Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 3/2007

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 3/2007"

Väljavõte

1 Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 3/2007

2 TELLIMINE JA KAASTÖÖD Ajakirja tellimisinfo telefonil , faksil või e-postiga aadressil Ajakirja saab lugeda ka Eesti Panga veebilehel ning raamatukogudes. Kirjutiste autorite hinnangud ei kajasta tingimata Eesti Panga ametlikku seisukohta. Kaastööpakkumised telefonil või e-postiga aadressil Käsikirju ei tagastata. ISSN X KROON ja MAJANDUS Eesti Panga kvartalikiri Tegevtoimetaja: Kadri Põdra Kaanekujundus ja makett: Vincent OÜ Küljendus: Urmas Raidma Trükitud Aura Trükikojas

3 SISUKORD Eessõna...5 Mõõdetud ja tunnetatud inflatsioon euroalal (Euroopa Keskpank)...6 Valitsussektori eelarvepuudujäägi ja võla vaheliste erinevuste ületamine (Euroopa Keskpank)...20 Maastrichti vahetuskursi ja inflatsioonikriteeriumi täitmine nominaalse konvergentsi perioodil (J. Lewis)...30 Balti riikide majandus läbi reitinguagentuuride silmade (E. Tamla, K. Moor)...38 Eesti ja Poola ettevõtete finantsseisundi võrdlus (G. Golebiowski)...46 LISAD Kas olete neid materjale tähele pannud?...57 Eesti majanduse kvartaalsed põhinäitajad seisuga 19. september Kroon ja Majandus 3/2007

4 KÄESOLEVA NUMBRI AUTORID JOHN LEWIS Hollandi keskpanga majandusuuringute osakonna ökonomist KÄDLI MOOR Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhtivspetsialist EVELIN TAMLA Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhtivspetsialist (lapsepuhkusel) GRZEGORZ GOLEBIOWSKI Varssavi Majanduskooli abiprofessor

5 EESSÕNA Viimasel ajal on hinnatõus Eestis olnud suhteliselt kiire. Loomulikult on meedia eelkõige huvitatud sellest, kui halvasti mõjub inflatsioon tarbija rahakotile. Kuid üllatavalt palju arutatakse ka hinnatõusu laiemate majandusmõjude teemal ja seda esimest korda pikkade aastate järel. On teadvustatud, et kõrge inflatsioonitase on peamine takistus euro kasutuselevõtuks Eestis. Samas püsib kartus, et eurole üleminek toob kaasa veel kiirema hinnakasvu. Samuti on hakatud mõistma, et euro kasutuselevõtu viibimine võib avaldada mõju riigireitingule, mis võib omakorda tuua kaasa tagajärgi laenuraha kasutajale. Kõige selle taustal kordab keskpank ikka ja jälle, et majanduse riskide maandamiseks on väga oluline konservatiivne eelarvepoliitika. Käesolevas Krooni ja Majanduse numbris püüame pakkuda eelkõige kirjutisi, mis aitavad kõike seda laiemasse konteksti asetada ja loodetavasti paremini mõista. Sageli erineb ametlik mõõdetav inflatsioonitase sellest hinnatõusust, mida inimesed ise tunnetavad. Tarbijate subjektiivset arvamust inflatsiooni suhtes võivad mõjutada erinevad majanduslikud ja psühholoogilised tegurid. Muu hulgas on inflatsiooni tajutud kõrgemana pärast eurole üleminekut, kusjuures selles võib oma osa mängida ka tarbijate teravam hinnatundlikkus. Üks käesoleva numbri kirjutisi käsitlebki mõõdetud ja tunnetatud inflatsiooni erinevusi euroalal ja seda, mis neid lahknevusi põhjustab. Lisaks leiab siit artikli valitsussektori eelarvepuudujäägi ja võla erinevustest, mille mõistmine on vajalik valitsussektori finantsstatistika analüüsimiseks. Eelarvetasakaalu peetakse Euroopa Liidus oluliseks. Kõikide euroala riikide ja eurole üleminekut ettevalmistavate riikide valitsussektori eelarve kujundamist ja täitmist jälgitakse hoolega. Seetõttu on tähtsal kohal ka valitsussektori tegevust kajastava finantsstatistika usaldusväärsus ja ühene mõistetavus. Värskes numbris analüüsitakse Maastrichti vahetuskursikriteeriumi ja Eestis palju tähelepanu pälvinud inflatsioonikriteeriumi täitmisega seonduvat pisut laiemalt erinevate Kesk- ja Ida- Euroopa riikide võrdluses. Lisaks vaadeldakse Balti riikide majandust läbi reitinguagentuuride silmade ning räägitakse sellest, mis on ühe või teise reitingu taset tõenäoliselt mõjutanud. Arvestades Eesti ärimeeste viimasel ajal üha suuremat huvi võrrelda end naabritega avaldatakse käesolevas numbris ka Eesti ja Poola ettevõtete finantsolukorra mõningate aspektide võrdlus. Seda laadi materjali ei ole Kroonis ja Majanduses varem avaldatud. Neile, kel Balti mere äärsete riikide majandusprotsesside võrdlemise vastu sügavam huvi, on pakutud mõningad viited veebis leiduvatele infoallikatele ja analüütilistele kirjutistele. Kroon ja Majandus 3/2007

6 MÕÕDETUD JA TUNNETATUD INFLATSIOON EUROALAL Tõlge Euroopa Keskpanga Kuubülletäänist, mai 2007 Euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) on hinnamuutuste objektiivne ja metoodiliselt hästi põhjendatud kvantitatiivne mõõdik. ÜTHI ning Euroopa Komisjoni uuringu tulemused selle kohta, kuidas tarbijad tunnetavad inflatsiooni, on oma olemuselt erinevad ega ole otseselt võrreldavad. Siiski on üllatav, et selle uuringu sagedasti kasutatav koondstatistika näitab, et kuigi tunnetatud inflatsioon kasvas pärast eurole üleminekut aastal märgatavalt, on see aasta tasemest ikka veel kõrgem, samas kui ÜTHI on jäänud üldjoontes muutumatuks kogu perioodi jooksul. Tunnetamine on üksikisiku poolt teatud probleemile antud kompleksse hinnangu kvalitatiivne väljendus. Inflatsioonitunnetust võivad mõjutada mitmesugused majanduslikud ja psühholoogilised tegurid, mis ei pruugi kõik olla otseselt seotud üldise keskmise tarbijahindade muutusega. Näib, et eurole üleminekul on olnud pikemaajaline mõju tarbijate inflatsioonitunnetusele. Erinevusi tunnetatud inflatsiooni ja ÜTHI muutuste vahel ei tohiks tõlgendada kui tarbijahinna statistika kajastamise ebatäpsust. Sellegipoolest annavad pikaajalised erinevused nende kahe muutuja arengus põhjust täpsemateks uuringuteks, arvestades et inflatsioonitunnetus mõjutab inflatsiooniootusi ja teisi makromajanduslikke muutujaid. Eurole ülemineku järel märkimisväärselt tõusnud tunnetatud inflatsiooni määr on alates aastast mõnevõrra alanenud ning peaks ka edaspidi mõõdetud inflatsiooni omale lähenema. sissejuhatus Euroopa Keskpank määratleb euroala hinnastabiilsust ÜTHI ehk ühtlustatud ja kõrgekvaliteedilise statistika järgi, mis on koostatud vastavalt rahvusvahelistele standarditele. 1 Eurole ülemineku järel aastal ei tõusnud euroala ÜTHI-inflatsioon kuigi palju. Samas euroala üldsust hõlmanud uuringute põhjal koostatud koondstatistika tunnetatud inflatsiooni kohta näitab selle märkimisväärset kasvu euro pangatähtede ja müntide käikulaskmise ajal aastal. Euroopa Komisjoni tarbijauuringu järgi kasvas tunnetatud inflatsioon pärast eurorahale üleminekut ulatuslikult. Aastatel see küll pisut langes komisjoni uuringu tulemuste põhjal, kuid on üldjoontes jäänud kõrgele tasemele. Käesoleva artikli eesmärk on anda põhjalik ülevaade euroala mõõdetud ja tunnetatud inflatsiooni arengu erinevuste põhjustest. Artikli teises osas tehakse kokkuvõte ÜTHI ja tunnetatud inflatsiooni hiljutisest arengust euroalal ja selle liikmesriikides. Kolmandas osas tuuakse esile üksikisikute inflatsioonitunnetuse kvalitatiivne ja subjektiivne olemus ning uuritakse eurole ülemineku võimalikku mõju. Neljandas osas vaadeldakse lähemalt ÜTHI põhiomadusi ning selgitatakse, miks see erineb individuaalse inflatsioonitunnetuse koondnäitajast. Viiendas osas tehakse kokkuvõte. 1 Vt Euroopa Keskpanga aasta juuli Kuubülletääni artiklit The Harmonised Index of Consumer Prices: concept, properties and experience to date.

7 mõõdetud ja tunnetatud inflatsiooni areng Euroopa Komisjoni läbi viidud ja euroala tarbijate inflatsioonitunnetust käsitleva uuringu tulemused võtab kokku saldonäitaja, st erinevate vastusekategooriate osakaalud kaalutakse koos (vt taustinfo 1). Kuna see mõõdik erineb oma olemuselt ÜTHI-inflatsioonist, ei saa neid kahte otseselt võrrelda. Siiski võrreldakse sagedasti nende kahe näitaja muutumist ajas (vt joonis 1) aastast kuni aasta lõpuni olid saldonäitaja muutused üldjoontes Joonis 1. Mõõdetud ÜTHI-inflatsioon ja tunnetatud inflatsioon euroalal a. ÜTHI-inflatsioon (aastane muutus; %) b. Tunnetatud inflatsioon (protsentide saldo; sesoonselt korrigeeritud) Allikad: Eurostat ja Euroopa Komisjoni tarbijauuring. Märkus. ÜTHI hinnangud ajavahemiku kohta ei ole täielikult võrreldavad ÜTHI andmetega alates aastast. Kroon ja Majandus 3/2007

8 kooskõlas ÜTHI-inflatsiooni muutustega: mõlemad indeksid langesid ajavahemikul ja tõusid seejärel aastast kuni aasta lõpuni aasta jaanuarist kasvas tunnetatud inflatsioon kiiresti ja jõudis aasta jaanuaris rekordtasemeni. Aastatel näitaja tasapisi langes, kuid on aasta lõpust saadik üldjoontes stabiliseerunud aastast pisut kõrgemal tasemel. 2 ÜTHI-inflatsioon on samas aasta detsembrist aasta märtsini kõikunud kitsas vahemikus, olles keskmiselt umbes 2,1%. 3 Tunnetatud inflatsiooni muutused kogu euroala tasandil peidavad mõningaid riikidevahelisi erinevusi. Kõigis euroala riikides tõusis tunnetatud inflatsioon euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtuga aasta jaanuaris ning langes seejärel tasapisi mitmes riigis, eriti Saksamaal, Iirimaal, Itaalias ja Hollandis. Sellele vaatamata oli enamikus euroala riikides aastatel ajavahemikuga võrreldes rohkem neid tarbijaid, kes tunnetasid inflatsiooni kõrgena (vt tabel 1). Tabel 1. ÜTHI ja tunnetatud inflatsioon euroala riikide lõikes ÜTHI-inflatsioon. Keskmine aastane muutus (%) Viimase 12 kuu jooksul tunnetatud hinnamuutused. Protsentide saldo, sesoonselt korrigeeritud Belgia 2,1 1,6 2, Saksamaa 1,3 1,4 1, Iirimaa 3,9 3,7 2, Kreeka 2,9 3,5 3, Hispaania 2,8 3,2 3, Prantsusmaa 1,4 2,1 1, Itaalia 2,2 2,6 2, Luksemburg 2,4 2,6 3, Holland 3,2 2,5 1, Austria 1,6 1,6 1, Portugal 3,1 3,1 2, Soome 2,3 1,2 1, Allikad: Eurostat ja Euroopa Komisjoni tarbijauuring. Märkus. Andmed tunnetatud inflatsiooni kohta Luksemburgis on olemas ainult alates aasta jaanuarist. 2 Vt Euroopa Keskpanga aasta aprilli Kuubülletääni taustinfot Consumers inflation perceptions: still at odds with official statistics?. 3 ÜTHI-inflatsiooni aasta keskmine oli aasta detsembrist aasta jaanuarini 2,2% ning aasta jaanuarist aasta märtsini 2,0%.

9 TAUSTINFO 1. Euroopa komisjoni uuring tarbijate inflatsioonitunnetuse kohta Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraadi läbi viidud tarbijauuringuga kogutakse kokku tarbijate arvamused inflatsiooni kohta. Kuna selle uuringu põhjal saadud näitaja erineb oma olemuselt ÜTHIst, ei ole neid kahte indeksit võimalik otseselt võrrelda. Uuringu põhjal saadud näitaja muutuste tõlgendamiseks on oluline paremini aru saada Euroopa Komisjoni mõõdiku arvutamisel kasutatud metoodikast. Käesolevas taustinfos käsitletaksegi nimetatud uuringut ja vastusekategooriate osakaalude arengut. Euroopa Komisjoni tarbijauuringu kontekstis uuritakse ühtlustatud küsimustikke kasutades ja enamasti telefoni teel iga kuu umbes juhuslikult valitud, euroalal elavat tarbijat. Neile esitatavad kvalitatiivsed küsimused selle kohta, kuidas nad tajuvad oma majapidamise majanduslikku olukorda, on muu hulgas järgmised: Kuidas on tarbijahinnad teie meelest viimase 12 kuu jooksul muutunud?. Võimalikud vastusekategooriad on 1) tõusnud palju, 2) tõusnud mõõdukalt, 3) tõusnud natuke, 4) jäänud umbes samaks, 5) langenud ja 6) ei tea. 100 tõusnud palju tõusnud mõõdukalt tõusnud natuke jäänud umbes samaks langenud ei tea Viimase 12 kuu jooksul tunnetatud hinnamuutused euroalal vastuskategooriate muutused (protsentide saldo; sesoonselt korrigeeritud) Allikas: Euroopa Komisjoni tarbijauuring. Tarbijaarvamuste koond- ehk saldonäitaja arvutatakse nende vastajate, kes vastasid, et tarbijahinnad on tõusnud palju või tõusnud mõõdukalt, ja nende, kes vastasid, et tarbijahinnad on langenud või jäänud umbes samaks, osakaalude erinevusena. Selleks, Kroon ja Majandus 3/2007

10 et eristada mõõdukamaid ja äärmuslikumaid vastusekategooriaid, annab Euroopa Komisjon pool äärmuslikumate ehk esimese ja viienda vastusevariandi osakaalust teisele ja neljandale variandile. Kolmandat vastusevarianti ning vastust ei tea otseselt ei arvestata. Saldonäitaja arvutatakse järgmiselt: P [1] + (0,5 P [2] ) (0,5 P [4] ) P [5], kus P [1] on esimese vastusevariandi valinute osakaal jne. Saldonäitaja väärtused jäävad -100 ja +100 vahemikku. Saldonäitaja tõusu aastast aasta alguseni põhjustas peamiselt nende tarbijate osakaalu suurenemine, kes vastasid, et hinnad on tõusnud palju (vt joonis). Nende osa tõusis keskmiselt 14%lt aastal 38%ni ajavahemikul Eurole üleminekust saadik on see keskmine püsinud 32% tasemel. Muutus selles vastusekategoorias toimus peamiselt vastuste tõusnud natuke ja jäi umbes samaks osakaalude arvel. Vastuste jaotus kategooriate vahel on aasta algusest püsinud enam-vähem stabiilne. Üldiselt võib kvalitatiivsete arvamusküsitluste puhul täheldada metoodikaga seotud probleeme. Esiteks võivad vastajad pakutud vastusekategooriaid erinevalt tõlgendada ning samuti võib nende tõlgendus ajas erineda. Teiseks on kasutatav kaalusüsteem paratamatult mõnevõrra meelevaldne, kuigi see määratleb saldonäitaja muutusi. Näiteks jääb ebaselgeks, kas on õigustatud, et vastusekategoorial tõusnud palju on täpselt kahekordne kaal võrreldes nende tarbijatega, kes vastavad, et hinnad on tõusnud mõõdukalt. Pealegi esindavad tarbijad, kelle arvates hinnad on tõusnud natuke, suuruselt kolmandat vastuserühma (keskmiselt 24% ajavahemikul alates jaanuarist), aga neid ei ole saldonäitaja arvutamisel otseselt arvesse võetud. tarbijate inflatsioonitunnetusest arusaamine Peale eespool loetletud metoodikategurite kujundavad tarbijate individuaalset inflatsioonitunnetust mitmesugused muud asjaolud, mis võivad mõjutada nii nende vastuseid uuringu küsimustele kui ka küsimuste võimalikku tõlgendust. Tunnetatud inflatsiooni kvalitatiivne olemus Euroopa Komisjoni küsimustikus palutakse tarbijatel liigitada inflatsioon oma tunnetuse järgi kuude etteantud kvalitatiivsesse kategooriasse (vt taustinfo 1). Tulemuseks saadud saldonäitaja 10

11 ei kajasta tunnetatud inflatsiooni suurust. 4 Kuigi vastajad võivad kõhklematult seostada iga kvalitatiivset kategooriat teatud arvuliste väärtuste vahemikuga, kalduvad sellised väärtused üksikisikute ja vahest ka aja lõikes erinema. Ei saa välistada, et osa tarbijaid, kes vastavad, et hinnad on tõusnud palju, teevad seda kõrgendatud inflatsioonitundlikkuse tõttu. Näiteks kuigi mitmes riigis on inflatsioon märkimisväärselt madalam kui aastate alguses, võib tarbijate suurem teadlikkus euroala rahapoliitikast olla viinud nende kaudsed kvantitatiivsed hinnangud rohkem vastavusse Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse määratlusega. Samuti võib kõrgendatud tundlikkus inflatsiooni suhtes olla tingitud teema avalikust arutelust, kuna eurole üleminek on mõjutanud ja mõjutab praegugi hinnamuutuste tajumist. Oma osa võib olla ka tunnetatud inflatsiooni näitajate regulaarsel avaldamisel. Pealegi võis tarbijate teadlikkus hinnamuutustest pärast euro sularahale üleminekut kasvada tulenevalt vajadusest uusi hindu tõlgendada, arvestades neid ümber varem käibinud omavääringusse ja võrreldes neid eelmiste hindadega. Seega tuleb uuringutulemuste ebamäärasuse tõttu olla nii kvalitatiivsete näitajate taseme kui ka muutuste tõlgendamisel ettevaatlik. Subjektiivse hinnangu kajastamine Arvamusküsitlustega kogutud tunnetus väljendab üksikisiku kompleksset hinnangut käsitletavale probleemile. Päris selget ettekujutust, mida tunnetuse all täpselt mõista ja kuidas see kujuneb, ei ole. Psühholoogias ja kognitiivteadustes määratletakse tunnetust kui aistmisinformatsiooni omandamise, tõlgendamise, valimise ja organiseerimise protsessi. 5 Inflatsioonitunnetuse kujundamisel ei tohi tarbijad kasutada hinnateavet eraldi, vaid võivad seda töödelda seoses oma isikliku majandusliku olukorra teiste elementidega. Euroopa Komisjoni uuring ei rakenda mingeid võtteid tarbijate vastuste raamistamiseks, viidates näiteks tarbijahindade viimastele muutustele. Seetõttu võivad uuringutulemusi mõjutada tarbijate majandusliku olukorraga seotud muude näitajate, nagu näiteks kasutatava tulu või ostujõu muutused. Ehkki tarbijatelt küsitakse tunnetatud hinnamuutuste kohta, võib nende vastusi mõjutada ka üldisem arvamus nende endi finantsolukorra või kogu majandusolukorra kohta. Olemasolevate uuringuandmete põhjal näib, et tunnetatud inflatsiooni kasv aastal ühtib tarbijate suurenenud negatiivse tajuga nende enda finantsolukorra (vt joonis 2a) ja üldise majandusolukorra suhtes (vt joonis 2b). Tarbijate pessimistlikumat arvamust võib vaadelda kui ebakindluse väljendust, mis on seotud majanduskasvu aeglustumise ja aktsiamulli lõhkemisega aastal, 4 Tunnetatud inflatsiooni kvalitatiivsete hinnangute tõlgendamiseks kvantitatiivsete väärtustena on välja töötatud erinevaid meetodeid. Kõik need erinevad lähenemisviisid peavad siiski põhinema konkreetsetel tehnilistel eeldustel ja valitud meetod mõjutab nende tulemusi märkimisväärselt. Üksikasjalikku kokkuvõtet ja kriitilist ülevaadet kõigi meetodite kohta vt nt E. D Elia Using the results of qualitative surveys in quantitative analysis, Instituto di Studi e Analisi Economica (ISAE) Working Paper, nr 56, september Vt ka Communication and perception: which world do statistics live in?, Saksa föderaalse statistikaameti ja ÜRO Euroopa majanduskomisjoni seminar statistika avaldamise teemal, september Kroon ja Majandus 3/2007

12 aga ka geopoliitilise ebakindlusega aasta 11. septembril toimunud terrorirünnakute tõttu Ameerika Ühendriikides. Samas tundub, et pessimism on alates aasta keskpaigast taandunud, eriti mis puudutab üldise majandusolukorra tajumist. Seevastu tarbijate tunnetatud inflatsiooni näitaja ei ole langenud tunnetatud inflatsioon (vasak telg) tunnetatud majanduslik olukord (parem telg; pööratud telg) Joonis 2a. Euroala tarbijate inflatsiooni ja oma majandusliku olukorra tunnetamine (protsentide saldo; sesoonselt korrigeeritud) Allikas: Euroopa Komisjoni tarbijauuring tunnetatud inflatsioon (vasak telg) 60 tunnetatud majanduslik olukord -50 (parem telg; pööratud telg) Joonis 2b. Euroala tarbijate inflatsiooni ja üldise majandusliku olukorra tunnetamine (protsentide saldo; sesoonselt korrigeeritud) Allikas: Euroopa Komisjoni tarbijauuring. 12

13 Euro sularahale ülemineku mõju Tõenäoliselt andis euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtt oma panuse sellesse, et aastal ja ka pärast seda tunnetasid tarbijad hinnamuutusi tugevamalt. Arvatavasti oli see seotud selliste toodete tegeliku hinnatõusuga nagu toit, bensiin ja teatud isikuteenused, näiteks restoranis einestamine. Osaliselt on kasvu taga jaemüüjad ja ettevõtted, kes võisid euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtu ajal püüda tõsta oma kasumimarginaali. Kuna jaemüüjad teadsid, et nad peavad muutma ametlikke hindu aasta jaanuaris, võisid nad lükata edasi mõningate hindade tõusu, mis muidu oleks varem toimunud. 6 Sellele vaatamata oli paljude toodete hinnatõusu surve tingitud eurole üleminekuga mitte seotud teguritest, nagu näiteks naftahinna kiire tõus (eurodes ligikaudu 35% aasta detsembrist aasta aprillini) ja külmale talveilmale järgnenud viljaikaldus kogu Euroopas. Samad tegurid põhjustasid hinnatõusu survet ka eurovälistes Euroopa Liidu riikides, näiteks eurole ülemineku ajal Ühendkuningriigis. Eurole üleminekust tulenenud hinnakasvu üldine mõju euroala mõõdetud ÜTHI-inflatsioonile oli piiratud. Eurostati hinnangul jäi euro sularahale ülemineku osatähtsus euroala üldises ÜTHI-inflatsioonis aastal 0,12 ja 0,29 protsendipunkti vahemikku. Eurole üleminekul on olnud inflatsioonitunnetusele siiski märkimisväärne mõju, nagu näitab Euroopa Komisjoni viimane rahvaküsitlus euroga seotud probleemide kohta, mis avaldati aasta novembris. 7 Valdav osa küsitlusele vastanutest (93%) arvas, et euro kasutuselevõtmine võimendas hinnatõusu. Selle põhjal võib arvata, et rahvas oli euro sularahale ülemineku mõju tarbijahindadele mitmel põhjusel suuremaks hinnanud. Uuringutulemused võivad kajastada ka seda, et peamiselt tõusid kõige sagedamini ostetud kaupade ja teenuste, näiteks toidu, bensiini, kohvi ja juuksuriteenuste hinnad. Kestvuskaupadel, nagu näiteks autod ja arvutid, ning teistel harvemini ostetavatel kaupadel ei ole tõenäoliselt suurt mõju tarbijate tunnetusele, kui tarbija ei ole just hiljuti mõnd sellist toodet ostnud. Kuna kõigi vastanute osakaal oli võrdne, võisid sellised kaubad olla tarbijate tunnetatud inflatsiooni koondnäitajas harvemini esindatud, kuigi need moodustavad majapidamiste iga-aastastest tegelikest kogukulutustest märkimisväärse osa. Teiseks võisid inflatsioonitunnetust erinevalt mõjutada erinevad maksemeetodid. Näiteks toodetel, mille eest tavaliselt tasutakse sularahas (nagu tass kohvi või soeng), võib olla tunnetatud inflatsioonis suurem osakaal kui neil, mille eest tavaliselt tasutakse rahaülekandega (üür, elekter, sideteenused). Sellest annab ülevaate joonis 3. Kolmandaks võis oma osa olla muudel psühholoogilistel teguritel. Väidetavalt mäletavad tarbijad 6 Vt nt B. Hobijn, F. Ravenna j A. Tambalotti Menu costs at work: restaurant prices and the introduction of the euro, Quarterly Journal of Economics, Vol 121(3), august 2006, MIT Press, lk Eurobaromeetri kiiruuringut viib Euroopa Komisjoni tellimusel läbi Gallup. Vt The Eurozone, 5 years after the introduction of euro coins and banknotes, Flash Eurobarometer 193, Euroopa Komisjon, november Kroon ja Majandus 3/2007

14 hinnatõuse eredamalt kui langusi. 8 Kuna hinnamuutuste hulk eurole ülemineku perioodil oli erakordselt suur 9, võisid tarbijad olla hinnatõusude suhtes tundlikumad kui samal ajal toimunud hinnalanguste suhtes. Üksiktoodete hindade äärmuslikud, ent ebatüüpilised muutused võisid tõmmata endale tarbijate ja meedia suure tähelepanu ja seega mängida tähtsat rolli keskmise inflatsioonitunnetuse kujunemisel. Lisaks on andmeid, et üksiktoodetele kehtestatud erinevate hindade arv kasvas eurole ülemineku järel tunduvalt 10 ning hindade suurem erinevus ja ahvatlevate eurohindade (mugavate ehk künnis-/miinimumhindade) ajutine puudumine tekitasid tarbijates tõenäoliselt mõningast ebakindlust. Pealegi arvestavad paljud euroala kodanikud hindu ikka veel oma endises vääringus, eriti suuremate ostude korral. Vastavalt Eurobaromeetri aasta novembris avaldatud kiirhinnangule kasutavad euroala tarbijad eurot väikeste ostude hindade hindamisel mõttelise väärtusena siiski üha enam (2006. a vastas ainult 22%, et nad arvutavad hindu kõige sagedamini oma endises vääringus, võrreldes 30%ga a). Suuremate ostude korral näib kohanemine olevat aeglasem: aastal võrdles 40% euroala tarbijatest hindu ikka veel kõige sagedamini oma endise vääringuga (2003. a 54%). Järelikult, selle asemel, et võrrelda praegust hinnataset aastatagusega, kasutavad tarbijad vaikimisi võrdlusalusena enne euro kasutuselevõttu kehtinud omavääringut ( ajas külmutatud hinda). Aja jooksul tooks see kaasa üha ebasoodsama võrdluse tunnetatud inflatsiooni ja tarbijahindade aastaste muutuste vahel, kuivõrd tarbijad justkui liidaksid oma vastustes mitme aasta inflatsiooninäitajad (üldine ÜTHI-inflatsioon a jaanuarist a märtsini oli ligikaudu 11%). Mõningal juhul seostub see probleem moonutatud mälestustega eelmistest hindadest: tarbijad mäletavad hindu, mis olevat justkui kehtinud enne eurole üleminekut, ent mis tegelikult on märkimisväärselt aegunud. 11 Psühholoogilised eksperimendid on näidanud, et inflatsiooni tunnetamises võivad mängida tähtsat rolli a priori ootused. 12 Kui tarbijad olid juba enne eurole üleminekut veendunud, et hinnad üldiselt kasvavad, siis selliseid hinnatõuse pärast ka tõenäoliselt tajuti, isegi kui tegelikult tõusid vaid üksikud hinnad. Seda efekti võis omakorda tugevdada intensiivne meediakajastus enne eurole üleminekut ja kohe pärast seda. Peale eurole ülemineku võib tegeliku ja tunnetatud inflatsiooni näitajate erinevusi põhjendada ka teiste teguritega, ent euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtul on siin tõenäoliselt siiski kõige olulisem osa, eriti kuna see on suure tõenäosusega tõstnud tarbijate hinnateadlikkust. 8 Vt nt H.W. Brachinger Euro or Teuro?: the euro-induced perceived inflation in Germany, Department of Quantitative Economics, University of Freiburg/Fribourg Switzerland, Working Paper, nr 5. 9 Vt E. Dhyne, L.J. Àlvarez, H. Le Bihan, G. Veronese, D. Dias, J. Hoffmann, N. Jonker, P. Lünnemann, F. Rumler ja J. Vilmunen Price setting in the euro area: some stylized facts from individual consumer price data, ECB Working Paper, nr 524, september Vt nt J. Hoffmann ja J.-R. Kurz-Kim Consumer price adjustment under the microscope: Germany in a period of low inflation, ECB Working Paper, nr 652, juuli Vt V. Cestari, P. Del Giovane ja C. Rossi-Arnaud Memory for prices and the euro cash changeover: an analysis for cinema prices in Italy, Banca d Italia Temi di discussione del Servizio Studi No 619, veebruar Vt E. Traut-Mattausch, S. Schulz-Hardt, T. Greitemeyer ja D. Frey Expectancy confirmation in spite of disconfirming evidence: the case of price increase due to the introduction of the euro, European Journal of Social Psychology, Vol 34, nr 6, 2004, lk

15 ÜTHI omadused, MILLEGA võib PÕHJENDADA inflatsioonitunnetuse erinevusi Kui tarbijad kujundavad oma inflatsioonitunnetust, siis see, mida nad seostavad terminiga inflatsioon, ei pruugi ühtida selle mõõtmiskontseptsiooniga, millel põhineb ametlik hinnastatistika, näiteks ÜTHI. Järgnevas osas tuuakse välja mitu ÜTHI peamist metoodilist omadust, mida tuleb tunnetatud inflatsiooni erinevuste käsitlemisel meeles pidada. ÜTHI suur kaupade ja teenuste korv ÜTHI eesmärk on mõõta hinnamuutusi kõigis majapidamistes ostetavate kaupade ja teenuste ulatuses. Hinnatakse kaupade ja teenuste osakaalu, et kajastada nende osatähtsust kogu majanduse tarbimiskulutustes. Keskmiselt vaatlevad euroala riikide statistikaasutused üle 700 tüüpilise toote ja teenuse hindu, mis kokku teeb umbes 1,7 miljonit hinnavaatlust kuus. Joonised 3 on toodud 93 osaindeksi keskmised aastased hinnamuutused, mida Eurostat on alates aastast avaldanud. Võib ette kujutada, et kui tarbijatelt küsitakse nende inflatsioonitunnetuse kohta, põhinevad nende vastused kitsamal toodete ja teenuste valimil. See valim võib aja jooksul muutuda, aga nagu eespool öeldud, omistatakse tõenäoliselt suurem osatähtsus sagedasti ostetavatele toodetele (näiteks toit ja bensiin). Euroopa Keskpanga hinnangul koosneb ligikaudu pool ÜTHI korvist (kulutuste osakaalude järgi) toodetest, mida ostetakse iga kuu. Üks kolmandik koosneb kaupadest mida ostetakse iga-aastaselt, ja ülejäänud kuuendik hõlmab tooteid, mida tavaliselt ostetakse harvemini kui kord aastas vedelkütused tubakas gaas kohv ja tee või ja restoranid õlid ja kohvikud köögiviljad kingad puhkusepaketid euroala üldine ÜTHI = 2,2% juuksur üür liha autod fotoaparaadid -15 personaalarvutid telefonid -20 Joonis 3. Keskmine aastane hinnamuutus ÜTHI 93 osaindeksis, valitud tooted märgitud ( ) (keskmine aastane muutus; %) Allikas: Euroopa Keskpanga arvutused Eurostati andmete põhjal. Märkus. Pidev joon näitab ÜTHI keskmist aastakasvu, mis aastatel oli 2,2% 15 Kroon ja Majandus 3/2007

16 ÜTHI jaoks arvutatakse hinnamuutuste keskmine paljude erinevate müügi- ja asukohtade kaupade ja teenuste korvi põhjal (vt taustinfo 2). See tähendab, et üksikute hinnavaatluste osatähtsus koguindeksis on äärmiselt väike, võrreldes üksikute toodete äärmuslike hinnamuutuste potentsiaalselt tugeva mõjuga tarbijate inflatsioonitunnetusele. ÜTHI on keskmiseks väärtuseks mitmesuguste erinevate komponentide puhul, mille areng on viimase viie aasta jooksul märgatavalt erinenud. Nagu joonisel 3 näha, on enamiku sagedasti ostetavate toodete hinnamuutused olnud aastast saadik suuremad kui nendel, mida ostetakse harvemini. ÜTHI kohandamine kvaliteedimuutustele Kiiresti arenevas majanduses muutuvad paljude tarbekaupade ja teenuste kirjeldused pidevalt. ÜTHI puhul on hinnamuutused eraldatud teistest tooteomaduste muutustest. Vaadeldavate hindade kohandamist selliste muutuste arvessevõtmiseks nimetatakse kvaliteedi kohandamiseks. Mõne toote puhul, nagu kõrgtehnoloogilised elektroonikakaubad ja autod, paraneb kvaliteet ja funktsionaalsus märksa sagedamini, nii et ka kvaliteedi kohandamise mõju on märgatavalt suurem. Näiteks võib autotootja lisada täiendavad turvaelemente (nt turvapatju) uuele automudelile ilma hinda tõstmata. Seda kajastatakse indeksis hinnalangusena. Selline kohandamine on vajalik hinnaindeksi täpse arvutamise seisukohalt, ent võib põhjustada olulisi erinevusi tarbijate tajutud nominaalhindade muutuste ning ÜTHIs kajastuvate, kvaliteedi järgi kohandatud hinnamuutuste vahel. Inflatsioonitunnetuse kujunemisel on võimalik, et tarbijad keskenduvad toodete hinnasiltidele, võttes kvaliteedi paranemist enesestmõistetavana. Kulutused kaupadele, mille kvaliteet paraneb tavaliselt üsna sagedasti, moodustavad hinnanguliselt umbes 8 9% kogu ÜTHIst. 13 Eluasemekulutuste käsitlemine ÜTHIs Paljudes euroala riikides on aastast saadik eluasemehinnad kasvanud tunduvalt kiiremini kui ÜTHI (eluasemehinna aastane inflatsioonimäär oli euroalal aastatel keskmiselt 7,2%) ning see tendents on pälvinud nendes riikides suurt tähelepanu. Arvatavasti mängivad eluasemehinnad tarbijate inflatsioonitunnetuse kujunemisel samuti oma osa. Üürnike kulutused on ÜTHIsse sisse arvatud, samas kui enamik omanike kulutusi on vastavalt praegu kehtivale ÜTHI määratlusele välja jäetud. 14 Kogu euroala kontekstis aga peetakse omanike eluasemekulutuste ÜTHIs arvestamise mõju suhteliselt väikseks EKP arvutuste põhjal. 14 Eurostat viib praegu läbi katseprojekti, selgitamaks välja sobivat meetodit omanike kulutuste arvestamiseks ÜTHIs. Vt lähemalt EKP aasta juuli Kuubülletääni artiklist The Harmonised Index of Consumer Prices: concept, properties and experience to date. 15 Vt M. Eiglsperger The treatment of owner-occupied housing in the harmonised index of consumer prices, IFC Bulletin, nr 24, august 2006, lk

17 TAUSTINFO 2. ÜTHI: kvaliteetne statistika Tunnetatud ja mõõdetud inflatsiooni arengu erinevused alates aastast on põhjustanud mõnes riigis arutlusi ametliku tarbijahinnastatistika täpsuse ja asjakohasuse üle. Seetõttu oleks ehk kasulik meelde tuletada inflatsiooni mõõtmisega seotud fakte. ÜTHIt koostatakse 30 Euroopa riigis (USA Tööjõustatistika Büroo avaldab katseliselt samuti ÜTHI analoogi). ÜTHI on välja töötatud vastavalt rahvusvahelistele standarditele, võttes arvesse kõigi Euroopa Liidu riikide kogemusi tarbijahinnastatistika valdkonnas. Euroopa Komisjoni (Eurostati) läbi viidud ühtlustamisprotsess algas aastal ning on keskendunud kõrgete kvaliteedinormide ja riikidevahelise võrreldavuse tagamisele. Seda toetavad mitmed õigusaktid, milles käsitletakse indeksi tähtsamaid aspekte, sealhulgas ulatust, koondnäitaja arvutamise valemit, ostukorvi uuendamise sagedust, teatud kaubaartiklite käsitlemist (nt kindlustus, tariifid, tervishoid ja haridus) ning kvaliteedi kohandamise miinimumnorme. Euroopa Komisjonil on olemas ka programm nende õigusaktide järgimise üle järelevalve teostamiseks. Selleks tehtavate visiitide käigus kontrollitakse iga riigi indeksikoostamise praktikat. 16 Euroala ÜTHI koostamiseks arvutatakse euroala riikide ÜTHI kaalutud keskmine. Euroala näitajate igakuine koostamine on väga ulatuslik ettevõtmine, mis hõlmab umbes 1,7 miljonit hinnavaatlust enam kui müügipunktis peaaegu 1000 väikelinnas ja linnas kogu euroalal. Igas riigis kogutakse keskmiselt rohkem kui 700 tüüpilise toote ja teenuse hindu. ÜTHI esindab kõiki majapidamise rahalisi tarbimiskulutusi, kaasa arvatud kulu- ja kestvuskaubad ning teenused (v.a omanikule kuuluv eluase). Aeg-ajalt on tehtud ettepanekuid alternatiivsete meetmete kasutamiseks, mis hõlmaksid ainult teatud osa tarbijakulutustest (nt hädavajalike ostude indeks, sagedaste ostude indeks või madala sissetulekuga majapidamiste indeks). Erinevalt üldisest tarbijahinnaindeksist oleksid need meetmed siiski erapoolikud, sest need jätaksid välja tooted, mis on kindel osa majapidamiste tegelikest tarbimiskulutustest. Tarbijahinnaindeksi täpsuse uurimisel 17 tuvastati neli põhilist mõõtmisprobleemi. Need on seotud kalduvusega tooteid asendada (tarbijad võivad asendada suhteliselt kallinenud toote mõne muuga, mis on suhteliselt odavnenud), kalduvusega uute toodete lisamisega viivitada, kvaliteedi kohandamise probleemidega ja kalduvusega viivitada uute müügipunktide lisamisega valimisse. Nende kalduvuste minimeerimiseks ÜTHI koostamisel 16 Järelevalvevisiitide tulemuste kokkuvõte on olemas Eurostati veebilehel ( eu/pls/portal/url/page/pgp_ds_hicp). 17 Vt nt C. Mackie ja C. Schultze At what price? Conceptualizing and measuring cost-of-living and price indexes, National Academy Press, 2002, ning R. Gordon The Boskin Commission Report: a retrospective one decade later, Working Paper, nr 12311, National Bureau of Economic Research, Mõlemad artiklid käsitlevad USA tarbijahinnaindeksit. 17 Kroon ja Majandus 3/2007

18 on võetud mitmeid meetmeid (näiteks on rakendatud iga-aastast ajakohastamist, võtmaks arvesse olulisemaid muutusi tarbimiskulutustes), ent täielikult ei saa neid välistada. Nendel neljal mõõtmisprobleemil on erineval ajal ja erinevates tingimustes erinev mõju. Üldiselt võib aga loota, et nende tõttu on tegelikud hinnamuutused on ÜTHIs pisut üle hinnatud, erinevalt praeguse avalikkuse poolt tajutavatest muutustest. 18 Kokkuvõttes on Euroopa Komisjoni (Eurostati) avaldatava euroala ametliku ÜTHI näol tegu täpse tarbijahinnainflatsiooni mõõdikuga, mis on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Andmed selle kohta, nagu oleksid tegelikud keskmised hinnamuutused ÜTHIs alahinnatud, nagu mõnel pool meedias võib kuulda, puuduvad. kokkuvõte ÜTHI ning Euroopa Komisjoni uuring selle kohta, kuidas tarbijad tunnetavad inflatsiooni, ei mõõda ühte ja sama. Tegu on inflatsiooni makromajandusliku kontseptsiooni ning uuritud tunnetatud inflatsiooni koondnäitaja vahelise erinevusega. Asjaolu, et tunnetatud inflatsioon erineb iga-aastasest ametliku statistika tarbeks mõõdetavast inflatsioonist, ei tõesta, et tarbijahinnastatistika puhul on tegu mõõtmisvigadega. Tunnetatud inflatsiooni käsitlevate uuringute tulemused hõlmavad tarbijate kvalitatiivseid ja subjektiivseid arvamusi. Need ei näita tunnetatud inflatsiooni määra suurust ning neid võivad mõjutada erinevad majanduslikud ja psühholoogilised tegurid, mis võivad ajas erineda, eriti seoses eurole üleminekuga. Mõningaid andmeid selle kohta, et euro sularahale üleminek võis tõsta tarbijate hinnateadlikkust, tõepoolest on. Samas aga võis see ähmastada nende hinnapädevust, kuivõrd osa tarbijaid võrdlevad praegusi eurodes hindu ikka veel aastale eelnenud, omavääringus hindadega või keskenduvad ainult sagedasti ostetud kaupade hindade kasvule. ÜTHI kui parim objektiivne tarbijahindade keskmist muutust näitav indeks põhineb ajakohasel ja laiaulatuslikul kaupade ja teenuste ostukorvil, mis kajastab tarbijate tüüpilisi koondkulutusi. ÜTHI on kohandatud vastavalt toodete kvaliteedi muutustele ning on ajas võrreldav. Erinevused ÜTHI ja Euroopa Komisjoni inflatsioonitunnetuse uuringute põhjal arvutatud tunnetatud inflatsiooni vahel ei anna seetõttu põhjust kahelda ÜTHI kvaliteedis. Kuigi ÜTHI näol on tegu täpse tarbijahinnainflatsiooni mõõdikuga, annavad pikaajalised erinevused mõõdetud ja tunnetatud inflatsiooni arengus siiski põhjust täpsemateks uuringuteks, arvestades et 18 Uuringutes, milles rakendatakse tarbijahinnaindeksi koostamisel alternatiivseid meetodeid, esineb tavaliselt mõne kümnendiku protsendipunkti suurust ülehindamist. 18

19 inflatsioonitunnetus võib mõjutada inflatsiooniootusi ja teisi makromajanduslikke muutujaid. Eurole ülemineku järel märkimisväärselt tõusnud tunnetatud inflatsiooni määr on alates aastast mõnevõrra alanenud ning peaks ka edaspidi mõõdetud inflatsiooni omale lähenema. 19 Kroon ja Majandus 3/2007

20 VALITSUSSEKTORI EELARVEPUUDUJÄÄGI JA VÕLA VAHELISTE ERINEVUSTE ÜLETAMINE Tõlge Euroopa Keskpanga Kuubülletäänist, aprill 2007 Valitsussektori eelarvepuudujääk ja võlg on euroalal teostatava eelarvejärelevalve tähelepanu keskmes. Nende põhinäitajate usaldusväärsusele tugineb kogu järelevalveprotsessi usaldatavus. Eelarvepuudujäägi ja valitsussektori võla muutuse vahel esineb aga ka erinevusi, mida nimetatakse eelarvepositsioonivälisteks võlamuutusteks ja mis võivad mõnikord olla küllaltki märkimisväärsed. Käesolevas artiklis analüüsitakse neid erinevusi põhjalikumalt ning jõutakse järeldusele, et kuni finantsandmed kajastavad adekvaatselt valitsussektori finantstegevust, nagu näiteks sotsiaalkindlustusfondide abil varade kogumist tulevikus väljamakstavate pensionide jaoks, pole muretsemiseks põhjust. Kuigi varasemalt on andmete kajastamisel olnud mõningaid probleeme, on statistika järelevalve Euroopa Liidu (EL) tasandil viimastel aastatel kiiresti edasi arenenud. See on toetanud raamatupidamiseeskirjade kasutuselevõttu ja tõstnud eelarveandmete kajastamise usaldusväärsust, mis omakorda aitab kaasa uuendatud stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisele. SISSEJUHATUS Valitsussektori eelarvepuudujääk ja võlg on euroalal teostatava eelarvejärelevalve tähelepanu keskmes. Nende näitajate areng on alati mõnevõrra erinevas suunas kulgenud ning teatud juhtudel on lahknevused olnud üsna suured. Alates majandus- ja rahaliidu asutamisest 1. jaanuaril 1999 kuni aasta lõpuni kasvas euroala valitsussektori võlg (nn Maastrichti võlg) 15%ni sisemajanduse koguproduktist (SKPst), samas kui euroala riikide eelarvepuudujääk kokku suurenes ligikaudu 13%ni SKPst. 1 Seega kasvas erinevus euroala valitsussektori võla muutuse ja eelarvepuudujäägi vahel kogu perioodi jooksul 2%ni SKPst, mis tähendab, et kogu euroalal suurenes see aastas keskmiselt 0,3% SKPst. Riikide tasandil olid erinevused võla muutuse ja eelarvepuudujäägi vahel veelgi suuremad, ulatudes mõningal juhul 28%ni SKPst. Erinevust võla muutuse ja eelarvepuudujäägi vahel nimetatakse eelarvepositsiooniväliseks võlamuutuseks 2 või üldisemalt väljendudes lihtsalt võla muutuse ja eelarvepuudujäägi vaheliseks erinevuseks 3. Kuni eelarvepositsiooniväline võlamuutus ja selle komponendid koostatakse adekvaatse statistilise aruandluse kohaselt, on tagatud ka eelarvepuudujäägi ja võla andmete usaldusväärsus. See omakorda kindlustab ELis teostatava eelarvejärelevalve usaldatavuse. Kahtlused nende andmete suhtes aga võivad kogu järelevalveprotsessi õõnestada. Artikli teises osas kirjeldatakse eelarvepositsiooniväliste võlamuutuste põhjuseid. Kolmandas osas analüüsitakse eelarvepositsiooniväliste võlamuutuste seoseid ELi eelarvejärelevalve ning stabiilsuse ja kasvu pakti vahel. Neljandas osas esitatakse kvantitatiivne analüüs eelarvepositsiooniväliste võlamuutuste komponentide ja vaadeldava perioodi vältel toimunud muutuste kohta euroalal. Viiendas osas tehakse kokkuvõte. 1 Mõlema näitaja puhul on võetud aluseks a SKP. 2 Ingl k deficit-debt adjustment (DDA). 3 Ingl k stock-flow adjustment (SFA). 20

21 EELARVEPOSITSIOONIVÄLISE VÕLAMUUTUSE MÄÄRATLUS JA PÕHJUSED Loogiliselt võttes peaks eelarvepuudujäägi kasvades suurenema ka valitsussektori võlg. See ei pea aga alati paika mitmel põhjusel, mida on järgnevate raamatupidamisetappide abil (vt joonis 1) lihtne põhjendada. Esiteks on eelarvepuudujääk juba mahult erinev sellest, mida valitsussektoril oleks oma finantsinvesteeringute tarbeks vaja laenata (nn laenuvajadus). Teiseks leidub siin erinevusi andmete kirjendamise ajas, enamasti valitsussektori kulude või tulude ning nendega seotud rahavoogude vahel. Pealegi võib võla muutus laenuvajadusest erineda, mis on omakorda tingitud teistest võla mahtu või suurust mõjutavatest teguritest. 4 Kui loetleda võimalikke lahknevusi eelarvepuudujäägi ja laenuvajaduse vahel, RIIGIEELARVE PUUDUJÄÄK siis näiteks finantsinvesteeringud hõlmavad valitsussektori hoiuseid raha- + finantsinvesteeringud { + erinevused andmete loomeasutustes, sotsiaalkindlustusfondide omandatud (mitte riigi-) võlakirju, kirjendamise ajas LAENUVAJADUS mis moodustavad tulevaste pensionimaksete katmiseks vajalikud varad, ja + võla mahu muutused { riigile kuuluvate osaluste suurendamist + võla suuruse muutused ettevõtete aktsiakapitalis. Riigieelarve VÕLA MUUTUS puudujäägi korral suurendab valitsussektori finantsinvesteering riigi laenuvajadust ja seeläbi ka kogu valitsussektori võlga, ning vastupidi finantsvarade vähenemine (näiteks erastamise tulemu- Joonis 1. Eelarvepuudujäägist valitsussektori võlani sena) kahandab enamasti nii valitsussektori võlga kui ka laenuvajadust, mõjutamata sealjuures eelarvepuudujääki. Erinevused andmete kirjendamise ajas puudutavad eelkõige erinevusi valitsussektori kulude ja nendega seotud maksete ning tulude ja vastavate valitsussektori rahavoogude kirjendamise ajas. Näiteks võidakse kulud kirjendada alles tarnete üleandmisel, mis suurendab eelarvepuudujääki. Samas võib valitsus tegelike sularahamaksetega viivitada (mis on kooskõlas lepingus ette nähtud arveldustingimustega), mis tähendab, et valitsussektori laenuvajadus ja võlg ei muutu. Samal põhimõttel käib maksuandmete kirjendamine, mis vähendab riigieelarve puudujääki nende hindamise hetkel, kuigi vastav makse võib reaalselt toimuda alles hiljem. Teiseks võivad erinevused andmete kirjendamise ajas tekkida ELi eelarvest pärit ettemaksete või tagantjärele laekuvate maksete korral, millega kaetakse valitsussektori Euroopa Liidu nimel tehtud kulusid. Kui kirjendamise aeg 4 Vt täpsemat selgitust eelarvepositsioonivälise võlamuutuse kohta EKP valitsussektori finantsstatistika juhendis ( 21 Kroon ja Majandus 3/2007

22 valitsussektori arvepidamises kasutatud andmeallikates erineb, tekkivad statistilised lahknevused, mis on ka osa eelarvepositsioonivälisest võlamuutusest. Üldiselt kirjendamisaja erinevused pikema aja jooksul kaovad (nt aruandluses näidatud kulud, mida pole jooksva aasta jooksul veel jõutud tasuda, tasutakse ega kajastu enam järgmise aasta kuludes). Erinevused laenuvajaduse ja võla tegeliku muutuse vahel on tingitud nn Maastrichti võla suuruse või mahu muutustest, mis tekivad sõltumata tehingutest. Näiteks võla jääk kahaneb, kui omavääringu kallinemine vähendab välisvaluutas nomineeritud võlga. Mahu muutused, mis ei ole tehingutega seotud, tulenevad enamasti riigi osalusega ettevõtete ümberliigitamisest riigisektorisse kuuluvana või mittekuuluvana või mõningatest valitsussektori üle võetud laenukohustustest. TAUSTINFO. KUIDAS MÄÄRATLETAKSE MAASTRICHTI PUUDUJÄÄKI JA VÕLGA? Eelarvepuudujäägi ja võla näitajad, mida on vaja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlemiseks, on sätestatud Maastrichti lepingus, mille on ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. 5 Seetõttu viidatakse euroala valitsussektori eelarvepuudujäägile ja võlale sageli kui Maastrichti puudujäägile ja võlale. Maastrichti võlg mõõdab kogu valitsussektori võlga tervikuna. Tegu pole siiski pelgalt kõikide valitsusüksuste võlakohustustega kokku, vaid pigem valitsusüksuste vahelise konsolideeritud võlaga. See tähendab, et ühe valitsusüksuse võlakohustused, mida hoiab teine valitsusüksus (nt keskvalitsuse võlakirjad, mis on sotsiaalkindlustusfondide omanduses), on valitsussektori võlast välja arvatud. Maastrichti võlga määratletakse üldises tähenduses valitsusüksuste hallatavaid põhivarasid, mille puhul on tegu valitsusväliste üksuste kohustustega (nt riigivõlakirjad või ettevõtete emiteeritud aktsiad), ei arvestata Maastrichti võlast maha. Maastrichti võlga hinnatakse nominaalväärtuses. See tähendab, et näidatakse summa, mis riigil tuleb võla lunastamiseks tasuda. Maastrichti võla puhul võetakse siiski arvesse ka hindamismõjusid, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud võla konverteerimisest turuhindades. Praktilistel põhjustel välistab see mitmed finantskohustused, mida on raske mõõta. Olulisemad neist on muude kohustuste kontod, kuhu kuulub kaubanduskrediit, mis on 5 Vt asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli artiklit 2 ( 22

23 tingitud viivitustest lepingujärgsete maksete tasumisel kaupade ja teenuste pakkujatele. 6 Maastrichti puudujääk on erinevus valitsussektori tulude ja kulude vahel. Ühtlasi on see võrdne valitsussektori omandatud finantsvarade ja -kohustuste saldoga. 7 Kõik tehinguandmed kirjendatakse vastavalt Euroopa raamatupidamiseeskirjadele, mida teatakse kui Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95). See on kooskõlas teiste rahvusvaheliste statistikastandarditega ning sätestatud nõukogu määrusega, mille on vastu võtnud kõik ELi liikmesriigid. 8 EELARVEPOSITSIOONIVÄLINE VÕLAMUUTUS JA EELARVE JÄRELEVALVE STABIILSUSE JA KASVU PAKTI RAAMES Eelarvepositsiooniväline võlamuutus on tähtis tegur ELi eelarvejärelevalve protsessis, sest see tasandab erinevused eelarvepuudujäägi ja võla vahel, mis omakorda on põhilised eelarvepoliitika muutujad, mida stabiilsuse ja kasvu pakti raames vaadeldakse. Järgida tuleb eelarvepuudujäägi kontrollväärtust (3% SKPst) ja võla kontrollväärtust (60% SKPst). See on vajalik stabiilse ja jätkusuutliku riigirahanduse tagamiseks, mis on igas riigis makromajandusliku stabiilsuse tagamise alustala ning mis kindlustab majandus- ja rahaliidu (EMU) tõhusa toimimise. Puudujäägi piirmäära ületamine toob kaasa ülemäärase puudujäägi menetluse algatamise, mis võib lõpuks viia finantssanktsioonide kehtestamiseni. Eelarvepositsioonivälise võlamuutuse ja selle komponentide korrakohane statistiline kirjendamine tagab eelarvepuudujäägi ja võla näitajate usaldusväärsuse, mis omakorda tugevdab ELi eelarvejärelevalve ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse usaldatavust. Siinkohal tuleb märkida, et eelarvepositsioonivälise võlamuutuse kõrge tase iseenesest ei sea kahtluse alla riigi finantsstatistikat ega ESA 95 raamatupidamiseeskirjade (vt taustinfo) rakendamist. Kui eelarvepositsiooniväline võlamuutus osutub siiski ootamatult suureks, kuigi tegemist ei ole otseselt ebaõige aruandlusega, võib see anda tunnistust liigsest tegevusvabadusest keerukate tehingute puhul (kus eeskirju on raskem rakendada) eesmärgiga vähendada eelarvepuudujääki. Mõned finantstehingud on eelarvepositsioonivälise võlamuutuse usaldusväärsuse kontrollimise seisukohalt väärt suuremat tähelepanu. Näiteks tuleks kontrollida, kas valitsussektori tehtud kapi- 6 Vt nõukogu aasta 22. novembri määrus (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta ning selle edasised muudatused. 7 See tähistab tehingutest tulenevat muutust valitsussektori netofinantsvara mahus. Muutused valitsussektori netofinantsvara mahus, mis on tingitud vara hoidmisega kaasnevast kasumist ja kahjumist, jäetakse eelarvepuudujäägi arvestusest välja. 8 Nõukogu aasta 25. juuni määrus nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta. 23 Kroon ja Majandus 3/2007

24 talisüstide puhul riigi osalusega äriühingutesse on õigustatud nende kajastamine finantsinvesteeringutena aktsiate omandamise teel (mis ei mõjuta riigieelarve puudujääki) või tuleks neid kajastada puudujääki suurendavate kapitaliülekannetena. Sama lugu on siis, kui valitsussektori mittefinantsvara müügiga väärtpaberistamise teel ei kaasne sellega seotud riski täielikku ülekandmist. Ka sel juhul ei saa tehingut kajastada eelarvepuudujääki vähendava müügitehinguna, vaid seda tuleb aruandes näidata võlga suurendava tehinguna, mis lõppkokkuvõttes suurendab ka eelarvepositsioonivälist võlamuutust. Kui valitsussektor müüb hoone eesmärgiga seda pärast müüki rentima hakata, saab ta saadud tulu näidata eelarvepuudujääki vähendava müügitehinguna või valitsussektori võlga suurendava laenutehinguna. Korrektne andmete kirjendamine sõltub täpsematest müügitingimustest. Lisaks sellele nõuab erilist tähelepanu võlakohustuste ülevõtmine, sest toimunud võlamuutus võib tuua või mitte tuua endaga kaasa riigieelarve puudujääki suurendava kapitaliülekande. Selliste piiripealsete tehingute täpset kajastamist käsitletakse Euroopa Ühenduste Statistikaameti (Eurostat) ESA 95 käsiraamatus valitsussektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta. Käsiraamatus selgitatakse, kuidas ESA 95 eeskirju tuleb riigieelarve koostamisel rakendada. Kui käsiraamatus toodud juhised pole piisavad, konsulteerib Eurostat monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega (Committee on Monetary, Financial and Balance of Payments Statistics CMFB, kus on esindatud nii riiklikud statistikaametid kui ka ELi liikmesriikide keskpangad, samuti Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank), et teada saada, kuidas täpselt keerukamaid tehinguid kirjendada. CMFB konsultatsioonid aitavad tagada valitsussektori eelarvepuudujäägi ja võla näitajate järjepidevat ja stabiilset koostamist vaadeldaval perioodil kõikides liikmesriikides ühtemoodi. Riigieelarve koostamise traditsioonid võivad sealjuures riikide lõikes erineda. Samuti saab konsultatsioonide abil välja selgitada, kuidas eeskirju majanduslikult kõige otstarbekamalt rakendada, et riigieelarve järelevalve statistilise baasi usaldusväärsust veelgi suurendada. Kuna ELi eelarvejärelevalve usaldatavus sõltub riikide finantsstatistika usaldusväärsusest, võeti aasta lõpus vastu nõukogu määrus 9, mis andis Eurostatile suuremad volitused uurida lähemalt liikmesriikide esitatud näitajaid Maastrichti puudujäägi ja võla kohta. See on võimaldanud Eurostatil, kes vastutab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse jaoks vajalike statistiliste andmete olemasolu eest 10, oma jõupingutusi tugevdada, sealhulgas Euroopa Keskpanga toetusel läbiviidatavatel visiitidel. Kokkuvõttes on eelarve statistiliseks aruandluseks vajalikud eeskirjad ja menetlused viimaste aastate jooksul märkimisväärselt edasi arenenud. See on tõhustanud eelarvejärelevalvet ELi tasandil ja suurendanud stabiilsuse ja kasvu pakti usaldusväärsust. 9 Nõukogu aasta 12. detsembri määrus nr 2103/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3605/93 seoses statistiliste andmete kvaliteediga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. 10 Vt asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli artiklit 4. 24

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.12.2014 COM(2014) 724 final 2014/0346 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja millega tunnistatakse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

EKP/2007/4

EKP/2007/4 C 136/6 SOOVITUSED EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS, 31. mai 2007, millega muudetakse soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode] Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majandusareng: teel euroalasse Peeter Luikmel Eesti Pank 21. aprill 2010 Käsitletavad teemad Ebakindlust on palju nii meil kui mujal Kiired muutused on aidanud kriisiga

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)

EUROOPA  KESKPANGA  OTSUS  (EL)  2016/  948, juuni  2016,  -  ettevõtlussektori  varaostukava  rakendamise  kohta  (EKP/  2016/  16) L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood 11315936 Aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn Telefon +372 628 3300 E-posti aadress info@luminor.ee Veebilehe aadress http://www.luminor.ee/ Kande tegemise

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: 01.04.2019 Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga seotud peamiste teenuste eest. See aitab teil võrrelda

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/ 231, november 2015, - millega muudetakse suunist EKP/ 2011/ 23 Euroopa Keskpanga statisti

EUROOPA  KESKPANGA  SUUNIS  (EL)  2016/  231, november  2015,  -  millega  muudetakse  suunist  EKP/  2011/  23  Euroopa  Keskpanga  statisti L 41/28 18.2.2016 SUUNISED EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/231, 26. november 2015, millega muudetakse suunist EKP/2011/23 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega 14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem