TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Hariduspoliitika ja haridusasutuse juhtimine KOLME RIIGI HARIDUSSÜSTEEMI VÕRDLUS Koostanud: Melissa Anson T

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Hariduspoliitika ja haridusasutuse juhtimine KOLME RIIGI HARIDUSSÜSTEEMI VÕRDLUS Koostanud: Melissa Anson T"

Väljavõte

1 TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Hariduspoliitika ja haridusasutuse juhtimine KOLME RIIGI HARIDUSSÜSTEEMI VÕRDLUS Koostanud: Melissa Anson Tallinn 2016

2 SISUKORD 1. KOLME RIIGI HARIDUSSÜSTEEM Taani Türgi Ühendkuningriigid - Inglismaa KOLME RIIGI HARIDUSSÜSTEEMI VÕRDLUS Koolikohustuse ja kooliastmete sarnasused ja erinevused Taanis, Türgis ja Inglismaal Koolitasud Taanis, Türgis ja Inglismaal Haridussüsteemi reguleerivad asutused Taanis, Türgis ja Inglismaal... 9 KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD

3 1. KOLME RIIGI HARIDUSSÜSTEEM 1.1. Taani Taani haridussüsteem koosneb kahest süsteemist, millest üks on tavapärane haridussüsteem ja teine on paralleelne süsteem, mis on mõeldud täiskasvanutele ning haridustee jätkamiseks. Tavapärane haridussüsteem (folkeskole) hõlmab endas eelkooli, esimest ja teist kooliastet ning on kohustuslik vanusastmes 6-16 eluaastat. Paralleelne haridussüsteem on suunatud täiskasvanutele alates 18. eluaastast ning võimaldab inimestel oma hariduskäiku jätkata ja uusi oskuseid omandada. Sarnaselt Eestile, on täiskasvanutel võimalik omandada diplomiharidust, kuid on võimalus omandada ka elukutse kutseharidussüsteemis. Haridusprogrammid peale 16. eluaastat võimaldavad omandada kutseharidust, mille läbi inimene omandab spetsiifilise kutse, ning gümnaasiumiharidust, mis omakorda võimaldab jätkata hariduskäiku kõrgkoolis. Taani põhimõtteks on pakkuda haridust kõigile, seetõttu on haridussüsteem kõigile avatud ja tasuta. Hariduse omandamine on kohustuslik vanuses 6-16, mis koosneb eelkoolist ja 9- klassilisest hariduskäigust (esimene ja teine kooliaste). Taanis rõhutakse väga elukestvale õppele. Haridusasutused on isevalitsevad: eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline kvaliteet koolides ning võimaldada mitmekülgse hariduse omandamist noorte poolt. Kõrgharidust pakkuvatel asutustel on pikalt olnud suur vabadus ja autonoomia oma töös. Ministeeriumi poolt on antud üldised regulatsioonid (õppemaksu ulatus, õpingute struktuur, pakutavad programmid, kraadi omandamine, õppejõudude määramine). Haridusasutuse enda kätes on vastutus tagada õppekavade uuendamist, lähtuvalt eesmärgi ulatusest, kestvusest, vormist ning sisust. Haridussüsteem on hallatav järgnevate ministeeriumite poolt: The Ministry for Children, Education and Gender Equality (vastutav alushariduse, eelkooli ja põhikooli esimese ning teise astme eest) The Ministry of Higher Education and Science (vastutav kõrghariduse ja formaalse täiskasvanute õppe eest) The Ministry of Culture (vastutav mitteformaalse täiskasvanute õppe eest) The Ministry of Defense (vastutav spetsialiseeritud haridusprogrammide eest) Kõige suurem vastutus on ülaltoodutest esimesel asutusel, mis on vastutav eelkooli ja esimese ning teise astmete õppekavade koostamise eest. Lähtuvalt õppekavadest, koostavad õpetajad 3

4 koos õpilastega kursuse sisu. Iga ministeeriumi ülesanne on hallata enda alluvuses olevaid asutusi. Kokkuvõttes koosneb Taani haridussüsteem alusharidusest, eelkoolist, esimesest ja teisest kooliastmest (kohustuslik) ning kutse- ja kõrghariduse programmidest. Peale esimese ja teise kooliastme läbimist, on võimalik omandada ametiharidus või jätkata gümnaasiumis, mis on eelduseks kõrgkooli astumiseks. Haridussüsteem on hallatav erinevate ministeeriumite poolt riigis ning hariduse omandamine on tasuta seal sündinud kodanikele, elamisloaga inimestele, Euroopa Liidu liikmesriigist pärit inimestele. Samuti makstakse tudengitele toetust ning summa varieerub lähtuvalt sellest, kas tudeng elab koos vanematega või üksinda Türgi Türgi Vabariigis juhib haridusalaseid tegevusi Riiklik Haridusministeerium. Haridussüsteem koosneb lasteaiast/eelkoolist, põhikoolist, esimest kooliastmest, keskkoolist ja kõrgkoolist. Munitsipaalkoolides on hariduse omandamine vanuses 6-18 riigi poolt rahastatud. Erakoolid on tasulised ning õppemaks sõltub vastavalt regioonist. Alusharidus hõlmab päevahoiukeskuseid lastele vanuses 0-36, kuud, mis kuulub Pere- ja Sotsiaalpoliitika Ministeeriumi haldusalasse. Koolieelset formaalset ja mitteformaalset õpet pakutakse lasteaias (kindergarten) või (nursery school) kuu vanustele lastele (Põhikooli hariduse juhtkonna haldusala) aastatel tõsteti Türgis koolikohustuse iga 12. eluaastani ning hariduse omandamine on jaotatud kolme astme peale. Esimene aste on põhikool (1-4 klass), kus õpetatakse matemaatikat, türgi keelt, hayat bilgisi (tõlkes elukogemus) ja võõrkeelt, mis enamasti on inglis keel, kuid võid regiooniti sõltuda (õpetatakse ka saksa, prantsuse ja hispaania keelt). Teine kooliaste on 5-8 klass ja õpetatakse matemaatikat, türgi keelt, sotsiaalteaduseid ja ühiskonnateaduseid, võõrkeelt. Munitsipiaalkoolid on tasuta, erakoolid on tasulised ning suurim tasemevahe on võõrkeele õppimises, sest erakoolides on õpetajateks emakeeleoskajad. Põhikoolis käivad lapsed vanuses 66 kuud kuni 10 eluaastat. Teises kooliastmes (jaguneb tavakooliks ja usukooliks) käivad lapsed vanuses eluaastat ning kuuluvad Usuhariduse Ministeeriumi juhtkonna haldusalasse. Kolmas aste on keskkool (9-12 klass), ning sinna alla kuuluvad nii üldhariduskoolid, kutsehariduskoolid, kui ka tehnikumid. Tingimused keskkooli astumiseks muutuvad praktiliselt igal aastal (mõnel aastal vaja 3 eksamit sooritada, vahel 1 eksam, vahel sõltub edukus keskmisest hindest lähtuvalt). Keskkooli ained on üleriigiliselt samad, vähese varieeruvusega sõltuvalt koolist: türgi keel, türgi kirjandus, matemaatika, 4

5 füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, Maailma ajalugu, geomeetria, religioon ja eetika, kehaline kasvatus, ning 2 võõrkeelt. Mitmetes koolides valitakse alates 11. klassist 4 põhiainet, mis toetavad erialast õppekäiku, kuid nüüdsest on hakatud seda muutma selles suunas, et valikut ei peaks tegema. Alates aastast saavad kõik õpilased keskkooli diplomi lõpetades (varasemalt said erialase diplomi). Kutsehariduskoolides on võimalik läbida erialast praktikat õpipoisina, antud programmi rahastab Riiklik Haridusministeerium aastal töötati Türgis välja uus süsteem 4+4+4, mis tähendab, et laps läheb kooli 6. eluaastast, lõpetab kohustuslikud astmed 14. aastaselt ning saab võimaluse valida edasise hariduskäigu suuna. Kõrgharidust omandatakse 2-4 aastat, lähtuvalt õppeprogrammist. Mitmed ülikoolid võimaldavad tudengitele ka aastast ettevalmistusprogrammi inglise keeles, mis eelneb õpingutele. Kõrgharidus Türgis on tasuline ka riigikoolides, kuid erasektoris on hinnad kordades kõrgemad. Kõrghariduse tase Türgis on võrdlemisi kõikuv, kuid neil on mitmeid koole, mis on taseme poolest võrdsed Ameerika Ühendriikide kõrgkoolidega. Samuti ollakse omavahel tihedas koostöös erinevate inseneriõppe programmide raames. Kokkuvõttes, lasteaed ja eelkool on peredele võimaluseks, kuid mitte kohustuslikud. Koolikohustuslikud on lapsed kuni 12. eluaastani, kooliastmed jagunevad 1-4 klass, 5-8 klass (vanuses 6-10, 10-14). Peale kohustuslikku õppekava täitmist, on võimalus astuda keskkooli, mis valmistab ette kõrgkooliks; või kutsehariduskooli, mis annab võimaluse õpipoisina töötada ning ametit omandada. Kõrghariduse omandamine Türgis on tasuline, summad varieeruvad asutusteti. Kõrghariduse tase on samuti varieeruv Ühendkuningriigid - Inglismaa Inglismaa haridussüsteemi eest vastutab Ühendkuningriigi valitsuse Haridusamet (erinevalt Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimast, ei ole Inglismaa välja töötanud Haridusministeeriumi). Alates 5. eluaastast kuni 16. eluaastani on lapsed Inglismaal koolikohustuslikud. Vanuses peavad õpilased olema kas täis- või poolekohaga õppimas või ametit omandamas. Kui lapsevanem soovib last koduõppel hoida, siis selleks ei ole vaja avaldust esitada. Koolid on kohustatud aru andma õppetulemustest ning lubama koolisiseselt spetsialiste ülevaatust tegema. Õppetulemused baseeruvad riiklikel testidel ja sätestatud kvalifikatsioonidel, mis viiakse läbi vanuses 11, 16 ja 18. Valitsus väljastab protsentuaalselt 5

6 tudengite arvu, kes ületavad lävendi, mis on koolide poolt sätestatud. Need koolid, kus õpilased lävendeid ei ületa, vaadatakse üle selle pilguga, et mida tuleks koolis muuta. Ülevaatusi koolides viiakse läbi Ofstedi (sarnane Eestis tegutsevale INNOVEle) poolt. Peale järelvalvet avalikustatakse raportid, millest lähtuvalt tegeletakse vajadusel koolidega, kelle töös nähakse kitsaskohti. Antud raportid koostatakse lähtuvalt üleüldisest efektiivusest asutuses; asutuse juhtide efektiivusest; õpetamise, õppimise ja hindamissüsteemi kvaliteedist; arenguvõimalustest, käitumisest ja hoolekande tulemustest. Raportites tuleb arvesse võtta erinevaid gruppe, näiteks: erivajadustega õpilased, õppijate sugu, emakeelt mitte kõnelevad lapsed, etnilised vähemusgrupid, hoolduskoduses olevad lapsed. Klassikordamine ei ole haridussüsteemi kaasaarvatud. Inglismaal on 6. tüüpi koole, mida rahastab riik: akadeemilised koolid, kogukonna koolid, tasuta koolid (vanemate poolt välja töötatud), sihtasutuskoolid, vabatahtlike poolt abistavad koolid ja vabatahtlike kontrollitud koolid (enamasti alati kirikukoolid). Erakoolid on tasulised ning ei pea järgima riiklikku õppekava, pedagoogid ei pea olema kvalifitseeritud. Alates aastast on Inglismaal välja töötatud riiklik õppekava, mis täpsustab kohustuslike ainete sisu, õppeprogrammide läbiviimist ja õiguspärasuse haldusala. Erinevalt Eestist, pole see aga koolidele kohustuslik ja ainus õppekava, vaid toetab seadusega sätestatud nõudmisi usuõppele, seksuaalharidusele ja karjääriharidusele. Töötunnid ei ole õppekavaga sätestatud. Astmed Inglismaa haridussüsteemis: Alates 3. eluaastast on lapsel võimalik käia lastehoius (erivajadusega lapsed al. 2a). Alates 4-5 aastast, käivad enamus lapsed põhikooli vastuvõtuklassis. Põhikooliaste koosneb kahest osast põhiaste 1 (5-7a) ja põhiaste 2 (7-11a). Enamus koolidest on segakoolid ja kolmandik koolidest on usukoolid. Teise põhiastme lõppedes viiakse läbi keele- ja matemaatikatestid, mis ei mõjuta hariduskäigu jätkamist, vaid annavad tagasisidet õpilaste lisavajaduste suhtes, mida oleks vaja rakendada. Põhiaste 3 on lastele vanuses 11-14, mida pakutakse teises kooliastme koolides. Antud koolid pakuvad hariduse omandamist vanuses või eluaastat. Viiendik koolidest on usukoolid. Valdav enamus koolidest võtab õpilasi vastu ilma akadeemiliste kriteeriumiteta. Kindlates regioonides on humanitaargümnaasiumid, mis võtavad õpilasi vastu lähtuvalt nende akadeemilisest võimekusest. 3. põhiastmes ei ole riiklikke teste. Hariduskäiku 4. põhiastmes 6

7 jätkatakse üldiselt samades koolides. Õppeedukust antud astmes hinnatakse ainepõhiselt. Õpilase saavutused kajastavad õpilase saavutusi ning on olulised kooli aruandekohustusi silmas pidades. Peale 4. põhiastme läbimist on õpilasel võimalik jätkata järgmises klassis või valida kutsehariduskooli kasuks. Sarnaselt Türgile, on kutsehariduskoolides võimalik valida õpipoisi tee, kui õpilane ei ole veel valmis ametis töötama. Kõrgharidussüsteem toimub kolmes tsüklis: bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Võimalik on osa võtta ka lühiprogrammidest ja koolitustest. Igal koolil on oma vastuvõtu tingimused ja need varieeruvad laialdaselt ülikooliti. Enamus koolid pakuvad erinevaid programme ja võimalusi, läbi mille on võimalik kooli sisse astuda. Alates aastast on kõrghariduse omandamine Inglismaal tasuline. Kokkuvõttes, alates 3. eluaastast on võimalik oma last lastehoidu viia. Enamus lapsed käivad 4-5 aastaselt vastuvõtuklassis, mis eelneb põhikooli 1. astmele. Koolikohustus kestab kuni 16. eluaastani, peale mida on õpilasel võimalik jätkata haridusteed tavakoolis ning kutsehariduskoolis. Peale 4. põhiastme läbimist on õpilased omandanud kas ameti või jätkavad õpinguid kõrgkoolis. Kõrgkoolis õppimine on alates aastast tasuline. 7

8 2. KOLME RIIGI HARIDUSSÜSTEEMI VÕRDLUS Esimeses peatükis on välja toodud kolme riigi haridussüsteemide ülesehitus ja vastutusalad. Lähtuvalt sellest, et riigid asuvad erinevates regioonides, on haridussüsteemid kohati erinevad, kuid on ka kattuvusalasid. Erinevused ja sarnasused kajastuvad nii koolikohustuse vanuses, koolitasudes ning asutustes, kes haridussüsteemi haldavad Koolikohustuse ja kooliastmete sarnasused ja erinevused Taanis, Türgis ja Inglismaal Taanis ja Inglismaal on õpilane kohustatud koolis käima kuni 16. eluaastani, Türgis seevastu on kohustus kuni 12. eluaastani. Samas, Türgis kestab teine kooliaste kuni 14. eluaastani, mis mingil määral hoiab õpilasi veidi kauem koolis, isegi kui see kohustuslik pole. Koolikohustuslikuks saavad lapsed kolmes riigis võrdlemisi samas vanuseklassis, mis jääb 5-6. eluaasta sisse. Kooliastmed on Taanis, Türgis ja Inglismaal võrdlemisi sarnase ülesehitusega, olenemata, et riigid asuvad täiesti erinevates regioonides. Taanis ja Türgis on 3 astet eelkool, põhikooli esimene ja teine aste ning peale seda võib jätkata hariduskäiku, et minna kõrgkooli, või jätkatakse kutsehariduskoolis ameti omandamist. Inglismaal on 4 põhiastet, ning peale viimast on võimalik jätkata, sarnaselt Türgile, õpipoisina ameti omandamist, või jätkata tavakoolis, et astuda kõrgkooli. Üleüldiselt erineb Türgi selles osas Taanist ja Inglismaast, et haridussüsteemi muudetakse tihti ja on välja toodud, et regulatsioonid muutuvad tihti, mis võib hariduse omandamise peale kohustuse lõppemist keeruliseks teha. Taani ja Inglismaa sarnanevad ülesehituselt rohkem, kuigi Inglismaal viiakse läbi tasemeteste, et pidevalt koole paremaks ja tõhusamaks muuta Koolitasud Taanis, Türgis ja Inglismaal Kõikide riikide ühiseks tunnuseks on see, et kohustuslik haridus on tasutud riigi poolt ning erakoolide pakutavad teenused on tasulised ja summad varieeruvad tihti lähtuvalt asutuse regioonist. Iseenesest tundub ka loogiline, et kohustuslik teenus võiks olla ka tasuta teenus. Siinkohal erinevad aga tasud kõrghariduse omandamisel. Taanis on kõrghariduse omandamine, sarnaselt Eestile, tasuta. Välja tasuks tuua see, et tasuta on see kodanikele, elamisloaga 8

9 inimestele ja EL liikmesriikide kodanikele. Mõned aastad tagasi oleks saanud sellist korraldust sarnaseks pidada ka Inglismaaga, kuid alates aastast on õppetasud Inglismaal seadusega sätestatud ning summad on võrdlemisi kõrged, samuti lähtuvalt kõrgkooli asukohast ja lähedusest teise ülikooliga. Seega, alates aastast sarnaneb Inglismaa korraldus rohkem Türgi omaga, kus tuleb kõrgkoolis samuti õppemaksu tasuda. Kahe viimase riigi erinevus praegusel hetkel seisneb veel selles, et Inglismaal on mitmeid väga kõrge tasemega ülikoole, mis asuvad ka Maailma parima 100 kooli nimekirjas, kuhu Türgi kõrgkoolid veel ei ole jõudnud Haridussüsteemi reguleerivad asutused Taanis, Türgis ja Inglismaal Kolme riigi võrdluses on kõige laiemalt struktureeritud süsteem Taanis, kus haridusega tegelevad erinevad ministeeriumid neil on igal haridusastmel eraldi ministeerium, kes tegeleb antud valdkonnaga. Türgis seevastu on kogu koolisüsteem Riikliku Haridusministeeriumi haldusalas, kes tegeleb valdkonnaga, ning Inglismaal pole siiani välja töötatud eraldi asutust, kes tegeleks hariduse valdkonnaga, vaid seda tööd teeb Ühendkuningriigi valitsuse all töötav Haridusamet. Taani ja Türgi on võrdlemisi sarnased selles osas, et tasemeti õpivad lapsed erinevaid aineid erineva tasemega, kuid tasemeteste tehakse siis, kui koolikohustus lõppeb ja valitakse järgmine suund. Inglismaal see-eest viiakse 11, 16 ja 18 aasta vanuses läbi tasemeteste, mille eesmärgiks on anda ülevaade koolide tõhususest ja sellest, kui palju on õpilasi, kes vajaksid rohkem tugiteenuseid. Inglismaal tegutseb ülevaatust tegev organisatsioon Ofsted, mis sarnaneb palju Eesti INNOVEle. Antud organisatsioon viib koolides läbi ülevaatusi ja järelvalvet, ning koostab lähtuvalt tulemustest raporti, mis annab koolidele tagasiside nende töö kvaliteedi kohta. Tulenevalt raportist, saavad koolid mõelda edasisi aktsioone, mida teha, et tulemused paraneksid, kui need on olnud negatiivsed. Selle eesmärk on tagada kvaliteetne haridus õpilastele, võttes arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi. 9

10 KOKKUVÕTE Olenemata, et antud riigid ei ole üksteise naaberriigid, on neil siiski palju rohkem ühist, kui oskaks arvata. Loogiline on see, et haridussüsteemi eesmärk peaks olema laste õpetamine ja harimine, ning see ei saagi väga palju erineda, kuid töö autorina ootasin mingil põhjusel suuremaid, silmaga nähtavaid auke eri riikide süsteemide vahel. Lihtsalt kokku võttes võrdlust, võib öelda, et iga riik võimaldab lastel käia lasteaias või eelkoolis, kohustuslik on käia põhikoolis ning peale põhihariduse omandamist on võimalik valida kutse- või kõrghariduse omandamise vahel. Koolikohustus algab kõigil peaaegu samal ajal ning lõpeb Taanis ja Inglismaal hiljem, Türgis varem. Samas, Türgi on kõrghariduse valdkonnas teinud tubli töö ning sihib üha lähemale näiteks Ameerika Ühendriikide tasemele reaalainetes, olles tihedas koostöös nendega. Inglismaa tase on kõrghariduse maastikul võrdlemisi kõrge nagunii, kuid Türgi on alles jõudmas sinna ja on väga edukas olnud sellega. Samuti on lastele pakutav kohustuslik haridustee kõikides riikides riigi poolt makstud, kuid vajadusel on kõikides riikides võimalik valida ka erakool, mis on tasuline. Türgi ja Inglismaa pakuvad ka tasulist kõrgharidust, samas Taani võimaldab sarnaselt Eestile tasuta kõrghariduse omandamist. Lähtuvalt ülevaatest ja võrdlusest, saab öelda, et iga riigi haridussüsteem on üles ehitatud lähtuvalt antud riigi ajaloost ja praegustest vajadustest. Olulisel kohal on see, et vajadust muudatustele pannakse tähele ning tehakse olulised sammud, et omandatav haridus oleks kvaliteetne ja kõigile kättesaadav. 10

11 KASUTATUD ALLIKAD Denmark: Overview (2016). Eurydice. [ ] United Kingdom England: Overview. (2016). Eurydice. [ ] England:Overview Turkey: Overview. (2016). Eurydice. [ ] The 100 Best Universities in the World Today. (2014). The Best Schools. [ ] Tuition Fees & Scholarships. (2016). Study In Denmark. [ ] Tuition Fees. (2016). Study In Turkey. [ ] 11

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc

Microsoft Word OppeKavaDEKL.doc Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Tartu 2016

Tartu 2016 Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Kutseaasta_2009_2010 seire

Kutseaasta_2009_2010 seire Kutseaasta VI etapi seire kokkuvõte 29/21 Tallinn 21 1 Kutseaasta seire läbiviimist on toetanud EV Haridus- ja teadusministeerium. Koostajad: Epp Reiska ja Eve Eisenschmidt Andmetöötlus: Epp Reiska Ankeetide

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes

TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtestatakse lähtudes Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 22,

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1. KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vastuvõtmise korra kinnitamine Vastu võetud 08.02.2006

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem