KESKKONNAKOMPLEKSLUBA

Väljavõte

1 KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa registreerimisnumber Loa taotluse registreerimisnumber a nr /51899 Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber L.KKL.RA Ärinimi/Nimi Kaiu LT OÜ 1. Käitaja andmed 2. Käitise andmed 3. Tegevusala 4. Loa andja andmed 1.2. Registrikood/Isikukood Aadress Kaiu vald 79301, Kaiu, Raplamaa Telefon/faks / e-post kaiult@yahoo.com 2.1. Käitise nimetus Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarm 2.2. Käitise aadress Karitsa küla, Kaiu vald 2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht Lenno Link, tegevjuht telefon/faks e-post kaiult@yahoo.com 2.4. Territoriaalkood ja L-Est 2742 Karitsa küla koordinaadid ip pl 3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood Ühendatud taime- ja loomakasvatus (01301) 3.2. Muude tegevusalade nimetused - ja koodid 3.3. Tegevus- või Veiste intensiivkasvatus alltegevusvaldkond (-valdkonnad), millele on antud kompleksluba 3.4. Käitise ülesseatud tootmisvõimsus 504 piimalehma; 188 kinnislehma; 130 vasikat 3.5. Käitise lubatud tööaeg 7 päeva nädalas, kell Asutuse nimi Raplamaa keskkonnateenistus 4.2. Registrikood Aadress Tallinna mnt 14, Rapla 4.4. Loa koostanud ametnik: nimi, ametikoht Elar Vulla, keskkonnakorralduse spetsialist Telefon/faks e-post Elar.vulla@rapla.envir.ee

2 Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Tootmisetapid juhtimine Veiste pidamine (pidamisviis):piimalehmad Veiste pidamine (pidamisviis): vasikad Veiste söötmine (piimatootmine) Veiste söötmine (piimatootmine) Veiste söötmine (vasikad) Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad Hea põllumajandustava vastab järgimine Vabapidamine vastab (rühmasulud) Vabapidamine (üksiksulud) vastab Täisratsiooniline söötmisviis Täisratsiooniline söötmine Täisratsiooniline söötmisviis Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid söötasid Ratsioon koostatakse vastavalt loomarühma söötmisnormidele Ratsioon koostatakse vastavalt loomarühma söötmisnormidele Veiste lüpsmine Platsilüps Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid Ratsioon koostatakse vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) Ratsioon koostatakse vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis Vastavusmärge vastab vastab vastab vastab Platsilüps Piima jõudmine udarast Piima jõudmine udarast jahutisse vastab

3 Sõnniku eemaldamine (vasikalaudast) Sõnniku eemaldamine (piimakarjalaudast) Sõnniku eemaldamine (vasikalaudast) Sõnniku ladustamine ja - hoidlad jahutisse ilma laudaõhuga ilma laudaõhuga kokkupuuteta kokkupuuteta Platsilüps Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil vastab Frontaallaaduriga traktor Mobiilsed seadmed Mobiilsed seadmed Vastab (sügavallapanul pidamine vabapidamislaudas) Skreeperseadmed Trossiga veetav tiibreeper Trossiga veetav tiibreeper vastab Optimaalse pikkusega puhkelatrid Optimaalse pikkusega asemed Piisavas koguses allapanu Laguuni tüüpi vedelsõnnikuhoidla Betoonelementidest, avatud pinnakihiga tahesõnnikuhoidla, mis on varustatud sõnnikkihist väljavalgunud uriini, virtsa Optimaalse pikkusega puhkelatrid. Skreeperseadmed söötmispuhkealal. Restpõrand liikumiskäikudes. Valgvõi uhtkanalite süsteem. Optimaalse pikkusega asemed. Osaline restprand söötmispuhkealal ja liikumiskäikudes.valg- või uhtkanalite süsteem. Sügavallapanul pidamisviisi puhul. Mobiilsed seadmed. Sõnnikuhoidla põhja ja seinte lekkekindlus on tagatud. Mahutavus min 8 kuud. Sõnnikuhoidla lekkekindlus on tagatud. Mahutavus min. 8 kuud. Optimaalse pikkusega puhkelatrid. Skreeperseadmed söötmis-puhkealal. Restpõrand liikumiskäikudes. Valg- või uhtkanalite süsteem. Optimaalse pikkusega asemed. Osaline restprand söötmispuhkealal ja liikumiskäikudes.valg- või uhtkanalite süsteem. Sügavallapanul pidamisviisi puhul piisavas koguses allapanu. Mobiilsed seadmed. Sõnnikuhoidla põhja ja seinte lekkekindlus on tagatud. Mahutavus min 8 kuud. Sõnnikuhoidla lekkekindlus on tagatud. Mahutavus min. 8 kuud. vastab Vastab vastab vastab Vastav Kuni tahesõnnikuhoidla valmimiseni kasutatakse Tamsi

4 ja sademetevee mahutiga. Sõnniku laotamine Vedelsõnniku laotamine lohisvooliklaotur Sõnniku muldaviimine 4-6 tunni jooksul Tahesõnniku laotamine Sõnniku muldaviimine 4-6 Sõnniku muldaviimine 4-6 tunni tahesõnnikulaoturitega tunni jooksul jooksul Veekasutus: loomade ninajooturid Veistele tagatakse vajalik PVT VI, lk 13 tabel joogivesi joogivee tarve olenemata Veekasutus: tehnoloogiline vesi Energiakasutus Lekete vältimine Veetorustiku regulaarne ülevaatamine ja hooldus Loomakasvatushoones on loomuliku ventilatsiooni süsteem Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine Kergküttekatla kasutamine keskküttesüsteemis soojusenergia ja sooja vee saamiseks Soojusvaheti kasutamine piimajahutil tarbevee soojendamiseks Mobiilsete seadmete kasutamine sõnniku eemaldamiseks keskkonna temperatuurist Tehnoloogilist vett kasutatakse ratsionaalselt ja säästvalt Elektrienergia kulu ventilatsioonile puudub Elektrienergia kulu vähenemine Elektrienergia kulu võrreldes elektriküttesüsteemiga ca 95% väiksem Elektrieneriga kulu vähenemine Elektrienergia kulu vähenemine PVT VI, lk 29 tabel Elektrienergia kulu ventilatsioonile puudub Elektrienergia kulu vähenemine Elektrienergia kulu võrreldes elektriküttesüsteemiga ca 95% väiksem Elektrienergia kulu vähenemine Elektrienergia vähenemine nõuetele vastavat tahesõnnikuhoidlat. Transport lekkekindel. vastab vastab vastab vastab vastab vastab vastab vastab vastab

5 Tabel 2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks Valitud PVT nimetus: Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Keskkonnaministeerium. IPPC. Envir.ee/ippc/ Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise investeeringud PVT rakendamise tähtaeg Tahesõnniku hoidmine Karitsa Tahesõnnikuhoidla rajamine 8 Umber EEK 31. juuli 2008.a farmi territooriumil Silo hoidmine Karitsa farmi territooriumil kuu sõnniku mahutamiseks Silohoidla rajamine farmikompleksi juurde Umbes EEK 31. juuli 2008.a Tabel 3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme Toorme säästlik kasutamine Kemikaalide säästlik kasutamine Abimaterjalide säästlik kasutamine Optimaalne söötmine vastavalt loomade füsioloogilisele toitefaktorite tarbele Kemikaalide (pesu- ja desoainete) kasutamise optimeerimine Kasutatavate abimaterjalide kasutamise optimeerimine kavandatav tehnika Söödaratsioonide koostamine vastavalt loomade füsioloogiliste vajaduste alusel moodustatud gruppidele Kemikaalide (pesu- ja desoainete) kasutuskoguste järgimine Kvaliteetsete abimaterjalide hankimine ja nende kasutusea pikendamine tasuvuse kohta vastab - Pidev vastab - Pidev vatsab - Pidev Pooltoodete säästlik kasutamine Vee säästlik Veetarbimise Lekkevabad vatsab - Pidev Meetme rakendamise tähtaeg

6 kasutamine optimeerimine torustikud, jooturid ja kraanid. Survepesurite kasutamine Välisõhusaaste vältimine või vähendamine Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Energia ja kütuse tõhus kasutamine Jäätmetekke vältimine Jäätmetekke minimeerimine Jäätmete taaskasutamine Jäätmete kõrvaldamine Reovee tekke vähendamine Ammoniaagi lendumise vähendamine Asemete puhastamine ja sõnniku eemaldamine laudast (vähemalt kaks korda päevas) vastab - pidev Energiasäästlike tehnikate ja võtete rakendamine Loomsete jäätmete tekke vältimine Loomulik ventilatsioon ja valgustus lautades. Taastuva kütuse kasutamine. Seadmete korrapärane kontroll ja hooldus. Veterinaarse tugiteenuse nõuetekohane rakendamine Korduskasutatavate pakendite kasutamine vastab - Pidev vastab - Pidev Segaolmejäätmete vastab - Pidev tekke minimeerimine Keskkonnahoidlik jäätmekäitlus Tarbetu veekasutuse vältimine Jäätmekäitluse rakendamine käitises vastavalt kehtivatele nõuetele vastab - Pidev Lekete vältimine vastab - Pidev

7 Pinnase kaitse Pinna- ja põhjavee kaitse Lõhna, müra ja vibratsiooni vältimine või vähendamine Kaug- ja piiriülese saastuse minimeerimine Muud asjakohased meetmed Pinnasereostuse vältimine Vedelsõnniku laotamisel PVT rakendamine Vedelsõnnikuhoidla korrasoleku kontroll Puurkaevu sanitaarkaitseala korrasoleku kontroll Lõhna tekke vähendamine Lekete ja avariide vältimine loomapidamishoonetes ja abirajatistes Lohisvooliklaotur ja sõnniku muldaviimine 4-6 tunni jooksul Pidev jälgimine Pidev jälgimine Loomapidamishoonete inventari ja konstruktsioonide regulaarne puhastamine vastab - Pidev Vastab Vastab vastab Pidev Pidev pidev vastab - Pidev Töötajate pädevuse tagamine Regulaarne juhendamine ja koolitus vastab - pidev

8 Toorme, abimaterjalide pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine Tabel 4. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine KN nimetus Säilitamisviis 1, Nr plaanil kaubakood mahuti tüüp või kaardil Toore 1214 silo Silotranšee (mitte farmi territootiumil) 1214 hein Küün (mitte farmi territooriumil) Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, t või m 3 Alltegevusvaldkond või tehnoloogiaprotsess t Söötade hoidmine, segamine ja söötmine t Söötade hoidmine, segamine ja söötmine söödateravili Puistesöödahoidla 7 30 t Söötade hoidmine, segamine ja söötmine - energiasööt Puistesöödahoidla 7 2 t Söötade hoidmine, segamine ja söötmine - mineraalsööt Puistesöödahoidla 7 5 t Söötade hoidmine, segamine ja söötmine rapsikook Puistesöödahoidla 7 30 t Söötade hoidmine, segamine ja söötmine maisijahu Puistesöödahoidla 7 30 t Söötade hoidmine, segamine ja kogus Kokku, t/a või m 3 /a Jääb tootesse, % Erikulu, t, m 3, kwh või muud tooteühiku kohta 8000 t/a t/a 250 t/a t/a 1647 t/a t/a 12 t/a t/a 50 t/a t/a 549 t/a t/a 549 t/a t/a

9 Abimaterjalid põhk Hoidla (mitte farmi territooriumil) saepuru Hoidla (mitte farmi söötmine t Allapanu, sõnniku eemaldamine laudast - 10 t Sõnniku eemaldamine laudast 500 t/a t/a 70 t/a t/a territooriumil) Pooltooted Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis.

10 Tabel 5. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode KN nimetus kaubakood Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav kogus t või m 3 Tootmisprotsess Kogus, t/a või m 3 /a Erikulu, t, m 3, kwh või muu tooteühiku kohta nimetus CAS, EINECS või ELINECS nr 1 Ohukategooria R- lause 2 S- lause 3 Siasaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % Toore Abimaterjalid 3402 Desinfitseerimis vahend (nt Delaval Chlorine Tablets) 3402 Aluseline puhastusvahend (nt Delaval Alkali 1+) 3402 Nisa desinfitseerimise vahend (nt Blokade) 3402 Happeline puhastusvahend (nt CIDMAX) 3402 Biofoam udarapesu plastikpakend tabletti lüpsmine 2000 tabletti 0.56 tabletti tonni toodetud piima kohta plastikkanister m 3 lüpsmine 0.720m m 3 Naatriumdikloorisotsüanuraatdihüdraat plastikkanister m 3 lüpsmine 1.44m m 3 Jood plastikkanister m 3 lüpsmine 0.240m m 3 foskorhape väävelhape plastikkanister m 3 lüpsmiine 0.720m m 3 sulfamiinhape Xn,N 22, 31, 36/37, 50/53 61, 60, 46, 26, 21, 08, 02 30% Kloori baasil , 22, 5% pleegitavad toimeained 26, 28, 36/37/39, Dinaatrium C 34, % metasilikaat 0 Mitteioonsed - Xi 38, 41 5% surfaktandid Fosfaadid % Naatrium-karbonaat Xi 36 30% Naatriumdikloor Xn, N 22, 31, 5-15% isotsüanuraat /37, dihüdraat 50/53 Xn, N 20/21, % C 34 02, 26, 15-30% 36/37/39, C % Xi, N 36/38, 52/53 24/25, %

11 vahend 3402 Aluseliine puhastusvahend mahutipesuks (nt ULTRA) 3402 Happeline puhastusvahend mahutipesuks (nt Delaval ACID) plastikkott t lüpsmine 0.3t/a t plastikkott t lüpsmine t/a t Etoksüleeritud isodekanooli segu Firma enda segu Xn, Xi 22, % Alküüldimetüül Firma Xi 36/ % betaiini segu enda segu Naatrium Xi 36/37/38 02, 26, 5% tripolüfosfaat /37, 45 naatriumhüpoklorit C % 52-9/ / kaaliumhüdroksiid C % 58-3/ / Mitte-ioonne - Xi 38 02, 26, 5% surfaktant 37/39, 61 Sulfamiinhape Xi 36/38-30% 14-6/226-52/ / naatriumvesiniksulfaat / / X Xi 41 Pooltooted CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Kemikaalide Teabekeskuse veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Büroo (European chemicals Bureau) veebilehel 2 Riski- (R-) ja ohutuslaused (S-) on kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri a määruse nr 122 Ohtike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord. 30%

12 Tabel 6. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine Toode Ohtlik aine Säilitamine KN kaubakood nimetus nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Ohukategooria R-lause S-lause Sisaldus tootes Säilitamisviis, mahuti tüüp Käitise tooted ei sisalda ohtlikke aineid. Nr plaanil või kaardil Maksimaalne kogus, t või m 3 Tabel 7. Kemikaale või tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmed Mahuti tüüp maht Kasutusele võtmise kuupäev, mahuti eluiga Plastikkanister (originaalpakend) laoruumis Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Kontrollimise Andmed Andmed sagedus, tehnilise hoolduse viimase järelvalve kohta kontrollimise kohta kuupäev Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) Nr Kaugus Kaugus Kaugus plaanil reovee veekogu puurkaevõi äravoolu- dest vudest kaardil torustikust Kaitsemeetmed välisõhk vesi pinnas Pinnasja põhjavesi 16 - Desinfitseerimisvahend (nt m 660m 130m - Lekkekindel mahuti Delaval Chlorine Tablets) 60 l - Aluseline puhastusvahend m 640m 150m - Lekkekindel mahuti (nt Delaval Alkali +) 60 l - Nisadesinfitseerimisvahend m 660m 130m - Lekkekindel mahuti (nt Blokade) 60 l - Happeline puhastusvahend m 640m 150m - Lekkekindel mahuti (nt CIDMAX) 60 l - Biofoam udarapesu vahend m 660m 130m - Lekkekindel mahuti 25 kg - Aluseline puhastusvahend mahutipesuks (nt ULTRA) m 660m 130m - Lekkekindel mahuti 10 - Happeline puhastusvahend m 660m 130m - Lekkekindel mahuti kg (nt Delaval Acid)

13 Tabel 8. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete ja kemikaalide säästlikuks kasutamiseks kavandatav tehnika ja meetmed Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme Toorme säästlik kasutamine Kemikaalide säästlik kasutamine Abimaterjalide säästlik kasutamine Pooltoodete säästlik kasutamine Vee säästlik kasutamine Reovee tekke vähendamine Pinna- ja põhjavee kaitse tasuvuse kohta Toorme kasutuse Toormekasutuse Vastab - Pidev optimeerimine planeerimine Optimaalne söötmine Söödaratsioonide Vastab - Pidev vastavalt loomade koostamine vastavalt füsioloogilisele loomade füsioloogiliste toitefaktorite tarbele vajaduste alusel moodustatud gruppidele Kemikaalide (pesu- ja Kemikaalide (pesu- ja Vastab - pidev desoainete) desoainete) kasutamise kasutuskoguste optimeerimine järgimine vastavalt tootja juhistele Lekete vältimine, seadmete ja torustike korrasoleku kontroll, pidev hooldus Veetarbimise optimeerimine Veetarbimise optimeerimine Sõnniku laotamisel PVT ja hea Tööülesannetes lekete ennetamise, likvideerimise ja hooldustööde tegemise määramine Lekkevabad torustikud, jooturid ja kraanid Lekete vältimine, veetarbimise kontroll Lohisvooliklaotur koos sissekündmisega vastab - Pidev vastab - Pidev vastab Pidev vastab - Pidev Meetme rakendamise tähtaeg

14 Energia ja kütuse kasutamise vähemdamine Energia ja kütuse tõhus kasutamine Muud asjakohased meetmed põllumajandustava rakendamine Energiasäästlike tehnikate ja võtete rakendamine. Sooja vee säästlik kasutamine ja soojuse kokkuhoid Töötajate pädevuse tagamine Loomulik ventilatsioon ja valgustus lautades. Seadmete korrapärane kontroll ja hooldus. Hea majapidamistava rakendamine. Seadmete korrapärane kontroll ja hooldus. Regulaarne juhendamine ja koolitus vastab - Pidev Vastab - pidev

15 Käitise veekasutus ja veeheide - Tabel 9. Lubatud veevõtt pinnaveehaaretekaupa (jrk nr) 1 Veehaarde - nimetus Veehaarde kood 2 Geograafilised - koordinaadid Lubatud Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 3 veevõtt (m 3 ) anda vajadusel iga aasta kohta eraldi; 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja arvestades riigi veekatastrit (edaspidi veekatastrit) 3 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja Tabel 10. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 Veehaarde Luige farmi puurkaev nimetus Põhjaveekihtide O kood 2 Puurkaevude grupi kood 3 Geograafilised koordinaadid Puurkaevu passi number 4 Puurkevu 9582 katastri number 5 Lubatud veevõtt (m 3 ) Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 6

16 anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 2 põhjaveekihtide kood on põhjaveekompleksi indeks veekatastri järgi 3 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 4 puurkaevu passi numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi 5 puurkaevu katastri numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi 6 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja Tabel 11. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarde kaupa Toimingu nimetus Veearvestuse pidamine Vee kvaliteedi kontrollimine Põhjaveetaseme mõõtmine Nõude kirjeldus Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veemõõtja näidu ja võetud vee koguse kuude lõikes kuu alguses (või lõpus). Üks kord aastas võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale veeproov üldkeemilise koostise määramiseks ja proov üld- ja kahevalentse raua ning mangaanisisalduse määramiseks. (Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 6.mai 2002 määrus nr 30) ning täita SOM määruse nr 1, nõudeid. Kõik analüüsid teostada akrediteeritud laborites. Veetaset mõõta pumba vahetamise käigus stabiliseerunud veetaseme korral näidates ära veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrguse. Tabel 12. Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused (võib olla erinevate aastate lõikes) väljalaskmete ja saasteainete kaupa (jrk) 1 Väljalaskme nimetus - Väljalaskme kood 2 - Suubla nimetus - Suubla kood 3 - Väljalaskme geograafilised - koordnaadid Suubla Keskkonna tasude -

17 seaduse kohane koefitsient (Keskkonnamin m nr 12 jõust RTL 2006, 19, 330) Lubatud vooluhulk aastas - (m 3 ) 4 Lubatud vooluhulk I kvartalis - (m 3 ) 4 Lubatud vooluhulk II - kvartalis (m 3 ) 4 Lubatud vooluhulk III - kvartalis (m 3 ) 4 Lubatud vooluhulk IV - kvartalis (m 3 ) 4 Saasteained, mille keskkonda - viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse Lubatud saasteainete kogused Saasteaine nimetus Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastusaste % 4 Lubatud kogused (kilogrammides või tonnides) Ikv II kv III kv IV kv Aastas võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja veekatastri järgi 4 vee erikasutusloa andja otsustab täitmise Lüpsiplatsil tekkiv reovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse-laguuni. Olmereovesi kogutakse septikusse, tühjendatakse vastavalt vajadusele kanalisatsiooniteenust pakkuva ettevõttega lepingu alusel.

18 Tabel 13. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 Kasutatav tooraine Nimetus Ühik Hulk Toodang Nimetus Ühik Hulk Ohtliku aine kogus tooraine- või toodanguühiku kohta nimetus Aine kood 2 Ühik Hulk tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja ja tabeli võib anda iga aasta kohta eraldi 2 Chemical Abstract Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number (CAS) Tabel 14. Saasteainete seire nõuded 1 Proovivõtu nõuded - Analüüsinõuded - Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood 2 Seiratav näitaja Seire sagedus võib nimetada väljalaskmete või saasteainete kaupa 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja veekatastri järgi Tabel 15. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded Proovivõtu - nõuded Analüüsinõuded - Suubla nimetus 1 Suubla kood 2 Seirepunkti nimetus Seirepunkti koordinaadid Kvaliteedinäitaja nimetus Ühik Kvaliteedinõue Piirväärtus Seire sagedus mitme suubla ja seirepunkti olemasolul võib kvaliteedinäitajad esitada suublate ja seirepunktide kaupa 2 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja veekatastri järgi

19 Tabel 16. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile või veekogule või suublale Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veehaarde sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete täitmine. Sanitaarkaitsealast tulenevad kitsendused ja majandustegevuse piirangud kanda kinnisturaamatusse. Kitsenduste täitmise eest vastutab veehaarde omanik (valdaja) ja maaomanik. Tagada veekaitsenõuete täitmine puurkaevu kaitsetsoonis vältimaks põhjaveekihi juhuslikku reostumist kaevu kaudu. Keskkonnaministri määrus nr 61 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja Pidev Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed projekteerimise kord. Kogumiskaev peab olema lekkekindel. Kogumiskaev tühjendada sõlmitud lepingu alusel. Heitvee arvestust pidada väljavedu tõendavate dokumentide alusel. Pidev Ohtlike ainete heite vähendamise meetmete - - kava Nõutav reoveepuhastusviis - - Heitvee immutamise nõuded - - Sademevee käitluse nõuete tätmise meetmed Sadevesi ei tohi sattuda kogumiskaevu. Pidev Reoveesette käitluse nõuete täitmise meetmed - - Reoainete laotamise tingimused väetusainetena kasutamise korral Toimingud avarii korral - - Avariilistest olukordadest ja võimalikust loodusreostusest informeerida Pääateteenistust, kohalikku omavalitsust, keskkonnateenistust ja inspektsiooni. Võtta tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Vastavalt tekkinud olukorrale koheselt. Parim võimalik tehnika Muud asjakohased meetmed Vee erikasutuse õiguse realiseerimiset võimaldavate Vastavalt tekkinud vajadusele. tehnorajatiste omandisuhete muutumisel anda

20 kompleksloa koopia ja muud vajalikud dokumendid üle uuele valdajale/ omanikule ja informeerida teda kompleksloa ümbervormistamise vajadusest. Veetarbimise suurenemisel üle lubatu on võimalik tarbitava veevõtu suurendamine kuni puurkaevu passi järgse tootlikuseni. Selleks esitada motiveeritud kirjalik taotlus. Olemasolevad kasutusest väljalangevad puurkaevud tamponeerida ja kaevude likvideerimisaktid esitada keskkonnateenistusele. 1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemas Tamponeerimine ja täitmise tähtaeg kooskõlastada täiendavalt keskkonnateenistusega. Tabel 17. Teabe vee erikasutusloa andjale esitamise nõuded nõuded toodud tabelis nr 41. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus.

21 Välisõhu saastamine Tabel 18. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS/EINECS/ELINCS nr nimetus Heitkohus, tonni/a (täpsus 0,000) Ammoniaak (NH 3 ) 10, Divesiniksulfiid (H 2 S) 0,030 - Peened taheked osakesed (PM 2,5 ) 0,324 - Peened taheked osakesed (PM 10 ) 0,494 - Tahked osakesed (PM) 1, Dilämmastikoksiid (N 2 O) 0, Lämmastikoksiid 0, Süsinikoksiid 0,103 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid 0, Vääveldioksiid 0, Süsinikdioksiid 64,100 Kütuste aastakulu liikide kaupa Kergkütteõli kulub aastas 24 tonni. Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa - Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektis toodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena. Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saastekogused: Saasteallikas Saasteaine Nimetus Nr plaanil või kaardil CAS/EINECS/ELINCS nr Nimetus Hetkeline heitkogus g/s (täpsus 0,000) Lüpsilaut S Ammoniaak 0, Divesiniksulfiid 0,001 PM 2,5 Peened tahked osakesed (PM 2,5 ) 0,007 PM 10 Peened taheked osakesed (PM 10 ) 0,011 PM-sum Tahked osakesed 0, Dilämmastikoksiid 0,007 Poegimislaut S Ammoniaak 0, Divesiniksulfiid 0,001

22 PM 2,5 Peened tahked osakesed (PM 2,5 ) 0,003 PM 10 Peened taheked osakesed (PM 10 ) 0,005 PM-sum Tahked osakesed 0, Dilämmastikoksiid 0,003 Vedelsõnnikuhoidla S Ammoniaak 0, Dilämmastikoksiid 0,002 Tahesõnnikuhoidla S Ammoniaak 0,001 Katel S5 PM-sum Tahked osakesed 0, Lämmastikoksiid 0, Süsinikoksiid 0,004 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid 0, Vääveldioksiid 0,00003 Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa 3,1 Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa Süsinikdioksiid - Tabel 19. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja seadmed ning püüdeseadmed Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine EMTAKi kood Tehnoloogiaprotsessid ja seadmed Nimetus, tüüp arv Puhastusaste, % Efektiivsuskontrolli CAS/EINECS/ ELINCS nr nimetus Aasta keskmine Nimetus, tüüp arv Töötundide arv aastas projekt tegelik sagedus heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/nm lüpsilaut puuduvad Ammoniaak Divesiniksulfiid - PM 2,5 Peened tahked osakesed (PM 2,5 ) - PM 10 Peened taheked osakesed (PM 10 ) - S1 Saasteallika nr plaanil või kaardil

23 0121 poegimislaut puuduvad Vedelsõnniku puuduvad hoidla 0121 Tahesõnniku puuduvad hoidla 0121 Katel puuduvad PM-sum Tahked osakesed Dilämmastikoksiid Ammoniaak Divesiniksulfiid - PM 2,5 Peened tahked osakesed (PM 2,5 ) - PM 10 Peened taheked osakesed (PM 10 ) - PM-sum Tahked osakesed Dilämmastikoksiid ammoniaak dilämmastikoksiid ammoniaak dilämmastikoksiid - PM-sum Tahked osakesed Lämmastikoksiid Süsinikoksiid - VOC-com Lenduvad orgaanilised - ühendid Vääveldioksiid Süsinikdioksiid - S2 S3 S4 S5

24 Tabel 20. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa Tegevusala, tehnoloogia protsess, seade Saasetallikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine EMTAKi nimetus Nr nimetus koordinaadid Ava Väljumis- Mahtkiirus Temperatuur CAS/ nimetus heitkogus kood plaanil või kaardil idapikkus põhjalaius läbimõõt D, m kõrgus H, m V t, m 3 /s T, ºC EINECS/ ELINCS nr Maksimaalne hetkeline, g/s Tonni/a Lüpsilaut S1 Lüpsilauda ,35 8,6 0,1 6 0 kõrgem kui Ammoniaak 0,220 6,930 välja- välistemperatuur Divesiniksulfiid 0,001 0,021 tõmbe- korstnad 4 PM 2,5 Peened tahked 0,007 0,227 osakesed (PM 2,5 ) PM 10 Peened taheked 0,011 0,353 osakesed (PM 10 ) PM-sum Tahked osakesed 0,024 0, Dilämmastikoksiid 0,007 0, Poegimislaut S2 Poegimislauda ,96 8,6 0,1 6 0 kõrgem kui Ammoniaak 0,087 2,742 välja- välistemperatuur Divesiniksulfiid 0,001 0,009 tõmbe- korstnad 4 PM 2,5 Peened tahked 0,003 0,097 osakesed (PM 2,5 ) PM 10 Peened taheked 0,005 0,141 osakesed (PM 10 ) PM-sum Tahked osakesed 0,010 0, Dilämmastikoksiid 0,003 0, Vedelsõnnikuhoidla S3 Vedelsõnnikulaguun ,5 0,1 Sarnane välistemperatuuriga Ammoniaak 0,035 1, Dilämmastikoksiid 0,002 0, Tahesõnnikuhoidla S4 Tahesõnnikuhoidla ,2 1,5 0,1 Sarnane välistemperatuuriga Ammoniaak 0,001 0,039

25 Tabel 21. Äkkheide Saasteallikas Äkkheite Äkkheite Välisõhku eralduv saasteaine nimetus Nr plaanil või põhjus kestus CAS/ nimetus Äkkheite kogus kaardil EINECS/ Väljuvate Maksimaalne Tonni/a ELINCS nr gaaside mahuühiku kohta maksimaalne hetkeline, mg/nm 3 hetkeline, g/s Tehnoloogiline äkkheide Avariiline äkkheide

26 Jäätmehooldus Tabel 22. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Tekkivad jäätmekogused (tonni Käideldavad jäätmekogused, t/a põhitoodangu kohta 2 ) t/a Kogumine, vedu Taaskasutamine sealhulgas Toimingu Kogus sorteerimine kood 3 Loomaväljaheited, R virts ja sõnnik (sh reostatud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed Taimsete kudede R10 50 jäätmed Loomsete kudede jäätmed Prügi (Segaolmejäätmed) Plastijäätmed , Luminestsentslambid , ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed Paber ja kartong , Pliiakud , Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid * 0, Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli a määrusele nr 102 Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu. Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimistuse kasutades neljakohalist alajaotise koodinumbrit

27 2 Juhul kui seda saab arvutada 3 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli a määrusele nr 104 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud. Tabel 23. Tekkivate ja käideldavate jäätmete piirkogused, mida võib viia keskkonda Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Piirkogused, mida võib viia keskkonda (kõrvaldada) Toimingu kood 2 Kogus Jäätmekäitluskoht Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli a määrusele nr 102 Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli a määrusele nr 104 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud. Tabel 24. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Tavajäätmete hoidmine Hoida konteineris või selleks ettenähtud Prügikonteinerid peavad olema pealt ja tähistatud konteinerites kogumisplatsil suletavad ja nende tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis võimaldab Ohtlike jäätmete hoidmine Ohtlike jäätmete hoiuruum peab olema lukustatav. Akusid tuleb koguda kogumisalustele, luminestsentslampe nende purunemise vältimiseks karpidesse vältida haisu teket ja üle täitumist Kõik ohtlikud jäätmed peavad olema nõuetekohaselt märgistatud. Vedeljäätmete kogumisnõud peavad paiknema betoneeritud põrandal ja olema ümbritsetud vedelike laialivalgumist tõkestava piirdega. Vedeljäätmete hoiumahutist väljavalgumisel tuleb rakendada viivitamatuid meetmeid väljavalgunud jäätmete kokkukogumiseks. Jäätmete laadimine ja vedu Tuleb kasutada tehniliselt korrasolevaid laadimisseadmeid ja veovahendeid Laadimisega kaasnev müra ei tohi ületada lubatud mürataset. Jäätmete vedu Jäätmete laadimisel ja veol peab rakendama meetmeid jäätmete tuulega laialikandumise ja keskkonna risustamise vältimiseks. Ohtlikke jäätmeid võib vedada ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte. Rakendamine Kogu tegevuse jooksul Kogu tegevusaja jooksul Kogu tegevusaja jooksul Kogu tevusaja jooksul Jäätmete vedu Jäätmeid tuleb vedada ettenähtud Kogu tegevusaja jooksul.

28 sihtpunkti. Jäätmevedaja peab jäätmed üle andma jäätmeluba omavale isikule Segaolmejäätmed Koguda suletavasse konteinerisse Kogumine ettevõtte territooriumil ja üleandmine jäätmekäitlejale Paberi ja kartongijäätmed Koguda suletavasse konteinerisse Kogumine ettevõtte territooriumil ja Sõnniku ja läga vedu põldudele Loomsete kudede jäätmed Taimsete kudede jäätmed Loomsed väljaheited Veo seade peab olema tehniliselt korras, puhas ja ei tohi lekkida Käitlemine vastavalt Veterinaarkorralduse seaduse nõuetele Taimsete kudede jäätmeid võib paigutada (eelnevalt purustades) vedelsõnnikuhoidlasse ja taaskasutada koos sõnnikuga. Läga- ja sõnnikuhoidlad peavad mahutama 8 kuu väljaheidete koguse. Vedelsõnniku- ja virtsahoidla peab ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud. üleandmine jäätmekäitlejale Jäätmete laadimisel ja veol peab rakendama meetmeid jäätmete tuulega laialikandumise ja keskkonna risustamise vältimiseks Sõnniku ja läga mulda viimiseks kasutada head põllumajandustava, PVT ja loa nõudeid järgides. Kogu tegevusaja jooksul Kogu tegevusaja jooksul Sõnniku ja läga veol. Vajaduse tekkimisel koheselt Vajadusel Pidev Tabel 25. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Tegevuse liigid Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Jäätmekäitluse alustamine Platsi ettevalmistamine loomsete jäätmete Loomsete jäätmete hoidmine Ettevõtte tegevuse tulemusena tekkinud ja/või saadud jäätmed Kontrollida reostuse olemasolu ja selle ilmnemisel likvideerimine Tehnoloogia utiliseerimine hoidmiseks laudas Kõik ettevõttes olemasolevad jäätmed tuleb üle anda vastavalt jäätmeluba omavale isikule nende edasiseks käitlemiseks. Reostuse olemasolul see kokkukoguda ja üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale Kasutatud tehnika konserveerida, äraanda. Õlid koguda ning anda ohtlikke jäätmete Ettevõtte tegevuse lõpetamisel Vahetult enne tegevuse lõpetamist Ettevõtte tegevuse lõpetamisel.

29 käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jahutusseadmete utiliseerimine seadme hooldaja firma poolt. Vedel- ja tahesõnniku hoidlad Vedel- ja tahesõnnikuhoidlad tühjendada. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel. Tabel 26. Keskkonnaseirenõuded Seirenõue Seiratav näitaja Seire sagedus Visuaalne vaatlus Vedeljäätmete hoiukanistrite ja vaatide Vähemalt 1 kord nädalas hermeetilisuse kontroll vedeljäätmete väljavalgumise ohu kindlakstegemiseks Visuaalne vaatlus Läga- ja tahesõnniku hoidlate üldine Vähemalt 1 kord kuus korrasolek, hoidlate jätkuva täituvuse kontrollimine Visuaalne vaatlus Lägahoidla kontroll Iga kord peale tühjendamist Visuaalne vaatlus Vedelsõnniku kraabitrosside ja pumba Iga päev minimaalne õlitamine, vältimaks õli keskkonda sattumist Külmutusseadmete hooldus ja kontroll Seadme müüja ja hooldaja firma poolt teostatav kontroll ja hooldus Vastavalt seadme hooldusraamatule kehtestatud korrale Tabel 27. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Tegevuse liigid Kirjeldus Rakendamine Ohutusmeetmed Kõik jäätmekäitlusega tegelevad töötajad peavad olema pädevad oma tööülesannete piires, sh teadlikud võimalikest ohtudest ja õnnetuste vältimise viisist Töötajate instrueerimine enne tööle asumist ja täiendkoolituse korraldamine vastavalt vajadusele Õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Traumad, põletused, mürgitused ja muud Anda esmaabi. Vajaduse korral pöörduda arsti poole

30 Jäätmete ladustamine ja äkkheide vette Jäätme liik 1 Koodinumber 2 Tabel 28. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksul Ladustamise piirkogus Ladustamiskoht t/a t/kv Nr plaanil või kaardil Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh reostatud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed ,5 S3 ja S4 Läga- ja sõnnikuhoidlad peavad mahutama 8 kuu väljaheidete koguse. Vedelsõnniku- ja virtsahoidla peavad ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud. Taimsete kudede jäätmed Loomsete kudede jäätmed Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid Taimsete kudede jäätmeid võib paigutada (eelnevalt purustades) vedelsõnnikuhoidlasse ja taaskasutada koos sõnnikuga ,4 0,4 1 Hoida vastavalt Veterinaar- ja toiduameti nõuetele * 0,01 0,01 16 Hoida jäätme liikide kaupa ja märgistatult lukustatud ruumis. Ohtlike jäätmete käitlusel suitsetamine keelatud. Käitluse eest vastutab vastutaja. Hoidlast peab olema välditud leke väliskeskkonda ja üldkanalisatsiooni.. Pliiakud ,002 0, Hoida ohtlike ainete hoiuruumis. 1 Vastavalt Jäätmeseaduse 34 lõike 3 punktides 2 ja 3. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse &. Aprilli a määrusele nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu või Vabariigi Valitsuse 6. aprilli a määrusele nr 104 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud.

31 Tabel 29. Äkkheide vette Suubla või Tehnoloogilise väljalaske kood 1 äkkheite põhjus, avariiäkkheite võimalik põhjus Tehnoloogilise äkkheite kestus, avariiäkkheite võimalik kestus Saasteaine CAS, EINECS või nimetus Maksimaalne ELINCS nr 2 sisaldus, mg/l Tehnoloogilise äkkheite kogus, ühekordselt t ja aasta kohta t/a; avariiäkkheite võimalik ühekordne kogus, t Tehnoloogiline äkkheide Suubla Väljalask Avariiäkkheide Suubla Väljalask Suubla koodi omistab loa andja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse veekatastri järgi ja väljalaskme koodi riikliku veekatastri järgi. 2 Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti a määrusele nr 44 Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud.

32 Tabel 30. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a KN nimetus Väävli- Tuha- Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 Erikulu, elekter Soojus ja aur Sisaldus, % sisaldus, % kokku Tootmisprotsessis muu Kok -ku Omatarve Müük Kokku Omatarve Alumine kütteväärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm 3 Ruumide kütmiseks ja olmevee soojendamiseks Tahke kütus Gaasikütus Vedelkütus Kerge kütteõli Sisetranspordiks 0,15-42, , t, m 3, kwh või muud tooteühiku kohta müük Tabel 31. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa Tootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a kokku omatoodang Muu tarnija kokku Omatoodang Muu tarnija Tootmisetapid: Veiste intensiivkasvatus AS Eesti Kasutusalad: Valgustus Jahutus ja külmutus Energia Erikulu, MWh tooteühiku kohta Erikulu, MWh tooteühiku kohta kokku omatoodang Muu tarnija 0,

33 Sulatus Ventilatsioon Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine Veetöötlusseadmed Lõpppuhastusseadmed Muu kasutus Kokku AS Eesti Energia 0,

34 Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 32. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseks Lõhna allikas Nr plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu 1 Kasutatud määramismeetodid Loomapidamis hooned S1 ja S2 Ammoniaagi, divesiniksulfiidi,metaani ja dilämmastikoksiidi segu sõnnikuhoidlad S3 ja S4 Ammoniaagi, divesiniksulfiidi,metaani ja dilämmastikoksiidi segu 1 Juhul, kui võimalik määrata. CORINAIR, Minnesota, IOWA, Texas, Guelph CORINAIR, Minnesota, IOWA, Texas, Guelph Määramise teostaja OÜ ELLE OÜ ELLE Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Kõige suurem mõjupiirkond avaldub ammoniaagi hajumise puhul, ca 1 km farmi piirist. Kõige suurem mõjupiirkond avaldub ammoniaagi hajumise puhul, ca 1 km farmi piirist. Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus Sõnniku eemaldamine laudast vähemalt kaks korda päevas. Vedelsõnnikuhoidla katmine ammoniaagi lendumise vähendamiseks. Sõnnikuveol peab vedaja ära hoidma sõnniku keskkonda sattumise. Vedelsõnnikut laotada vedelsõnniku laotamisplaani alusel. Meetmed lõhna vähendamiseks ja meetmete rakendamise tähtaeg Pidev Pidev

35 Tabel 33. Vibratsioon ja välisõhus leviv müra Vibratsiooni allikas, müra Nr plaanil või kaardil allikas Müra leviala kategooria valjaspool tootmisterritooriumi Päevane tase ( ) Vibratsiooon Müra Farmi territoorium 1,4 III 65 db (tootmisterritooriumipiiril) Öine tase ( ) 50 db (tootmisterritooriumipiiril) Omaseire Tabel 34.Veesaaste omaseire Saasteallikas Väljalaskme kood nimetus Nr plaanil või kaardil Veekogu, ühiskanalisatsioon nimi Veekatastrikood Mõõtepunkti asukoht Saasteaine Seire sagedus Lubatud määramismeetod Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Nr L-EST CAS, nimetus (mõõtmis- Nimetus, Kalibreeplaanil koordinaadid EINECS või tüüp rimisvõi või arvutus- sagedus kaardil ELINCS meetod) nr 1 Kompleksil puuduvad veelaskme kohad, vett ei suunata veekogusse, ühiskanalisatsiooni ega pinnasesse. Olmereovesi kogumiskaevudest transporditakse AS Rapla Vesi reoveepuhastusseadmesse. 1 Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti a määrusele nr 44 Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud. Analüüsi tegev labor

36 Tabel 35. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll Seade Hooldus Kontroll Nimetus, tüüp, Tegevuse sagedus Mõõdetav Mõõtmise mõõteseade võimsus nimetus näitaja sagedus Nimetus, tüüp Töörežiim (kestus) Kalibreerimissagedus Tehnoloogiaseadmed Hoiuplatsid ja - ruumid Ohutuse tagamine vajadusel korrasolek vajadusel Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed Vee- ja reovee puhastusseadmed Jäätmekäitlusseadmed Tabel 36. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Tootmise seire Toorme ja abimaterjali tarbimise jälgimine Pidev Õigete töövõtete kasutamise jälgimine Seadmete korrasoleku jälgimine Jäätmetekke seire - - Jäätmekäitluskoha seire Keskkonnaohutuse nõuetele vastavuse Pidev jälgimine Heitetekke seire Organoleptiline Pidev Heite keskkonnamõju seire - - Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire - - Müra- ja vibratsiooni seire - - Lõhna seire Organoleptiline Pidev Muud asjakohased meetmed - -

37 Tabel 37. Õnnetuste vältimine Tootmisetapp, Võimaliku õnnetuse ohu tehnoloogiaprotsess kirjeldus Veiste pidamine Sõnnikukäitlus Kehavigastuse tekke oht (libisemine, kukkumine, masinate liikuvad osad, kariloomad) Haigestumise oht (töö välitingimustes, tõmbetuul ja madal temperatuur hoonetes) Keha vigastuste tekke oht Haigestumise oht (töö välitingimustes) Õnnetusete vältimiseks kehtestatud kord ja juhised tegutsemiseks (lühikirjeldus) Tööohutusejuhendid vastavalt töökoha iseärasustele Vastutaja ametikoht Juhataja Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus ja viimase ülevaatuse kuupäev Vastavalt töötervishoiu ja ohutuse alaste õigusaktide nõuetele Tabel 38. Tegevushälbed Tööde liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede Puhastustööd Sõnniku eemaldamine loomapidamishoonetest Tehnoloogiliste tingimuste täitmine Tööd tootmisseadmete rikete korral Lüpsmine, piima jahutamine ja hoidmine, sõnniku eemaldamine, sõnniku hoidmine Hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele rikkele. Tööd puhastusseadmete rikete korral - - Tehnoloogiaseadmete töö alustamine - - Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine - - Muud tööd - -

38 Tabel 39. Kompleksloa nõuete ajutised erandid Ajutise erandi sisu ja põhjendus Tahesõnniku transport ja hoidmine Tamsi farmi tahesõnnikuhoidlas Silo hoidmine endistes farmi nõuetele vastavates silohoidlates Ajutise erandi kehtimise tähtaeg algus lõpp Loa väljaandmise hetkest 31. juuli 2008.a Loa väljaandmise hetkest 31. juuli 2008.a Tabel 40. Kompleksloa andmise otsustamise ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja seisukohtade arvestamine ning otsuse põhjendamine Jrk nr Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamisemärge Arvestamata jätmise põhjendus / Kaiu Vallavalitsus Nõus loa väljastamisega, Arvestatud - märkus amortiseerunud tahesõnnikuhoidlale /07/ Kaiu Vallavalitsus Nõustub tahesõnniku tamsi hoidlasse transpordiga ja loa väljastamisega Arvestatud -

39 Tabel 41. Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatus Vee erikasutusõiguse tasu arvutus paberkandjal Üks kord kvartalis, aruande kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Puurkaevu arvesti näit kvartali lõpus ja kvartali alguses (Keskkonnatasude seadus 33 lg 2 p 1-3). Veekasutuse aastaaruanne Elektrooniliselt või paberkandjal Üks kord aastas 1. veebruariks Vastavalt aruande vormidele (Veeseadus 21 p 6) Põhjavee keemiline analüüs Paberkandjal Üks kord aastas, esitada koos Üldkeemiline analüüs (veeseadus Jäätmearuanne Välisõhu saastamine aruanne Välisõhku eralduvate saasteainete arvutused Teave avariide, õnnetuste, tulekahjude jms vahejuhtumite kohta Kompleksloa objektiks oleva tehnilise ümberkorralduse kirjeldus Paberkandjal 2 eksemplaris ja elektrooniliselt Paberkandjal koguste arvutus ja saastetasu kalkulatsioon Teavitada koheselt loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. Järgneva viie tööpäeva jooksul esitada loa andjale paberkandjal ühes eksemplaris selgitus toimunud vahejuhtumi ja selle tagajärgede likvideerimiseks rakendatud meetmete kohta. Esitada loa andjale paberkandjal ühes eksemplaris aastaruandega Aruandeaastale järgneva aasta 20. jaanuariks Aruandeaastale järgneva aasta 31. jaanuariks Üks kord kvartalis, aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks Peale vahejuhtumi toimumist Enne tehnilist ümberkorraldust 13 lg 2) Vastavalt Keskkonnaministri a määruse nr 138 nõuetele Vastavalt Keskkonnaministri a määruse nr 76 nõuetele Keskkonnatasuga maksustatavate saasteainete kohta (Keskkonnatasude seadus 33 lg. 5 p. 1-3) Mahus, mis annab loa andjale piisava ülevaate. Mahus, mis annab ülevaate tehnilisest ümberkorraldusest ja selle keskkonnamõjust.

40 Kompleksloa nõuete täitmise aastaaruanne paberkandjal Aruandeaastale järgneva aasta esimese kvartali lõpuks Loaga nõutud ja rakendatud täiendavate meetmete ülevaade, mis on suunatud ettevõtte keskkonnamõju vähendamiseks ja keskkonnakaitse tõhustamiseks. Tabel 42. Kompleksloa nõuete iga-aastase ülevaatuse tulemused Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetud nõuded

41 Tabel 43. Kompleksloa vaidlustamine ja kompleksloa andmise põhjendus Kompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide Haldusmenetluse seaduse kehtestatud vaidemenetluse korras või esitades kaebuse halduskohtusse Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused): Kaiu LT OÜ, reg-kood , taotles saastusekompleksluba vastavalt Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse 7 lg 3 p 9, lg 4; Vabariigi Valitsuse a määrus nr 150 Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotluste esitamise tähtaegade kehtestamine 9 lg 1 p 2, mis sätestab, et kompleskluba on nõutav veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 300 piimalehma või üle 400 ammlehma või üle 600 noorveise, kelleks loetakse üle 8 kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle üle 8 kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat, arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmadele sätestatud künnisvõimsusega. Kaiu LT OÜ esitas keskkonnakompleksloa taotluse a., registreerimisnumber / Kompleksloa väljastamisel on arvestatud eelnevalt Karitsa lüpsikarjafarmi keskkkonnamõju hindamise aruandega. Kaiu LT OÜ keskkonnakompleksluba on antud tootmisvõimsusele 504 piimalehma, 188 kinnislehma ja 130 vasikat aastas. Käesoleva keskkonnakompleksloa andmisel on lähtutud saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadusest ning esitatud taotlusmaterjalide põhjal vastab käitise tegevus Eestis kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele. Loa andja: (nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) Loa vastu võtnud isik: (nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)