Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade

Väljavõte

1 Põllumajandussektori aasta I poolaasta ülevaade

2 Vastutav toimetaja Urve Valdmaa, Kaanefoto Urve Valdmaa Tallinn, 10. september 2018 Sisukord aasta II kvartali ilmastik ja taimede areng Taimekasvatus Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagid ja tarbimine Taimekasvatussaaduste tootjahinnad Loomakasvatus Piimatootmine Lihatootmine Munatootmine Turukorraldus Piim ja piimatooted Koolikava Põllumajanduse majandusnäitajad Põllumajandusettevõtete ja toiduainete tootmise ettevõtete aasta II kvartali majandusnäitajate võrdlus lühiajastatistika alusel Põllumajanduslikud otsetoetused ja üleminekutoetused Põllumajanduslikud otsetoetused Üleminekutoetused Kokkuvõte Lisa 1. Teravilja turuolukord EL-is ja maailmas

3 aasta II kvartali ilmastik ja taimede areng Urve Valdmaa Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) agrometeoroloog-ekspert Laine Kepparti ülevaadete alusel Aprilli algus oli talvine. Aeg-ajalt sadas lund ja lörtsi ning põllud olid lumega kaetud. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kuu esimestel päevadel null kraadi lähedal ning öösiti külmetas. Püsiv lumikate sulas Jõgeva ümbrusest 5. aprilliks, mis on keskmisest ajast kahe nädala võrra hiljem. Aprilli alguses sadas kohati Saaremaal ja Põhja-Eestis maha enam kui 15 cm paksune lumekiht, mis sulas alles aprilliks. Pärast sula muutus ilm järsult väga soojaks ja 9. aprillil tõusis õhutemperatuur Ida- ja Lõuna-Eestis kraadini. Muld oli kuu alguses Jõgeval talinisupõllul külmunud 56 cm sügavuseni. Vaatamata erakordsele soojusele sulas kelts alles 15. aprilliks, mis on keskmisest ühe nädala võrra hiljem. Kiiret sulamist aeglustasid II dekaadi alguse öised külmakraadid, mille tõttu külmus muld pinnalt uuesti. Talikultuurid olid talve hästi üle elanud ning valdavalt algas neil vegetatsioon Jõgeval 14. aprillil, mis on viimase 50 aasta keskmisest mõne päeva võrra hiljem. Kahjustada olid saanud ainult lumest välja ulatunud leheosad, mistõttu põllud tundusid esialgu pruunid. Soojade ilmadega taastus lehemass kiiresti ja põldude seisukord paranes. Kuna talv ei olnud lumerohke, siis kevadperioodil orased ja talirüps veest kahjustada ei saanud, kuid taliraps kohati siiski hõrenes ja põldudel tekkisid tühjad laigud. Taimede külmakergitusi oli vähe. Aprilli teine pool kujunes pilvisemaks ja temperatuuride kõikumised olid mõõdukad. Viimasel dekaadil ulatus maksimaalne õhutemperatuur kraadini. Põllud tahenesid Kesk-Eestis harimisküpseks III dekaadi alguses, mis vastab vaatlusaastate keskmisele ajale. Mullaharimis- ja külvitöid takistasid viimasel dekaadil sadanud vihmad ning üksikutel hommikutel ka külmunud muld. Kokkuvõttes kujunes Jõgeva andmetel aprill normist (aastate keskmine) 1,3 kraadi võrra soojemaks. Efektiivseid (üle 5 kraadi) õhutemperatuure kogunes kuu jooksul (ja ühtlasi kogu kevade jooksul) 74 kraadi, mis ületab normi 9 kraadi võrra. Mai oli rekordiliselt soe ja päikesepaisteline. Jõgeval osutus kuu keskmine õhutemperatuur (14,5 kraadi) aastast algavas vaatlusreas kõige kõrgemaks, ületades keskmist nelja kraadi võrra. Senine rekord (14,4 kraadi) pärines aastast. Tavapäraselt on nii kõrge kuu keskmine õhutemperatuur iseloomulik juunikuule. Aktiivne vegetatsiooniperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 10 kraadi, millega kaasneb taimede hoogne kasv ja areng) algas Jõgeval 6. mail. Mõne päeva pärast (10. mail) algas juba klimaatiline suvi (ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 13 kraadi), mis on keskmisest enam kui kolm nädalat varem ning II ja III dekaadil domineeris südasuvine soojus. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis maikuu jooksul Jõgeval üle 20 kraadi 20 päeval, mis on vaatlusrea rekord. Mai kõige kuumem päev oli 14. mai maksimaalne õhutemperatuur tõusis mandriosas kohati üle 30 kraadi. Lisaks kuumaga seotud rekorditele registreeriti päikesepaiste kestuse rekord Jõgeval paistis kuu jooksul päike 418 tundi, mis ületab senist aastast pärinevat äärmusnäitajat 16 tunni võrra. Vihma sadas kuu jooksul enamuses Eestis tavalisest napimalt valdavalt jäid kõige kuivemad piirkonnad (alla 10 mm kuu sajuhulgaga) Kirde- Eestisse, kuid paiguti sadas väga vähe ka Võrtsjärve ja Peipsi järve ääres. Suur osa kuu sajusummast kogunes nelja esimese päevaga. Järgneva kuu jooksul tuli ainult üksikutel päevadel hoovihma, kusjuures sademete hulgad olid piirkonniti väga erinevad. Kohati (Lõuna-Eestis) esines väga tugevaid äikesevihmahooge, mis põhjustas põldudelt 3

4 pinnasekannet, samas esines aga paiku, kus pärast I dekaadi sadusid vihma kuu jooksul enam ei tulnudki. Jõgeval sadas meteoroloogiajaama järgi mais 17 mm, mis moodustab vaatlusrea keskmisest 33%. Efektiivseid õhutemperatuure kogunes kuu jooksul Jõgeval ca 300 kraadi, mis ületab normi 100 kraadi võrra. Mai lõpuks oli aasta efektiivsete õhutemperatuuride summa kasvanud 371 kraadini, mis on senise vaatlusrea rekord ja vastab looduse arengus ligi kahenädalasele edumaale võrreldes keskmisega. Aktiivseid õhutemperatuure kogunes mais 425 kraadi, mis ületab normi 184 kraadi võrra. Talirukis alustas pea loomist Jõgeva kandis 20. mail ja õitsemist kuu viimastel päevadel, mis on vaatlusrea kõige varasem aeg. Talinisude külvid jäid eelmisel sügisel hiljaks ja mais võis näha septembri algul külvata õnnestunud põldudel üksikuid loonud päid, mis on samuti väga varane aeg. Suviteraviljade arengufaaside alguskuupäevades väga suurt edumaad võrreldes tavapärasega ei olnud, kuna sadude tõttu külvati suhteliselt hilja. Marjapõõsaste ja viljapuude õitseaeg oli tavalisest varasem. Mai teisel poolel hakkas taimede normaalseks kasvuks ja arenguks niiskust mullas nappima ning päevastel tundidel ristikulehed närbusid. Produktiivne veevaru langes poolemeetrises pindmises kihis II dekaadi lõpuks ristikupõllul optimaalsest madalamale ja kuu lõpuks mitterahuldava piirini. Talirukkipõllul langes produktiivne veevaru poolemeetrises pindmises kihis optimaalsest madalamale II dekaadi lõpuks, kuid kuu lõpuks mitterahuldavaks ei muutunud ja taimed ei närbunud. Odrapõllul jäi produktiivne veevaru künnikihis (pindmises 20 cm paksuses kihis) mai lõpuks optimaalsest väiksemaks, kuid sügavamal vett veel jätkus. Juuni ilm oli muutlik. Kui kuu esimestel päevadel kippus kuumus liiga tegema, siis juunini jäi keskmine õhutemperatuur normist tunduvalt madalamaks. 7. juunil esines öökülm, mis kahjustas mõnel pool kartulipealseid. Kuigi I dekaadi lõpuks muutusid päevad juba uuesti soojaks, jäid ööd jahedaks ja kohati esines maapinna lähedal nõrka öökülma. Sademed tulid kuu esimeses kolmandikus äikese- ja hoovihmadena, mistõttu jaotusid need väga ebaühtlaselt. Valdavalt jäid sajuhulgad I dekaadil väikesteks ja produktiivne veevaru langes paljude põllukultuuride jaoks mullas dekaadi lõpuks optimaalsest madalamale ning muutus kuivemates piirkondades mitterahuldavaks. Juuni II dekaad osutus tavapärasest enam kui kahe kraadi võrra soojemaks. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid soojematel päevadel sisemaal korduvalt kraadini. Ööpäevane temperatuurikõikumine oli suur, nt 13. juuni öösel oli Mandri-Eestis õhus sooja ainult 4 6 kraadi. Äikesevihma sadas 12. juunil ning kohati oli sadu tugev. Kahjuks jäid aga paiguti sajusummad nii napiks, et suutsid niisutada mulda lühikeseks ajaks ainult pinnalt mõne sentimeetri sügavuseni. Järgmine, kohati kuni 10 mm ulatunud sadu tuli alles 19. juunil. Kuivemates piirkondades kannatasid suviteraviljad kuumusest ning alumised lehed kolletusid, moodustunud külgvõrsed aga kängusid ja kuivasid. Heina esimese niite saak oli väike ja ädalakasv väga aeglane ning päevastel tundidel ristik närbus. Kuuma ja põua tõttu ei viljunud mitmed põllu- ja aiakultuurid. Normist jahedam viiepäevane sajune ja tuuline periood algas 21. juunist ning siis küündisid maksimaalsed ööpäevased sajuhulgad kohati mm-ni ja viie päeva sajusummaks kogunes mõnel pool mm. Samas esines paiku, kus kogu viiepäevase vihmaperioodiga kogunes ainult 10 mm ja tugev tuul kuivatas pinnalt niiskunud mulla mõne tunniga kuivus püsis ning süvenes järgnevate päevade jooksul. Kokkuvõttes kujunes juuni keskmise õhutemperatuuri järgi (Jõgeval 15 kraadi) normist 0,4 kraadi võrra soojemaks. Üle 25 kraadise soojusega päevi esines 8 korral, mis ületab vaatlusrea keskmist kahekordselt. Kasvavas kokkuvõttes kogunes kuu lõpuks efektiivseid õhutemperatuure Jõgeval 671 kraadi, mis on keskmisest ca 160 kraadi võrra rohkem ja vastab looduse arengus 4

5 kahenädalasele edumaale. Temperatuure kogunes 30. juuniks 880 kraadi, mis ületab vaatlusaastate keskmist summat ca 200 kraadi võrra. Juuni sademete hulk kõikus Eestimaa piires 17 mm-st Jõgevamaa põhjaosas kuni 85 mm-ni Otepää kõrgustiku idaosas. Olenevalt sademete hulgast kujunesid taimede kasvutingimused Eestimaa piires väga erinevateks. Jõgeval sadas juunikuu jooksul 23 mm, mis moodustab vaatlusaastate ( ) keskmisest 33%. Kahe kuuga (1. mai kuni 30. juuni) sadas Jõgeval vihma 40 mm, millest 2 mm võrra vähem kogunes viimase 96 aasta jooksul sademeid ainult aastal. Kahe kuu (mai ja juuni) sademete hulga järgi on selle aasta kasvuperiood olnud Eestimaa põhjaosas valdavalt kuivem kui lõuna- ja kaguosas. 5

6 2 Taimekasvatus Renata Tsaturjan, Helena Vaher 2.1 Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagid ja tarbimine Augustis avaldatud Statistikaameti (SA) lõplike andmete järgi oli aasta põllukultuuride kasvupind kokku 665,1 tuh ha, mis on 7,8 tuh ha võrra ehk 1,2% väiksem kui aastal (tabel 1). Tabel 1. Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2016 ja kasvupind saak saagikus kasvupind saak saagikus tuh ha tuh t kg/ha tuh ha tuh t kg/ha Teravili kokku 351,4 934, ,6 1331, rukis 12,4 32, ,3 52, talinisu 90,7 259, ,4 481, suvinisu 73,8 196, ,3 231, kaer 29,3 64, ,6 89, suvioder 133,6 352, ,3 402, talioder 1,7 4, ,2 22, tritik 5,7 18, ,8 26, Kaunvili 55,4 109, ,6 75, Raps 70,1 102, ,8 165, Kartul 5,6 89, ,4 91, Köögivili 3,1 54,4 x 3,4 49,3 Põllukultuurid 672,9 x x 665,1 kokku Allikas: SA Põllukultuuride kasvupinnast moodustab suurima osa teravili, mille osatähtsus aastal oli 49,8%, järgnesid söödakultuuride (26,2%) ja tehniliste kultuuride kasvupind (12,9%). Kartuli, köögivilja ja kaunvilja kasvupind kokku moodustas 11,2% (joonis 1). 6

7 Joonis 1. Põllukultuuride kasvupindade jaotumine aastal Allikas: SA Teravilja kasvupind oli aastal kokku 330,6 tuh ha, mis on 20,8 tuh ha võrra ehk 6% väiksem kui aastal. Teravilja kogusaak oli 1331,9 tuh t, mis on 397,8 tuh t võrra ehk 42% suurem kui aastal. Teravilja saagi vähenemise oluliseks põhjuseks oli sademete rohkus, mis takistas õigeaegset viljakoristust. Kaunvilja kasvupind suurenes (18%) jätkuvalt, ulatudes 65,6 tuh hektarini) tulenevalt kliimat ning keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamise) toetuse nõuetest aasta kasvuperiood oli kaunviljadele ebasoodne jaheda ja vihmase ilma tõttu jäi kaunviljade saak (75,3 tuh t) 31,2% ja saagikus 41,8% (1149 kg/ha) väiksemaks kui aastal. Statistikaameti esialgsetel andmetel on aasta teravilja kasvupind 350,5 tuh ha, mis on 19,9 tuh ha võrra ehk 6% enam kui eelmisel aastal. Talivilja kasvupind on 96,9 tuh ha, mis on 28,8 tuh ha võrra ehk 22,9% väiksem kui aastal. Suvivilja kasvupind on esialgsetel andmetel 253,6 tuh ha, mis on 48,7 tuh ha võrra ehk 23,8% enam kui aastal. Taliviljade kasvupinna vähenemise põhjustas eelmise aasta ebasoodne koristus- ja külviperiood, sest vihma tõttu viibis nii viljakoristus kui ka taliviljade külv. Seetõttu külvati sel aastal enam suviteravilju eelmise aastaga võrreldes on suviteraviljade kasvupind suurenenud suvinisul 18%, suviodral 33% ja kaeral 18%. Kaunviljade kasvupind on aasta esialgsetel andmetel 46,9 tuh ha võrra ehk 28,7% väiksem kui eelmisel aastal. Kaunviljade kasvupinna vähenemise peamiseks mõjutajaks oli aasta ebasoodne kasvuperiood ning hiline ja vihmane koristusperiood, mille tõttu suur osa saagist jäi koristamata. Kartuli kasvupinna iga aastaga vähenemine on jätkunud ka sel aastal. SA esialgsete andmete järgi kasvatati kartulit aastal 5,2 tuh ha, mis on 3,37% vähem kui aastal. Selle aasta kartuli 7

8 kasvupinna vähenemise peamiseks põhjuseks võib siiski pidada eelmise aasta ebasoodsat mõju, mil ka kartuli saak jäi septembris üleujutuste ja tugevate vihmade tõttu koristamata. Rapsi/rüpsi kasvupind on esialgsete andmete kohaselt 72,73 tuh ha, mis on 1,05 tuh ha võrra ehk 1,43% vähem kui eelmisel aastal. Suvirapsi/rüpsi kasvupinna osakaal on 61,3% (44,6 tuh ha) ja talirapsil/rüpsil 38,7%. Võrreldes eelmise aastaga on suvirapsi/rüpsi kasvupind suurenenud 14,5% ja talirapsi/rüpsi pind vähenenud 19,2%. Selle aasta kevad ja suve algus oli soe ja kuiv. Maikuus oli keskmine õhutemperatuur 4 kraadi tavapärasest kõrgem ja sademeid 60% vähem kui tavapärasel aastal. Sellest tulenevalt kannatasid taimed kuivuse käes, eriti suvivili ja heintaimed. Heintaimede vähene kasv ja halvem kvaliteet on viinud loomasööda puuduseni rohusööda esimese niite saagikus oli vaid 30-50% võrreldes eelmiste aastatega ning jätkuv kuivus ei võimalda head saaki saada ka hilisematest niidetest. Samuti kannatas põua käes suvivili ning prognoositakse, et sõltuvalt piirkonnast jääb 30-70% tänavusest saagist saamata. Kuiva tõttu on probleeme saagiga ka kartuli- ja köögiviljakasvatajatel. Talivilja olukord on parem kui suviviljadel, kuid eelmise sügise liigsed sademed ei võimaldanud seda planeeritud mahus külvata. Talivili talvitus hästi ja on kuivust paremini talunud. Taimehaigusi on tänavu vähem ning seega peaks saak tulema kvaliteetsem. Rapsi kasvatamiseks on tänavune kuum ja kuiv ilm olnud hea. Kuigi põua tõttu jääb saak väiksemaks, on rohke päikese mõjul saak kvaliteetsem ja õlisuse näitajad eelmisest aastast paremad. Avamaa- ja katmikköögivili Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati aastal avamaaköögivilja kokku 3084 ha, sellest 2019 ha (65,5%) põllumajanduslikes majapidamistes ja 1065 ha (34,5%) põllumajanduslikes kodumajapidamistes ja põllumajanduslike majapidamiste koduaedades 1. Köögiviljade kasvupinnad kahe viimase aasta võrdluses on toodud joonisel 2. Avamaaköögiviljadest kasvatatakse kõige rohkem kapsast (555 ha), porgandit (502 ha) ja rohelist hernest (455 ha). Muu avamaaköögivilja (köögiviljad, mille kasvupinnad ei ole eraldi välja toodud) kasvupind on kokku 694 ha. Katmikalal kasvatatakse köögivilja kokku 235 ha. 1 SA on esialgsete kasvupindade arvestuse teinud nende majapidamiste andmete alusel, kes on esitanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile taotluse ühtse pindalatoetuse saamiseks. Põllumajanduslike kodumajapidamiste andmed on hinnangulised ja lähtuvad põllumajandusloenduse, põllumajanduslike kodumajapidamiste uuringu ja põllumajanduslike majapidamiste andmetest. 8

9 Joonis 2. Köögiviljade kasvupind ja aastal Allikas: SA Avamaaköögiviljade kasvupinnad põllumajanduslikes majapidamiste kahe viimase aasta võrdluses on toodud tabelis 2 (2018. aasta andmed on esialgsed). Võrreldes aastaga on põllumajanduslikes majapidamistes suurenenud kasvupind vaid kapsal (95 ha võrra ehk 33%) ja porgandil (11 ha võrra ehk 3%). Mõjutatuna eelmise aasta jahedast ja vihmarohkest kasvu- ja koristusperioodist on aga kõikide teiste köögiviljade osas kasvupind vähenenud. Suurim kasvupinna vähenemine (29%) on muu avamaaköögivilja (köögiviljad, mille kasvupinnad ei ole eraldi väljatoodud), rohelise herne ja mugulsibula osas (vastavalt 204 ha, 54 ha ja 9 ha). Tabel 2. Avamaaköögiviljade kasvupind põllumajanduslikes majapidamistes ja aastal /2017 Kasvupind (ha) Kasvupind (ha) Muutus (ha) Muutus (%) Kapsas Kurk Söögipeet Porgand Mugulsibul Küüslauk Roheline hernes Kaalikas Muu köögivili kokku Avamaaköögivili kokku Allikas: SA 9

10 SA lõplike andmete järgi oli aastal avamaaköögiviljade saagid ja keskmised saagikused valdavalt väiksemad kui aastal (tabel 3). Avamaaköögiviljade kogusaak oli t, mis on 9,4% ehk 5111 t võrra väiksem kui aastal. Katmikköögiviljade kogusaak oli 9879 t võrra ehk 11,3% enam kui aastal. Avamaaköögiviljadest ületas aasta saagi mugulsibula, küüslaugu, kaalika, kurgi ning katmikalal tomati saak. Tabel 3. Köögivilja kasvupind, saak ja saagikus ja aastal Kasvupind (ha) Saak (t) Saagikus (kg/ha) Kasvupind (ha) Saak (t) Saagikus (kg/ha) Kapsas Kurk Söögipeet Porgand Mugulsibul Küüslauk Roheline hernes Kaalikas Muu köögivili Avamaaköögivili kokku Kurk katmikalal Tomat katmikalal Muu köögivili katmikalal Katmikköögivili kokku Allikas: SA Puuviljad ja marjad SA lõplike andmete järgi oli aastal puuvilja- ja marjaaedade kogupind 7021 ha, millest 3824 ha kasvatati põllumajanduslikes majapidamistes ning 3197 ha põllumajanduslikes kodumajapidamistes. Puuvilja- ja marjaaedade kogupind suurenes aastaga 617 ha (tabel 4). Aastaga suurenes enim mustasõstraistandike pind 111 ha (25%), maasika- ja vaarikaistandike pind, vastavalt 89 ha (16%) ja 24 ha (10%) ning muu puuvilja ja marjade pind 342 ha (28%) võrra. Vähesel määral vähenes vaid ploomi-ja karusmarjaistanduste pind aasta puuvilja ja marjade kogusaak oli 6490 t. Valdavalt jäid saagid aasta saakidest väiksemaks, vaid ploomi- ja maasikasaak ületas vähesel määral eelnenud aasta saagi. Kõige enam vähenes õunaja pirnisaak, mis oli 3648 t võrra ehk 33,6 % väiksem kui aasta saak (5497 t). Puuvilja-ja marjakultuuride keskmine saagikus aastal oli 1161 kg/ha, mis on 28,8% väiksem kui aastal. Ainult ploomide keskmine saagikus (846 kg/ha) ületas aasta saagikuse (26,4%). Teiste puuvilja- ja marjakultuuride keskmised saagikused olid väiksemad kui aastal. 10

11 Tabel 4. Puuvilja ja marjade kasvupind, saak ja saagikus ja aastal Pind (ha) Saak (t) Saagikus (kg/ha) Pind (ha) Saak (t) Saagikus (kg/ha) Õunad ja pirnid Ploomid Kirsid Punane ja valge sõstar Must sõstar Karusmari Vaarikas Maasikas Muud puuviljad ja marjad Puuviljad ja marjad kokku Allikas: SA 2.2 Taimekasvatussaaduste tootjahinnad Teravilja kokkuostuhinnad (teraviljatööstustelt, -veskitelt ja teistelt teravilja kokkuostjatelt kogutavad tegelikud Eestis toodetud toidu- ja söödavilja keskmised ostuhinnad, mis on kaalutud iganädalaste ostukogustega ja ei sisalda käibemaksu) on Konjunktuuriinstituudi (EKI) kogutava hinnainfo põhjal aasta I poolaastal veidi tõusnud. Selle aasta I ja II kvartalit võrreldes on enim tõusnud kaera hind (7%) ning ainsana langes toidunisu hind (1%). Joonis 3. Teravilja keskmised kokkuostuhinnad aastatel , /t Allikas: TNS Emor, EKI, MEM 11

12 Pärast aasta lõpus toimunud teravilja hindade järsku langust on need püsinud suhteliselt stabiilsetena (joonis 3). Aasta jooksul langevad teravilja hinnad tavaliselt augustis, kui toimub viljakoristus. Toidunisu keskmine kokkuostuhind oli II kvartalis 157 /t, mis on 1% madalam kui I kvartalis, kuid võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 17% kõrgem. Söödanisu kokkuostuhind oli II kvartalis 152 /t, mis on 3% kõrgem kui I kvartalis ning 19% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil. Rukki keskmine kokkuostuhind oli I kvartalis 117 /t, mis on 14% kõrgem kui eelmise aasta II kvartalis. Odra keskmine hind oli II kvartalis 138 /t, mis on 4% kõrgem kui I kvartalis ning 8% kõrgem kui eelmise aasta II kvartalis. Söödaodra hind oli aasta I kvartalis 129 /t, mis on 3% kõrgem kui aasta II kvartalis. Kaera keskmine kokkuostuhind oli selle aasta II kvartalis 122 /t, mis on 7% kõrgem kui I kvartalis ja 5% kõrgem kui aasta II kvartalis. Rapsi hind oli II kvartalis 410 /t, mis on 2% kõrgem kui eelmises kvartalis ja 9% eelmise aasta II kvartalis (tabel 5). Tabel 5. Teravilja ja rapsi kokkuostuhinnad (töötlejaettevõtete kaalutud keskmine), käibemaksuta ( /t) II kvartal 2017 I kvartal 2018 II kvartal 2018 Muutus +/- % II kv 2018 / I kv 2018 II kv 2018 / II kv 2017 NISU Toidunisu Söödanisu RUKIS Toidurukis Söödarukis ODER Toiduoder Söödaoder KAER Toidukaer Söödakaer TRITIK RAPS Allikas: EKI, MEM aasta II kvartali teravilja hinnad on võrreldes eelmise aasta sama ajaga tõusnud 15-19%. Maailmaturu teravilja hinnad on erinevates piirkondades aasta juuni lõpu seisuga vähesel määral tõusnud ning on kõrgemad kui aastal samal perioodil. Köögivilja tootjahinnad aasta I poolaasta kohta on toodud tabelis 6. Köögivilja keskmise tootjahinna üheks määravaks teguriks on eelnenud aasta saak. Kuigi aasta köögivilja saak oli aasta saagist väiksem, siis enamus avamaaköögivilja keskmised tootjahinnad olid aastal nii I kui ka II kvartalis madalamad kui aastal samal ajal. Ainult porgandi hind oli 15,6% ja küüslaugul 10,2% kõrgem kui aastal samal ajal. Katmikköögiviljade keskmised tootjahinnad olid aasta I poolaastal kõrgemad kui aastal samal ajal. 12

13 Tabel 6. Köögivilja aritmeetilised keskmised tootjahinnad I poolaastal, /kg käibemaksuta 2017 I pa 2018 I pa Muutus 2018 I pa / 2017 I pa (%) Peakapsas 0,22 0,17-23,7 Porgand 0,23 0,26 15,6 Peet 0,21 0,19-11,8 Kaalikas 0,49 0,32-33,8 Mugulsibul 2 1,88 2,16 0 Kurk, pikk+lühike 2,37 2,50 5,6 Kurk, pikk 2,26 2,40 6,2 Kurk, lühike 3 2,38 2,40 0,7 Tomat 4 2,52 2,73 8,5 Küüslauk 5 5,92 6,52 10,2 Roheline hernes 6 5,30 4,63-12,6 Allikas: EKI Joonistel 4-8 on kujutatud peakapsa, porgandi, peedi, kaalika ja kurgi ja aasta I poolaasta keskmised tootjahinnad kuude lõikes. Peakapsa keskmine tootjahind oli aasta I poolaastal 23,7% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil. Kuude lõikes püsis kapsa hind I poolaastal suhteliselt stabiilsena (vahemikus 0,16-0,18 /kg). Kõrgeim keskmine hind (0,18 /kg) oli juunis. Joonis 4. Peakapsa ja aasta jaanuar juuni keskmised tootjahinnad Eestis ( /kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind) Allikas: EKI Porgandi keskmine tootjahind aasta I poolaastal oli 0,26 /kg, mis on 15,6% kõrgem kui aastal I poolaasta keskmine (0,23 /kg). Porgandi tootjahind kasvas perioodil jaanuar-juuni a jaanuar a aprill-juuni; a mai-juuni a mai-juuni; a mai-juuni a jaanuar-aprill a juuni; a juuni 13

14 2 sendi võrra ning oli juunis 0,45 /kg, mis on 0,18 eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal (joonis 5). Joonis 5. Porgandi ja aasta jaanuar-juuni keskmised tootjahinnad Eestis ( /kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind) Allikas: EKI Peedi keskmine tootjahind aasta I poolaastal oli 0,19 /kg, mis on 12% madalam kui aastal samal perioodil. Peedi keskmine hind oli I poolaastal üsna stabiilne (0,17-0,20 /kg), vaid mais oli hind veidi kõrgem (0,21 /kg), kuid jäi madalamaks kui aastal (joonis 6). Joonis 6. Peedi ja aasta jaanuar-juuni keskmised tootjahinnad Eestis ( /kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind) Allikas: EKI Kaalika keskmine tootjahind aasta I poolaastal oli 0,32 /kg, mis on 34% madalam kui aastal samal perioodil (0,49 /kg). Kaalika tootjahind perioodil jaanuar-märts veidi langes, 14

15 kuid alates aprillist on hind pidevas tõusus ning ulatus juunis 0,43 /kg, kuid jäi eelmise aasta juuni hinnast, mis oli 0,60 /kg, väiksemaks (joonis 7). Joonis 7. Kaalika ja aasta jaanuar-juuni keskmised tootjahinnad Eestis ( /kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind) Allikas: EKI Kurgi (pikk ja lühike) keskmine tootjahind aasta I poolaastal oli 2,50 /kg, mis on 5,5% kõrgem kui aastal samal perioodil (2,37 /kg). Erinevalt aasta I poolaastast oli kurgi tootjahind kogu kevade languses ning suurim hinna vähenemine toimus aprillis (22,3%) ja mais (24,3%). Joonis 8. Kurgi (pikk ja lühike) ja aasta jaanuar-juuni keskmised tootjahinnad Eestis ( /kg käibemaksuta, aritmeetiline keskmine hind) Allikas: EKI 15

16 3 Loomakasvatus Liina Jürgenson, Kalev Karisalu, Ahto Tilk, Maarja Uibokand, Helena Vaher Statistikaameti andmetel oli Eestis aasta 30. juuni seisuga 259,7 tuh veist, 297,9 tuh siga, 104,5 tuh lammast ja kitse ning 2347,6 tuh lindu (tabel 7). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli veiste arv suurenenud 1% (sh piimalehmade arv 1,3%) ja lindude arv 12%. Sigade arvu vähenemine on peatunud ja võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli sigade arv suurenenud 3,8%. Lammaste ja kitsede arv vähenes 0,4%. Tabel 7. Loomade ja lindude arv seisuga 30. juuni (tuhandetes) /2017 +/- % Veised 257,2 259,7 2,5 1,0 sh piimalehmad 86,2 87,3 1,1 1,3 Sead 287,1 297,9 10,8 3,8 Lambad ja kitsed 104,9 104,5-0,4-0,4 Linnud 2094,7 2347,6 252,9 12,1 Allikas: SA Piimalehmade arv oli aasta I poolaastal 87,3 tuh, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,1 tuh looma võrra ehk 1,3% rohkem (joonis 9). Kuigi piimalehmade arv on püsinud viimastel aastatel langustrendis, on alates aasta I poolaastast märgata teatavat stabiliseerumist - selle aasta I poolaastal ei ole I ja II kvartalite võrdluses piimalehmade arv vähenenud. Vasikaid sündis aasta I poolaastal 60,8 tuh, mis on 2200 vasikat rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Joonis 9. Sigade, piimalehmade ning lammaste ja kitsede arv 30. juuni seisuga aastatel Allikas: SA 16

17 Sigade arvu suurenemine jätkus ka selle aasta II kvartalis, kuid sigade arv on endiselt tunduvalt väiksem kui aasta samal perioodil aasta II kvartali lõpus oli sigu 297 tuh, mis on 10,8 tuh siga enam, kui eelmisel aastal samal perioodil. Põrsaid sündis aasta I poolaastal 309,9 tuh, mis on 16,2 tuh põrsast rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Sealihasektorit oluliselt mõjutanud sigade Aafrika katk ohustab jätkuvalt kodusigu, kuid siiski on märgata sigade arvu teatavat stabiliseerumist. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel 7 oli põllumajandusloomade registrisse aasta 30. juuni seisuga kantud veist, sh piimalehma, lihatõugu lehma (sh ristandit), lammast ja 4886 kitse (tabel 8). Tabel 8. Loomade arv maakondades aasta 30. juuni seisuga Veised sh piimatõugu sh lihatõugu Lambad Kitsed kokku lehmad lehmad Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru Kokku II kv/2017 II kv, +/ II kv /2017 II kv, % 1,0 0,7 4,1-7,5-0,4 Allikas: PRIA Veiste koguarv suurenes aasta I poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2548 looma võrra. Piimatõugu veiseid oli I poolaasta lõpus (sh piimalehma) aastaga vähenes nende arv 949 looma võrra, kuid sh suurenes piimalehmade arv 585 võrra. Piimalehmade arv suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 9 maakonnas enim Pärnu (908 lehma) ja Lääne-Viru maakonnas (501 lehma). Piimalehmade arv vähenes enim Lääne (706 lehma) ja Ida- Viru maakonnas (297 lehma). Lihatõugu veiste arv suurenes jätkuvalt ning neid (sh ristand) oli 30. juuni seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud (sh lehma), mis on ca 3,5 tuh looma 7 Teatud erinevus Statistikaameti andmetest on tingitud asjaolust, et vastavalt põllumajandusloomade registri asutamise määrusele peavad loomapidajad, põllumajanduslooma tapmist ning loomsete jäätmete käitlemist korraldavad isikud andmed registrisse kandma 7 päeva jooksul arvates põllumajanduslooma märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või registrisse kantavate andmete muutmise päevast, põllumajanduslooma tapmise või loomsete jäätmete käitlemisse vastuvõtmise päevast. Lammas ja kits märgistatakse ja kantakse registrisse 6 kuu jooksul looma sünnist alates. SA esitab andmed aga konkreetse kuupäeva seisuga loomakasvatuse valikvaatlusega kogutud ja töödeldud andmete alusel. 17

18 enam kui aasta varem samal perioodil. Põllumajandusloomade registris registreeritud lihaveistest olid lihatõugu 54%, mis on 2% rohkem kui aasta tagasi. Lihatõugu lehmi oli (sh ristandid) ja nende arv oli aastaga suurenenud 1234 looma võrra. Lihatõugu lehmade arv suurenes üheksas maakonnas, neist enim Pärnu- (1448 ammlehma) ja Tartumaal (334 ammlehma). Lambaid oli aasta juuni lõpu seisuga põllumajandusloomade registris (sh utte), mis on eelmise aastaga võrreldes 6386 looma vähem. Lammaste arv vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 11 maakonnas, neist kõige enam Valga- (2522), Saare- (1795) ja Põlvamaal (856 looma võrra). Enam lambaid oli Saare-, Pärnu- ja Võrumaal ning neis kokku kasvatati 37% Eesti lammastest. Kitsi oli aasta juuni lõpu seisuga registreeritud 4886, mis on 20 looma võrra vähem kui aasta tagasi. Kitsede arv vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes seitsmes maakonnas, neist enim Rapla- (57 kitse) ja Jõgevamaal (51 kitse). Kõige enam kitsesid on jätkuvalt Pärnu (884 kitse) ja Ida-Viru maakonnas (537 kitse). Aasta-aastalt väheneb veisekasvatajate arv peamiselt lõpetavad tegevuse piimalehmapidajad aasta juuni lõpus oli veiseid 3227 loomakasvatajal ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli neid 192 võrra vähem. Piimalehmi oli 1524 loomapidajal ja lihatõugu lehmi 1701 loomapidajal. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli piimalehmapidajate arv vähenenud 190 võrra, lihatõugu lehmade kasvatajate arv oli aga suurenenud 16 võrra aasta juuni lõpus oli lambad 1877 ja kitsed 587 loomapidajal. Võrreldes eelmise aastaga on lambapidajaid 6 ja kitsekasvatajaid 4 võrra vähem. Elusloomade kaubavahetus Statistikaameti esialgsetel andmetel viidi aasta I poolaastal Eestist välja Eesti päritolu veist, väärtusega 9445 tuh eurot. Veiste eksporditav maht oli võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenenud 424 t (11%) ja väärtus 1235 tuh eurot (15%). Elusveiste käibest moodustasid tõupuhtad aretusmullikad 23% (2163 tuh eurot), veised massiga kuni 80 kg (v.a tõupuhtad aretusloomad) 19% (1838 tuh eurot), lehmad massiga üle 300 kg tapaloomaks (v.a mullikad) 19% (1747 tuh eurot) ja veised massiga üle 160 kg, kuid mitte üle 300 kg, tapaloomaks 17% (1589 tuh eurot). Selle aasta I poolaastal eksporditi elusveiseid peamiselt Belgiasse (34%), Poolasse (26%) ja Hollandisse (15%) aasta I poolaastal eksporditi 153 Eesti päritolu eluslammast (kuni aasta vanused), väärtusega 10 tuh eurot. Lambaid eksporditi Saksamaale (56%) ja Leetu (44%) ning nende keskmiseks eluskaalu hinnaks kujunes 1808 /t. Eluslammaste eksport vähenes I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 83% (49,5 tuh eurot). Eluslammaste peamine eksport toimub III ja IV kvartalis. 3.1 Piimatootmine Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti aasta I poolaastal Eestis 405 tuh t piima, mis ületas aastatagust kogust 11,5 tuh t võrra ehk 2,9% (joonis 10). See kogus on veidi suurem senisest rekordilisest aasta sama perioodi kogusest. Piimatoodangu kasvu tagasid nii piimalehmade arvu kui ka piimalehmade keskmise produktiivsuse suurenemine. Piimalehmade arv on alates aasta algusest suurem kui eelmisel aastal, küündides II kvartali lõpus 87,3 tuhandeni (eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,1 tuh looma ehk 1,3% rohkem). Viie aasta 18

19 taguse ajaga võrreldes on piimalehmade arvukus kriisiaastate ( ) mõjul siiski 12,2 tuh looma võrra ehk 12,3% väiksem. Samal ajal tõusis keskmine piimatoodang lehma kohta aasta I poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,6% (75 kg) tasemeni 4660 kg, mis on järjekordne kõigi aegade parim tulemus. Viie aastaga on piimalehmade produktiivsus suurenenud 548 kg võrra ehk 13,3%. Joonis 10. Piimatootmise põhinäitajad I poolaastal aastatel Allikas: SA Piimakarjade arv Eestis aga jätkab üsna stabiilselt vähenemist olenemata turukriisidest või - buumidest (joonis 11) aasta II kvartali seisuga oli põllumajandusloomade registris registreeritud 1524 piimatõugu lehmade kasvatajat, mis on eelmise kvartaliga võrreldes 46 võrra ehk 3% vähem ning eelmise aasta sama ajaga võrreldes 190 võrra ehk 11% vähem. 19

20 Joonis 11. Piimatõugu lehmade pidajate arv, piimalehmade arv ning keskmine piima kokkuostuhind kvartali lõpu seisuga aastatel Allikas: PRIA; SA Piima esmaostjatele tarniti aasta kuue esimese kuuga SA esialgsetel andmetel 374,5 tuh t 3,9%-lise rasva- ja 3,4%-lise valgusisaldusega piima, mis on 15,8 tuh t võrra ehk 4,4% rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. Tarneid tehti sel perioodil 31 erinevale esmaostjale, neist kolmele suurimale tarnitud kogused moodustasid kokku 47% kogu Eestis kokku ostetud toorpiima kogusest. Esmaostjatele tarnitud piim moodustas kogu Eestis toodetud piimast 92,5%. Piimatarnete osas võrdlus EL-s tervikuna suurenes selle aasta I poolaastal kogu tarnitud piimakogus eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,8%. Eesti lähiriikidest suurenesid tarned ka Soomes (0,6%), kuid vähenesid Lätis ja Leedus (vastavalt 2,1% ja 0,5%). Piima keskmine kokkuostuhind Eestis langes märtsis alla 30 /100kg ning stabiliseerus järgnevatel kuudel 29 /100kg ületaval tasemel (joonis 12). Juunis maksti tootjatele piima eest keskmiselt 29,7 /100kg, mis on jaanuariga võrreldes 7% ja aastatagusega võrreldes 6% madalam hind. Samas oli juuni selle aasta esimene kuu, kus piimahind eelneva kuuga võrreldes tõusis (1,4%). Võrdluseks EL keskmine piima kokkuostuhind aasta I poolaastal samuti kuni juunini langes, kuid tõusis siis juunis eelmise kuuga võrreldes 1% tasemele 32,4 /100kg (jaanuariga võrreldes 9% ja aastatagusega võrreldes 2% madalam hind). Eesti lähiriikidest püsisid Läti ja Leedu piima kokkuostu hinnad Eesti hinnast veelgi madalamatena, sealjuures Leedu hind oli Läti hinnast madalam. Soomes piima kokkuostu hind maikuus langes ning küündis juunis tasemeni 36,1 /100kg (jaanuariga võrreldes 8% ning aastatagusega võrreldes 2% madalam). 20

21 Joonis 12. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja EL keskmine piima kokkuostuhind I poolaastal aastatel Allikas: SA, Euroopa Komisjon 3.2 Lihatootmine aasta I poolaastal tapeti majapidamistes või müüdi lihakäitlemisettevõtetele tapaks t (eluskaalus) loomi ja linde, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3667 t võrra ehk 7,1% rohkem. Tapale viidud sigade eluskaal suurenes 18% ning veiste, lindude, lammaste ja kitsede eluskaal vähenes vastavalt 8%, 0,5% ja 2,4% (tabel 9). Tabel 9. Tapaloomade ja -lindude* eluskaal I poolaastal, tonnides /2017 +/- % Tapaloomi ja linde kokku ,1 Veised ,0 Sead ,2 Lambad ja kitsed ,4 Linnud ,5 Allikas: SA *Tapaks müüdud (k.a ekspordiks) ja majapidamises tapetud (k.a teenustööna tappa lastud) loomad ja linnud eluskaalus. 21

22 Sigu osteti (Eesti päritolu) aasta I poolaastal kokku 209,5 tuh ning neist saadi 17 tuh t liha 8 (tabel 10). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga osteti 23,4 tuh siga rohkem ja saadud sealiha kogus suurenes 1978 t võrra. Seega on aastaga sigade kokkuost suurenenud ca 13%. Samas tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapeti 9 kokku 270,9 tuh siga ja saadi t liha. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga suurenes sigade tapmine 5,4% ja saadud liha kogus 5,9%. Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomade arvestusse lähevad lisaks Eesti päritolu kokku ostetud sigade tapmisele ka imporditud tapaloomad, teenustööna tapetud ning tapamaja majapidamise tapetud oma loomad. Sealiha madalad kokkuostuhinnad Eestis vähendasid importsigade tapmist ja suurendasid kodumaise sealiha tootmist. Tabel 10. Sigade, veiste, lammaste ja kitsede kokkuost ning saadud liha I poolaastal /2017 +/- % Sead, tuh 186,1 209,5 23,4 12,6 Sealiha, t ,2 Veised, tuh 16 15,8-0,2-1,3 Veiseliha, t 4078, ,5-2,1 Lambad ja kitsed, tuh 1,3 1,8 0,5 38,5 Lamba- ja kitseliha, t 19,09 31,14 12,05 63,1 Allikas: SA *Loomade ja lindude kokkuost- Eestis liha ja lihatoodete tootmise, töötlemise ja säilitamisega tegelevate ettevõtete poolt Eesti põllumajandustootjatelt kokku ostetud loomad ja linnud Sea lihakeha keskmine kaal oli eelmise aastaga võrreldes pisut suurenenud. Kui aasta I poolaastal oli sea lihakeha keskmine kaal 80,8 kg, siis selle aasta I poolaastal 81,2 kg. SA andmetel oli sealiha keskmine kokkuostuhind I poolaastal 1520 /t, mis on 109 /t vähem kui aasta tagasi (joonis 13) aasta I poolaastal oli kuude lõikes hinnatase madalaim veebruaris (1493 /t) ja kõrgeim aprillis (1553 /t). 8 Loomade ja lindude kokkuost- Eestis liha ja lihatoodete tootmise, töötlemise ja säilitamisega tegelevate ettevõtete poolt Eesti põllumajandustootjatelt kokku ostetud loomad ja linnud (SA) 9 Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomad- tapamajade poolt kokku ostetud, teenustööna tapetud, tapamaja majapidamise tapetud oma loomad ja imporditud tapaloomad (SA) 22

23 Joonis 13. Sea-, veise- ning lamba- ja kitseliha keskmised kokkuostuhinnad aastatel kuude kaupa Allikas: SA Võrreldes eelmiste aastate I poolaasta sealiha hinnataset Eestis, lähinaabritel ja EL keskmiselt, selgub, et kolme Balti riigi hinnaerinevused suured ei olnud, kuid hind Soomes oli oluliselt kõrgem ja Taanis oluliselt madalam (joonis 14). Eesti ja Läti E klassi sealiha hind on aasta algusest tõusnud 4% ja Leedus 6%, Soomes aga langenud 0,2% ja Taanis 0,1%. Juunis oli E klassi sealiha hind Eestis ja Leedus 147 /100kg, Lätis 145 /100kg, Taanis 127 /100kg ja Soomes 158 /100kg. EL keskmine sealiha hind oli samal ajal 145 /100kg ning seega maksti sealiha eest Eestis keskmiselt 1% enam kui EL-is. 23

24 Joonis 14. Sealiha E klassi hind Eestis, EL-s ja lähinaabritel aastatel Allikas: Euroopa Komisjon Eesti päritolu sealiha eksporditi aasta I poolaastal 3243 t, väärtuses 6712 tuh eurot. Sealiha eksporditav kogus suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,5%, kuid väärtus vähenes 0,9%. Peamiselt eksporditi Lätti (57%), Leetu (22%) ja Uus-Meremaale (6,5%). Eksporditud sealiha keskmine hind oli 2070 /t. Sealiha ekspordist moodustas 76% värske ja jahutatud liha. Selle aasta I poolaastal imporditi sealiha t, millest re-eksporditi 2136 t. Import suurenes aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga 942 t võrra ehk 7,8%. Sealiha imporditi tuh euro väärtuses (sh re-eksport 4366 tuh eurot). Peamiselt imporditi Saksamaalt (24%), Poolast (23%) ja Taanist (19%). Imporditud liha keskmine hind oli 2061 /t aasta I poolaastal imporditi elussiga, mis on ca poole võrra vähem kui aasta tagasi. Imporditud elussigadest oli 99% massiga 50 kg ja enam ning neid toodi peamiselt Soomest (98%). Veiseid osteti (Eesti päritolu) I poolaastal kokku 15,8 tuh, mis on 200 veist vähem kui aasta tagasi (tabel 10). Kokku ostetud veistest saadi 3991 t liha, mis on 87,5 t vähem kui aasta I poolaastal. Erinevalt sealihasektorist ei tapeta tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes veiseid suurel hulgal teenustööna, tapamaja põllumajanduslikust majapidamisest ega tooda Eestisse veiseid tapmiseks aasta I poolaastal tapeti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes 16,3 tuh veist ja saadi 4089 t liha. Enamus veiselihast saadi lehmadelt (60%) ning pullidelt ja härgadelt (25%). Keskmise rümba kaal oli 253 kg, mis on 2 kg vähem kui aasta varem samal perioodil. Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli I poolaastal 2288 /t, mis on 203 /t kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil (joonis 13) aasta I poolaastal oli kuude lõikes hinnatase madalaim märtsis (2151 /t) ja kõrgeim juunis (2396 /t). 24

25 Eesti päritolu veiseliha eksporditi aasta I poolaastal 461 t, väärtuses 2212 tuh eurot. Veiseliha eksporditav kogus suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7,8% ja väärtus 15,6%. Peamiselt eksporditi Lätti (36%) ja Taani (34%). Eksporditud veiseliha keskmine hind oli 4802 /t. Veiseliha eksporditud kogusest moodustas 61% värske, jahutatud liha. Selle aasta I poolaastal imporditi veiseliha 1927 t, millest re-eksporditi 398 t. Veiseliha import suurenes aasta I poolaastal võrreldes aasta varasema ajaga 637 t (49%). Veiseliha imporditi 7572 tuh euro väärtuses (sh re-eksport 1260 tuh eurot). Peamised importriigid olid Poola (35%), Leedu (19%) ja Taani (13%). Imporditud liha keskmine hind oli 3928 /t. Lambaid tapeti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes (sh kokku ostetud ja teenustööna tapetud lambad) aasta I poolaastal 3600 ja neilt saadi 68 t liha. Lammaste tapmine tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 24% (700 lammast) ja liha saadi 28% (15 t) enam. Samuti suurenes lammaste ja kitsede kokkuost eelmise aasta I poolaastaga võrreldes 500 looma võrra. Lihakäitlemisettevõtted ostsid kuue kuuga kokku 1800 lammast ja kitse ning neist saadi 31 t liha, mis on 12 t rohkem kui eelmisel aastal samal ajal (tabel 10). Keskmine rümba kaal oli 17,3 kg, mis on 2,6 kg võrra raskem kui eelmisel aastal samal perioodil. Lamba- ja kitseliha keskmine kokkuostuhind oli I poolaastal 2553 /t, mis on 243 /t madalam kui eelmisel aastal samal perioodil. Kuude lõikes oli hinnatase madalaim juunis (2212 /t) ja kõrgeim jaanuaris (2935 /t). Viimase viie aasta I poolaastal oli lambaliha keskmine kokkuostuhind kõrgeim ja aastal (vastavalt 3153 /t ja 2938 /t) ja madalaim aastal (joonis 13). Lambaliha kokkuostuhind Eestis on tunduvalt madalamad Euroopa Liidu keskmisest lambaliha kokkuostuhinnast, kus selle aasta I poolaastal oli EL heavy lamb 10 kõrgeim hind mais 6163 /t ja madalaim jaanuaris 4948 /t. Seega on madal lambaliha kokkuostuhind üheks indikaatoriks lihakäitlemisettevõtete poolt kokkuostud lihakoguse vähenemisel ja tapateenuse osutamise suurenemisel, kus loomapidaja tegeleb ise liha realiseerimisega. Eesti päritolu lambaliha eksporditi aasta I poolaastal 16,4 t, väärtusega 91,3 tuh eurot. Eksporditava lambaliha kogus suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga märgatavalt (ca 16 t). Liha eksporditi peamiselt Rootsi (99%). Eksporditud lambaliha keskmine hind oli 5562 /t. Lambaliha imporditi aasta I poolaastal 180 t, millest re-eksporditi 27,6 t. Import suurenes I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 33 t võrra ehk 22%. Lambaliha imporditi 1514 tuh euro väärtuses (sh re-eksport 259 tuh eurot). Peamised toodi Uus-Meremaalt (41%), Hispaaniast (21%) ja Hollandist (15%). Imporditud liha keskmine hind oli 8385 /t, mis on 25% kõrgem kui aasta varem. Tapalindude eluskaal oli I poolaastal t, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 65 t vähem. Linnuliha osatähtsus kogu tapaloomade- ja lindude eluskaalus oli 26%, mis on 2% vähem kui aasta I poolaastal. Euroopa Liidu keskmine linnuliha hind on alates selle aasta esimestest kuudest veidi tõusnud ning oli kõrgeim juunis, mil 100 kg linnuliha eest maksti 189 eurot (4 eurot enam kui aasta mais). Eesti linnuliha hinda tootjate vähesuse tõttu ei avaldata. 10 Heavy lamb raskete tallede rümbad kaaluga 13 kg või rohkem 25

26 Eesti päritolu linnuliha eksporditi aasta I poolaastal 1866 t, väärtuses 3193 tuh eurot. Linnuliha eksporditav kogus suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 13% ning väärtus 4%. Peamiselt eksporditi Lätti (71%), Hongkongi (12%) ja Soome (11%). Valdava osa linnuliha ekspordist moodustas kanaliha (kana tükid ja söödav rups) 1239 t keskmise hinnaga 1869 /t ja kana tükeldamata rümbad 173 t keskmise hinnaga 1382 /t. Selle aasta I poolaastal imporditi t linnuliha, väärtuses tuh eurot. Linnuliha import suurenes võrreldes eelmise aasta I poolaastaga 4645 t (52%). Peamiselt imporditi Soomest (21%), Leedust (18%) ja Poolast (15%). 3.3 Munatootmine Mune toodeti aasta I poolaastal 111 mln tk, mis on tuh muna rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kana kohta saadi keskmiselt 147 muna, mis on 7% rohkem kui aasta tagasi. Jättes arvestamata kolme maakonna (Harju, Lääne-Viru ja Põlva) munatootmise statistika, mida andmekaitse põhimõte ei võimalda avaldada, oli kana kohta munatoodang suurem Valga ja Rapla maakonnas. Valga maakonnas toodeti kana kohta keskmiselt 147 muna ja Rapla maakonnas 137 muna. Kanamuna hind oli selle aasta I kvartalis võrreldes eelmise aastaga 16 24% kõrgem, II kvartali lõpus aga 12% madalam aasta I poolaastal oli kanamunade hind kõrgeim märtsis (135 /100kg) ja madalaim juunis (101 /100kg). Kolme Balti riigi võrdluses oli Eesti kanamuna hind kõrgeim enamus I poolaasta kuudel (v.a jaanuaris) (joonis 15). Joonis 15. Kanamuna L ja M kategooria hind Eestis, EL-s ja lähinaabritel aastatel Allikas: Euroopa Komisjon Näiteks juunis oli 100 kg kanamuna hind Eestis 101 eurot, Lätis 97 eurot ja Leedus 94 eurot. EL keskmise hinnatasemega võrreldes jäi Eesti kanamunade hind I poolaastal 2 29% madalamaks. Eesti kanamuna hinnatase oli selle aasta I poolaastal Soome kanamunade hinnast kuni 51% ja Poola kanamunade hinnast kuni 38% madalam. 26

27 4 Turukorraldus Kalev Karisalu, Ahto Tilk 4.1 Piim ja piimatooted aasta II kvartalis piima tarnimise kasv maailmas tervikuna pidurdus, seda vaatamata vastupidistele arengutele Okeaanias ja mitmel pool Lõuna-Ameerikas. EL (ja üldse kogu Põhja poolkera) tootmist on pärssinud ebasoodsad ilmastikutingimused. Samas on nõudlus piimatoodete järele maailmas suur ning oodatakse Hiina impordihuvi jätkumist. Aeglustuv tootmise kasv ja jätkuv nõudlus annavad lootust turuolukorra edasiseks paranemiseks. EL peamiste piimatoodete hinnad aasta II kvartalis tõusid (joonis 16). Enim tõusis kvartaliga või hind 19% tasemele 575 /100kg, ületades ainsa tootena kvartali lõpu seisuga ka aastatagust hinda (0,5%). See hinnatase ületas sekkumishinda 259%. Või varud on jätkuvalt väga väikesed ning selle juurde tootmist pärsib veelgi tulusam piima töötlemine juustuks ja vadakuks. Lõssipulbri (joonisel 16 SMP) hind tõusis samal ajavahemikus 15,9% tasemele 153 /100kg, mis aga siiski jäi aastatagusest hinnast 23% ning sekkumishinnast 10% madalamaks. Pikka aega kestnud vähene nõudlus lõssipulbri järele II kvartalis elavnes ning ostjad püüdsid odavast hinnast kasu saada. Täispiimapulbri (joonisel 16 WMP) hind suurenes II kvartalis 8% tasemele 282 /100kg ning Edam juustu hind 5,3% tasemele 298 /100kg (aastatagustest hindadest vastavalt 7% ja 6% madalamad). Joonis 16. EL-i keskmised piimatoodete hinnad perioodil II kv Allikas: Euroopa Komisjon 27

28 Piima ja piimatoodete turuolukorda arvestades aasta II kvartalis korralised turukorraldusmeetmed peale lõssipulbri sekkumiskokkuostu ja sekkumisvarudest müügi kasutuses ei olnud. Või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu meede on igal aastal avatud 1. märtsist kuni 30. septembrini ning selle raames on võimalik EL-s kokkuostu müüa kuni 50 tuh t võid fikseeritud hinnaga 2218 /t ning kuni 109 tuh t lõssipulbrit hinnaga 1698 /t. Kui sekkumisperioodi jooksul sekkumiseks pakutud kogused ületavad eelpoolnimetatud koguseid, siis võib Euroopa Komisjon otsustada jätkata vastava toote kokkuostu pakkumusmenetluse teel aasta sekkumisperioodil on aga erandina fikseeritud hinnaga kokku ostetav lõssipulbri kogus viidud nulli ning pulbrit on võimalik sekkumislattu müüa vaid komisjoni poolt kord kuus väljakuulutatavate pakkumusvoorude kaudu. Aprillis toimunud teises pakkumusvoorus laekus pakkumusi 1,2 tuh t lõssipulbri lattu müügiks, kuid need lükati kõrge hinna tõttu tagasi. Mais ja juunis toimunud pakkumusvoorudes ühtegi pakkumust ei tehtud. Või osas väga kõrge turunõudluse ja -hinna tõttu sekkumiskokkuostu vastu huvi ei olnud. Sekkumislaost lõssipulbri müügi puhul järgiti ka II kvartalis praktikat, kus pulbri suure laojäägi vähendamise eesmärgil fikseeriti minimaalne müügihind nii toidu- ja söödakvaliteediga pulbrite turuhindadest madalamal tasemel. Kuna aga nõudlus lõssipulbri järgi oli kasvanud ja ühes sellega liikusid ka turuhinnad tõusujoones, siis suudeti eelmise kvartaliga võrreldes mõnevõrra kallima hinnaga maha müüa tunduvalt suurem kogus, kümnes liikmesriigis kokku ligi 90 tuh t. Kvartali lõpu seisuga oli EL sekkumisladudes kokku veel 308 tuh t lõssipulbrit, millest 672 t oli ladustatud Eestis. Suurenenud nõudluse tõttu tiheneb aasta II poolaastal lõssipulbri müügiks korraldatavate pakkumusvoorude toimumise sagedus lisandub voor augustis (algselt ei pidanuks augustis üldse toimuma) ja täiendavad voorud oktoobris ja novembris. Või, lõssipulbri ja juustude eraladustamine on turukorralduslik meede, kus toodete pakkuja või vahendaja kõrvaldab tooted teatud ajaks turult ning saab selle eest toetust. Eraladustamise käivitamine toimub alates aastast Euroopa Komisjoni algatusel vajaduspõhiselt. Või ja juustude osas turuolukorrast tulenevalt ning lõssipulbri osas laoseisu edasise suurenemise vältimist arvestades aastal eraladustamise meedet EL-s ei avatud. 4.2 Koolikava Koolikava on Euroopa Liidu põllumajandustoodete ühise turukorralduse raames rakendatav programm, mis asendab alates aasta 1. augustist senist koolipuuvilja ja -köögivilja kava ning koolipiimakava. Koolikavaga soodustakse puu- ja köögivilja, ning piima ja piimatoodete jõudmist lasteni, millega toetatakse laste tervislike toitumisharjumuste kujunemist. Samuti võimaldatakse koolikavas kaasnevate haridusmeetmete toetuse kaudu, tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist. Koolikava eesmärgid: suurendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist, edendades seeläbi puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete üldist tarbimist; kujundada laste tervislikke toitumisharjumusi; tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist. 28

29 Koolikava toetus hõlmab: Sihtrühm: koolipuuvilja ja -köögivilja pakkumise toetust; koolipiima pakkumise toetust; kaasnevate haridusmeetmete toetust. Koolipuuvilja ja -köögivilja pakkumise toetuse ning kaasnevate haridusmeetmete toetuse sihtrühm 2017/18. õa ( last): o koolieelse lasteasutuse lapsed; o haridusasutuse klassi õpilased. Koolipiima pakkumise toetuse sihtrühm 2017/18. õa ( last): o koolieelse lasteasutuse lapsed; o haridusasutuse klassi õpilased; o kutsekeskharidust omandavad õpilased, kes õpivad kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis. Tabel 11. Koolikavaga liitunud õppeasutuste ja kaasatud laste arv 2017/2018. õppeaastal Õppeasutuste arv Laste arv Koolipuuvilja ja köögivilja kava Koolipiimakava Allikas: PRIA 2017/2018. õppeaastal (märtsi seisuga) oli koolipuuvilja ja -köögivilja kavas osaleva 870 õppeasutuse kaudu potentsiaalsete koolipuuvilja ja -köögivilja tarbivate õpilaste arv Eestis (tabel 11), mis moodustab ca 91% kogu 2017/2018 kooliaasta sihtrühmast. Koolipiimakavas osaleva 870 õppeasutuse kaudu oli potentsiaalsete koolipiima tarbivate õpilaste arv Eestis , mis on samuti ca 91% kogu 2017/2018 kooliaasta sihtrühmast. Koolipuuvilja ja -köögivilja pakkumise toetuse (koolipuuvilja ja -köögivilja kava) raames oli 2017/2018. õppeaasta viie esimese (kahekuulise) taotlusperioodi ( ) eest tehtud 31. juuli seisuga väljamakseid eurot. Euroopa Liidu lõplik eraldis Eestile koolipuuvilja ja -köögivilja pakkumiseks 2017/2018. õppeaastaks on eurot ning Eesti baaseelarve aastaks eurot kokku eurot. Haridusasutuses puu- ja köögivilja pakkumise toetuse raames on abikõlblikeks köögiviljadeks värsked või jahutatud tomatid, kapsad, salatid, sigurid, porgand, naeris, juurseller, söögipeet, aedpiimjuur ja redis, kurgid, kaunviljad, spargel, seller, paprika, kabatšokk, kõrvitsad. Abikõlblikeks puuviljadeks ja marjadeks on värsked õunad, pirnid ja küdooniad, kirsid, ploomid, maasikad, vaarikad, murakad, sõstrad, karusmarjad, pohlad, mustikad, jõhvikad ja astelpaju marjad. Abikõlblike toodete nimekirja kuuluvad ka külmutatud puuviljad ja marjad. 2017/2018. õppeaasta taotlusperioodide ( ) andmete alusel on koolipuuvilja ja -köögivilja tarbimise osakaal erinevate abikõlblike puu- ja köögiviljade kaupa välja toodud joonisel

30 Joonis 17. Abikõlblike puu- ja köögiviljade tarbimise osakaal koolipuuvilja ja -köögivilja pakkumise toetuse raames 2017/2018. õppeaastal (august 2017 mai 2018) Allikas: PRIA Koolipiima pakkumise toetuse (koolipiimakava) raames oli 2017/2018. õppeaasta viie esimese taotlusperioodi ( ) eest tehtud 31. juuli seisuga väljamakseid 1,36 mln eurot, millest EL toetuse osa 725,9 tuh eurot ning Eesti riigi eelarvest makstav täiendav toetus 634,6 tuh eurot. Euroopa Liidu lõplik eraldis Eestile koolipiima pakkumiseks 2017/2018. õppeaastaks on eurot ning Eesti baaseelarve aastaks eurot, kokku eurot. Koolipiimakavas saab toetust taotleda maitsestamata piimatoodetele: piimale, keefirile, hapupiimale, jogurtile ja petile. 2017/2018. õppeaasta taotlusperioodide ( ) andmete alusel on koolipiimatoodete tarbimise osakaal erinevate koolipiimatoodete lõikes välja toodud joonisel 18. Joonis 18. Koolipiimatoodete tarbimise osakaal koolipiimakavas 2017/2018. õppeaastal (august 2017 mai 2018) Allikas: PRIA 30

31 Kaasnevate haridusmeetmete toetust saab kasutada tegevuste elluviimiseks, mis on seotud kas puu- ja köögivilja või piima ja piimatoodete pakkumisega või mõlemaga. Tegevusi rahastatakse proportsionaalselt puu- ja köögivilja pakkumise toetuse eelarvest ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse eelarvest. Kaasnevate haridusmeetmete eelarve on kuni 8% koolikava kogueelarvest, mis koosneb EL ning Eesti riigi eraldistest. Joonis /2018. õppeaastal kaasnevate haridusmeetmete raames läbiviidavad tegevused, ostetavad teenused ja tooted ning nende osakaal taotletud summast Allikas: PRIA Kaasnevate haridusmeetmete läbiviimiseks esitati aasta taotlusvoorus 40 taotlust kokku 79,3 tuh eurot. Kaasnevate haridusmeetmete raames läbiviidavate tegevuste, ostetavate teenuste ja toodete loetelu koos nende osakaaluga taotletud summast on esitatud joonisel

32 5 Põllumajanduse majandusnäitajad Katre Kirt 5.1 Põllumajandusettevõtete ja toiduainete tootmise ettevõtete aasta II kvartali majandusnäitajate võrdlus lühiajastatistika alusel Põllumajandusettevõtete 11 müügitulu aasta II kvartalis Statistikaameti 13 lühiajastatistika andmetel oli 164,8 mln eurot (32% enam kui aasta II kvartalis) ja nende kogukulud olid 202,0 mln eurot (12% enam kui aasta II kvartalis), sh tööjõukulud 34,4 mln eurot (+10%). Tavapäraselt negatiivset puhast lisandväärtust (PLV) toodeti II kvartalis -2,8 mln eurot, mis on 22,6 mln eurot vähem kui eelmise aasta II kvartalis. Viimati oli II kvartalis toodetud PLV positiivne aastal. Toiduainete tootmise ettevõtete 14 müügitulu oli samal ajal 434,9 mln eurot (4% enam kui aasta II kvartalis). Kulutusi tehti 433,5 mln euro eest (9% enam kui aasta II kvartalis), sh tööjõukulud 55,9 mln eurot (+5%). PLV toodeti II kvartalis 57,3 mln eurot, mis on võrreldes aasta II kvartaliga 22% vähem. Tootjahinna ja sisendite ostuhinna muutused Hindade muutust iseloomustavad looma- ja taimekasvatussaaduste tootjahinnaindeks 15, tööstustoodangu tootjahinnaindeks 16 ning põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks 17, mille võrdlusbaasiks on võetud aasta (joonis 20). Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks on vähenenud aasta II kvartalis võrreldes aasta II kvartaliga 2,1 protsendi võrra. Seejuures loomakasvatus-saaduste tootjahinnad tõusid 1 protsendi võrra, kuid taimekasvatussaaduste tootjahinnad langesid 41 protsendi võrra. Viimase muutuse põhjus on aasta tagasihoidlikuma saagi kõrgem hind aasta kevadel. 11 Põllumajandusettevõtted - taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade ettevõtted (juriidilised isikud; nende teenitud müügitulu moodustab sektori müügitulust (ettevõtete müügitulu + FIEde ettevõtjatulu) u 73% (viimased aasta andmed)) aasta II kvartalis oli SA andmetel 2903 põllumajandusettevõtet, kus oli 9634 tööga hõivatut 12 Müügitulu nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei hõlma käibemaksu ega aktsiise ja seda arvestatakse tekkepõhiselt. Müügitulu ei sisalda: põhivara müügitulu; muud äritulu; saadud dotatsioone; käibemaksu aktsiise a II kvartali tulemused avaldati 29, Toiduainete tootmise ettevõtete (ei sisalda jookide tootmise ettevõtteid) juriidiliste isikute müügitulu moodustab sektori müügitulust kokku (ettevõtete müügitulu + FIEde ettevõtjatulu) 99.9% (viimased aasta andmed). SA andmetel oli aasta II kvartalis 716 toiduainete tootmise ettevõtet hõivatuga. 15 Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks kajastab Eestis toodetud põllumajandussaaduste hindade muutust (baasaasta 2005), eraldi näidatud sealhulgas loomakasvatus- ja taimekasvatussaaduste tootjahindade muutust. Tööstustoodangu tootjahinnaindeksiga võrreldavuse tagamiseks on baasiks võetud aasta keskmine tootjahinnaindeks (põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks 115,75; taimekasvatussaaduste tootjahinnaindeks 112,33; loomakasvatussaaduste tootjahinnaindeks 93,15; tööstustoodangu tootjahinnaindeks 100,00) 16 Tööstustoodangu tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, hõlmates nii kodumaisele turule kui ka mittekodumaisele turule valmistatud tööstustooteid (baasaastaks 2010=100). 17 Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks näitab sisendite (väetised, seemned, sööt, taimekaitsevahendid jmt) hinnamuutust (baasaasta 2005). Võrreldavuse tagamiseks baasiks aasta keskmine (120,40). 32

33 Võrreldes perioodi aasta I kvartal kuni aasta I kvartal keskmisega oli aasta II kvartalis taimekasvatussaaduste tootjahind ca viiendiku võrra madalam. Toiduainete tootmise ettevõtete tööstustoodangu tootjahinnaindeks on aasta II kvartaliks suurenenud võrdluses aasta II kvartaliga 2,1 protsendi võrra ehk suundumus on vastupidine põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksile toiduainetööstuse tooraine on odavnenud, kuid toiduainetööstuste toodang kallinenud. Samal ajal on põllumajandussaaduste tootmise vahendite hinnaindeks suurenenud põllumajandussaaduste tootjahinna languse kõrval 2,4 protsendi võrra. Joonis 20. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi ja taimekasvatus- ning loomakasvatussaaduste tootjahinnaindeksi muutused ning toiduainete tootmise tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus võrreldes aastaga kvartalite kaupa Allikas: SA, MEM arvutused Müügitulu ja kogukulud SA andmetel suurenes aasta II kvartalis võrreldes aasta II kvartaliga piima (5%), sealiha (20%) ja veiseliha (1%) kokkuostetav kogus. Samal ajal langes kokkuostuhind piimal (5%), sealihal (9%) ja tõusis veiselihal (12%). Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli aasta sügisel teravilja ning rapsi- ja rüpsiseemne saak 43% suurem kui aastal. Sügisest saagist müüakse tavapäraselt I poolaastal kokkuostu keskmiselt 15%. Konjuktuuriinstituudi andmetel langes aasta II kvartalis nii nisu kui rapsi kokkuostuhind (vastavalt 3% ja 13%) võrreldes aasta II kvartaliga. Seega mõjutas põllumajandusettevõtete aasta II kvartali müügitulu 32% suurenemist võrreldes eelneva aasta sama ajaga suurem saaduste müüdud kogus. Põllumajandusettevõtete kogukulud suurenesid võrreldes eelneva aasta II kvartaliga 12% vähem kui müügitulu, kuid puhastulu (müügitulu ja kogukulude suhe) ettevõtted II kvartalis ei teeninud 33

34 kogukulud ületasid müügitulu 23% ulatuses, mis on siiski vähem kui varasemate aastate II kvartalis (joonis 21, vasakpoolne). Toiduainete tootmise ettevõtete müügitulu suurenes aasta II kvartalis võrreldes aasta II kvartaliga 4%. SA tööstustoodangu mahuindeksi 18 andmetel toodeti aasta II kvartalis toiduaineid koguseliselt 5,4% rohkem ning toiduainete tootmise müügiindeksi 19 järgi oli toodang võrreldes aasta II kvartaliga 5,6% kallim. Toiduainete ekspordist 20 saadud tulu oli aasta II kvartalis võrreldes eelneva sama perioodiga 11% suurem ja Eestis müüdud toodangust saadud tulu 21 3% suurem. Seega suurenes müügitulu nii hinnatõusu kui mahtude suurenemise arvelt. Seejuures taastumas on ekspordi kui vedaja roll. Toiduainete tootmise ettevõtete kogukulud suurenesid võrreldes aasta II kvartaliga 9%, mistõttu ettevõtete puhastuluks jäi 0,3% (joonis 21, vasakpoolne). Joonis 21. Põllumajandusettevõtete (PM) ja toiduainete tootmise ettevõtete (TA) müügitulu ning kogukulude suhe, müügitulu ja kogukulude muutus II kvartalis võrreldes eelnenud aasta sama ajaga ( , vasakpoolne joonis) ning võrreldes a II kvartaliga (2013 II kv = 100, parempoolne joonis) Allikas: SA, MEM arvutused 18 Tööstustoodangu korrigeerimata mahuindeks iseloomustab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu püsivhindadesse arvutamiseks kasutatakse tootjahinnaindeksit. 19 Tööstustoodangu müügiindeks iseloomustab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust võrreldes baasperioodiga jooksevhindades. 20 Tööstustoodangu ekspordiindeksi alusel (arvutatakse eraldi eurotsooni- ja mitteeurotsooni müügiindeksid, mis kaalutakse kokku ekspordiindeksiks). Ekspordiindeksi muutus a II kvartalis võrdluses a II kvartaliga: aprillis (22%), mais (12%), juunis (0%). 21 Kodumaisel turul müüdud tööstustoodangu indeksi muutus a II kvartalis võrreldes a II kvartaliga: aprillis (3%), mais (4%), juunis (2%). 34

35 Müügitulu ja kogukulude muutustest viimase viie aasta teise kvartali kohta annab ülevaate joonis 21 (parempoolne). Põllumajandusettevõtete müügitulu suundumus teise kvartali lõikes on tõusmas ning jõudnud aasta II kvartali tasemele, kuid jäi endiselt alla kulude suurenemisele. Toiduainete tootmise ettevõtete müügitulu suundumus on suurema tõusuga kui põllumajandusettevõtetel ja kogukulude muutus, mis tavapäraselt on proportsionaalne müügitulu muutusega, edestas II kvartalis müügitulu oma. Tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel ja tööjõukulud hõivatu kohta Tööviljakust puhta lisandväärtuse alusel hinnatakse müügitulu ja kogukulude (v.a tööjõukulud) vahena kvartalikeskmise hõivatu kohta aasta II kvartalis toodeti põllumajandusettevõtetes hõivatu kohta negatiivset PLV -0,29 tuh eurot, samal ajal kui tööjõukulud hõivatu kohta olid 3,57 tuh eurot. Seega toodeti negatiivset puhastulu -3,86 tuh eurot hõivatu kohta. Põllumajandustootmises on negatiivne puhastulu II kvartalis tavapärane ning võrdluses aastate II kvartalitega on aastal antud näitaja üks parimatest suurim negatiivne tulemus oli ja aasta II kvartalis (-6,15 tuh eurot hõivatu kohta) ning väikseim aasta II kvartalis (-3,04 tuh eurot hõivatu kohta), joonis 22. Toiduainete tootmise ettevõtetes toodeti samal ajal hõivatu kohta PLV 4,33 tuh eurot ja tööjõukulud hõivatu kohta olid 4,22 tuh eurot, mis jättis puhastuluks hõivatu kohta 0,11 tuh eurot, mis on viimaste aastate II kvartali madalaim tase. Nii põllumajandusettevõtete kui toiduainete tootmise ettevõtete tööviljakus PLV alusel on madalam kui ettevõtlussektori keskmine (5,94 tuh eurot). Tegevusalade keskmine tööjõukulu hõivatu kohta oli aasta II kvartalis 4,36 tuh eurot (7% enam kui aasta II kvartalis), mis jätab tegevusalade keskmisena ettevõtja puhastuluks 1,58 tuh eurot hõivatu kohta (joonis 22). Põllumajandusettevõtete tööjõukulu hõivatu kohta moodustas ettevõtlussektori keskmisest aasta II kvartalis 82%, toiduainete tootmise ettevõtetes 97%. Joonis 22. Põllumajandusettevõtete (PM), toiduainete tootmise ettevõtete (TA) ja tegevusalade keskmine tööviljakus PLV alusel ja tööjõukulud hõivatu kohta aastate II kvartalis, tuhat eurot Allikas: SA, MEM arvutused 35

36 6 Põllumajanduslikud otsetoetused ja üleminekutoetused Ragni Koitmaa aastal makstakse viit pindalapõhist ja ühte loomapõhist otsetoetust. Otsetoetuste eelarve selleks aastaks on kokku 133,9 mln eurot, mis on 10,23 mln eurot enam kui aastal. Lisaks otsetoetustele makstakse aastal ka 7 üleminekutoetust 2 pindalapõhist ja 5 loomapõhist. Üleminekutoetuste eelarve on 18,4 mln eurot (joonis 23). Joonis 23. Otsetoetuste ja üleminekutoetuste eelarved aastatel , mln Allikas: PRIA Piimalehma kasvatamise otsetoetust, ammlehma kasvatamise üleminekutoetust, ute kasvatamise üleminekutoetust, piima üleminekutoetust, ute üleminekutoetust ning veise üleminekutoetust oli võimalik taotleda PRIA-s 2. kuni 21. märtsini. Ühtse pindalatoetuse (ÜPT), kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (ROH), noore põllumajandustootja toetuse, väikepõllumajandustootja toetuse, puu ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse, põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse ning heinaseemne üleminekutoetuse taotlusi oli võimalik esitada PRIA-le 2. kuni 21. maini. Alates aastast toimub otsetoetuste ja üleminekutoetuste taotluste esitamine elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Loomapõhiste üleminekutoetuste väljamaksed tegi PRIA juuni lõpus. Kokku määrati toetust summas 12,78 mln eurot. Ülejäänud üleminekutoetuste ja otsetoetuste summad määrab PRIA aastal sügisel ning peale seda alustatakse ka väljamaksetega. 36