Moraali neurobioloogiast

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Moraali neurobioloogiast"

Väljavõte

1 Moraali neurobioloogiast 1 Andres Soosaar Käesolevas töös püütakse anda viiteid, kuidas moraali mõistetakse ja uuritakse kaasaegses neurobioloogias, mis on kaasaegse närviteaduse (neuroscience) üks suurimaid ja olulisimaid komponente. Närviteadus tekkis 1970tel uue interdistsiplinaarse teadusena, kus aju ja aju poolt produtseeritav uurimisobjektidena on ühendanud paljude erinevate uurimisvaldkondade uurijad, uurimismeetodid ja uurimistöö. Et närviteadus püüab teaduslike meetoditega uurida organismide käitumist, siis on moraalse käitumise ja moraali2 kui käitumise determinandi uurimine paratamatult närviteaduse üheks valdkonnaks. Sellise lähenemise aktuaalsusele viitavad vastavasisulised publikatsioonid prestiižikates teadusajakirjades (Nature seeria ajakirjad, Science, jt). Teema olulisust illustreerib samuti a. augustist pärinev USA Society for Neuroscience tollase presidendi Fred H. Gage i eriläkitus Ethics and neuroscience, kus rõhutatakse närviteadusliku lähenemise tähtsust moraali puutuvate probleemide uurimisel. Räägitakse isegi teatud neuroeetikast ja öeldakse muuhulgas:... scientists and ethicists are beginning to reflect on the work on neuroscience in areas such as moral vision, decision making, conduct and policies. We are likely to hear, think and talk a lot more about neuroethics in the coming years Katsetes muuta moraali ja eetikat teaduslikuks pole midagi päris uut, seda on üritatud varemgi. Võtame näiteks Mario Bunge programmilise artikli Ethics as a science (1961), mis pidas võimalikuks uue eetika teket juba lähitulevikus. Bunge leidis, et senised lähenemised eetikale on olnud pinnapealsed või ühekülgsed ja oleks juba aeg asi teaduslikult käsile võtta. Tema arvates on eetika osa käitumisteadustest ja sisaldab psühhosotsiaalset, normatiivset ja metaeetilist komponenti. Seega püütakse käesolevas loos kokku viia üht väga vana (moraal) ja üht õige noort (närviteadus) intellektuaalse tegevuse valdkonda, olemata just päris kindel, kas vana ja noor teineteist mõistavad. Üks võimalike arusaamatuste põhjus on see, et närviteadused ei teadvusta kuigi selgelt moraali problemaatika kontseptuaalset aspekti ja erinevates uuringutes ja eksperimentaalsetes situatsioonides võivad erinevad autorid tõlgendada moraali küllalt erinevalt, peaasi, et töö oleks empiiriline ja vastaks empiirilise teaduse kaanonitele. Samas iseloomustab teaduslikku lähenemist alati kasutatavate mõiste täpsus ja võimalikult ühtviisi tõlgendamine, mistõttu muudab teaduslik lähenemine ise ühel hetkel möödapääsmatuks uuritava täpse 1

2 kontseptualiseerumise. Tundub siiski nii, et uut ja teaduslikku eetikat tervikliku akadeemilise alana veel tekkinud ei ole, pigem püütakse vaadelda teatud ühiskonnas ilmnevaid probleeme kogu nende komplekssuses või siis tükeldada või taandada moraaliprobleeme erinevate teadusvaldkondadesse ja uurida siis vastavaid üksikprobleeme vastava valdkonna meetoditega. Nii näikse bioeetika olevat valdkond, mis on väljunud filosoofia raamest ja asunud kuskile asjasse puutuvate alade vahele, alla või kohale. Tartu Ülikooli Eetikakeskuse kontekstis tasuks siin näiteks tuua ELSAGENi projekti, kus uuritakse riigiti geeniandmetest lähtuvaid filosoofilisi, juriidilisi, sotsiaalseid ja muid aspekte. Arutluses lähtutakse kolmest küsimusest ning püütakse nendele pakkuda ka mingeid vastuseid: (i) Kas moraal on olemuslikult transtsendentne või empiiriline? Kas moraal on ajutegevuse saadus või pärineb see kuskilt väljastpoolt? (ii) Kas moraaliotsustuste taga on kogu aju või selle teatud osa(d)? (iii) Kas moraaliotsustused seostuvad pigem ratsionaalsuse või emotsioonidega? (i) Küsimus moraali olemusest või kas moraal on olemuslikult transtsendentne või empiiriline? Selline küsimuse asetus pärineb Edward O. Wilsoni 3 e-artiklist The biological basis of morality. Laenasin Wilsonilt küsimuse püstituse, millega ta alustab oma artiklit: Centuries of debate on the origin of ethics come down to this: Either ethical principles, such as justice and human rights, are independent of human experience, or they are human inventions. The distinction is more than an exercise for academic philosophers. See valik paneb minu meelest väga tabavalt paika moraali asukoha inimmaailmas ja on loomulikult oluliseks aluseks neurobioloogiste põhidogmade kujunemisel moraali uurimisel, seega kõige otsesemalt meie teemaga. Siiski ei jää Wilson oma küsimusepüstitusega järjekindlaks ja juba mõned read hiljem kuulutab ta: But the split is not, as popularly supposed, between religious believers and secularists. It is between transcendentalists, who think that moral guidelines exist outside the human mind, and empiricists, who think them contrivances of the mind. In simplest terms, the options are as follows: I believe in the independence of moral values, whether from God or not, and I believe that moral values come from human beings alone, whether or not God exists. 2

3 Siinkohal tuleb tõdeda, et Wilsoni kaks küsimuse püstitust ei ole päris identsed, pigem on neis mõlemas osaliselt kajastunud moraali ontoloogiline ja epistemoloogiline aspekt. Ontoloogiline aspekt ilmneb enam küsimuse esimeses versioonis, kus küsimuse sisuks eetika asupaik inimese arus (mind) või väljaspool seda. Kui ta on väljaspool, siis polegi vist väga suurt erinevust kus see parasjagu asub. Teine versioon rõhub pigem episteemilisele aspektile: millise lähenemisega ja millises ulatuses saab eetikat ja moraali mõista ja seletada? Närviteaduse alushüpoteesiks on ontoloogiliselt moraali paiknemine arusse ja epistemoloogiliselt empiirilise mõistmisviisi primaarsus. Sellise valikuga haakub närviteadus paratamatult teadvuse ja keha-vaimu problemaatika ning teadusliku tunnetuse fundamentaalsete küsimustega, seega ka vaimufilosoofia ja teiste vastavate aladega. Hakkamata täpsemalt külgnevate alade põhikontsepte harutama tunnistagem vaid, et närviteaduses valitsev positsioon keha-vaimu probleemile on materialistlik või füsikalistlik, mis on näiteks väga selgelt väljendatud Francis Cricki (1994) poolt tema hämmastava hüpoteesina: The astonishing hypothesis is that You, your joys and your sorrows, your memories and your ambitions, your sense of personal identity and free will, are in fact no more than the behavior of a vast assembly of nerve cells and their associated molecules. As Lewis Carrol s Alice might have phrase it: You re nothing but a pack of neurons. Kui kontseptuaalsed eelistused on oma lahendused saanud, siis peaks järgmise sammuna hakkama tegelema sellega, kuidas siis aju produtseerib eetikat ja moraali. Siinkohal on populaarne ja tegelikku arengulugu viis vaadelda probleeme kahes valdkonnas: kõigepealt, millised kohad ajus on moraalsega seotud ja seejärel selgitada, millised ajuprotsessid nendes kriitilistes struktuurides tekitavad moraalset. Uurimistöös võiks ette kujutada ka vastupidist sündmuste kulgu protsessidest struktuurideni, kuid senine närviteaduse areng ja saavutused on lähtunud struktuuri seletuslikust primaarsusest. (ii) Kas moraaliotsustuste taga on kogu aju või selle teatud osa(d)? Sellele küsimusele vastab kaasaegne närviteadus kiiresti ja kindalt, et kogu aju ei ole moraalse mõistmiseks vajalik, piisab teatud aju osadest. Aju talitluste lokalisatsionistlik arusaam on närviteaduse arenemisega ikka enam kinnitust saanud ning kaasajal pole praktiliselt enam neid, kelle arvates teatud konkreetsete ajufunktsioonide realiseerumiseks oleks tarvilik kogu aju. Teadlasi huvitab ühe või teise funktsiooni selgitamisel kõigepealt, millised on need funktsiooni jaoks kriitilised ajuosad ja loomulikult ka see, millised protsessid teevad nad kriitiliseks. Sageli 3

4 sisaldab see töö korrelaatide otsimist ja leidmist erinevate teadvusesisude ja samaaegse spetsiifilise ajuaktiivsuse vahel. Andmeid aju erinevate osade funktsiooni kohta on igapäeva elust tegelikult kogutud juba pikka aega, sest kliiniline meditsiin pakub pidevalt arvukalt haigusjuhtumeid selliste seoste leidmiseks. Ka arvukate sõdade meditsiiniline kogemus andnud hulgaliselt andmeid aju struktuuri ja talitluse omavaheliste seoste kohta. Kaasajal on panus tehtud uurimisviisidele, mis võimaldavad teadvusel aju kahjustamise ja häirimiseta uurida. Tuntumateks meetoditeks on elektroentsefalograafia (EEG), mis võimaldab registreerida ja analüüsida aju bioelektrilisi protsesse ning funktsionaalse magnetresonantsi abil saadud aju kujutised (fmri functional magnetic resonance imaging, lähemalt vaata ), mis võimaldavad selgitada aju eri piirkondade ainevahetuse muutusi ja seostada neid organismi teiste funktsioonidega. Tuleb siiski silmas pidada, et nende meetodite resolutsioon (eristusvõime) ja registreerimise operatiivsus on veel kaugel sellest, et usaldusväärselt registreerida närviprotsesse väikestes närvirakkude gruppides. Sellised uuringud näikse tänapäeval olema möödapääsmatud, sest aju disain on keerulisem kui teatud funktsiooni muid funktsioone välistav lokaliseerimine teatud kompaktsesse või anatoomiliselt eristatavasse ajuregiooni. Taolise lähenemise heaks näiteks on Damasio uurimisrühma tööd, nt Adolps et al. (1998), Anderson et al. (1999), Dolan (1999). Kuid klassikaliseks juhtumiks moraalse käitumise ja ajutalitluse seoste selgitamisel peetakse Phineas Gage juhtumit (täpsemalt vaata ). Raudteelane Phineas Gage sattus a. õnnetusse, mille tulemusena sattus tema vasakusse orbitofrontaalsesse prefrontaalsesse koorde (ajub aju eesmises osas otsmikusagaras) raudvarras. Pärast seda ei suutnud ta täita tema jaoks tavapäraseid sotsiaalseid ja tööalaseid rolle, muutus töö suhtes vastutustundetuks ja hakkas halvasti suhtuma seniarmastatud inimestesse, samas säilisid mehe intellektuaalsed võimed. Pärast seda on kogutud palju andmeid selle kohta, et prefrontaalne koor on oluline otsustamise (decision-making) ja adekvaatse sotsiaalse käitumise korraldamisel. Viimase aja tulemustest väärib suuremat tähelepanu Andersoni ja kolleegide töö (1999), kus uuriti kahte varase (enne 16. elukuud) prefrontaalse koore vigastusega patsienti ja leiti, et kuigi intellektuaalsed võimed olid neil säilinud ja muud kliinilised manifestatsioonid puudusid, olid neil tõsised käitumishäired just sotsiaalses plaanis, samuti probleemid tegevuse planeerimisel, tagasiside tegevuse mõjudest arusaamisel ja uute taoliste seoste õppimisel. Moraalse arutlemise tase oli võrreldav 10-aastase 4

5 lapsega ja väga egoistlik. Autorid jagasid moraalse kaalutlemise (moral reasoning) viisid Lawrence Kohlbergi vaateviisi kohaselt kolme taseme vahel: nendeks on prekonventsionaalsed, konventsionaalsed ja postkonventsionaalsed moraaliotsused. Jaotus on huvitav ka ses mõttes, et püüab luua teatud norme inimese moraalses arengus. I. Prekonventsionaalne tase: 1. aste: egotsentrilisus, otsustamise aluseks on karistuse vältimine. Mõlemad varase kahjustusega uuritavad on just sellel astmel. 2. aste: on olemas arusaam, et oma vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada teise õigustega. Iseloomulik enamusele lastest vanuses kuni 9 aastat. II. Konventsionaalne tase 3. aste: Kuldreegli4 aktsepteerimine ja inimene püüab olla hea nii enese kui teiste silmis. Viis kuuest uuritud hilise ajukahjustusega patsiendist olid just sellel tasemel. 4. aste: Tunnustatakse kohustusi ühiskonna ees. Indiviidi vaadeldakse sotsiaalsesse süsteemi kuuluvana. See aste on iseloomulik enamusele täiskasvanutele ja noorukitele- III. Postkonventsionaalne tase 5. aste: Mõistetakse, et moraalne perspektiiv võib sattuda konflikti seadustega. Aktsepteeritakse kõigi õigusi ja heaolu. Üks hilise kahjustusega uuritavatest oli sellel tasemel. 6. aste: Personaalne üldiste moraaliprintsiipide järgimine. Sellele tasemele jõuab väiksem osa täiskasvanuist. Erinevalt hilise kahjustusega patsientidest ei suuda varase kahjustusega inimesed isegi teatavat moraalset teadmist näidata, rääkimata realiseerimisest. Hilise kahjustusega uuritavad omavad küll teadmist moraalist, aga ei suuda seda teadmist realiseerida. Oluline järeldus tööst on veel see, et moraalse teadmise omandamine on eristatav teistest teadmise liikidest. Damasiol on empiirilise materjali alusel loonud teooria, kus emotsioonidega seotud teadmine soodustab tähelepanu ja võimaldab töömälu (working memory) kaudu tegelda valikute tegevuste tulemuste hindamisega tuleviku jaoks ning see toimub emotsionaalsuse terminites. Ja antud juhtumite korral selline teadmise pole enam saadaval või ei suudeta seda enam luua. 5

6 Adolpsi ja kolleegide (1998) uurimuses selgitati mandelkeha (amügdala) rolli visuaalsete väärtuseliste otsustuste tegemisel. Katsealustele anti hinnata erinevaid näopilte ja selgus, et inimesed, kel on eemaldatud mõlemad mandelkehad, teevad seda oluliselt teisiti kui ülejäänud (kontrollrühm ja ühepoolne amügdala eemaldamine). Nimelt valivad nad väljanägemise alusel usaldusväärsemana vähemusaldusväärseid, kuid samas on oluline, et sellist efekti ei ilmne inimeste verbaalse kirjeldamise korral. Esitatud andmetest ilmneb selgesti, et aju prefrontaalses koores ja mandelkehas toimuvad teatud protsessid onn olulised moraaliotsustuste tegemisel. Samas ollakse veel kaugel sellest, et kirjeldada täpselt närviprotsesse, mis on ühe või teise moraaliotsustuse aluseks5. (iii) Kas moraaliotsustused seostuvad pigem ratsionaalsuse või emotsioonidega? Pikaaegse traditsiooni kohaselt on muu hulgas tunnetusliku tegevuse, inimliku loomuse ja ka moraalse käitumise kujundajaks peetud inimese mõistust. Emotsioone, tundesfääri, kirgi on sageli peetud just selleks põhjuseks, miks inimene ei suuda kestvalt püsida moraalsel kursil ja satub ikka ja jälle nendesse raskustesse, mida sageli moraalseks libastumiseks kutsutakse. 20. sajandi viimased aastat on siiski oluliselt korrigeerinud nimetatud traditsioonilist vaadet, nimelt praeguseks ollakse loobunud või loobumas ratsionaalsuse ja emotsionaalsuse teravast ja vastandlikust eristamisest. Pigem ollakse seda meelt, et mõistus ja emotsioonid on ühe suure ühise tunnetusvõime alakomponendid, mis on omavahel keerukalt vastastikku seostunud. Samas peegeldab ka kaasaegne närviteadus nii vana traditsiooni kui ka üleminekut integreeritud arusaamale: ilmuvad nii ühte aspekti rõhutavad kui ka mõistuse ja emotsioonide integratsioonile orienteeritud tööd. Tunnetusliku primaarsusele põhineb väga selgelt Paul M. Churchlandi töö Toward a cognitive neurobiology of the moral virtues (1998). Churchland alustab sellega, et tema arvates ollakse ühe väga lubava intellektuaalse traditsiooni alguses, nimelt püütakse süstemaatiliselt interakteeruma saada kognitiivne neurobioloogia ja moraaliteooria. Selline tegevus platseerub eeskätt metaeetika valda, kus moraalse epistemoloogia ja psühholoogiaga peaksid kognitiivse neurobioloogia edusammudest täiesti uusi impulsse saama ja närviteadus peaks omakorda metaeetikast innustust saama. Oluline olla ka see, et neuraalne ei püüa moraalset ära neelata, redutseerida, vaid nagu öeldud, saab tegemist olema produktiivse interaktisooniga. 6

7 Churchland jätkab, et adekvaatne aju talitluse teooria ei pea sisaldama õiglase jaotamise põhimõtteid või kriminaalõigust, vaid eelkõige seda kuidas genereerida, materialiseerida ja manipuleerida selliste väärtuslike kognitiivstete saavutustega. Churchland räägib, et tema töö on üheks visandiks, kus närvirakkude teatud viisil ühendatud koondiste ehk närvivõrkude (neural networks) tundmaõppimine on väga paljulubav ja suurte võimalustega lähenemine, mis võimaldab kirjeldada ja mõista selliseid fenomene nagu moraalse teadmine (moral knowledge), moraalse õppimine (moral learning), moraalse tajumine (moral perception), moraalse mitmetähenduslikkus (moral ambiguity), moraalne konflikt (moral conflict), moraalne argument (moral argument), voorused (moral virtues), moraalsed iseloomujooned (moral character), moraalipatoloogia (moral pathology), moraalne korrektsioon (moral correction), moraalse mitmekesisus (moral diversity), moraalne progress (moral progress), moraalne realism (moral realism) kognitiivse neurobioloogia ning närvivõrkude ja nende talitluse terminites. Nii on Churchlandi arvates moraalse teadmise ja tegelikult ka teiste eelpooltoodud moraalse aspektide juures keskne anda närvivõrgu sisendi-väljundi seosele teatud vajalikke ühendusi, omadusi ja sisusid ning tulemuseks saadaksegi moraaliga seotud kogemused-oskused (skills). Närvivõrkude paindlikkus, eriti just närvirakke ühendavate ja närvivõrke moodustavate sünapsite tasemel on siin selleks võluvahendiks, mis suudab vastavate närvivõrkude omaniku moraalseks või ebamoraalseks teha. Siit ei ole enam kuigi keeruline teha samm edasi ja pakkuda võimalusi närvivõrgu parandamiseks ja inimeste moraalsemaks tegemiseks, mis on muidugi ise uute moraaliprobleemide allikaks. Taolised kognitiivteaduslikud skeemid on üldiselt leidnud mitmetes aspektides põhjalikku sarjamist, kuid samas tuleb tunnistada ka sellise lähenemise võimalikkust ja perspektiivikust. Kõik taandub ikkagi sellele, kuidas ja mis otstarbel teadmist kasutatakse. Samas ilmub ühe enam andmeid emotsioonide tähtsusest moraaliotsustuste genereerimisel. Nii on Greene kolleegidega (2001) näidanud oma uurimuses just emotsinaalse komponendi olulisusest moraaliotsustuse tegemisel. Kõigepealt toovad nad mängu ja püüavad seostada ajutalitlusega kahte tuntud eetika dilemmat (vagoneti ja purde dilemma)6. Nad jagavad oma uurimuses katsealustele esitatavad ülesanded personaalselt moraalseteks, impersonaalselt moraalseteks ja mittemoraalseteks ja leiavad, et personaalsete moraaliotsustuste korral suureneb aju aktiivsus magnetresonantstomograafilisel uuringul oluliselt otsmikusagara mediaalses osas, vöötkäärus, ja nurkkäärus. Seevastu ülejäänud ülesannete korral suureneb signaal oluliselt 7

8 otsmiku sagara keskmises osas ja kiirusagaras, mille talitlus on pigem seotud töömäluga. Siit tehakse järeldus, et emotsioonid ja neid genereerivad olevad ajustruktuurid on olulised siis, kui on vaja lahendada emotsionaalset koormust omavaid ülesandeid, nt pigem personaalseid moraalidilemmasid. Moll kolleegidega (2002) on arvamisel, et on olemas spetsiifilised moraaliemotsioonid (moral emotions), mis erinevad teistest emotsioonidest sellega, et nad seostuvad kas kogu ühiskonna või teiste inimeste hüvangu ja heaoluga. Nad ütlevad, et on olemas loomulik ausustunne, mis seostub tihedasti sotsiaalsete interaktsioonidega. Uuritavatele anti vaadata erineva sisuga pilte ja hinnati reaktsioone teatud formaliseeritud viisil ja jälgiti, mis ajus toimub. Uuringus leiti, et harilike kui moraalsete emotsioonide korral aktiveeruvad mandelkeha, talamus ja keskaju ülemine osa. Moraalseid emotsioone esile kutsuvad pildid aktiveerivad orbitaalse ja mediaalse frontaalse ajukoore ning lateraalvao ülemist otsa ümbritseva piirkonna. Autorite arvates on just viimatinimetatud ajustruktuurid olulised ka moraalsete hinnangute uurimise seisukohalt. Päris paljud emotsioonide uurijad (vt. näiteks Jaak Panksepa kapitaalne Affective Neuroscience ) on erineval moel väljendanud mõtet, et emotsioonide näol on meil tegemist ürgse ja universaalse väärtushinnangut genereeriva mehhanismiga ja ses mõttes ei ole võimalik ka moraaliotsustuste tegemise korral elimineerida emotsionaalset komponenti. Kokkuvõte Usun, et moraaliotsused ja eetika tulevad meie peadest. Närviteadus areneb tormilise kiirusega ja üha enam saadakse aimu, kui närvirakkude kooslused suudavad genereerida kõige muuhulgas ka teadvuse sisusid, millest osal on vaieldamatult moraalne komponent või tähendus. Ehk pisut lahtisem on küsimus moraaliotsustuste kohast ja mõttest maailmas: kas nad pigem sotsiaalse regulatsiooni vahendid, indiviidi enda eksistentsi tagavad regulatsiooni vahendid või mõlemad samaaegselt? Füsioloogina usun samuti, et moraali põhiliseks rolliks on talitleda regulatsioonimehhanismina ja seda nii personaalsel kui grupi tasandil (vt lähemalt Moraali füsioloogiast ) Kirjandus 8

9 Anderson S.W., Bechara A., Damasio H., Tranel D., Damasio A.R. Impairment of social and moral behavior related to early damage in human prefrontal cortex. Nature Neuroscience, 1999, 2, Adolps R., Tranel D., Damasio A.R. The human amygdala in social judgement. Nature 1998, 393, Bunge M. Ethics as a Science. Philosophy and Phenomenological Research 1961, 22, Crick, F. The Astonishing Hypothesis. The Scientific Search for the Soul. Touchstone Books, 1994 Churchland Paul M. Toward a cognitive neurobiology of the moral virtues. Topoi 1998, 17, Dolan R.J. On the neurology of morals, Nature Neuroscience. 1999, 2, Greene, Sommerville, Nystrom, Darley Cohen An fmri of Emotional Engagement in Moral Judgement. Science 2001, 293, Moll J., de Oliviera-Souza R, Eslinger PJ, Bramati IE, Mourao-Miranda J, Andreiuolo, Pessoa L. The neural correlates of moral sensitivity: a functional magnetic resonance imaging investigation of basic and moral emotions. Journal of Neuroscience, 2002, 22, Panksepp, J. Affective Neuroscience: The Foundations of Human and Animal Emotions. Oxford University Press, Wilson E.O. The biological basis of morality. 1 Loo aluseks on Tartu Ülikooli eetikakeskuses 4. novembril 2002 peetud ettekanne Neurokognitiivne lähenemine eetikale ja sellele järgnenud arutelu. 2 Kuulun nende hulka, kes teevad vahet moraali ning eetika kitsal ja laial tähendusel, kusjuures laias tähenduses on eetika ja moraal üsna kattuvad ja kitsas tähenduses päris erinevad. Moraal kitsas tähenduses on mingid käitumise reeglid, mille põhjal saab konkreetse käitumise liigitada moraalseks ja ebamoraalseks, st tuua mängu väärtuseline dimensioon. Eetika kitsas tähenduses on väärtustamise kontekstis neutraalne, pigem mõistatamine, miks moraal on nii- või teistsugune. Võib isegi öelda, et eetika on moraali füsioloogia. Samas kipuvad aeg-ajalt ikkagi kitsad ja laiad tähendused sassi minema. 3 Edward O. Wilson on bioloog, kelle nimega seostatakse sellise termini ja voolu kui sotsiobioloogia teket 1970-tel aastatel. Wilson avaldas a. raamatu Sociobiology: The new 9

10 synthesis ja sealt saigi see termin laiemalt tuntuks. Sotsiobioloogia põhisõnumiks on, et Darwini evolutsiooniõpetus ja Mendeli geneetika põhiprintsiibid sobivad ühel või teisel viisil sotsiaalseid protsesse seletama, samuti individualismi-altruismi lahendamine teatud viisil. Wilsonil ja teistelgi moraali bioloogilise tagapõhja tunnistajatel on oma seletustes oluliseks mõisteks ja printsiibiks kohastumine. Kohastumine ehk adaptatsioon asetatuna filosoofilise eetika konteksti seostub väga selgesti moraali utilitaristliku projektiga, sest kohastumine teenib ikka kohastujate kasu, olgu selleks indiviid või indiviidide grupp. 4 Siin peetakse silmas imperatiivi Mida Sa ei taha, et Sulle tehakse, ära tee ka teistele; armasta oma ligimest nagu iseennast! 5 Siiski tuleb arvestada, et teadvuse konkreetsed sisud ja nende vaheldumine on väga dünaamilised, mistõttu on pidevalt käigus hulk selliseid ajuprotsesse, mis genereerivad teadvust ja ei pruugi olla otseselt seotud moraaliga seotud teadvussisudega. 6 Vagoneti dilemma sisuks on olukord, kus kaugenevas vagonetis on viis inimest ja oma senise tee jätkamisel saavad nad kindlasti hukka. Ainuke võimalus olukorda muuta on lülitada pöörmeseadme lülitit ja viia vagonett teisele teele, kuid sellisel korral hukkub siiski üks haruteel olev inimene. Artikli autorite arvates suunaks enamus inimesi vagoneti teise teele. Kuid kujutlegem nüüd purde juhtumit, kus te seisate kõrvuti võõra inimesega purdel, mis läheb üle raudtee. Läheneb seesama vagonett viie inimesega ja ainuke võimalus vagonetis olijaid päästa on lükata oma naaber purdelt alla raudteele, et tema keha peataks vagoneti liikumise. Autorite arvates ei teeks enamus inimesi seda. Neid dilemmasid on põhjalikult diskuteeritud ja mitmeid erinevaid lahendusi pakutud, kuid autorite arvates on oluline siin ka see, et purde juhtumil lisandub otsusetegemisel oluline emotsionaalne komponent, mis esimesel juhtumil puudub ja mõjutab otsuse tegemist teise dilemma puhul. 10

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog

Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni

(Microsoft PowerPoint - Kas minna \374heskoos v\365i j\344\344da \374ksi - \334histegevuse arendamise t\344nane tegelikkus Rando V\344rni Kas minna üheskoos või v i jääj ääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane t tegelikkus Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse ökonoomika vastutusvaldkonna juht Professor Rando Värnik

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Miks me armastame

Miks me armastame Helen Fisher, PhD < Miks me armastame? Romantilise armastuse olemus ja keemia Originaali tiitel: Why We Love: The Nature and Chemistry of Romantic Love Copyright 2004 by Helen E. Fisher. All rights reserved.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

sojateadlane_4.indd

sojateadlane_4.indd KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pitt-Hopkinsi sündroomi modelleerimine Drosophila melanogaster is Laura Tamberg Juhendajad: Mari Palgi, PhD ja Tõnis Timmusk, PhD 27.10.2014 Drosophila melanogaster Üks esimesi mudelorganisme Thomas Hunt

Rohkem

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM Bioloogia ainekava. III. kursus Pärilikkus ja IV. kursus Evolutsioon ja ökoloogia. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

Kuidas vahetada esimesi suspensiooni vedrusid autol VOLKSWAGEN TOURAN 1

Kuidas vahetada esimesi suspensiooni vedrusid autol VOLKSWAGEN TOURAN 1 Sooritage asendamine järgnevas järjekorras: 1 Vahetage Volkswagen Touran 1 vedrud paarikaupa. 2 Pingutage seisupiduri hooba. 3 Asetage tõkiskingad tagumiste rataste taha. Lõdvendage ratta kinnituspolte.

Rohkem

Microsoft Word - requirements.doc

Microsoft Word - requirements.doc Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008

Rohkem

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo

Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Manuals Generator

Manuals Generator Sooritage asendamine järgnevas järjekorras: 1 Vahetage vedrud paarikaupa. Pingutage seisupiduri hooba. 2 3 Asetage tõkiskingad tagumiste rataste taha. Lõdvendage ratta kinnituspolte. 4 5 Tõstke esimest

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Automaatjuhtimise alused Automaatjuhtimissüsteemi kirjeldamine Loeng 2

Automaatjuhtimise alused Automaatjuhtimissüsteemi kirjeldamine Loeng 2 Automaatjuhtimise alused Automaatjuhtimissüsteemi kirjeldamine Loeng 2 Laplace'i teisendus Diferentsiaalvõrrandite lahendamine ilma tarkvara toeta on keeruline Üheks lahendamisvõtteks on Laplace'i teisendus

Rohkem

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Kursuseprogramm Ainekood IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Maht 3.0 EAP Kontakttundide maht: 16 h Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

DJI GOGGLES Kiirjuhend V1.0

DJI GOGGLES Kiirjuhend V1.0 DJI GOGGLES Kiirjuhend V1.0 DJI Goggles DJI Goggles on mugavad prillid, mis on disainitud mugavaks FPV lendamiseks DJI toodetega. Nad loovad ultra-kõrge kvaliteediga pildi, minimaalse viivitusega pikamaa

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Traneksaam_ortopeedias

Traneksaam_ortopeedias Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

Image segmentation

Image segmentation Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Present majandus PS 0

Present majandus PS  0 PSÜHHOLOOGIA on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid MAJANDUSPSÜHHOLOOGIA Ajalooline taust PSÜHHOLOOGIA STRUKTUUR

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:

Rohkem