Microsoft Word - III_kooliaste_pr.docx

Väljavõte

1 Pernova Hariduskeskus Praktilised õppeprogrammid Pärnu linn kui õpikeskkond III kooliaste Pärnu Uus põlvkond - teadlik tulevik 1

2 SISUKORD BIOLOOGIA 1. Mikroskoopia Kuidas paistavad laudteelt Pärnu minevik ja tulevik.5 3. Orienteerumine kaardi, kompassi ja GPSi abil Kivimiringe Bioindikatsioon (tiigipüük) Suurliblikate mitmekesisus ja bioloogia Selgrootute rühmade võrdlus välistunnuste järgi Taimerakk Seente mikroskoopia Kala välis- ja siseehitus (kala lahkamine) GPS matk Pärnu rannas Eesti kivimid Eesti imetajad: koljude määramine Limused Eesti putukafauna Lülijalgsete rühmade võrdlemine. 19 KEEMIA 17. Veeanalüüs Tuntumad metallid 8. klass Looduslike objektide analüüs Anorgaaniliste ainete keemilised omadused Orgaaniliste ainete lahustuvus Tuntumad metallid 9.klass FÜÜSIKA/ ASTRONOOMIA 23. Tähistaeva objektide asukoht ja liikumine Astronoomia internetis, nutiseadmetes Uus põlvkond - teadlik tulevik 2

3 25. Kosmosetehnoloogiad Ohmi seadus praktikas Uus põlvkond - teadlik tulevik 3

4 BIOLOOGIA Mikroskoopia Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl (soovituslik 7. kl) Toimumiseaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. teab ja tunneb mikroskoobi ehitust; 2. oskab mikroskoopi käsitseda; 3. oskab valmistada ja vaadelda preparaati. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava - taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Sissejuhatus: arutelu ja vestlus - mikroskoobi osad ja töövõtted. Teema arendus: preparaadi valmistamine, vaatlemine ja joonistamine: 1. Sibulasoomuse epidermis. 2. Mikroorganismid akvaariumitaimede vahel. Kokkuvõte: viiruse, eeltuumse raku ja päristuumse raku võrdlus suuruse järgi. Vahendid: mikroskoobid, prepareerimisvahendid, näidiskogu. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: taimerakk, mikroorganism, mikroskoop, preparaat, eeltuumne rakk, päristuumne rakk, viirus. Uus põlvkond - teadlik tulevik 4

5 Kuidas paistavad laudteelt Pärnu ranna minevik ja tänapäev Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl Toimumisaeg: aprill-mai, september-oktoober; Asukoht: Pärnu rand, Tervise Paradiisi tagune laudtee 1. saab ülevaate kaitsealade vajalikkusest ning kohalikust liigirikkusest ning võõrliikidest kes seda ohustavad; 2. saab aru, kuidas inimtegevus mõjutab maastike kujunemist; 3. mõistab Läänemere madala soolsuse põhjuseid. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad rühmatöös suhtluspädevust, oskavad väärtustada loodust ning käituda vastavas keskkonnas. Seos ainekavaga: Geograafia ainekava: Läänemeri ja seal elutsevad organismid, maastike muutused; Bioloogia ainekava: kohalik liigirikkus, võõrliigid, rannaniitude kujunemine ja hooldus. Sissejuhatus: Mis on kaitsealad? Pärnu Rannaniidu Looduskaitseala kujunemine ja vajalikkus. Teema arendus: I osa: Ülevaade Pärnu kuurordi ajaloost; ranniku pilliroostumise põhjustest ja tagajärgedest; mägiveiste vajalikkus rannaniitude- ja roostiku hooldamisel; kohalik liigirikkus ja kaitset vajavad organismid; võõrliikide kohanemine meie vetes; liikuvad liivad ja ranniku muutused; II osa: praktiline töö: Rannast karpide korjamine; kohalike võõrliikide määramine näidiste ja teabeallikate põhjal; töölehe täitmine: karpide suuruse alusel Pärnu lahe vee soolsuse määramine; ülevaade Läänemere soolsusest (töögrupp koosneb 3-4 õpilasest). Kokkuvõte: aruteluvormis - tuletada meelde, miks on Läänemere soolsus madal. Tuua välja Pärnu lahe soolsus ning seda mõjutavad tegurid. Saada teada, milliseid kohalikke võõrliike esineb meie vetes ning milles seisneb nende ohtlikkus. Vahendid: vaatlustoru, binoklid, luubid, võõrliikide näidised, tühjade tigude ja karpide kojad. Maksumus: vastavalt Pernova Hariduskeskuse hinnakirjale Registreerimine: admin@pernova.ee või telefonil Muu oluline teave: jalga veekindlad jalanõud, selga ilmastikule vastav riietus. Otsingusõnad: Läänemeri, rannaniit, rannaniidu looduskaitseala, matkarada, teod, karbi, soolsus. Uus põlvkond - teadlik tulevik 5

6 Orienteerumine kaardi, kompassi ja GPSi abil Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl Toimumiseaeg: september- mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Koidula park, Rannapark, Vallikäär, Munamäe park 1. kordab ja oskab kasutada kaardi, kompassi ja GPS aparaadiga seotud mõisteid (mõõtkava, tingmärgid, samakõrgusjooned, ilmakaared, asimuut, suhteline ja absoluutne kõrgus, geograafilised koordinaadid); 2. saab kogemuse, kuidas kasutada välitingimustes kaarti, kompassi ja GPS aparaati. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös. Seos ainekavaga: geograafia ainekava: kaardiõpetus - kaartide mitmekesisus ja otstarve; suundade määramine looduses ja kaardil; asukoht ja selle määramine, geograafilised koordinaadid. Sissejuhatus: asimuudi määramine, marsruudi väljaselgitamine kompassi, kaardi ja töölehe abil. Teema arendus: 1. Marsruudi läbimine kompassi ja kaardi abil ning GPS aparaati kasutades. 2. Topograafilise kaardi abil järelduste tegemine koha kõrguse kohta. Kokkuvõte: arutelu ja mõistete kordamine. Vahendid: kompassid, kaardid, GPS aparaadid, tööleht. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Muu oluline teave: jalga veekindlad jalanõud, selga ilmastikule vastav riietus. Otsingusõnad: asimuut, kompass, kaart, topograafiline kaart, tingmärgid, ilmakaared, GPS aparaat, orienteerumine. Uus põlvkond - teadlik tulevik 6

7 Kivimiringe Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl (soovituslik 7. kl) Toimumiseaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. teab peamisi kivimirühmi ja nende tekketingimusi; 2. mõistab kivimiringet, kui kivimite pidevalt toimuvat muundumisprotsessi; Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös. Seos ainekavaga: geograafia ainekava geoloogia - kivimid ja nende teke, Maa siseehitus. Sissejuhatus: Õpilased valivad kiviminäidise ja jagunevad gruppidesse näidiste sarnasuste alusel (tard-, moonde- ja settekivimid, magma, setted). Teema arendus: 1. Etteantud infomaterjali põhjal tutvustavad grupid oma kivimirühma teistele. 2. Grupid koostavad nooltekomplekti abil kivimiringe skeemi. Kokkuvõte: kivimiringe seostamine Maa siseehituse ja kivimeid muutvate teguritega (sise- ja välistegurid). Vahendid: näidised Pernova Loodusmaja kivimikogust, tööleht. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: Maa, kivimid, tardkivim, moondekivim, settekivim, setted, magma kivimiringe. Uus põlvkond - teadlik tulevik 7

8 Bioindikatsioon (tiigipüük) Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl (soovituslik 8. kl) Toimumiseaeg: aprill ja/ või mai Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. teab tiigile kui ökosüsteemile olulisi parameetreid; 2. on tutvunud tiigifauna püüki jäänud esindajatega ja nende kohastumustega eluks tiigis. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava - ökoloogia ja keskkonnakaitse - organismide jaotamine liikidesse; populatsioonide, ökosüsteemi struktuur; looduslik tasakaal; eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid) ning nende mõju. Sissejuhatus: 1. Ohutute püügivõtete selgitamine ja kirjeldamine, õpilaste jagamine gruppidesse (4 õpilast grupis). 2. Varustuse komplekteerimine. Teema arendus: 1. Püük tiigi ääres, vee temperatuuri, hapnikusisalduse, läbipaistvuse määramine. 2. Püütud elustiku määramine klassis. 3. Töölehe täitmine. Kokkuvõte: püütud elustiku ja mõõdetud näitude põhjal tiigi seisundi kohta järelduste tegemine. Vahendid: kahvad, luubid, püügikarbid, tööleht. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Muu oluline teave: jalga veekindlad jalanõud, selga ilmastikule vastav riietus. Otsingusõnad: bioindikatsioon, tiik, fauna, vee-elustik, hapnikusisaldus, määramine. Uus põlvkond - teadlik tulevik 8

9 Suurliblikate mitmekesisus ja bioloogia Läbiviijad: Kadri Kilusk ja Milvi Talts Sihtgrupp: klass (soovituslik 8. klass), gümnaasium Toimumisaeg: september- mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. omab ülevaadet Eestis enamlevinud päeva- ja ööliblikatest; 2. tunneb liblikate välis- ja siseehitust; 3. oskab liblikaid sirutada; 4. teab kuidas koostada ja vormistada kollektsiooni; 5. oskab kasutada prepareerimisvahendeid. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust ja väärtuspädevust - arendab huvi loodusteaduste vastu. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid; bioloogia uurimisvaldkond - bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. programm koosneb kahest osast: loeng (õppekollektsioonide jm visuaalse materjali näitel) ja praktikum. Teoreetiline osa (45 min): 1. Ülevaade suurliblikate mitmekesisusest Eestis. 2. Suurliblikate anatoomia ja bioloogia. Praktikum (45 min): 1. Selgitused praktikumi käigu kohta, töövõtete ja -vahendite tutvustamine, juhendamine ja abistamine kogu praktikumi vältel. 2. Liblikate määramine, nõuandeid kogu vormistamiseks. Õpilased töötavad individuaalselt. Vahendid: entomoloogilised õppekollektsioonid, prepareerimisvahendid, määrajad: (Euroopa putukad (määraja) M. Chineriy, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005; Liblikate määraja, J. Viidalepp, Valgus 1971; Eesti päevaliblikad, E.Õunap ja U.Tartes, Roheline Eesti 2014). Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: selgrootud loomad, Eesti suurliblikad, prepareerimine, suurliblikate anatoomia, liblikate sise- ja välisehitus. Uus põlvkond - teadlik tulevik 9

10 Selgrootute rühmade võrdlus välistunnuste järgi Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl (soovituslik 8. kl) Toimumiseaeg: september- mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. teab ja on võrrelnud tähtsamaid selgrootute rühmi; 2. teab tähtsamate selgrootute rühmade peamisi tunnuseid; Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid - loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks; selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga; selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Sissejuhatus: selgrootute ja selgroogsete arvukuse võrdlus. Teema arendus: 1. Erinevate selgrootute rühmade (käsnad, okasnahksed, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed) näidised on paigutatud eraldi kuuele lauale. Igal laual sildikomplekt suuremate rühmade nimetustega ja sildikomplekt väiksemate taksonite nimetustega. 2. Õpilased jagunevad 4-liikmelistesse gruppidesse, täidavad etteantud ülesanded, õpperühmad läbivad kõik 6 lauda. Kokkuvõte: arutelu ja ülevaade selgrootute tähtsusest. Vahendid: näidiskogud Pernova Loodusmaja kogudest ja elavnurgast. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: selgrootud, selgroogsed, organismirühmad, loomad, välistunnused. Uus põlvkond - teadlik tulevik 10

11 Taimerakk Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl (soovituslik 8. kl) Toimumiseaeg: september- mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. teab taimeraku eripära võrreldes loomarakuga, tähtsamaid organelle ja nende ülesandeid; 2. on harjutanud mikroskoobi käsitsemist ja preparaadi valmistamist. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava - taimede tunnused ja eluprotsessid - taimede peamised ehituse ja talitluse erinevused võrreldes selgroogsete loomadega; õis-, paljasseemne-, sõnajalgja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Sissejuhatus: taimeraku organellid ja nende ülesanded. Teema arendus: preparaadi valmistamine, vaatlemine mikroskoobiga ja joonistamine: 1. sibulasoomuse epidermis; 2. tähtsambla leht; 3. vesikatku leht; 4. maikellukese viljaliha; 5. apelsini viljaliha. Kokkuvõte: arutelu taime- ja loomaraku erinevused. Vahendid: mikroskoobid, prepareerimisvahendid. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: taimerakk, loomne rakk, preparaat, mikroskoop, organell. Uus põlvkond - teadlik tulevik 11

12 Seente mikroskoopia Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl (soovituslik 8. kl) Toimumiseaeg: september- mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu Eesmärk: Õpilane. 1. teab tähtsamaid seenerühmi ja nende tähtsust inimesele; 2. mõistab seente eripära ja tähtsust looduses; 3. on harjutanud mikroskoobi käsitsemist ja preparaadi valmistamist. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava - seente tunnused ja eluprotsessid - seente ehituse ja talitluse mitmekesisus. Sissejuhatus: vestlus teemal seened kui heterotroofid. Teema arendus: preparaadi valmistamine, vaatlemine ja joonistamine: 1. pärmseened; 2. erinevad hallitusseened; 3. seeneeosed; 4. jahukaste või pigilaiksus; 5. seeneniidistik. Kokkuvõte: vestlus ja arutelu seente mitmekesisusest ja kasutamisvõimalustest. Vahendid: mikroskoobid, prepareerimisvahendid. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: seen, heterotroof, preparaat, hallitus, pärmseen, seeneniidistik, mikroskoop. Uus põlvkond - teadlik tulevik 12

13 Kala välis- ja siseehitus (kala lahkamine) Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl (soovituslik 7. kl) Toimumiseaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. tunneb antud kalaliigi välistunnuseid; 2. teab kala kohastumusi eluks vees; 3. mõistab kala välis- ja siseehituse seoseid veekeskkonnaga; Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava - selgroogsete loomade tunnused - selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus. Sissejuhatus: vestlus teemal kala välised kohastumused vee-eluks. Teema arendus: 1. Õpilaste jagunemine gruppidesse (4 õpilast), igal grupil kala (ahven), prepareerimisvahendid (prepareerimisvannid, käärid, skalpellid, pintsetid, kilekindad), ja infoleht. 2. Kala lahkamine, siseorganite vaatlemine ja nende ülesanded. Kokkuvõte: Vestlus ja arutelu teemal kala siseehituse seosed veekeskkonnaga. Vahendid: kalad, prepareerimisvahendid, tööleht. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: kalaliik, kala siseorganid, veekeskkond, prepareerimine, kala siseehitus, kala välistunnused. Uus põlvkond - teadlik tulevik 13

14 GPS matk Pärnu rannas Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl Toimumiseaeg: september ja/või oktoober, aprill ja/või mai Kestus: 3x45 min Asukoht: Pärnu rannaala 1. oskab välitingimustes kasutada GPS aparaati; 2. on tutvunud Pärnu ranna eripäradega (liivade liikumine, muulid, sonnid, rannaniit ja selle säilitamine, linnustik). Seos õppekava üldosaga: arendab õpipädevust, matemaatika- ja loodusteaduste- ning tehnoloogiaalast pädevust. Õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: bioloogia uurimisvaldkond - bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid; geograafia ainekava: kaardiõpetus - mõõtkava, vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil, suundade määramine looduses ja kaardil; asukoht ja selle määramine; geograafilised koordinaadid; Euroopa ja Eesti veestik - Läänemeri elukeskkonnana; Läänemere eripära ja selle põhjused. Sissejuhatus: GPS aparaadi kasutamise selgitamine ja harjutamine. Teema arendus: 1. Erinevatele Pärnu rannaga seotud küsimustele vastates (infomaterjalide abil) leitakse GPSis punkti koordinaadid. 2. Punktist punkti liikudes läbitakse Pärnu rannaala. Kokkuvõte: teekonna kirjeldamine GPSi abil. Vahendid: GPS aparaadid Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Muu oluline teave: jalga veekindlad jalanõud, selga ilmastikule vastav riietus. Otsingusõnad: GPS, rand, matk, orienteerumine, Pärnu ranna eripära, sond, rannaniit. Uus põlvkond - teadlik tulevik 14

15 Eesti kivimid Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl Toimumiseaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. teab Eesti olulisemaid kivimeid, nende omadusi ja kasutusalasid; 2. tunneb ära 4-5 looduses enamlevinud kivimit; 3. oskab rühmitada kivimeid tekke järgi; 4. teab Eesti aluspõhja ehituse eripärasid. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, õpilased harjutavad infotöötlemise oskust ja suhtluspädevust rühmatöös. Seos ainekavaga: geograafia ainekava: geoloogia - Euroopa ja Eesti loodusgeograafia; kivimite murenemine, murendmaterjali ärakanne ja settimine ning sette- ja tardkivimite teke. Sissejuhatus: 1. Ettevalmistus rühmatööks. 2. Mõisteid sete ja kivim meeldetuletus töölehe abil. Teema arendus: 1. Kivimite näidiste võrdlemine, tundmaõppimine vaatluse teel, kivimite rühmitamine tekke järgi. 2. Ülevaade kivimite kasutusaladest. 3. Geoloogilise läbilõike koostamine ja nende omavaheline võrdlemine. Kokkuvõte: järelduste tegemine geoloogiliste läbilõigete erinevuste põhjal Eesti aluspõhja ehituse kohta. Vahendid: Eesti kivimite komplektid (Geoloogia Instituut). Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Lisainfo kaasasoleva õpetaja/ saatja roll: innustada õpilasi aktiivselt tegevustes osalema, Otsingusõnad: kivimid, geoloogia, loodusgeograafia, geoloogiline protsess. Uus põlvkond - teadlik tulevik 15

16 Eesti imetajad: koljude määramine Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl (soovituslik 7. kl), gümnaasium Toimumisaeg: september- mai (juuni-august kokkuleppel) Rühma suurus: kuni 24 õpilast Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. omab ülevaadet loomariigi süsteemist ja Eestis elavatest suurimetajatest; 2. tunneb hambavalemit, hambatüüpe ning hammastiku eripära; 3. tunneb Eesti imetajate koljusid ja oskab neid määrata välistunnuste põhjal; 4. omandab vajalikud teemaga seonduvad mõisted ja terminid. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust ja arendab huvi loodusteaduste vastu. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: inimene uurib loodust - bioloogiliste, geograafiliste või kodulooliste objektide vaatlemine, kirjeldamine ja mõõtmine; bioloogia uurimisvaldkond; selgroogsete loomade tunnused. programm koosneb kahest põhiosast: sissejuhatus teemasse õppekollektsioonide jm visuaalse materjali näitel ja praktikum. 1. ülevaade Eesti imetajatest, süstemaatika ja bioloogiline mitmekesisus. 2. hammaste tüübid, hambavalem. 3. toitumise eripära koljude ning toitumisjälgede näitel. 4. selgitused praktikumi käigu kohta, töövõtete ja -vahendite tutvustamine/ juhendamine. 5. koljude määramine välistunnuste järgi ning töölehtede täitmine paaris- või rühmatööna (2-4 õpilast). Vahendid: õppekollektsioon, I-Pad, töölehed, joonlauad, näitlik õppematerjal, määrajad. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: süstemaatika, morfoloogia, bioloogiline mitmekesisus, määramine, Eesti imetajad, koljud, vaatlus. Uus põlvkond - teadlik tulevik 16

17 Limused Läbiviijad: Kadri Kilusk ja Milvi Talts Sihtgrupp: kl (soovituslik 8. kl), gümnaasium Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Rühma suurus: kuni 24 õpilast Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. omab ülevaadet Eestis enamlevinud limuserühmadest (teod ja karbid); 2. tunneb limuste süstemaatikat, välis- ja siseehitust ning bioloogilisi iseärasusi; 3. tunneb Eesti levinumaid limuseid ja oskab neid määrata; 4. omab ülevaadet kaitsealustest liikidest Eestis; 5. omandab vajalikud teemaga seonduvad mõisted ja terminid. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust ja väärtuspädevust - arendab huvi loodusteaduste vastu. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid - selgrootute loomade üldiseloomustus, limuste välistunnuste erinevused, limuste välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte; bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. programm koosneb kahest põhiosast - sissejuhatus teemasse (õppekollektsioonide jm visuaalse materjali näitel), praktikum ja teema arendus: praktikumi käigus õpitakse tundma ning määrama Eesti tavalisemaid limuseliike. Teoreetiline osa: (45 min) 1. Limuste klassifikatsioon ja mitmekesisus. 2. Limusekodade välis- ja siseehitus. 3. kaitsealused liigid ja invasiivsed võõrliigid. 4. Tähtsus inimese elus, limuste kasutamine, tooted, CITES-i liigid. Praktikum: (45 min) 1. Selgitused praktikumi käigu kohta, töövõtete ja -vahendite tutvustamine, juhendamine. 2. Praktilised vaatlused, limuste määramine välistunnuste järgi ning töölehtede täitmine. (õpilased töötavad paaris või individuaalselt). Vahendid: malakoloogilised õppekollektsioonid, töölehed, määrajad, binokulaarid; Eesti kojaga maismaatigude määraja 2014; Euroopa magevee-elustik Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: süstemaatika, morfoloogia, bioloogiline mitmekesisus, invasiivsed võõrliigid, indikaatorliigid. Uus põlvkond - teadlik tulevik 17

18 Eesti putukafauna Läbiviijad: Kadri Kilusk ja Milvi Talts Sihtgrupp: kl (soovituslik 8. kl), gümnaasium Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. omab ülevaadet Eestis enamlevinud putukarühmadest; 2. tunneb putukate süstemaatikat, arengut, eluviisi, levikut, bioloogilisi iseärasusi; 3. tunneb Eesti levinumaid putukaid ja nende bioloogiat; 4. tunneb putukaid mõjutavaid globaalseid keskkonnategureid ning omab ülevaadet kaitsealustest liikidest Eestis; 5. oskab kasutada mikroskoopi; Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust ja väärtuspädevust - arendab huvi loodusteaduste vastu. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid; bioloogia peamised uurimismeetodid. programm koosneb kahest põhiosast: loeng ja praktikum. Teoreetiline osa: (45 min) 1. Entomoloogia üldosa (putukate areng, süstemaatika, morfoloogia, bioloogia). 2. Selgitatakse entomoloogilisi põhimõisteid. Praktikum: (45 min) 1. Selgitused praktikumi käigu kohta, töövõtete ja -vahendite tutvustamine, juhendamine. 2. Praktilised vaatlused, liikide tundma õppimine, putukate määramine ja süstematiseerimine. 3. Töö binokulaariga, töölehtede täitmine. (õpilased töötavad paaris või individuaalselt). Vahendid: entomoloogilised õppekollektsioonid, töölehed, määrajad, binokulaarid. Euroopa putukad, M.Chineriy, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005; Liblikate määraja, J.Viidalepp, Valgus 1971; Eesti päevaliblikad, E.Õunap ja U.Tartes, Roheline Eesti 2014; Mardikate määraja, E.Merivee ja H.Remm, Valgus 1973; Eesti kiilide määraja, M.Martin, Tallinn 2013; Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: süstemaatika, morfoloogia, bioloogiline mitmekesisus. Uus põlvkond - teadlik tulevik 18

19 Lülijalgsete rühmade võrdlemine Läbiviijad: Kadri Kilusk ja/ või Mari Sisask Sihtgrupp: kl (soovituslik 8. kl) Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. teab lülijalgsete tähtsamaid rühmi ja nende eristamistunnuseid; 2. teab olulisemaid lülijalgsete bioloogiaga seotud mõisteid; Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust ja väärtuspädevust - arendab huvi loodusteaduste vastu. Seos ainekavaga: bioloogia ainekava: selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid; bioloogia peamised uurimismeetodid. Sissejuhatus: tähtsamad lülijalgsete klassid (tegelik arv ja olulisemad näited). Teema arendus: erinevatel laudadel näidised erinevate lülijalgsete rühmade esindajate ja infolehtedega (3-6 lauda, vastavalt õpilaste arvule), lisaks laud moonete näidistega. Õpilased liiguvad rühmana laudade vahel ja täidavad töölehte. Kokkuvõte: Vähilaadsete, ämblikulaadsete ja putukate välisehituse võrdlus. Vahendid: lülijalgsete loomade (vähilaadsed, ämblikulaadsed, putukad) näidised, moonete näidised, töölehed.; Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: süstemaatika, morfoloogia, bioloogiline mitmekesisus. Uus põlvkond - teadlik tulevik 19

20 KEEMIA Veeanalüüs Läbiviija: Ly Suursild Sihtgrupp: kl (soovituslik 7. kl) Rühma suurus: õpilast Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: keemialabor, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. oskab kasutada erinevaid labori vahendeid keemiliseks analüüsiks ja järgib labori ohutusnõudeid; 2. oskab erinevaid analüüsi meetodeid; 3. saab teadlikumaks keemilise analüüsi võtete kohta ja erinevates veeproovides sisalduvate komponentide kohta. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust. Seos ainekavaga: vastab põhikooli õppekava teemadele Millega tegeleb keemia ; Molekulid ja ioonid, loodusõpetuse ainekava: puhas aine, ainete segu, lahus; positiivne ja negatiivne elektrilaeng, füüsika õppesisuga: vastasmärgiliste laengute tõmbumine, loodusõpetuse õppesisuga: ainete olekud ja füüsikalised omadused; puhas aine, ainete segu, lahus; erineva soolsusega veekogud, geograafia õppesisuga: vesi Maa kliima kujundajana. programm koosneb kahest osast: selgitused praktikumi sisu kohta ja praktikum. Praktikumi osad: 1. Laborivahendite tutvustamine. 2. Keemilise reaktsiooni tunnuste õppimine. 3. Veeproovide füüsikaliste omaduste vaatlemine. 4. Katioonide ja anioonide sisalduse uurimine veeproovides Töö põhietapid: õpetaja viib läbi kvalitatiivsed reaktsioonid sooladega, mis sisaldavad antud katiooni või aniooni alltoodud metoodikate järgi. Õpilane viib läbi etteantud proovi analüüsi, vormistab analüüsi tulemused tabelina ja teeb järeldused. Vahendid: piirituslamp; keeduklaasid; pipett; katseklaasid; klaaspulgad; katseklaasi korgid; äädikhape; soolhape; KSCN lahus; oblikhape; katseklaasi statiiv; lämmastikhape; baariumkloriid; hõbenitraadi lahus; naatriumhüdroksiidi lahus; kraanivesi; erinevate looduslike veekogude veeproovid; erinevad mineraalveeproovid; indikaatorpaber. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Lisainfo: kaasasoleva õpetaja/ saatja roll on innustada õpilasi aktiivselt tegevustes osalema, näidata üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ja vajadusel täita muid kokkulepitud ülesandeid. Otsingusõnad: vesi, vee analüüs, keemiline reaktsioon, veeproov, kationid, anioonid, keemiline analüüs, laboratoornetöö. Uus põlvkond - teadlik tulevik 20

21 Tuntumad metallid 8. klass Läbiviija: Ly Suursild Sihtgrupp: kl (soovituslik 8. kl) Rühma suurus: õpilast Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: keemialabor, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi metallilise sideme iseärasustega; 2. eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust; 3. hindab tuntumate metallide ja nende sulamite rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega; 4. järgib laboratoorse töö ohutusnõudeid. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust. Seos ainekavaga: vastab põhikooli õppekava teemadele Tuntumaid metalle ja Anorgaaniliste ainete põhiklassid. programm koosneb kahest osast: selgitused praktikumi sisu kohta ja praktikum. Praktikumi osad: 1. Tuntumate metallide näidiste vaatlemine ja füüsikaliste omaduste kirjeldamine. 2. Metallide tiheduse määramine. 3. Metalliioonide ühe analüüsimeetodi- leekreaktsiooni- õppimine ja kasutamine. 4. Erineva aktiivsusega metallide reageerimise veega võrdlemine. Töö põhietapid: õpilane viib läbi erinevate metallide füüsikaliste omaduste uurimuse ja vormistab analüüsi tulemused tabelina ja teeb järeldused. Õpilane viib läbi metallide tiheduse leidmise mõõtmised; etteantud metallilahuste leekreaktsioonid, metallide reaktsioonid veega ja vastab küsimustele. Vahendid: metalli näidiste kast; leeknõelad; CuCl2 lahus; LiCl lahus; NaCl lahus; BaCl2 lahus; Na; Ca; Mg; Zn; Fe; Cu; Al; HCL lahus; katseklaasid; statiiv; katseklaasi statiiv; kaitseprillid; bensiin; fenoolftaleiin. Registreerumine: admin@pernova.ee või tel Lisainfo: kaasasoleva õpetaja/ saatja roll on innustada õpilasi aktiivselt tegevustes osalema, näidata üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ja vajadusel täita muid kokkulepitud ülesandeid. Otsingusõnad: metall, metallide tihedus, metallide füüsikalised omadused, leekreaktsioon, laboratoornetöö. Uus põlvkond - teadlik tulevik 21

22 Looduslike objektide analüüs Läbiviija: Ly Suursild Sihtgrupp: kl Rühma suurus: õpilast Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: keemialabor, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. oskab kasutada erinevaid labori vahendeid keemiliseks analüüsiks; 2. järgib labori ohutusnõudeid; 3. oskab erinevaid analüüsi meetodeid; 4. saab teadlikumaks keemilise analüüsi võtete kohta ja looduslikes objektides sisalduvate komponentide kohta. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust. Seos ainekavaga: keemia ainekava: millega tegeleb keemia; molekulid ja ioonid. programm koosneb kahest osast: selgitused praktikumi sisu kohta ja praktikum. Praktikumi osad: 1. Laborivahendite tutvustamine. 2. Keemilise reaktsiooni tunnuste ja tingimuste meenutamine. 3. Looduslike objektide keemilise koostise uurimine, sellega seoses lahuste teema käsitlemine. 4. Taimede keemilise koostise uurimine. Metoodika selgitus - erinevate katioonide ja anioonide olemasolu on võimalik tuvastada mitmeti. Kõige lihtsam on selle jaoks läbi viia keemilisi reaktsioone, mille tulemusena leiavad aset meelte abil hästi jälgitavad muutused: värvuse muutus, sademe teke, gaasi eraldumine, lõhna teke vm. Töö põhietapid: õpetaja viib läbi kvalitatiivsed reaktsioonid sooladega. Õpilane viib läbi etteantud proovi analüüsi. Õpilane vormistab analüüsi tulemused tabelina ja teeb järeldused. Vahendid: tiiglitangid; piirituslamp; statiiv; lehter; filterpaber; keeduklaasid; pipett; katseklaasid; karbonaate sisaldavad looduslikud objektid; puu-, maitsetaimede, lillede või salatilehed; okaspuu oksad; puu- ja juurviljad; toiduõli; kalamaksaõli; C-vitamiin; äädikhape; soolhape; KSCN lahus; oblikhape; ammooniumfosfaadi lahus; katseklaasi hoidja, katseklaasi statiiv. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: looduslike objektide analüüs, katioon, anioon, keemiline reaktsioon, ioon. Uus põlvkond - teadlik tulevik 22

23 Anorgaaniliste ainete keemilised omadused Läbiviija: Ly Suursild Sihtgrupp: kl Rühma suurus: õpilast Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: keemialabor, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainete vahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades; korraldab neid reaktsioone praktiliselt; 2. kasutab vajaliku info saamiseks lahustuvustabelit; 3. oskab määrata erinevate vedelike tihedust, seostada seda lahuse protsendilise koostisega ning tuvastada vedelikke nende tiheduse järgi; 4. järgib laboratoorse töö ohutusnõudeid. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust. Seos ainekavaga: keemia ainekava: anorgaaniliste ainete põhiklassid ja nende vahelised seosed; lahused. programm koosneb kahest osast: selgitused praktikumi sisu kohta ja praktikum. Praktikumi osad: 1. Aine protsendilise sisalduse määramine lahuse tiheduse järgi. 2. Kindla massiprotsendiga lahuste valmistamine ja selle õigsuse kontrollimine lahuse tiheduse järgi. 3. Lahuse keskkonna määramine ja selle muutuse jälgimine happe lisamisel. 4. Sademe tekke ja lagunemise katsed. 5. Reaktsiooni toimumise määramine. 6. Soolade valmistamine. Vahendid: kaalud; mõõtemensuurid; areomeetrid; keeduklaasid; klaaspulgad; petri tassid; spaatlid; katseklaasid; tilkanalüüsplaat; statiivid; piirituslambid; katseklaasistatiiv; pipetid; H2SO4 lahus; HCl lahus; NaOH lahus; NaCl lahus ; HNO3 lahus; NaCl; FeCl3 lahus; AgNO3 lahus; Pb(NO3)2 lahus; KJ lahus; BaCl2 lahus; KSCN lahus; CuSO4 lahus; Na2SO4 lahus: Na3PO4 lahus; metüüloranž; fenoolftaleiin; CuO. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: anorgaaniliste ainete põhiklassid, ainetevaheline reaktsioon, lahus, lahustuvustabel, laboratoornetöö. Uus põlvkond - teadlik tulevik 23

24 Orgaaniliste ainete lahustuvus Läbiviija: Ly Suursild Sihtgrupp: 9. kl Rühma suurus: õpilast Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: keemialabor, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. oskab liigitada süsivesinikke aineklassidesse; 2. kasutab lahustuvuse seaduspärasuse reeglit eri ainete lahustuvuse selgitamisel; 3. teab lahustuvuse sõltuvust vesiniksidemete moodustamise võimalikkusest aineklasse iseloomustavate funktsionaalrühmade vahel; 4. analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid); 5. oskab koostada süsivesinike molekulmudeleid plastmassmudelite kujul; 6. järgib laboratoorse töö ohutusnõudeid. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust. Seos ainekavaga: keemia ainekava: süsinik ja süsinikuühendid. programm koosneb kahest osast: selgitused praktikumi sisu kohta ja praktikum. Praktikumi osad: 1. Vajalike molekulmudelite koostamine plastmassist mudelitega. 2. Teoreetiliste ülesannete lahendamine vastavate ainete omavahelise lahustuvuse kohta. 3. Eelnevate teoreetiliste oletuste kontrollimine praktiliselt. 4. Lahustumatute ainete eraldamine jaotuslehtriga. Vahendid: etanool; vesi; glütserool; bensiin; tärpentiin; etaanhape; triklorometaan (kloroform); 2-hüdroksü-1,2,3-heksaantrihape (sidrunhape); õli; plastmassist molekulmudelid; statiiv; jaotuslehter; Erlenmeyeri kolvid. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: süsinik, süsinikuühendid, lahustuvus, lahustuvuse seaduspärasus, laboratoornetöö. Uus põlvkond - teadlik tulevik 24

25 Tuntumad metallid 9.klass Läbiviija: Ly Suursild Sihtgrupp: 9. kl Rühma suurus: õpilast Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: keemialabor, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi metallilise sideme iseärasustega; 2. eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust; 3. oskab koostada reaktsioonivõrrandeid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide kohta; 4. järgib laboratoorse töö ohutusnõudeid. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust. Seos ainekavaga: vastab põhikooli õppekava teemadele Tuntumaid metalle ja Anorgaaniliste ainete põhiklassid. programm koosneb kahest osast: selgitused praktikumi sisu kohta ja praktikum. Praktikumi osad: 1. Tuntumate metallide näidiste vaatlemine ja füüsikaliste omaduste kirjeldamine. 2. Metalliioonide ühe analüüsimeetodi- leekreaktsiooni- õppimine ja kasutamine. 3. Erineva aktiivsusega metallide reageerimise veega võrdlemine. 4. Metallide aktiivsuse võrdlemine reageerimisel happe lahusega. Töö põhietapid: õpilane viib läbi erinevate metallide füüsikaliste omaduste uurimuse.; vormistab analüüsi tulemused tabelina ja teeb järeldused. Õpilane viib läbi etteantud metallilahuste leekreaktsioonid, metallide reaktsioonid veega ja vastab küsimustele. Õpilane viib läbi metallide reaktsioonid happe lahustega ning järjestab metallid aktiivsuse järgi. Vahendid: metalli näidiste kast; leeknõelad; CuCl2 lahus; LiCl lahus; NaCl lahus; BaCl2 lahus; Na; Ca; Mg; Zn; Fe; Cu; Al; HCL lahus; katseklaasid; statiiv; katseklaasi statiiv; kaitseprillid; bensiin; fenoolftaleiin. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: metall, metallide füüsikalised omadused, metallide aktiivsus, reaktsioonivõrrand, laboratoornetöö, leekreaktsioonid. Uus põlvkond - teadlik tulevik 25

26 FÜÜSIKA/ASTRONOOMIA Tähistaeva objektide asukoht ja liikumine Läbiviija: Aarne Paul Sihtgrupp: kl Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: planetaarium, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. teab programmi lõpus põhilisi vaadeldavaid taevaobjekte; 2. teab ja oskab leida neid taevas ja kirjeldada nende liikumist; 3. oskab eristada planeete, tähti ja satelliite; 4. hindab vaatlustingimuste mõju vaadeldavatele nähtustele; 5. omab teadmisi erinevate tundmatute lendavate objektide (UFO-de) kohta. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, väärtuspädevust ja arendab huvi loodusteaduste vastu, õpipädevuste arendamisel omandavad õpilased oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, planeerida ja teha katset või vaatlust ning teha kokkuvõtteid-järeldusi. Seos ainekavaga: füüsika ainekava: valgusõpetus, mehaanika - seostab vastavaid loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi, tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja otsustusi. Kinnistab teadmisi tähistaeva objektidest ja nähtustest: tähed, planeedid, satelliidid, UFO-d, virmalised, varjutused, helkivad ööpilved, atmosfäärinähtused. Sissejuhatus - vestlus ja arutelu 1. Põhilised vaadeldavad objektid taevas. 2. Senituntud ja tundmatud nähtused taevas. UFO-d. Teema arendus: 1. Videoloeng - tähistaeva objektide liikumine. 2. Planetaariumiprogrammide kasutamine liikumiste kirjeldamisel. Kokkuvõte: huvitavate objektide vaatlused õuealal või planetaariumi programmide vahendusel. Vahendid: planetaariumi programm, planetaarium. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Lisainfo: kaasasolevad täiskasvanud innustavad lapsi õppest aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et lapsed käituvad headele tavadele vastavalt, näidates laste motiveerimiseks üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ning osaleda tegevustes; vajadusel täidavad muid kokkulepitud ülesandeid. Soodsate välivaatlustingimuste korral vajalik õpilastel soe riietus, planetaariumiprogrammide kasutamine ebasoodsate ilmastikuolude korral. Otsingusõnad: täht, tähtkuju, planeet, satelliit, UFO, atmosfäärinähtused, virmalised, varjutused. Uus põlvkond - teadlik tulevik 26

27 Astronoomia internetis, nutiseadmetes Läbiviija: Aarne Paul Sihtgrupp: kl Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: planetaarium, Pernova Loodusmaja, A. H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. teab ja oskab kasutada virtuaalsete astronoomiliste vaatluste võimalusi üle interneti/ mobiiltelefoni/ nutiseadme. Kasutades IKT võimalusi, 2. lahendab praktilisi ülesandeid, kogub infot vaatlusobjektide asukoha ja omaduste kohta. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, väärtuspädevust ja arendab huvi loodusteaduste vastu, õpipädevuste arendamisel omandavad õpilased oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, planeerida ja teha katset või vaatlust ning teha kokkuvõtteid-järeldusi. Seos ainekavaga: füüsika ainekava: valgusõpetus, mehaanika - seostab vastavaid loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi, tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja otsustusi. Kasutab IKT vahendeid astronoomia teadmiste kinnistamiseks ja ülesannete lahendamiseks. Sissejuhatus - planetaariumi programme ja nutirakendusi tutvustav loeng Teema arendus: 1. Praktikum I-Pad tahvelarvutitega: IKT vahendite kasutamise õppimine, lihtsamate tegevuste omandamine: 2. Tähistaeva vaatlus, seoste loomine IKT taevakaartide ja reaalse tähistaeva vahel, ilmakaarte kindlakstegemine. Kokkuvõte: arutelu ja tahvelarvutitega ülesannete lahendamine. Vahendid: planetaariumi programmid, internet, IKT vahendid Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Lisainfo: kaasasolevad täiskasvanud innustavad lapsi õppest aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et lapsed käituvad headele tavadele vastavalt, näidates laste motiveerimiseks üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ning osaledes tegevustes; vajadusel täidavad muid kokkulepitud ülesandeid. Soodsate välivaatlustingimuste korral vajalik õpilastel soe riietus, planetaariumiprogrammide kasutamine ebasoodsate olude korral. Otsingusõnad: tähistaevas, taevakaart, ilmakaared, tähtkuju, Päikesesüsteem, planeet, internet, mobiiltelefon, nutiseade, teadusprojekt. Uus põlvkond - teadlik tulevik 27

28 Kosmosetehnoloogiad Läbiviija: Aarne Paul Sihtgrupp: kl Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: planetaarium, Pernova Loodusmaja, A.H. Tammsaare pst 57, Pärnu 1. teab põhilisi tehnilisi lahendusi rakettide saatmiseks ilmaruumi, tutvub kosmoselendude ajalooga, mehitatud lendude eripäraga, tegutsemisega rahvusvahelises jaamas ISS kaaluta oleku tingimustes. teab kauglendude riske ja piiranguid; 2. on tutvunud erinevate teadusuuringute valdkondadega kosmoses; 3. oskab tuua näiteid kosmosetehnoloogia rakenduste kasulikkusest igapäevases elus; 4. saab ülevaate inimkonna uutest plaanidest kosmoses. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, väärtuspädevust ja arendab huvi loodusteaduste vastu, õpipädevuste arendamisel omandavad õpilased oskused leida loodusteaduslikku infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi. Seos õppekavaga: füüsika ainekava: mehaanika, kehade vastastikmõju - gravitatsioon; päikesesüsteem; raskusjõud. Seostab vastavaid loodusteaduslikke teemasid, probleeme ja küsimusi, tuginedes loodusteaduslikele teadmistele, teeb tõendusmaterjalide põhjal järeldusi ja otsustusi. Kinnistab seoseid kosmosetehnika arendamise ja tänapäeva tipptehnoloogia maapealsete rakenduste vahel. Sissejuhatus: loeng kosmosetehnika alused, raketifüüsika. Teema arendus: 1. Vestlus - kosmoselendude ajalugu ja tänane päev. 2. Videoloeng, arutelu - elamine kosmoselaevas. 3. Planetaariumiprogrammide ja aplikatsioonide kasutamine satelliitide asukoha määramiseks. Kokkvõte: mõttevahetus - satelliitide kasutamine igapäevaelus ja inimkonna uued projektid tulevikus. Vahendid: planetaariumiprogramm, planetaarium. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Lisainfo: kaasasolevad täiskasvanud innustavad lapsi õppest aktiivselt osa võtma ja jälgivad, et lapsed käituvad headele tavadele vastavalt, näidates laste motiveerimiseks üles positiivset huvi läbiviidava suhtes ning osaledes tegevustes; vajadusel täidavad muid kokkulepitud ülesandeid. Otsingusõnad: avakosmos, kosmoselend, satelliit, gravitatsioon, päikesesüsteem, raskusjõud, energia. Uus põlvkond - teadlik tulevik 28

29 Ohmi seadus praktikas Läbiviijad: Kalmer Kivi ja/ või Ken Tilk Sihtgrupp: kl (soovituslik klass) Toimumisaeg: september - mai (juuni-august kokkuleppel) Asukoht: elektroonika klass, Pernova Tehnikamaja, Kooli 6b, Pärnu ja/või kodu kool 1. avastab seosed pinge, voolutugevuse, ja takistuse vahel läbi praktilise tegevuse seega mõistab Ohmi seadust; 2. leiab jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ning takistuse; 3. korraldab eksperimendi, mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget, 4. arvutab takistust, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi voolutugevuse ja pinge vahelise seose kohta. Seos õppekava üldosaga: aitab omandada õpipädevust, suhtluspädevust läbi õpipädevuse mõistab sümboleid, suudab kirjeldada ümbritsevat maailma mõõtmisvahendite abil ning teeb tõenduspõhiseid otsuseid; kasutab uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt. Seos ainekavaga: füüsika ainekava: elektriõpetus, elektriline vastastikmõju vooluring, vooluallikas. vooluringi osad, pinge, voltmeeter; Ohmi seadus, elektritakistus, takisti; juhtide jada- ja rööpühendus, jada- ja rööpühenduse kasutamise näited. Sissejuhatus: vestlus ja kordamine teemadel vooluring ja Ohmi seadus. Teema arendus ehk praktiline osa: 1. Õpitakse tundma ja töötama multimeetriga, ja kasutama seda vastavate elektrivoolu suuruste mõõtmiseks; 2. Koostatakse kolme takistiga vooluringi jadaühenduse skeemi kohaselt; 3. Koostatakse kahe takistiga vooluringi paralleelühenduse skeemi kohaselt. Kokkuvõte: mõõdetakse elektrivoolu suurusi, analüüsitakse tulemusi ja leitakse seoseid. Vahendid: kaasaegselt sisustatud õppeklass, kaasaegsed õppevahendid, makettplaat, multimeeter, ostsilloskoop. Registreerimine: admin@pernova.ee või tel Otsingusõnad: Ohmi seadus, jada- ja paralleelühendus, vooluring, voolutugevus, pinge, takistus. Uus põlvkond - teadlik tulevik 29