Teaduse populariseerimise TATi seletuskiri

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Teaduse populariseerimise TATi seletuskiri"

Väljavõte

1 Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja Teaduse populariseerimine TeaMe + toetuse andmise tingimused eelnõu juurde I Sissejuhatus Teaduse ja tehnoloogia areng ning selleks vastava inimressursi olemasolu on teadmistepõhise majanduse alustala, millest sõltub omakorda majanduse ja ühiskonna arengu pikaajaline jätkusuutlikkus. Eesti peab väikeriigina hakkama saama ülemaailmses konkurentsis. Meie konkurentsivõime tõstmiseks on vaja rohkem tipptasemel teadlasi ja insenere, aga ka keerukaid tehnoloogiaid valdavaid töölisi ja spetsialiste. Neid, kes suudavad välja mõelda maailma tasemel teadusprojekte, luua tehnoloogiafirmasid, pakkuda nutikaid tooteid ja teenuseid, hakkama saada kliimamuutustest tulenevate väljakutsetega. Riigile on tähtis kasvatada noori, kellel on mitte ainult head teadmised, aga ka sügavam huvi ning sellest tulenev sisemine soov valida karjäär teaduse või tehnoloogia valdkonnas. Kuigi noorte huvi LTT-valdkonna (loodus-, täppisteaduste- ja tehnoloogia) vastu on hakanud tõusma, on neil erialadel kõrgkooli lõpetajate osakaal Eestis endiselt ebapiisav, et täita tööturu vajadusi. LTT õppevaldkondade lõpetajad moodustasid aastal 24,3% kõrgharidusõppe lõpetanutest. Eesmärgiks on jõuda järgnevatel aastatel 25%-ni. Samas pole selle sihi täitmine piisav teadlaste ja tippspetsialistide juurdekasvu tagamiseks, mis on omakorda konkurentsivõimelisema ettevõtluskeskkonna loomise eelduseks Eestis. Lisaks LTT valdkonna lõpetajate osakaalu suurendamisele kõrgharidusõppe lõpetanute seas on oluline tagada, et lõpetajate oskused vastaksid paremini vastavate ettevõtlussektorite vajadustele. Kuid tööandjate vajadused pole piisavalt selged ning pole ka teada, kas need on tasakaalus tööturul valitseva palgapoliitikaga. Elukestva õppe strateegia kontekstis on seega oluline jätkata juba töötavate meetmetega ja võtta kasutusele uusi, mis tagaksid õppurite arvu kasvu LTT valdkondades (sh mitte ainult kõrghariduse tasemel) ning samaaegselt ka LTT hariduse parema vastavuse tööturu vajadustele. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Pille Pikker ( , tõukefondide osakonna peaeksperdid Anastassia Vrabi ( , ja Jaak Kask ( , SA Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna programmi TeaMe juht Margit Meiesaar ( , Toetuse tingimuste väljatöötamisse on kaasatud koostööpartnereid teadus- ja arendustasutustest ja SA Archimedes (rakendusüksus). Tegevuste taust ning vajalikkuse põhjendus TAI 1 strateegia seab aastateks teaduse populariseerimisel järgmised eesmärgid: populariseerida ühiskonnas teadust ja teadusharidust; tagada noortele adekvaatse karjääriinfo kättesaadavus teadlase ja inseneri karjäärivõimaluste kohta nii avalikus kui ettevõtlussektoris, mh kaasates populariseerimistegevustesse senisest enam ettevõtjaid kui potentsiaalseid tööandjaid; 1 Vabariigi Valitsus. ( a.). Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Tallinn, Eesti. Kasutamise kuupäev: a., allikas 1

2 toetada noorte huviringide õppekavade sisulist arendamist loodus-, täppis- ja tehnikateaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonnas; soodustada teadusasutuste, ettevõtete ja haridusasutuste koostööd teaduse populariseerimisel ning LTT õppematerjalide arendamisel; jätkata edukate meediategevustega, et hoida teadus noorte jaoks nähtaval kohal nii televisioonis, internetis kui ka sotsiaalmeedias. Valmisolek ja motivatsioon omandada kõrgharidus LTT valdkondades ning teha valik teadlase või inseneri karjääri kasuks peab saama tugeva aluse juba põhikoolis ja gümnaasiumis. Erinevad rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused, raportid ja rahastatavad tegevused rõhutavad matemaatika, loodus- ja tehnoloogiaainete õpetamisel nende ainete suhtes õpilastes huvi äratamise olulisust, et peale põhikooli või gümnaasiumi lõppu edasiõppimise otsuseid tehes langeks valik just nendega seotud valdkondadele 2. LTT valdkonna tööjõu puuduse probleemi tõsidust Eestis ja soovi seda riigi tasandil lahendada näitab aasta alguses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel sõlmitud Teadus- ja tehnoloogiapakt 3 ja selle lülitamine koalitsioonilepingusse aasta kevadel ametisse asunud valitsuse poolt. Teadus- ja tehnoloogiapakt on koostöölepe riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtlus-, haridusja kolmanda sektori vahel teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna ühiseks toetamiseks. Teadus- ja tehnoloogiapakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Pakti koordinaator on SA Eesti Teadusagentuur ning sellega koordineerimise ja elluviimisega seotud tegevused on teaduse populariseerimise meetme oluliseks osaks. Üheks võimaluseks suurendada noorte huvi LTT valdkonna vastu on ettevõtete praktikate rakendamine õppetöös. Siiani pole Euroopa riikide haridussüsteemid näinud vajadust siduda õppetööd süsteemselt ettevõtete igapäevategevusel põhinevate õppematerjalide, näidete ja katsetega. Samuti ei teadvustata, et pea igas tööstuse või tehnoloogia valdkonna ettevõttes töötamine eeldab häid infotehnoloogiavaldkonna üldteadmisi. Vastava info edasiandmisel ei tunne end kindlalt vananev õpetajaskond, kes ei ole kursis oma ainevaldkonna rakendamise võimalustega ettevõtetes. Mitmetest uuringutest selgub, et hariduse ja töömaailma vastavus on madal ning õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd 4. Aastatel European Schoolnet ja European Roundtable of Industrialists algatusel ellu viidud projekti InGenious eesmärk oli edendada koolide ja ettevõtete koostööd LTT ainete õpetamisel ning uurida, kas selline lähenemine tekitab noortes suuremat huvi LTT ainete vastu, samuti näidata võimalust siduda tulevane erialavalik LTT valdkonnaga. Projektis koostasid Euroopa suurettevõtted praktikaid, milleks olid nende tegevusvaldkonnast lähtuvad probleemipõhised ülesanded, videod, rollimudelite esitlemine reaalses töökeskkonnas jne. 2 ERT (2009), Mathematics, Science &Technology Education Report, The Case for a European Coordinating Body. European Roundtable of Industrialists (ERT).; Kudenko, I. & Gras-Velázquez, A. (2014). The future of European STEM workforce. York, UK: Myscience; Brussels: European Schoolnet Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Eesti elukestva õppe strateegia Tartu Ülikool, Ettevõtluse arendamise sihtasutus (2010). Masinatööstuse sektoruuringu lühikokkuvõte Nestor, M., Nurmela, K. (2013). Kutseharidus ja muutuv tööturg, Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis 2

3 Projekti tulemuste kohaselt kasvas õpilaste arusaamine õpetatava sisust, nad said aru, kuidas teoreetiline käsitlus on seotud reaalse igapäevaeluga ning nende huvi LTT ainete vastu tõusis. Õpetajate hinnangute kohaselt mitmekesistasid nad oma õpetamisstiili ning nende motiveeritus kasvas, kuna kokkupuuted ettevõtetega muutsid ka nende jaoks õpetamisprotsessi huvitavamaks 5. Seega tõstab ettevõtete praktikatel põhinev õpetamine õpihuvi aastal läbiviidud Praxise uuringu Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis 6 kohaselt kurdetakse tööjõuvajaduse üle palju, kuid probleemiks on ettevõtete suhteliselt madal kaasatus LTT valdkonna populariseerimisse. Seetõttu on väga oluline ettevõtete kaasatus formaalharidussüsteemi mitmekesistamisse ning LTT ainete populariseerimisse. Uuring Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis tõi ka välja, et teaduse populariseerimisega on vaja jätkata ning pakkuda esmase huvi äratamise kõrval süsteemsemaid tegevusi. Eesti Teadusagentuuri poolt tehtud analüüsi 7 kohaselt on Eestis LTT valdkonna huviringe vähem kui 5% kõikidest pakutavatest koolivälise tegevuse võimalustest. Suurem osa populariseerimistegevusi on lühiajalised ja episoodilised, mistõttu on väga suur vajadus pikemaajaliste süstemaatiliste tegevuste järele, mis süvendaksid tekkinud huvi, rikastaksid õpilaste maailmapilti eri valdkondadest ja teaduse olulisusest ühiskonnas ning võimaldaksid esialgse huvi välja arenemist sügavamaks isiklikuks huviks 8. Eesti Elukestva õppe strateegia üldeesmärk on luua kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ja võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Teadushuvihariduse (vt eelnõu mõisted) metoodikate ja näidisõppekavade arendamine ning teadushuviringide loomise soodustamine mitmekesistab valikuid ning võimaldab arendada huvisid ja võimekust ning arendada välja iga õppija potentsiaali. Endiselt on tulevase elukutse valikul oluline roll sõpradel, vanematel, samuti kõrgkoolide õppekavade tutvustusel, kuid sisuliselt puudub edasiõppijal info teadliku eriala valikul, mida kujutavad endast ametid, mis on seotud näiteks füüsika, bioloogia, geograafia või matemaatikaga (Kirss 2013). Praxise uuringuraportist selgub, et kuigi Eestis on karjääriteenust viimastel aastatel jõudsalt arendatud, vajaksid asjakohastamist nõustajate praegused teadmised teadlaskarjääri olemusest ning LTT-valdkonna erialade õppimis- ja karjäärivõimalustest. Võrreldes LTT valdkonnas õpingute jätkamist soosivaid tegureid, selgus regressioonanalüüsis karjäärinõustamise negatiivne mõju LTT erialade õppimisele (Kirss, 2013). Uurijad seostavad seda karjäärinõustajate sotsiaal- ja humanitaarteadusliku taustaga. Kriitilise tähtsusega on õigeaegse ja asjatundliku karjääriinfo pakkumine õpilastele. Vajalik on tagada noortele adekvaatse karjääriinfo kättesaadavus LTT valdkonna karjäärivõimaluste kohta nii avalikus kui ettevõtlussektoris, selleks peavad ka karjääriinfo spetsialistid olema ise teadlaste ja inseneride töö olemusest teadlikud ning oskama sellekohast nõu anda. 5 Tasiopoulou, E (2014) Report on the evaluation of the impact on good practices identified. Belgium: Brussels, European Schoolnet. 6 Kirss, L., Haaristo, H-S., Nestor, M., Mikko, E. (2013). Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis 7 Teadushuvihariduse konverentsi kogumik 8 Hidi, S., & Renninger, K. A. (2006). The Four-Phase Model of Interest Development. Educational Psycologist 41(2), Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Eesti elukestva õppe strateegia Tallinn, Eesti. Kasutamise kuupäev: a., allikas 3

4 Noorte haridus- ja karjäärivalikute kujunemine on kompleksne protsess ning huvi ja valmisolek valida LTT valdkonna ameteid on tihedalt seotud tunnetatud väärtuste ja kujunditega LTT karjäärist. Et õpilased jätkaksid LTT valdkonnas õpinguid, peab neil olema positiivne meelestatus valdkonna ja ametite suhtes. Selleks, et õpilased ja laiem avalikkus huvituks LTT valdkonnast, peab jälgima, et sõnumid oleksid sihtrühma arvestavalt sõnastatud ning meediumid kaasaegsed ja huviäratavad. Tänapäeval on erinevad meediaväljundid kujunenud üheks olulisemaks infoallikaks ning väärtushinnangute mõjutajaks. Hea viis avalikkusele teaduse olemuse tutvustamiseks ning kõige laiema sihtgrupini jõudmiseks on kasutada massimeedia vahendeid toetada teadusteemalisi saatesarju ja artikleid, luua ja arendada veebiportaale. Oluline on jätkuvalt tutvustada teadus- ja arendustegevuses ning kõrgtehnoloogilises, teadmismahukas majanduses töötavate inimeste töö tulemusi ja elukutseid laiale auditooriumile arusaadavas keeles ja vormis. Oluline on kasutada televisiooni võimalusi kasutades huvitavat ning näitlikustavat pildikeelt kaasaegsete inseneride ja teadlaste töö selgitamiseks. Teadmistepõhise majandusega kohanemiseks on oluline suurendada elanikkonna loodusteaduslikku kirjaoskust (vt eelnõu mõisted). Teaduse olemuse mõistmine (empiirilised alused, teooriatest lähtumine, allikate olulisus, teaduse ja selle tulemuste pidev muutumine, seotus kultuurilise ja sotsiaalse kontekstiga) ning kriitilise mõtlemise arendamine on kaasaegse teadusajakirjanduse olulised komponendid. On tähtis täiendada oluliste kõneisikute (teadlaste) ja vahendajate (ajakirjanikud, teaduskommunikatsiooni spetsialistid) teadusmeedia alaseid kompetentse. Meediakanalite ja väljaannete kui teadusteemade vahendajate toetamiseks soodustatakse ajakirjanike kompetentside tõstmist teadusteemade kajastamiseks ning parimate välismaiste praktikate adapteerimist. Praxise uuringust selgus, et teaduse populariseerijad (sh teadushuvihariduse tegijad, teadusajakirjanikud, ülikoolide muuseumite ning teaduskeskuste töötajad, teaduse populariseerimisega tegelevad MTÜ-d ja SA-d) tunnevad vajadust omavahelise teabe- ja kogemuste vahetuse järele, et suurendada seeläbi tegevuste tulemuslikkust ja kasutatavate ressursside tõhusust (Kirss, 2013). Seetõttu tegeleb TeaMe+ ka teaduse populariseerimise edendamisega. Samaaegselt TAT tegevustega viiakse ellu eraldi määruse alusel avatud taotlusvoorud, et toetada meetme eesmärkide elluviimist. Teadushuviringide avatud taotlusvoor käivitatakse aasta esimeses pooles. TeeMe 2 (LTT-valdkonna populariseerimine noorte seas ning huvi äratamine teadlas- ja inseneri-karjääri vastu, toetades vastavaid teadusasutuste, -seltside, - keskuste, muuseumide, huviringide, huvikoolide ning üldhariduskoolide poolt noortele suunatud süsteemseid projekte ja huvitegevusi, kuhu on juhendajatena kaasatud teadlased, õppejõud, kraadiõppurid, insenerid või õpetajad). Taotlusvoor käivitatakse aasta teises pooles. Eestis napib LTT-valdkonna huviringe ning suurem osa populariseerimistegevusi kestavad lühikest aega, sestap on vajadus pikemaajalise süstemaatilise LTT ringitegevuse järele, mis soodustaks sügavama isikliku huvi arendamist. Võimalikud taotlejad avatud taotlusvoorus on huvikoolid, huvikeskused, üldhariduskoolid, kohalikud omavalitsused, MTÜ-d, SA-d jt. teaduse populariseerimisega tegelevad asutused ja institutsioonid. Avatud taotlusvooru eesmärgiks on: 1) pakkuda noortele rohkem võimalusi LTT huvitegevuses osalemiseks, et neil oleks spordi, muusika ja kunsti kõrval võimalus arendada end näiteks tehnika, keskkonna või loodusteaduste vallas. Toetust saab taotleda huviringi tegevuse algatamiseks, taotlejal peab olema omafinantseering ning väljumisstrateegia peale toetuse lõppu; 4

5 2) toetada ka muud tüüpi pikaajalisi, regulaarseid ja süstemaatilisi lastele ja noortele suunatud tegevusi, mis rikastavad LTT-valdkonna formaalhariduse aineõpet (näiteks teaduslaagrite ja õpikodade korraldamine vms.). Toetust saab taotleda tegevuse elluviimiseks, taotlejal peab olema omafinantseering. Taotlusvooru oodatava tulemusena suureneb LTT huvitegevuse regionaalne kättesaadavus ning teadushuviringide osakaal. Enne avatud taotlusvooru avamist viiakse SA Archimedese, HTM-i ja SA ETAg-i koostöös läbi koolituspäev vooru eesmärkide ja tingimuste selgitamiseks. Väljumisstrateegia TeaMe+ tegevused on planeeritud pidades silmas LTT valdkonnaga tegelemise populariseerimist. Antud meetme tegevused loovad täiendavaid võimalusi teaduse populariseerimiseks. Toimub edukate meediasaadete tootmine, et hoida teadus noorte ja täiskasvanute jaoks nähtaval kohal nii televisioonis, internetis kui ka sotsiaalmeedias. LTT õppe huvi ülevalhoidmiseks on oluline väljundi pakkumine, milleks korraldatakse õpilastele ja õpetajatele teadusfestivale ning arendatakse teadushuviharidust, toimib tihe koostöö koolide ja ettevõtete vahel. Meetme täpsem väljumisstrateegia töötatakse välja struktuuritoetuste väljumisstrateegia raames. Oluline on aga väljumisstrateegia kogu hariduse (sh ka kõrghariduse ja teaduse) rahastamisel, et struktuuritoetuste toel loodav jääks püsima ning sellest saadav mõju oleks maksimaalne. Sihttaseme 2020 saavutamiseks on vajalik jätkata LTT valdkonnas meetmete rakendamist. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 19 punktist, millega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja toetuse andmise menetlusnormid, toetuse saaja kohustused ning elluviija ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Punktid jagunevad järgmiselt: 1) reguleerimisala; 2) mõisted; 3) rakendusüksus ja rakendusasutus; 4) elluviija ja partnerid; 5) toetuse andmise eesmärk; 6) sihtgrupp; 7) toetatavad tegevused; 8) tulemus- ja väljundnäitajad; 9) nõukoda; 10) tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele; 11) tegevuste abikõlblikkuse periood; 12) tegevuste eelarve; 13) kulude abikõlblikkus; 14) toetuse maksmise tingimused ja kord; 15) elluviija ja partnerite kohustused; 16) tegevuste elluviimise seire; 17) tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine; 18) finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele; 19) dokumentide säilitamine. 5

6 1. Toetuse andmise tingimuste reguleerimisala on toodud eelnõu punktis 1 Toetus on suunatud prioriteetse suuna Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes eesmärgi Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikutel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. saavutamiseks. Eelnõu koostamisel on aluseks perioodi struktuuritoetuse seaduse 13 (edaspidi struktuuritoetuste seadus). 2. Eelnõu punkt 2 määratleb eelnõus kasutatavad mõisted Punktis sõnastatud mõisteid kasutatakse selles tähenduses ka käesoleva käskkirja raames. 3. Tegevuse rakendusasutus ja üksus on toodud eelnõu punktis 3 Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksus SA Archimedes. 4. Elluviija ja partnerid on nimetatud punktis 4 Tegevuse elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakond, kelle ülesanne on tegevuste kogumi juhtimine ning kooskõla ja sünergia tagamine antud tegevuste siseselt. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsev Sihtasutus Eesti Teadusagentuur on olnud Eesti haridus- ja teadusasutuste pikaajaline partner Euroopa Liidu ja riiklike programmide rakendamisel. Sihtasutuse valimine programmi elluviijaks on määranud sihtasutuse varasemad kogemused teaduse populariseerimisel ning programmide edukal läbiviimisel ja tulemuslikul rakendamisel. Elluviija on Euroopa haridus- ja teadusringkondades tunnustatud partner, kes on tõestanud oma suutlikkust rahvusvaheliste projektide ja programmide tulemuslikul elluviimisel. Elluviija jälgib tegevuste sisulist täitmist ja püstitatud eesmärkidele vastavust ning analüüsib koos partneritega tegevuste tulemuste saavutamist, kaasates rakendusasutust. Samuti tagab elluviija, et toetust kasutatakse sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud tegevuse eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning rakendab tegevust vastavalt kinnitatud eelarvele ja tegevuskavale, kogub andmeid tegevuse aruandluse jaoks ja esitab rakendusüksusele aruanded vastavalt kehtivale korrale. Tegevuste aasta eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus. Tegevuste partnerid on Eesti Ajalehtede Liit (EALL) ja Eesti Teaduste Akadeemia. Eelmisel programmiperioodil korraldas teaduskommunikatsiooni koolitusi avalik- õiguslik Eesti Rahvusringhääling (ERR), kel pole võimalik eelarvelistel põhjustel uuel perioodil partnerina jätkata. Samuti ei ole Eesti Teadusajakirjanike Seltsil võimalik panustada omafinantseeringuga ning neil puudub tegevusteks administratiivne võimekus. EALL on suurim ajakirjandus- väljaandeid ning sisueksperte koondav esindusorganisatsioon, kes on valmis panustama teadusajakirjanduse valdkonna tugevdamisse ja osalema selles omafinantseeringuga. EALL on sobiv partner tegevus 5 Teadusajakirjanduse edendamine raames, sest neil on otsene ligipääs ajakirjandusväljaannetele ning üheks nende eesmärgiks on ajakirjandusvaldkonnas täienduskoolituste korraldamine. EALL on ajalehtede ühishuvides tegutsev mittetulunduslik organisatsioon, mille liikmeskonda kuulub 37 Eestis ilmuvat väljaannet. EALL kaitseb ajalehtede ühiseid huve ja õigusi, lähtudes demokraatliku ajakirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest. Teiste ülesannete seas seisab EALL koos Pressinõukoguga hea ajakirjandustava eest ja võitleb pressivabaduse 6

7 rikkumise vastu; tegutseb avaliku teabe ladusa kättesaadavuse nimel; korraldab ajalehejuhtide ja toimetustöötajate täienduskoolitust; kogub ja avaldab meediastatistikat, vahendab uurimusi ja maailma ajaleheuudiseid. Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) on sobiv partner tegevuse 7 Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga elluviimiseks, sest ETA on kõige mõjukam ja ühiskonnas autoriteetsem Eesti teadlasi esindav organisatsioon, mis annab võimaluse positiivselt ja tulemuslikult mõjutada ühiskonnas toimuvaid arenguprotsesse ning kaasata sellesse aktiivselt ka noori teadlasi. ETA on Eesti teadlaste esindusorganisatsioon, mille tegevus on suunatud Eesti vaimukultuuri olulise osa edendamisele selle süvatähenduses ja Eesti teaduse taseme ning arengu tagamisele pidevalt muutuvas maailmas. Paljude teiste ülesannete hulgas Teaduste Akadeemia: arendab rahvusvahelist teaduslikku koostööd ja esindab Eesti teadust rahvusvahelistes organisatsioonides; arendab koostööd ülikoolide ja teiste teadusasutustega ning aitab kaasa uute teadlaspõlvkondade ettevalmistamisele; nõustab Riigikogu, Vabariigi Valitsust ja riigiasutusi ning annab neile soovitusi. 5. Toetuse andmise eesmärgid on toodud eelnõu punktis 5 Toetuse andmise eesmärgid on: - parandada noortele info kättesaadavust LTT valdkonna pädevuste rakendamise ja karjäärivõimaluste kohta avalikus sektoris, ettevõtluses ja teaduses, kaasates populariseerimistegevustesse senisest enam ettevõtjaid jt potentsiaalseid tööandjaid, sh teadus- ja tehnoloogiapaktiga liitunud institutsioone; - tõsta teadus- ja tehnoloogia huviringide sisulist kvaliteeti; - soodustada teadusasutuste, ettevõtete ja haridusasutuste koostööd teaduse populariseerimisel ning LTT valdkonna pädevuste arendamisel; - suurendada teaduse ja tehnoloogia nähtavust noortele ja kogu elanikkonnale nii traditsioonilises kui uues meedias; - tõsta ajakirjanike, teadusasutuste kommunikatsioonispetsialistide ja teadlaste teaduskommunikatsiooni alaseid pädevusi ja teadusmeedia kvaliteeti; - võimendada teadlaskonna dialoogi ühiskonnaga ja suurendada noorte teadlaste osalust selles. Tegevuste pikemaajaline kaudne mõju on LTT erialade lõpetajate osakaalu suurenemine kõrghariduses. LTT valdkonna karjäär on populaarne ning doktorikraadiga tippspetsialistide osakaal on tõusnud, eelkõige on kasvanud ettevõtlussektoris töötavate teadlaste ja inseneride osakaal. 6. Sihtgrupid on toodud eelnõu punktis 6 7. Toetatavad tegevused ja nende selgitused on toodud eelnõu punktis 7 Toetatavad tegevused on planeeritud vastavalt TAI strateegiale ning Praxise uuringus Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis (2013) välja toodud kitsaskohtadele ja tulemustele. Eelnõu punktis 7 on kirjeldatud seitse tegevust: 1) teadusteemade tutvustamine meedias; 2) LTT karjäärivõimaluste tutvustamine; 3) teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimine. Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine; 4) teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamine; 5) teadusajakirjanduse edendamine; 6) teaduse populariseerimise edendamine; 7) teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga. 7

8 7.1 Teadusteemade tutvustamine meedias TAI strateegia seab aastateks teaduse populariseerimisel üheks eesmärgiks populariseerida ühiskonnas teadust ja teadusharidust. Selleks tuleb jätkata edukaks osutunud meediategevustega, et hoida teadus noorte ja täiskasvanute jaoks nähtaval kohal nii televisioonis, internetis kui ka sotsiaalmeedias. Tänu populariseerimistegevustele on tuntavalt kasvanud teaduse ja tehnoloogia nähtavus meedias, sellest temaatikast on saanud peavoolumeedia loomulik osa. TeaMe programmi raames toodetud Teadussaade Püramiidi tipus kogus kolme hooaja jooksul keskmiselt vaatajat ühe osa kohta. Telesaade Rakett69 vaatajanumbrid olid keskmiselt ühe osa kohta ning saade pälvis tunnustust rahvusvahelisel tasemel. Saate kõrge vaadatavus näitab, et põnevas formaadis teadussaade aitab LTT-valdkonna atraktiivsust noorte sihtrühmas tõsta. Saade on innustanud paljusid lapsi täiskasvanuna teadlaseks või leiutajaks hakkama. Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri uuringu 10 kohaselt saab 72 % Eesti elanikest teavet teadusja tehnoloogiaarengute kohta televisiooni vahendusel. Ühiskonna tähelepanu teaduse ja tehnoloogia valdkonnale ei tohi kaduda. Tegevuse raames tellitakse 2 pildiliselt ja sisuliselt huvitavat telesaatesarja, mis seletavad loodusteaduslikke nähtusi, tänapäeva teadlaste ja inseneride tööd üldhuvi auditooriumile arusaadavas keeles ning igapäevaelule lähedases võtmes. Tegevuse tulemusena tõusevad Eesti elanike loodusteaduste- ja tehnoloogia alased teadmised ning teadlikkus teadus- ja arendustegevuses ning kõrgtehnoloogilises, teadmismahukas majanduses töötavate inimeste töö tulemustest, olulisusest ja elukutsetest. 7.2 LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine Selleks, et noored ja laiem avalikkus huvituks LTT valdkonnast, peab jälgima, et sõnumid oleksid sihtrühma arvestavalt sõnastatud ning meediumid kaasaegsed ja huvitekitavad. Miks.ee portaal on avalik veeb, mis sisaldab huvitavas võtmes teadlase ja inseneride elukutseid tutvustavaid videoid ja tekste, LTT valdkondi ja potentsiaalseid tööandjaid tutvustavaid lugusid ning toimib ka teaduse populariseerijate infokanalina. Keskendutakse LTT valdkonna kõrgharidust nõudvate ametikohtade tutvustamisele ning portreelugudes tuuakse välja lisaks professionaalsele tegevusele hobisid ning isiklikku plaani. Sobivais kohtades käsitletakse LTT seoseid ka teiste valdkondadega, sh interdistsiplinaarsed suunad, disain, arhitektuur. Tehakse koostööd Rajaleidja portaaliga, et vältida dubleerimist ning kasutada ristviiteid, kus võimalik ja vajalik. Portaali sisu abistab ka õpetajaid, et LTT valdkonda huvitavamaks muuta ning portaali pidevalt täienev sisu toetab teaduse populariseerijate võrgustamist ning infovahetust ja heade praktikate jagamist. Võttes arvesse Eesti karjäärinõustajate sotsiaal- ja humanitaarteaduslikku tausta 11, on selge, et nõustajate praegused teadmised teadlaskarjääri olemusest ning LTT valdkonna erialade õppimis- ja karjäärivõimalustest vajaksid asjakohastamist. Karjäärinõustajad on olulised vahendajad ning nende infovälja tugevdamine LTT osas on väga vajalik toetamaks noorte karjäärivalikuid. Tegevuse raames tehakse koostööd SA Innove ning Rajaleidja keskuste võrgustikuga ning selgitatakse parimad viisid, kuidas karjäärinõustajate ja koolide karjäärikoordinaatorite teadmisi tänapäevast LTT valdkonna töökohtade osas tõsta. 10 Eurobaromeeter 79.2 Eesti Tulemused, Euroopa Komisjon 11 veebiküsitluse andmetel oli aastal Rajaleidja karjäärikeskuste töötajatest 37% bakalaureuse- ja 64% magistrikraadiga; 34%l oli psühholoogia-, 32%- pedagoogika-, 17%l sotsiaaltöö- ja 17% majandusharidus. OÜ Eesti Uuringukeskus 2013, Karjääriteenuste pakkujate tagasisideuuring

9 Tegevuse tulemusena on tõusnud noorte teadlikkus teadlaste ja inseneride tänapäevasest tööst ning selle olulisusest ja erinevatest karjäärivalikutest. Karjäärinõustajad ning karjäärikoordinaatorid on teadlikumad tänapäevastest karjäärivõimalustest LTT valdkonnas. 7.3 Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimine. Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine Üksnes haridussüsteemis tehtavad jõupingutused ei ole küllaldased selleks, et hinnata LTT valdkonna tööjõuvajadust ja tagada selle täitmine, näidata otseseid seoseid erialavalikute ja valdkonnas töötamise vahel, tutvustada töömaailmas toimuvat ning seeläbi aidata kaasa, et piisavalt suur osa noortest valiks õppimise LTT valdkonnas ja hiljem ehitaks sellele oma karjääri. Selleks, et kaasata protsessi võimalikult palju osapooli riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtlus-, haridus- ja kolmas sektor kutsusid Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ellu Teadus- ja tehnoloogiapakti. Teadus- ja tehnoloogiapakt on koostöölepe kõigi sellega liitujate vahel teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna ühiseks arendamiseks ja selle arengu toetamiseks. Teadus- ja tehnoloogiapakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Paktiga oodatakse liituma ning oma panust andma erinevaid osapooli: avalikku ja kolmandat sektorit, sh ettevõtluse esindusorganisatsioone, eriala- ja kutseühendusi, kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid, akadeemilisi- ja haridusasutusi ning vabatahtlikke üksikisikuid. Pakti koordinaator on SA Eesti Teadusagentuur ning selle koordineerimisega seotud tegevused on käesoleva toetuse andmise tingimuste oluliseks osaks. Teadus- ja tehnoloogiapakti koordineerimisega teadvustatakse laiemale avalikkusele teaduse, tehnoloogia ja inseneeria olulisust ühiskonna ja majanduse arengus ning kaasatakse võimalikult palju osapooli paktiga liituma ning tegevuste elluviimises osalema. Levitatakse pakti ideed, töötatakse välja ja lepitakse kokku pakti tegevussuunad ning vajadusel toetatakse eri osapooli informatsiooniga, et leida kõigile sobivad tegevusvormid eesmärkide ühiseks täitmiseks. Koordineerimise kaudu luuakse tervikpilt osapoolte võimalustest teaduse, tehnoloogia ja inseneeria vastu huvi äratamisel, õppimise edendamisel, karjäärivõimaluste tutvustamisel ja töökohtade leidmise ja väärtustamise toetamisel. Koordineerimine võimendab eri osapoolte tegevusi ning loob uusi koostöövorme LTT hariduse edendamiseks. Teadus- ja tehnoloogiapakti koordineeritud tegevuste kaudu toetatakse erinevate osapoolte tegevuste koosmõju tekkimist valdkonna jätkusuutliku arengu tagamiseks. Koolide ja ettevõtete koostöö initsieerimise ja toetamisega viiakse koolid kokku ettevõtetega, kes saavad panustada LTT õppe kvaliteedi tõstmisse ja karjääriinfo andmisse. Programmi raames kirjeldatakse erinevad koostöövõimalused, aidatakse kaasa kontaktide loomisele ja sobivate koostöölahendusteni jõudmisele. Toetatakse õpetajate teadmiste ja oskuste tõusu, tutvustades riigile olulisi tegevussektoreid ja ettevõtteid. Edendatakse ühistegevusi, mis pakuvad õpilastele vahetut kogemust LTT valdkonna oskuste rakendamisest ettevõtluses. Mõlemas tegevussuunas luuakse võrgustik, korraldatakse erinevaid üritusi tegevuste rakendamiseks ning tagatakse infolevik koolide ja ettevõtete koostöö parima praktika jagamiseks. 7.4 Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe LTT kirjaoskuse arendamine Uurimusliku õppe rakendamist ja LTT kirjaoskuse arendamist toetavate tegevustena toimuvad igal aastal uurimusliku õppe koolitused, kus enam kui pool mahust on praktiline osa. Õpilaste uurimustööde juhendamisel on kaasatud ülikoolidest teadustöötajaid ja õpilastel on võimalus viia läbi praktilisi uuringuid ülikoolide laborites. Lisaks toimuvad koolitused leiutamise (loovtöö) juhendajatele. 9

10 Teadushuvihariduse roll on lai, see aitab arendada noorte loovust, luues seoseid õppeainete ja huvihariduse vahel, aitab õpinguis ning toetab karjäärivalikuid. Suurendamaks teadushuviringide osakaalu kasvu koolivälises tegevuses on vaja välja töötada näidisõppekavad, mis toetavad 21. sajandi õpioskusi ja kaasaegset õpikäsitlust ning luua metoodilisi ja didaktilisi materjale. Uuringus Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis tuuakse välja, et teadushuviharidusel puudub laiapõhjaline väljund, mis oleks võrreldav näiteks spordivõistluste või tantsu- ja laulupeoga. Väljundi olemasolu võimaldaks noortel oma saavutusi näidata, mis motiveeriks nii noori kui ka nende õpetajaid ja juhendajaid. LTT õppe huvi ülevalhoidmiseks on oluline väljundi pakkumine, milleks korraldatakse õpilaste teadusfestivale. See on õpilastele, kes võistlevad oma uurimistöödega, kui neile, kellel seisab uurimistöö koostamine alles ees. Õpilased saavad näha, kui erinevatel teemadel uurimistöid on tehtud, milliseid meetodeid kasutatud ning kuidas on uurimistulemused välja toodud. LTT valdkonna huvitegevuse arendamiseks tuleb luua sisukam teadushuviringide võrgustiku koostöö huvigruppide vahel ning jagada juba toimivaid häid praktikaid. Tegevuse raames töötatakse välja toetavaid metoodilisi ja didaktilisi materjale, luues võimalusi teadushuviharidusega tegelemiseks nii üld- kui huvihariduses. Loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas on koolivälise regulaarse tegevuse võimalusi vähe. Päris selget ülevaadet sellest, kui palju on meil loodus- ja tehnikahuvilistele koolivälise tegevuse võimalusi täna, ei ole kuigi lihtne saada. EHISes oli a novembri alguse seisuga registreeritud 646 huvikoolist 23 märkinud oma tegevusalaks tehnika-, loodus-, loome- ja huvimajad või -keskused. Sellest järeldub, et ülejäänud ei tegele looduse- ja tehnika valdkonnaga ja neist 23st tegutseb loome valdkonnas või on valdkonna defineerimata jätnud huvimajad ja -keskused. Nimekirjas on spetsiaalselt looduse ja tehnika teemadele keskendunud asutusi nende nimele tuginedes 3 4. Huvikoolides õppis aastal kokku last ja noort, sh 2434 (3,16%) loodus- ja tehnikavaldkonna õppekavadel. Üldhariduskooli huviringidest üldhulgast (4563), oli loodus- ja tehnikavaldkonna ringe 327. Kuigi igal lapsel on võimalik mingit huvi kooliväliselt arendada, paljudel rohkem kui üht, on võimalusi huvide arendamiseks loodus- ja tehnikavaldkonnas väga napilt. Oluline osa võimaluste laiendamiseks on koolide LTT huviringid, sest need on lastele lihtsalt kättesaadavad, annavad igale koolile oma näo ning nendes toimuv tegevus toetab kooli õppekava täitmist. Selleks, et LTT valdkonna huvitegevus lapsi köidaks, on vaja otsida uusi töövorme, luua suhtlusvõimalusi ringide vahel, suurendada saavutatu nähtavust ühiskonnas. Kaasa peavad aitama nii riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtjad kui akadeemilised eksperdid. Haridus- ja Teadusministeeriumil on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmebaasidele tuginedes olemas ülevaade registreeritud õppekavade alusel tegutsevatest huvikoolidest. Maakondades ja suuremates linnades on suuremal või vähemal määral olemas andmed üldhariduskoolides tegutsevate huviringide kohta. Kahjuks kohalikest omavalitsustest infot LTT huviringide kohta koondatud kujul ei leia aasta kevadel tegi SA Eesti Teadusagentuur valdkonnast ülevaate saamiseks ja üldhariduskoolide andmete koondamiseks kaardistuse. Maakondade haridusosakondadest küsiti neil olevaid andmeid koolides tegutsevate huviringide ja valdkondade kohta. Koolivälise tegevuse võimalusi pakutakse ka väljaspool neid kaht andmekogu (vabaühendused jms), aga selle kohta koondatud info saamine on veelgi keerukam. On vajadus koguda andmeid olemasolevate ja tekkivate teadushuviringide kohta ning analüüsida teadushuviringide arenguid pidurdavaid tegureid. 10

11 7.5 Teadusajakirjanduse edendamine Teaduskommunikatsioon on tänapäeva mitmetahulises ühiskonnas väga vajalik, sest see aitab tõsta inimeste teadlikkust teaduse ja tehnoloogia maailmas toimuvast ning seeläbi vastu võtta tegelikkusega kooskõlas olevaid otsuseid. Mida teadlikumad ja informeeritumad on inimesed teaduse tegemistest ja teadussaavutustest ja oskavad maailma teadusliku pilguga vaadata (st neil on parem teaduslik kirjaoskus), seda teadlikumaid otsuseid ja valikuid oskavad nad teha. Eurobaromeetri uuringu 12 andmetel saavad inimesed teavet teadus- ja tehnoloogiaarengute kohta peamiselt meediast (televiisorist 72%, ajalehtedest 39%, veebisaitidelt 43%, ajakirjadest 35% ning raadiost 36%). Raamatud ning sotsiaalmeedia ja blogi on teabe leidmise koha pealt väiksema kasutusega. Seetõttu on oluline hoida heal tasemel ja tõsta oluliste infovahendajate nagu ajakirjanike, teadus- ja arendusasutuste infovahendajate ning teadlaste endi teaduskommunikatsiooni kompetentse. Koolitustegevuste läbiviimisse kaasatakse Põhjamaade eksperte ning parimate praktikate jagajaid, kellega EALL-l on head koostöökontaktid. Konkreetsed tegevused on kirjeldatud TATi eelnõu punktis 7.6. Tegevuse tulemusena suureneb asjatundlike teaduse ja tehnoloogia teemade käsitluste osakaal meedias. 7.6 Teaduse populariseerimise edendamine Teaduse populariseerimise valdkonna uuring kinnitas, et on vajadus LTT valdkonnas tegutsejate pädevuste suurendamiseks ning järelkasvu tagamiseks. Samuti soovitasid uurijad levitada noortega tegelevate teadlaste ja juhendajate häid kogemusi, et innustada kolleege ka proovima ning olemasolevate tegijate motivatsiooni alal hoidma. Teadmisi on vaja täiendada laste arengupsühholoogia, didaktika aga ka teaduskommunikatsiooni valdkonnas. Teadlik kommunikatsioon teaduse populariseerimise üritustel aitab suurendada tegevuse mõju ja laiendada kasusaajate ringi (Kirss, 2013). Seega korraldatakse jätkuvalt teaduse populariseerimise (ja teadusmeedia) konverentsi korra aastas ning miks.ee suvekooli. Oluline on pädevuse suurendamiseks tuua esinema välisriikidest häid praktikaid tutvustavaid eksperte. Uuringuraport Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis on esimene taoline kaardistus ning osutunud väga tarvilikuks tegevuste edasi arendamisel ja planeerimisel. Tänu kaardistusele on võimalik keskenduda parimate praktikate analüüsimisele ning tegevuste kvaliteedi ühtlustamisele. Teadlastel on teaduse populariseerimisel keskne roll, aga nende töö formaalsel hindamisel arvestatakse panust teaduse tutvustamisse avalikkusele või noortele väga harva. Teadlaste töö formaalsel hindamisel on teised kriteeriumid. Selle põhjuseks ei ole sageli see, et tööd alatähtsustatakse, vaid pigem see, et populariseerimise tegevust on raske kvantifitseerida ja formaalselt hinnata. Seetõttu on tegevuse käigus plaanis teiste riikide kogemust arvestades välja töötada kriteeriumid, mille alusel ka Eestis võiks hakata teaduse populariseerimist teadlaste tegevuse hindamisel arvestama Teaduse järelkasvu arendamine ja ühiskonna arenguprotsesside (sh erinevate poliitikate) kujundamine tõenduspõhiseks ja läbipaistvaks. Eesti Teaduste Akadeemia roll koostöös akadeemilise järelkasvuga doktorantide ja noorteadlastega on olulist generatsioonidevahelist lisasünergiat loov tegevus kasvava teadlaste põlvkonna intellektuaalse potentsiaali realiseerimiseks Eesti teadusmaastikul ja ühiskonnas. Plaanitavad tegevused on tihedalt põimunud ning teenivad koostoimes palju laiemaid eesmärke. Tegevused panustavad teadlaste karjäärivõimaluste ja arengute 12 Eurobaromeeter 79.2 Eesti Tulemused, Euroopa Komisjon 11

12 tutvustamisse sihtgrupis, kellega sageli enam selles suunas ei tegeleta, sest nad on oma valdkondliku valiku juba teinud noored teadlased. Samas lõplik valdkonda tööle jäämise otsus võib alles ees seista. Oluline on noorte teadlaste kaasamine teadusmaailmas toimuvatesse protsessidesse ka enda valdkonna väliselt. Oluline on panustada dialoogi ühiskonna, poliitikakujundajate ja teadlaste vahel, et tagada parima akadeemilise ja valdkondliku kompetentsi kaasamine Eesti riigile ja ühiskonnale olulistes küsimustes. Tegevusteks on näiteks arutelud, kohtumised, veebifoorumid, videoülekanded jne. Tegevustesse kaasatakse Teaduste Akadeemia liikmeid, taastatakse Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia, korraldatakse 3 minuti pikkuste loengute konkurss jne. 8. Tegevuste tulemus ja väljundnäitajad on toodud eelnõu punktis 8 9. Tegevuste nõukoda on kirjeldatud eelnõu punktis 9 Elluviija kutsub kokku tegevuste nõukoja, mille ülesanded ja vastutus kehtestatakse käskkirjaga. Nõukoda on elluviijale nõuandev koda, mis annab soovitusi tegevuste elluviimiseks ja jälgib tegevuste eesmärkide täitmist. Nõukoda valib endale esimehe, kes juhib nõukoja tööd. Nõukoja töövorm on koosolek. Vajadusel võib otsuste tegemisel kasutada elektroonilise hääletuse vormi. Nõukoja koosolekuid teenindab tegevuse elluviija. Nõukoja koosseisu kuuluvad elluviija, partnerite, Haridus- ja Teadusministeeriumi, ettevõtjate, teadushuvihariduse, meediavaldkonna ning karjäärinõustamise erialaekspertide esindajad. 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele on toodud eelnõu punktis 10 Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt neutraalne või soodustav. Eelnõu mõju regionaalsele arengule on toetav, sest koolide ja ettevõtete koostöö ning teadushuvihariduse arendamine tugevdavad piirkondade sisest koolide, kohalike kogukondade ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd piirkonna ettevõtluse ja tööhõive arendamisel. Mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale ja infoühiskonna arengule on positiivne. Samuti on toetav mõju võrdsete võimaluste tagamisele, toetatavad tegevused on suunatud kõigile üldharidussüsteemis õppijatele ning Eesti elanikele. Toetav mõju riigivalitsemisele väljendub selles, et tegevusi kavandatakse koostöös tööandjate ja õppeasutustega. Toetatavad tegevused suurendavad õppurite ettevõtlikkust ja aktiivseks kodanikuks saamist. Mõju infoühiskonnale on, et toetatavad tegevused soodustavad noorte siirdumist IT valdkonda. 11. Tegevuste abikõlblikkuse periood on toodud eelnõu punktis 11 Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01. juuni 2015 kuni 31. august Juhul, kui elluviija on kulusid teinud enne tegevuse kinnitamise kuupäeva, peavad need olema põhjendatud eelkõige seoses asjaoluga, et elluviija on alustanud tegevuste käivitamiseks vajalike tegevustega. Enne toetuse andmise tingimuste kinnitamist on abikõlblikud elluviija kulud. 12. TAT eelarve maht on toodud eelnõu punktis 12 Tegevuse struktuuritoetuse kogumaht on eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni eurot, riikliku kaasfinantseerimise osa on kuni ning omafinantseering kuni eurot. Omafinantseering kogutakse partner EAAL panusest (tegevus 5). Elluviija läbiviidavates tegevustes ning Teaduste Akadeemia tegevuses (tegevus 7) omafinantseering puudub. 12

13 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes on järgmine: Tegevus EL toetuse summa Riiklik kaasfinantseering Omafinantseering Kulud kokku 13 EL toetuse osakaal Riikliku kaasfinantseeringu osakaal Omafinantseeringu osakaal sh partneri kulud Tegevus % 10% 0% Tegevus % 10% 0% Tegevus % 10% 0% Tegevus % 10% 0% Tegevus % 10% 9% Tegevus % 10% 0% sh ESF tüüpi tegevused Tegevus % 10% 0% Horisontaalsed % 10% 0% 0 tegevused Kokku ,44% 10,00% 0,56% ,97% 13. Punktis 13 on toodud abikõlblike kulude loetelu Eelnõu punkt 13 sätestab tegevuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need on tegevustega otseselt seotud ja elluviimiseks vältimatult vajalikud ning vastavad ühendmääruses sätestatule. Ammendavat loetelu kõikidest võimalikest kuludest ei ole võimalik esitada, see sõltub konkreetsest tegevusest ning selles raames teostatavatest ülesannetest. Mitteabikõlblike kulude sätestamisel lähtutakse ühendmääruse 4 loetletud mitteabikõlblikest kuludest. Lisaks on abikõlbmatu hüvitada kulusid liiklusvahendite ostmiseks, rentimiseks ja liisimiseks, kinnisasja ostmiseks, amortisatsiooniks, organisatsiooni juhtimisega seotud kuludeks, olemasoleva infrastruktuuri ja hoonete jooksva või regulaarseks käigushoidmiseks, korrashoiuks ja remondiks ning päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kuluks osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud piirmäära. 14. Eelnõu punkt 14 kirjeldab toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetuse maksmisel lähtutakse STS dest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse -s 13. Toetuse väljamakseid teostatakse järgmiselt: 1) peale abikõlbliku kulu tekkimist tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse 14 lõike 1 punkti 1 alusel; 2) kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määrana 15% ulatuses tegevuse abikõlblikest otsestest personalikuludest; 3) põhjendatud juhtudel ettemaksetena. Eelnõuga nähakse ette elluviija poolt maksetaotluste esitamist rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt maksete tegemisele eelnevad tegevused ja tähtajad, maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osalist või täielikku peatamist perioodi

14 struktuuritoetuse seaduse 30 lõikes 1 sätestatud juhul, maksetaotluses ilmnenud puuduste kõrvaldamise korda ning lõppmaksete tegemist. Viimane maksetaotlus esitatakse elluviija poolt koos tegevuse lõpparuandega. 15. Punkt 15 sätestab elluviija ja partneri kohustused. 16. Punkt 16 sätestab tegevuste elluviimise seire Elluviija esitab iga-aastase kalendriaasta kohta käiva vahearuande järgmise kalendriaasta 30. jaanuariks rakendusüksusele, kus peab olema kajastatud vähemalt indikaatorite info. Muu vahearuandes kajastuv info lepitakse rakendusasutuse ja elluviija vahel kokku halduslepingus ja see kajastub rakendusüksuse poolt kinnitatavas vahearuande vormis. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele ja sisu poolest see vahearuandest ei erine. Tegemist on lihtsalt viimase vahearuandega. 17. Eelnõu punkt 17 sätestab tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmise korra. 18. Eelnõu punkt 18 sätestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt perioodi struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaole. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi struktuuritoetuse seaduse -des ja ühendmääruse -des sätestatule. 19. Eelnõu punkt 19 sätestab dokumentide säilitamise. III EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/

15 IV TEGEVUSE MÕJUD Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele on vähemalt neutraalne või soodustav. See, kas ühe või teise tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis toetavad läbivatele teemadele positiivset mõju, selgub elluviimise käigus. Tegevuste elluviimisel tuleb nii elluviijal kui ka partneritel järgida kavandatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti läbivate teemadega ning mõjudega. Võrdsed võimalused Tegevuse kaudu toetatavate tegevuste puhul ei seata juurdepääsupiiranguid lähtuvalt sotsiaalsest rühmast. Võimalused tegevustest osa saada ei sõltu isiku soost, rassist ega rahvuslikust kuuluvusest, erivajadusest või vanusest. Tegevused, mille puhul on oluline füüsiline juurdepääsetavus (nt koolitused) arvestatakse koolituskohtade valikul parimal viisil puuetega inimeste osalemisvõimalustega, kuid arvestada tuleb, et juhul kui koolitused toimuvad väliriikides ning koolituse korraldaja on mõni välisriigi asutus ning elluviija hüvitab koolitusel osalejate kulud, puudub tõenäoliselt elluviija võimalust mõjutada koolituse toimumise asukohta. Lisaks füüsilisele keskkonnale, tuleb tagada juurdepääs informatsioonile ja kommunikatsioonile, sh võetakse võimalusel arvesse WCAG 2.0 juurdepääsetavuse suuniseid, kui see ei saa takistuseks toetatavate tegevuste peaeesmärkide elluviimisel. Teadusteemade tutvustamisel meedias arvestatakse vastavalt võimalusele, et informatsioon oleks esitatud ka puuetega inimestele kättesaadaval kujul ja formaadis. Tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust, võimaldades mõlemast soost inimestele tegevustes osaleda tõstes nende kvalifikatsiooni ning konkurentsivõimet tööturul, eelkõige pidades silmas LTT valdkonda. Olukorra analüüsimisel kasutatakse soolises lõikes statistikat, seatakse eesmärgid naiste ja meeste võrdsuse saavutamiseks ning valitakse tulemuste saavutamiseks sellised indikaatorid, mis võimaldavad mõõta toetatavate tegevuste panust soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse. Läbiviidavates uuringutes käsitletakse soo aspekti. Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele. Toetatavad tegevused on suunatud kõikidele üldharidussüsteemis õppijatele. Tegevuste elluviimisel tuleb elluviijal ja partneritel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine ja artikli 8 Säästev areng nõudeid. Infoühiskond Toetatavad tegevused soodustavad noorte siirdumist LTT valdkonda. Regionaalareng Toetav mõju. Toetatavad tegevused tugevdavad piirkondade sisest koolide, kohalike kogukondade ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd piirkonna ettevõtluse ja tööhõive arendamisel. Riigivalitsemine Tegevusi kavandatakse koostöös tööandjate ja õppeasutustega. Toetatavad tegevused suurendavad õppurite ettevõtlikkust ja aktiivseks kodanikuks saamist. 15

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Lisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx

Lisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx Õppe- ja karjäärinõustamise programm 01.04.2014-31.12.2019 Sisukord 1. Reguleerimisala... 2 2. Tulemusvaldkond: Haridus... 2 3. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 4. Programmi eesmärk ja mõõdikud:...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PROGRAMM

PROGRAMM KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri veebruar 2019. a käskkirjaga nr Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed

Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl

Taotleja Projekti TEST täiskasvanud II voor taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki

Rohkem

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega 18.05.2016.a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega 29.09.2016.a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks Reisitoetuste konkursi tingimused 1. peatükk ÜLDSÄTTED

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.09.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 02.09.2014, 11

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine Dora Pluss

Rohkem

PROGRAMM

PROGRAMM KINNITATUD tervise- ja tööministri 12.04.2018 käskkirjaga nr 35 Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine muutmine MUUDETUD tervise- ja

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem