tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse tagamisel; peamisi ohuallikaid puidutöökojas; esmaabi üldisi põhimõtteid; üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ning olmes; elektrilisi käsitööriistu, mehhanisme ja seadmeid ning nende ohutu käsutamise nõudeid; elektri- ja tuleohutusnõudeid puidu töötlemisel; nõudeid ajutistele juhtmestikele puidutöökojas (ohutud pinged, maandus); elektrivoolu mõju inimorganismile; esmaabi võtteid elektrilöögi korral; tulekahju levikut takistavate abinõude kavandamise tingimusi; tehnilise protsessi või tootmistegevuse tuleohu liigitust; nõudeid tuleohutuse korraldamisele; tuleohutusnõudeid elektriseadmetele; esmaseid tulekustutusvahendeid ja nende käsutamise tingimusi; ülevaatlikult signaal- ja tulekustutussüsteeme ning nende toimimise põhimõtteid; jäätmekäitluse vajadust ja järgib jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid; ergonoomiliste töövõtete vajalikkust; oma väärtegevusest tulenevaid ohte ja nende mõju töökeskkonnale ning kaastöötajatele; säästva, jätkusuutliku arengu põhimõtteid. oskab: hinnata töökeskkonna ohutegureid, suudab neid vältida ja/või nende mõju vähendada; tegutseda tööõnnetuse olukorras ja vajadusel anda esmaabi; näha oma tegevusest tulenevaid võimalikke ohte endale ja teistele ning neid vältida; järgib kutsealaga seonduvaid töötervishoiu- ja tööhügieeninõudeid, järgida tööohutusnõudeid, ergonoomilisi soovitusi töökoha kavandamisel ja töö organiseerimisel; käituda ohuolukorras ja läbib tuleohutusalase sissejuhatava juhendamise; leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivatest õigusaktide kohta; töötada ennast ja keskkonda säästvalt; käsutada õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine Hinnatakse: töökeskkonnale esitatavate nõuete ja ohutegurite, tööohutuse ja töötervishoiunõuete, säästva arengu põhimõtete ja keskkonnareostuse vältimise võimaluste tundmist; töökeskkonna ohutuse tagamisel töövõtja ja tööandja kohustuste, vastutuse ja õiguste tundmist ja esmaabi andmise oskust Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste, praktiliste ja kirjalike tegevuste alusel. Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Mooduli hinne kujuneb õpiprotsessi jooksul saadud arvestuslike hinnete põhjal. Kõik õpiprotsessi jooksul hinnatud teemade arvestuslikud hinded peavad olema vähemalt positiivsed. 33

34 2.8. INTERJÖÖRI JA MÖÖBLI AJALUGU 2õn (2T ) Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: omandab teadmised erinevate arhitektuuristiilide seostest ja arenguloost, interjööri ja mööblistiilide tunnusjoontest ning tehnoloogilistest muutustest; õpib tundma interjööri- ja mööblistiilide iseloomulikke jooni, Eesti rahvakultuuri ja rahvakunsti eripära; saab ülevaate talupoja- ja mõisaarhitektuurist, erinevatest stiilielementidest interjööris ja sisekujunduses. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu 1.1. SISSEJUHATUS. Mõisted kunst, kultuur, stiil. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Kunstiliigid- arhitektuur, tarbekunst, sisekujundus, disain. Vana-Egiptus: ajastu iseloomustus, arhitektuuri elemendid (sambad, nende osad, templi ehitised, ) ornamentika teke. Puidu töötlemisel kasutatavad töövahendid ANTIIKAEG. Vana-Kreeka. Vana-Rooma. Ajastu ja ehituskunsti iseloomulikud jooned. Kreeka ornamendid. Klassikalised orderite ja friisi ornamentide tüübid. Mööbli ja interjööri iseloomustus. Kasutatavad materjalid ja töövahendid KESKAEG. Romaani ja gooti stiil. Ajastu ja ehituskunsti iseloomulikud jooned. Keskaegsed kirikud ja elamute tüübid (diele-dörnse tüüpi elamu). Muutused interjöörides. Mööbli iseloomustus. Mööbli valmistamisel kasutatavad materjalid ja töövahendid, kaunistamistehnikad. Arhitektuuri näiteid Eestist RENESSANSS. Ajastu ja ehituskunsti iseloomulikud jooned. Näiteid Itaaliast ja Madalmaadest. Muutused interjöörides: horisontaalne joon ja tasakaal sisekujunduses. Mööbli iseloomustus. Renessansi ajastu toolide tüübid. Manerism kõrgreljeef ja skulptuur mööblis. Kasutatavad materjalid ja töövahendid. Puidunikerduse ja ornamentika areng. Renessanssi näiteid Eestis (Mustpeade maja) BAROKK JA ROKOKOO. Ajastu ja ehituskunsti iseloomulikud jooned. Muutused interjööris ja mööblis. Prantsuse barokk mööblikujunduses: Louis XIV stiil. Saksa barokk. Inglise barokk Georgian-stiil, Mööbli iseloomustus, : voluudi kujuline jalg, karniisid, spiraalsambad, pilastrid (Danzigi kapp), toolide tüübid. Piirkondade erinevused. Sümmeetria ja liikuvus ornamentikas (akantus). Kasutatavad materjalid ja tehnoloogilised uuendused. Hilisbarokk ehk rokokoo sisekujunduses Louis XV stiil (chinoiserie, asümmeetria ornamentikas). Inglise rokokoo - Chippendale i stiil. Muutused mööblikujunduses. Barokk ja rokokoo Eestis. Linna- ja mõisate ehitus. Ülevaade kunstkäsitööliste Ch Ackermanni ja E. Tiele töödest Eestis KLASSITSISM. Ajastu ja ehituskunsti iseloomulikud jooned. Prantsuse klassitsism interjööris ja mööblis: Louis XVI stiil, direktooriumistiil, kõrgklassitsism ehk ampiirstiil. Biidermeier. Ampiirstiili ja biidermeieri sarnasused ja erinevused. Ülevaade Inglise klassitsismist. Mööbli iseloomustus (materjalid, töövõtted). Klassitsismi näiteid Eestis HISTORITSISM. Ajastu ja ehituskunsti iseloomulikud jooned. Muutused interjööris ja 34

35 mööblikujunduses: ajalooliste stiilide jäljendamine ja eklektika.. Mööbli iseloomustus. Kasutatavad materjalid, töövahendid. Tootmistehnoloogilised ja materjaliuuendused. Thonet mööbel - ülevaade mööbli seeriaviisilisest tootmisest. Historitsism Eestis JUUGEND. Ajastu ja ehituskunsti iseloomulikud jooned. Muutused interjööris ja mööblikujunduses. Dekoratiivne ja konstruktiivne juugend: taimornamentika ja geomeetriline vorm. Mööbli iseloomustus, kasutatavad materjalid. Juugendstiil ja rahvusromantism Eestis. T. Ussisoo, O. Kallase looming XX. SAJANDi mööbel. Arhitektuur 20. sajandil. Modernism interjööris ja mööblikujunduses: De Stijl Hollandis, Bauhaus Saksamaal. Funktsionalism: Le Corbusier. Art déco. 60-ndate aastate mööbel. Stiilide tunnusjooned ja tuntumad esindajad. Eesti XX. saj. alguse ehituskunst (teatrihooned). Funktsionalism Eestis Art déco Eestis. Ülevaade Luther i ja Massoprodukti vabrikute toodangust EESTI TALURAHVAARHITEKTUUR. Eesti küla tüübid. Rahvapärane ehituskunst, sisustus, tarbeesemed, rahvarõivad. Rahvakunsti kogumine. Eesti Rahva Muuseum. Talupojamööbli iseloomulikud jooned. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: mõisteid kultuur, stiil, kunst, arhitektuur, sisekujundus jms. Ülevaatlikult erinevate stiilide periodiseeringut; Materjalide ja mööbli tehnoloogilisi muutusi läbi ajastute; Eesti rahvakultuuri ja rahvakunsti iseärasusi ehituskunstis ning sisustuses; Erinevaid ornamentide tüüpe (kreeka-, renessanss-, barokk-, taimornamentika); 19. ja 20. sajandi stiile ja suundi ning nende eripära Eestis; mööblitootmise arengut (Thonet mööbel, Lutheri vabriku mööbli näitel) Eesti talurahvaarhitektuuri ja talupojamööbli iseloomulikke jooni. oskab: määratleda kultuuri arenguloo perioode nagu (antiikaeg, keskaeg, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism, historitsism, juugend) nende iseloomulike tunnuste järgi; analüüsida ning määrata mööbliesemete põhitüüpide stiile väljendusjoonte alusel; eristada ja periodiseerida Eesti mõisates kasutusel olnud ehitusstiile ja iseloomuliiku mööblit läbi aegade; kasutada õppe- ja teatmekirjandust. Hindamine: Hinnatakse: õppija teadmisi mööblistiilide iseloomulike joonte ja eesti mööbli ajaloolise kujunemise kohta Protsessihinnete ja arvestuslike hinnete alusel pannakse välja mooduli konsensuslik hinne. 35

36 2.9. MATERJALIÕPETUS 3õn (3T ) Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: omandab teadmised puidu ehitusest ja omadustest, riketest ja enam kasutatavatest puiduliikidest; saab ülevaate erinevatest tisleritoodete ja mööbli tootmisel ning viimistlemisel kasutatavatest materjalidest ja nende materjalide omadustest ja kasutusalast. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad. Õppesisu: 1.1. PUIT KUI TARBE- JA EHITUSMATERJAL. Puidu struktuur, välimus. Ülevaade puidu makroskoopilisest ehitusest. Puidu liigid ja kasutusala Puidu omadused: füüsikalised omadused (puidu tihedus ja elastsus; puidu niiskus sh tasakaaluniiskus ja kuivatamise meetodid; puidu soojusjuhtivus; puidu elektrilised omadused; akustilised omadused); mehaanilised omadused (puidu tugevus, ülevaade koormuste eri tüüpidest); ülevaade puidu keemilistest omadustest Puidu rikked: oksad, lõhed, ehituslikud rikked, võõrkehade sisaldumine, kvaliteedinõuded Puidukahjustused ja kaitse: seenkahjustused (värvivad ja lagundavad seened); putukakahjustused (pindmised, sügavad kahjustused); niiskuse, temperatuuri ja hapniku mõju kahjustuste tekkele; konstruktiivne puidukaitse; keemiline puidukaitse sh puidu immutusvahendid SAEMATERJALID. Terminid ja mõisted. Saematerjali sortiment ja kvaliteedinõuded. Saematerjali visuaalne hindamine. Puidu kuivatamise meetodid. Nõuded saematerjali transpordile ja ladustamisele PLAATMATERJALID. Puidu- ja mööblitööstuses kasutatavad plaatmaterjalid. Liimpuit ja liimpuitkilbid- nende omadused ja kasutusala. Vineer ja tisleriplaat nende omadused ja kasutusala. Puitlaastplaadid nende omadused ja kasutusala. Lamineeritud puitlaastplaadid, omadused ja kasutusala. Puitkiudplaadid (MDF-plaat jne. ) omadused ja kasutusala. Kombineeritud puitmaterjalid ja nende kasutusala. Plaatmaterjalide kvaliteedinõuded LIIMID JA VIIMISTLUSMATERJALID. Ülevaade puidu- ja mööblitööstuses kasutatavatest liimidest (vaikliimid, atsetaatliimid, lateksliimid jms), nende omadused, niiskusja veekindlus, töötlemisaeg ja valiku põhimõtted. Viimistlusmaterjalide (õlid, lakid, peits- ja pigmentvärvid, immutusvahendid) liigitus, omadused ja kasutusala KUNST- JA TEHISMATERJALID. Ülevaade mööblitööstuses kasutatavatest kunst- ja tehismaterjalidest (nahad, kangad, polsterdusmaterjalid, sünteetiline spoon, plastmassid jms) FURNITUUR. Ülevaade puidu- ja mööblitööstuses kasutatavatest furnituuridest, nende omadustest ja kasutusalast. Puidu ühendusvahendid MUUD MATERJALID. Korgid ja lamellid. Lahustid. Poleerpastad. Puhastusvahendid. 36