MAHEMESINDUS

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "MAHEMESINDUS"

Väljavõte

1 MAHEMESINDUS

2 Sisukord Sissejuhatus... 1 Mahemesinduse nõuded ja mahemesindusega alustamine... 3 Mesilagrupi asukoht, korjemaa Mesilasvaha... 6 Tarude materjal ja nende märgistus Haiguste ennetus ja veterinaarravi Mesilasperede söötmine Mesilaste toomine ettevõttesse Töötlemine Toodang ja müük Toote märgistus Mahetoetus Peamised õigusaktid Kontaktid Väljaanne on mõeldud mahemesindusega alustada soovijatele ja sellega tegelejatele. Nõuded ja nende selgitused on kajastatud seisuga 1. november Väljaandes kajastatud nõuetel ja nende selgitusel ei ole õiguslikku jõudu. Õiguslikel eesmärkidel palume kasutada vastavaid Eesti ja Euroopa Liidu õigusakte. Autorid Aili ja Tõnis Taal Toimetanud Airi Vetemaa Fotod Aili ja Tõnis Taal, Katri Korbun, Kalle Toomemaa Kujundanud Ecoprint Väljaandja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus 2018 ISBN (võrguväljaanne) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Maaeluministeerium Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

3 Sissejuhatus Alguses olid mesilased. Kui ajaloo areenile ilmus inimene, algas jaht. Algne mee hankimise viis oligi meejaht. Mesilaspere edasine saatus muistseid meekütte ei huvitanud. Mesindusteadmised piirdusid põhiliselt mesilaste ülesleidmise ja inimesele võimalikult valutu ja ohutu saagikogumisega. Järgmine, tunduvalt edumeelsem tase oli metsmesindus. Tekkinud oli huvi mesilaste edasise saatuse vastu. Sooviti mesilasi omada ja kontrollida. Metsavööndis elasid mesilased looduslikult vanades õõnsates puudes. Leitud pesapuid hakati märgistama omaniku märgiga. Pesapuid korrastati ja puhastati ning raiuti juurde uusi õõnsusi jämedates puudes. Mesilastele loodi tingimused elamiseks, sülemlemist ei takistatud, mee järgi mindi sinna, kus olid mesilased. Mee võtmisel lõigati puuõõnsusest meekärjed välja, püüdes seda teha mesilasperet kahjustamata. Alati see kindlasti ei õnnestunud, sest raamtaru veel ei tuntud a leiutas Šveitsi pastor F. Huber liikuvate raamidega taru. Selle mõju mesindusele võiks võrrelda interneti tulekuga meie igapäevaellu. Järgneva 60 aastaga leiutati enam vähem kõik, mida tänapäeva mesinduses iseenesestmõistetavalt kasutatakse. Oluline muutus võrreldes metsmesindusega oli tungiv soov hoida mesilasi seal, kus mesinik õigeks peab. Siit ka üks suuremaid mesinduse probleeme: mesilased ei pea mesiniku soovi millekski, sülemlemine 1

4 on liigi säilimise loomulik osa ja sülem lendab sinna, kuhu õigeks peab. Tavaliselt tagasi metsa. Samal aastal avastas C. Sprengel õistaimede ja putukate koostöö saladuse. Paljud õistaimed pole ilma putukate osaluseta üldse võimelised viljastuma nektari tootmine ja kutsuvad eredad kroonlehed on vahend, mille abil õistaimed tagavad iseenda viljastamise putukate abil. Valdava osa sellest tööst teevad meemesilased. Mesilaste jaoks tähendas see avastus edaspidist lahutamatut sidet põllumajandusega ja ametlikult ongi mesilane põllumajandusloom. Inimkonna 100 peamisest toidutaimest vajavad tolmeldamist umbes kaks kolmandikku. Mahemesinduses on hulk nõudeid, mille järgimine minimeerib kasumijahil inimese liialdustest tulenevaid kahjulikke mõjusid mesilaste elujõule, mee kvaliteedile ja keskkonnale. Biodünaamilise põllumajanduse rajaja R. Steiner ennustas eelmise sajandi 20ndatel ette mesilaste massilist suremist 21. sajandil. Nii on ka läinud ja sellele on nimigi antud: CCD (ingl k colony collapse disorder) pere kokkuvarisemise hälve. Otsitakse põhjusi ja on leitud, et üheks neist võib olla intensiivpõllumajanduses kasutatavad kemikaalid. Nagu kõikjal suhetes elusloodusesse, hakkab ka mesinduse arengut vaadates hästi silma hoolivuse suurenemine. Kui emotsionaalne külg kõrvale jätta, siis see on ilmselt lihtsalt inimkonnale kasulik. Algselt oli ka mahepõllumajandus pigem mõtteviisist tulenev eluviis kui majandustegevus, praegu on sellest aga saanud arvestatav majandusharu. Ja on suurepärane, kui seda toetab ka mõtteviis. Sel juhul pole nõuded enam kohustused, vaid loomulikud toimimisjuhised. Biodünaamilises põllumajanduses, kui taotletakse Demeter märki, on lisaks mahenõuetele täiendavad nõuded ja tuntakse huvi ka mõtteviisi vastu. Eestis Demeter organisatsioon puudub. OÜ Taali Mesila, tarud paiknevad looduslike alade keskel metsaservas 2

5 Mahemesinduse nõuded ja mahemesindusega alustamine Euroopa Liidu määrustega kehtestatud mahemesinduse nõuded (vt ptk Peamised õigusaktid) on ühesugused kõigis liikmesriikides. Nõuete järgimist kontrollib Eestis Põllumajandusamet (PMA) Üldjoontes võib mahemesinduse nõuded jagada neljaks: a) mesilaste tegevuse ohjamine, b) mesiniku tegevuse piiramine, c) lõpptarbija valikuvõimaluse lihtsustamine, d) järelevalve tõhustamine. Mesinik, kes on PMA järelevalve all, võib pakendada ja müüa ainult oma ettevõttes toodetud mett. Tingimused mee vurritamiseks ja pakendamiseks peavad vastama toiduseaduse nõuetele, selles osas mingeid erinevusi võrreldes tavamee käitlemisega ei ole. Teiste ettevõtete mee pakendamise ja lisandiga meesegude valmistamise puhul on tegu juba töötlemisettevõttega ja sel juhul tuleb taotleda mahetunnustamist ka Veterinaar- ja Toiduametilt (edaspidi VTA). Mahepõllumajandusliku mesindusega tegeleda soovija peab esitama PMAle tunnustamise taotluse ja sellele lisanduvad dokumendid ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini. Taotluse esitamise kuupäevast algab ühe aasta pikkune üleminekuaeg, mil tuleb juba täita mahepõllumajandusliku mesinduse nõudeid, kuid mett veel mahedana müüa ei saa. Pärast avalduse esitamist on järgneva 60 päeva jooksul oodata PMA inspektori esmast külastust. Edaspidi toimub see regulaarselt vähemalt üks kord aastas. Sülem on leidnud pesapuu 3

6 Mesilagrupi asukoht, korjemaa Kõik sõltub mesilastest. Mesilased korjaksid magusat kõigelt, mis õitseb või mis magusat eritab. Kaasaegsed kemikaalid on nende jaoks liiga uus nähtus, et vahet teha, mis on hea, mis halb. Kui taimed ei õitse ja nektarit pole saadaval, siis sobib kõik magus. Esimene korje looduslikult elavatel mesilasperedel, kui varakevadel muud võtta pole, on talvel hukkunud perede meevarud. Kui korje loodusest puudub, eriti alates augusti keskpaigast õitsemise lõppedes, röövitakse üldjuhul, kui mesinik ei sekku, tühjaks nõrgad, emata ja vääremaga pered. Toimub laovarude teisaldamine liigi säilimise huvides, sest hea emata või üldse emata, samuti nõrgad pered tõenäoliselt meie kliimas talve üle ei ela. Selline kõrvaltegevus lõpeb otsekohe, kui taimed hakkavad nektarit eritama. Talvine lageraie lank. Suvel hakkab siin vohama põdra kanep, üks paremaid meetaimi Eestis, mee produktiiv susega kuni 350 kg/ha Nõue: Mesila asukoht peab olema paigas, mida 3 kilomeetri raadiuses ümbritsevad nektarija õietolmuallikad koosnevad põhiliselt mahepõllumajanduskultuuridest ja/või looduslikest taimedest ja/või kultuuridest, mida on töödeldud keskkonda vähe mõjutavate vahenditega ega mõjuta mesindussaaduste mahepõllumajanduslikku kvaliteeti. Nimetatud nõuded ei kehti piirkondade suhtes, kus ei toimu õitsemist või kui tarud on puhkeolekus. Ettevõte esitab PMAle asjakohases mõõtkavas kaardi, millele on märgitud tarude asukohad. Mesilate üleviimisest teise kohta tuleb PMAd teavitada. 4

7 Mesilaste korjeraadiuses ei tohi üldjuhul olla tavapõlde, mida pritsitakse taimekaitsevahenditega (eriti rapsi- ja rüpsipõllud). Eriti vaadatakse, milline on korjeala 1,5 km raadiuses, teatavaid mööndusi on võimalik teha, kui tavapõllud jäävad 3 km raadiuse äärealadele ja tarude läheduses on nektari- ja õietolmuallikaid piisavalt. Kuigi nõuetes saasteallikaid (nt jäätmekäitluskohti jm) eraldi ei nimetata, tuleb jälgida, et neid korjemaal ei oleks. PMA hindab iga üksikjuhtumit eraldi, arvestades konkreetse korjeala olukorda, sh ka seda, kas mesilastele on 3 km raadiuses piisavalt nõuetekohaseid nektari- ja õietolmuallikaid. Praktikas võibki mesilagruppi ümbritseva korjemaa jagada kaheks osaks: kuni 1,5 km raadiusega ring, pindalaga 700 ha, sõõr raadiustega 1,5 3 km, pindalaga 2100 ha. Mahemesindusega tegeleda soovijail tulebki kõigepealt hinnata korjemaade olukorda. Eesti maismaast sobib mahemesinduse korjemaaks umbes 2/3, samas on meie maastik mitmekesine nagu lapitekk, metsatukk siin, põllulapp seal. Suurem osa põldudest on aga tavapõllud, kus taimekaitsevahendite kasutamine mahemesinduse jaoks asja ära rikub. Täpse ülevaate saamiseks korjemaast on abiks Maaameti kaart, kust on lihtne leida oma mesila asukoht, metsamaad ja ka mahepõllumajandusmaad. Kaardile saab mesila asukoha ümber vedada ringjooned ja leida erinevate kõlvikute pindalad. Kindlasti on vajalik analüüsida korjeala sisse jääva tavapõllumaa kasutust milliseid kultuure kasvatatakse, kas seal võib olla vajadus taimekaitse järele vms. Intensiivse põllumajandusega piirkonnas ei olegi mahemesindus võimalik, tuleb leppida sellega, kuidas ümbruskonna maaomanikud oma maad kasutavad. Lahenduseks on sellisel juhul rändmesindus, mille puhul peab meeles pidama kohustust teavitada mesilaste ümberpaigutamisest PMAd. Kui omatakse rohkem peresid, tuleb need niikuinii kuskile viia ja paigutada. Et nõuded korjemaale ei kehti ajal, Metsserva paigutatud tarud on kaitstud elektrikarjusega 5

8 kui pered on puhkeolekus ehk sisuliselt enamvähem septembri keskpaigast märtsi lõpuni, võib pered talvituma viia, kuhu soovitakse. Kui mesilagruppidele on sobivad asukohad leitud, siis ülejäänud nõuded ja piirangud on peamiselt tahtmise ja vormistamise küsimus. Mesilaste lennuraadiuse osas valitseb arvamuste mitmekesisus. Kui mahenõuetega on seatud piirangud alale raadiusega 3 km, siis teadlased on hinnanud mesilaste korjemaaks mesilat ümbritseva kuni 2 km raadiusega maaala (1256 ha), millel kasvavad meetaimed1. 2 km on mainitud ka taimekaitsetöödega seonduvates juhistes ja määrustes. Eelnev hinnang tugineb bioloogiale ja matemaatikale. Tarust saagi järele lendava mesilase meepõies on ligikaudu 2 mg suhkrut ehk põletamiseks valmis kütust. Et töömesilane kulutab 1 km vahemaa läbilennuks ca 0,43 mg suhkrut, siis jätkub sellest tagavarast 4,6 km läbimiseks. Sirgjooneliselt teeb see 2,3 km edasi ja tagasi, kuid mingi osa kulub ka õielt õiele lendamiseks, seega ei ületa lennuraadius reeglina 2 km. Hädavajadusel, kui lähemal nektarit eritavad taimed puuduvad, lennatakse ka kaugemale, kuid seda juba millegi arvelt. Kindlasti käivad kaugemal maakuulajad, kuid nende eesmärk ei ole nektari kogumine. Efektiivseks korjeraadiuseks loetakse 1,2 km. Siit ka põhjus, miks ühes grupis peetakse mitte rohkem kui mesilasperet. Viies mesilagrupi uude kohta 3 km (1,5+1,5) kaugusele, ei ole isiklike kogemuste põhjal täheldatud vanasse kohta tagasi pöörduvaid lennumesilasi. Mesilaste eluiga aktiivsel perioodil sõltubki mitte niivõrd päevade arvust, kui läbitud lennukilomeetritest ja neid on mesilasele antud umbes Evolutsioon ei soosi liike, kes kasutavad ressursse ebaefektiivselt. Nende 800 km-ga üritab mesilane koguda maksimaalse koguse nektarit ning vastavalt vajadusele õietolmu ja vett. Mesilasvaha Üheaastase mahepõllumajandusele üleminekuaja peamine mõte on mesindushooaja jooksul vahetada tarudes kogu vaha välja mahevaha vastu. Üleminekuajal toodetud vaha loetakse mahevahaks, kuid kärjepõhjade valmistamiseks saab seda kasutada alles järgmisel aastal. Praegu on mahemesindusest pärinevat mesilasvaha ja mahekärjepõhju3 Eesti turul saada ning mahekärjepõhjad saab soetada ka mõnest teisest riigist. Pakutakse ka tellija vahast mahekärjepõhjade valmistamise teenust4. 1 Paul ja Galina Alles Mesinduse käsiraamat, Tallinn Diana Sammataro, Alphonse Avitabile The Beekeepers Handbook, Mahevahast kärjepõhju pakkus a nt Paradiisi Mesila OÜ. 4 Tellija vahast valmistasid kärjepõhju a nt Sangaste Mesi OÜ ja Suitsik OÜ. 6

9 Nõue: Mesilasvaha kärjepõhjade valmistamiseks peab olema toodetud mahepõllumajanduslikult. Üleminekuajal tuleb vaha asendada mahemesindusest pärineva vahaga. Üleminekuajal või lisanduvate tarude puhul võib kasutada mittemahepõllumajanduslikku mesilasvaha, kuid ainult juhul, kui: - mahepõllumajanduslikust mesindusest pärinevat mesilasvaha ei ole turul saada; - on tõendatud, et see ei ole saastunud mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute ainetega; - see on kaanetisvaha. Terve töölishaue. Keskel on tumedam osa: peagi väljuvad mesilased Vaha tootmine, kuidas see toimub? Vaha toodab mesilane ja see toimub seoses haudme kasvatamise ja meekorjega. Eesti taru raami kärjepõhi kaalub umbes 70 g. Kui mesilased selle üles ehitavad, kaalub see umbes 110 g. Ühe kärjepõhja ülesehitusega on mesilased tootnud vaha umbes 40 g, lisaks meeraamide kaanetamiseks toodetud vaha. Vahatoodang sõltub kärjepõhjade arvust, mida suvel tarusse antakse, ja hooaja meetoodangust kui palju meekärgi kinni kaanetatakse (vt vahabilansi arvutamise näide tabel 1). 7

10 Kui soovitakse mahemesindusele üle minna, tuleks vaha vahetusele hakata mõtlema juba varem ja hakata kaanetisvaha eraldi sulatama, et siis kärjepõhjad ise valmistada või tellida oma vahast kärjepõhjade valmistamise teenus. Lihtsaim lahendus tundub olevat mahekärjepõhjade ostmine turult. Üleminekuajal on ettevõttel üldjuhul tavavaha, kärjed tarudes ja laos, ning esmase käitlemise läbinud tavatoorvaha ketastena. Lisaks võib olla eelmistest perioodidest järel ka tavavahast kärjepõhju ning uued on juba mahekaanetisvahast kärjepõhjad. Kahte viimast ei tohi segamini ajada. Üleminekuajal võib oma tavavahast kärgi veel kasutada. Selleks, et ühtlasemalt jagada kärjepõhjade vajadust kahe aasta peale, võiks üleminekuaasta alguses, enne aktiivset korjeperioodi pooled laos olevatest laiendamiseks hoitud tavavahast kärgedest kohe üles sulatada ning raamid uuesti kärjestada sisseostetud mahevahast kärjepõhjadega ja need eristatavuse tagamiseks märgistada. Teine osa mee tootmiseks ja laiendamiseks lisatud tavavahast ülesehitatud kärgedest eemaldatakse peredest hooaja lõppedes. Tarudes olevad mittemahe kärjed võiks üleminekuaja alguses samuti kas märgistada või emalahutusvõrega eraldada, et hooaja lõpul oleks selge pilt, mis on mahe-, mis tavakärjed. Pesa uuendamine võib toimuda ainult mahevahast või tava kaanetisvahast valmistatud kärjepõhjadega, nii et talvituma läheb pere uutele ülesehitatud kärgedele. Tavaettevõttest kaanetisvaha ostmisel tuleb aga kindlasti uurida, kuidas on kaanetisvaha saadud. Järjest Mesilased on ehitanud kärje keskele väljalõigatud kärjeossa uue heleda kärje ja kasvatavad seal hauet 8

11 enam on mesinikel kaanetusliine, millega saab kaanetise maha lõigata koos osa kärjega peaaegu kärjepõhjani. Sellisel juhul on tegemist küll lahtikaanetamisega, aga lisaks kaanetisele eraldatakse ka vähem või rohkem vaha, mis ei ole kaanetisevaha. Seega selline vaha ei sobi. Üleminekuaasta suve lõpul, perede koondamisel, eemaldatakse tarudest ning ladustatakse eraldi kõik hooaja alguses sees olnud ja laiendamiseks lisatud tavavahast kärjed ja meekorpused. Nendest eemaldatakse omakorda mesi ja kaanetisvaha ning kärjed ise eemaldatakse käibest, sest neis sisalduv vaha on pärit tavamesindusega tegelemise ajast (vähemalt on seda üleminekuperioodi alguses sees olnud talvepesa kärjed). Need võib üles sulatada ning tavatoorvahana maha müüa, küünaldeks valada või seebiks keeta. Järgmisel aastal neid mahemesinduses kasutada ei tohi. Kaanetisvaha on toodetud üleminekuajal ja loetakse mahevahaks. Tuleb arvestada, et järgmiseks mesindushooajaks erilist tagavara ülesehitatud kärgedena ei jää ja järgmisel aastal kasutatakse perede laiendamisel jälle peamiselt kärjepõhju. Kui üleminekuaeg lõpeb, siis peaks tarudes olema kõik ainult mahevahast kärjepõhjadele ülesehitatud kärjed. Seega tuleb kahel esimesel aastal arvestada suurema kärjepõhjade vajadusega. Kuigi seda jälgivad ka järelevalveametnikud, peaks vahateema olema südameasi kõigile mesinikele. Turult kahte head asja head ja odavat korraga ei saa. Seega on mitte just kõige lihtsam, aga see-eest kindlam kärjepõhjad oma mesila vahast ise valmistada, siis teate täpselt, millest kärjepõhjad teete. Vastavad seadmed on selleks turul olemas, samuti leiab internetist õppevideoid, vt nt: Kärjepõhjade valmistamine Taali Mesilas Kärjepõhja valmistamine Metsaserva Mesi OÜ Juba N-Liidu ajal mõisteti vaha tähtsust ja pesakärgede uuendamise vajadust ning nt metsamajandite mesilatelt nõuti vahabilanssi kevadel ja sügisel, kust oli näha kogu vaha liikumine: toorvaha, kärjepõhjad, ülesehitatud kärjed, vahatoodang. Mahepõllumajanduse isa R. Steiner on öelnud, et vaha on mesilaspere jaoks sama, mis luustik inimese jaoks. Uuringud on näidanud, et vahas talletuvad kemikaalid, millega see kokku puutub: nt taimekaitsevahendite jäägid, mille mesilased tarusse nektariga toovad, ravimijäägid jne. Igal aastal sulatavad mesinikud osa kärgi toorvahaks ja vahetavad selle kärjepõhjade vastu. Üle riigi tuuakse toorvaha kärjetööstustesse, kus see kõik läheb piltlikult öeldes ühte katlasse ja välja tuleb vabariigi keskmine. Kes viis tööstusesse väga puhta vaha, saab vastu natuke kehvema kvaliteediga, kes viis väga saastunud vaha, saab vastu parema kvaliteediga vahast kärjepõhjad. Ja nii see vaha ringleb aastaid või koguni aastakümneid, akumuleerides igal mesindushooajal endasse vähem või rohkem saasteaineid. Päise päeva ajal õitsval põllul mürgipritsi töötamas nägemine ajab iga mesiniku närvi mustaks, kuid vahaga on lugu palju salakavalam inimesel oma meeltega ei ole saasteainete sisaldust selles võimalik tuvastada. Ilus kollane, meeldiv lõhn, aga kas kõik on korras? Vanades Euroopa maades ongi mahekontrolli puhul suurimaid rõhuasetusi just vaha kvaliteedil. 9

12 Tabel 1. Ligikaudse vahaarvestuse näidis Kevadel 2018 Sügisel 2018 tk kg tk kg Ülesehitatud kärjed tarudes* Ülesehitatud kärjed laos** Kärjepõhjad laos Toorvaha Kaanetisvaha*** 70 Kokku, kg Vahatoodang 108 Ülesehitatud kärjed tarudes* Ülesehitatud kärjed laos**** Kärjepõhjad laos 170 Toorvaha 180 Kaanetisvaha*** Kokku, kg 1008 Vahatoodang Kevadel 2019 Sügisel 2019 tk kg tk kg * Ülesehitatud kärg kaalub keskmiselt 110 g. ** 1 kg kärjepõhju umbes 14 tk. *** Kaanetisvaha hulk sõltub peamiselt meetoodangust ja moodustab sellest kuni 2%, 50 kg meest saab umbes 1 kg kaanetisvaha. **** Talvel vaha hulk ei muutu, kui seda ei müüda. Muutub vaha olek (toorvahaks). 10

13 Tarude materjal ja nende märgistus Tarude materjal on ainus retromaiguline nõue mahemesinduses ja on tekitanud plasttarude eelistajate hulgas palju pahameelt. Nõue: Tarud peavad olema põhiliselt looduslikust materjalist, mis ei tekita keskkonna- või mesindussaaduste saastamise ohtu. Seega peavad tarud olema põhiosas puidust, sh peab ka sisepind olema puidust. Mineraalvilla tohib soojustusena kasutada. Igaks juhuks tasub PMAst üle küsida, kas konkreetne taru sobib. Tööstuslikult toodetud plasttarud ei kujuta ilmselt erilist ohtu mesindussaaduste kvaliteedile, küll aga nende tootmine keskkonnale: kasutakse taastumatut ressurssi, naftat. Puit on taastuv ressurss ja kohane rohelisele tehnoloogiale. Plasttaru võidukäigu mesinduses on taganud hea turundustöö, need on trendikad, kerged, standardsete lisadega jne. Puuduseks on aga lühike kasutusiga, mistõttu tulevad plasttarud lõppkokkuvõttes kallimad. Puittaru, kui katus peab, võib teenida mitmeid põlvkondi. Neile on lihtne külge kruvida sobivaid käepidemeid ning kasutada tõstmiseks erinevaid rakised, mis kompenseerivad suurema kaalu. Samuti ei pea puittarusid kindlustama sügisel võrkude või plekkidega nugiste ja hiirte vastu. Viimasel ajal ongi märgata puittarude eelistamist ka tavamesinike seas. Taali mesila uus puittaru. Täispuidust tarud kestavad aastaid. 11

14 Nõue: Eristatavuse tagamiseks peab mahepõllumajanduslikult peetavate mesilasperede pidamiseks kasutatavad tarud märgistama selliselt, et need oleksid eristatavad mittemahedalt peetavate mesilasperede pidamiseks kasutatavatest tarudest. Mesila märgistus peab olema ilmastikukindel ja üheselt mõistetav. Tarude märgistamise eesmärk on maheperede eristatavus tavaperedest ja kontrollitavus järelevalveasutuse poolt. Mesilagrupi tähistamiseks võib kasutada taru korpust või ka eraldi infotahvlit, kus on kirjas mesiniku kontaktandmed (nt mesila omaniku nimi + telefon või veebilehe aadress). Suuremates mesilates ei peetagi iga pere eluolu kohta eraldi arvestust. Kasutatakse standardseid võtteid kogu grupi kohta: nt telliskivi katusel, kas serviti või lapiti, ristseliti või diagonaalis, on piisav info ja juhis edasiseks tegevuseks. Nõue: Mahemesilasperelt pärit saaduste tootmiseks, esmatöötlemiseks (pakendamiseks) ja ladustamiseks kasutatavad hooned ja rajatised peavad olema eristatavad ettevõttest, kus ei tegelda mahemesindusega. Erilise hoolega tagatakse mesindussaaduste nõuetekohane vurritamine, töötlemine ja hoiustamine. Kõik kõnealuste nõuete täitmiseks võetavad meetmed registreeritakse (mesilapäevikus või enesekontrolliplaanis). Võimalik on lao- või käitlusruume jagada tavamesindusettevõttega, kuid sel juhul tuleb eristatavust jälgida ja dokumenteerida erilise hoolega. Tarud on talvel võrkudega kaitstud lindude eest 12

15 Haiguste ennetus ja veterinaarravi Nõue: Vajadusel on lubatud keemiliselt sünteesitud allopaatiliste ravimite kasutamine. Ravitavad mesilaspered tuleb paigutada eraldatud mesilatesse ning kogu mesilasvaha asendada mahepõllumajanduslikust mesindusest pärineva vahaga. Ravi järel kehtestatakse kõnealuste mesilasperede suhtes uus aastane üleminekuaeg. Ravikuur tuleb kanda veterinaarravi andmetesse. Mahemesindus ja sõna ravi justkui välistavad üksteist. Teatud juhtudel, näiteks nakkusel haudmemädanikuga, võib mesilasperesid siiski ravida keemiliselt sünteesitud allopaatiliste ravimitega. Kuid sellega lõpeb nende perede jaoks mahemesilaspere staatus. Nad tuleb paigutada eraldi maheperedest ning pärast ravi algab neil uus üleminekuaeg. Üleminekuajal olevatelt mesilasperedelt saadud mesi tuleb eraldi ladustada ning nende tarudes asuvad kärjed tuleb asendada mahevahaga. Ravi puhul dokumenteeritakse diagnoos, ravi alustamise ja lõpetamise päev, ravimi liik ja nimetus ning doos, ravimeetod ning ravi teostaja nimi. Ravida võib mesinik ise. Sisuliselt tuleb täita loomatauditõrje seadust. Nõue: Varroalestaga Varroa destructor nakatumise puhul võib kasutada sipelghapet, piimhapet, äädikhapet ja oblikhapet, samuti mentooli, tümooli, eukalüptooli ja kamprit. Nakkuse isoleerimiseks on lubatud lesehaudme hävitamine. Tavamesinduses on levinud kõnepruugiks varroatoosi ravi. Mahemesinduses toimub varroalesta ja teiste kahjurite tõrje haiguste ennetuseks, mitte raviks. Varroalest eelistab võimaluse korral lesehaudmes paljunemist, sest lesehaudme areng munast koorumiseni on pikem kui mesilasel ja sobib lestale paremini. Koos kaanetatud lesehaudmega eemaldatakse tarust ka seal olevad lestad. Varroatoosi tõrjeks kasutatakse mõningaid lihtsaid orgaanilisi happeid ja eeterlikke õlisid. Üldlevinud on sipelg- ja oblikhappe kasutamine. Eriti lihtne on näiteks oblikhappe auru kasutamine spetsiaalse aparaadiga Varrox Vaporizer. Uuemad oblikhappe auruti versioonid on Sublimox ja eestimaine variant Asteni Mesindus OÜlt. Sublimoxi algne soojendus võtab aega umbes 8 minutit, edasi läheb umbes 30 sekundit taru kohta. Puuduseks on 220V generaatori või sagedusmuunduri vajadus, sest sead- 13

16 med vajavad pinget 220V. Nii Sublimox kui ka Asteni auruti toodavad eriti intensiivset auru võrreldes Varrox Vaporiser panniga, seega tuleks kindlasti kasutada kaitsevahendeid, kindaid ja silmakaitseid ning kindlasti happekindlat respiraatorit! Odav ja väga efektiivne meetod on oblikhappe lahuse tarusse tilgutamine hilissügisel, kui kogu haue on koorunud. Meetod on väga levinud Põhjamaades. Selleks valmistatakse lahus: 1 liiter (1 kg) vett, 1 kg suhkrut, 70 g kristallilist oblikhapet. Saadakse umbes 1,7 liitrit lahust, millest jätkub umbes 50le perele. Kui peresid on vähem, siis võib kõiki komponente proportsionaalselt vähendada. Igasse mesilastega kaetud kärjetänavasse tilgutatakse 3 5 ml lahust. Selleks võib kasutada kõigis apteekides saadaolevaid sobiva suurusega süstlaid, mille nõel tuleks asendada peene voolikuga. Kui just vaheliiste ei kasutata, siis läheb pere kohta aega väga vähe, umbes pool minutit. Haiguste ennetuseks on tõhus ka desinfitseerimine. Oblikhappe auruti Respiraatori või maski filtri valimisel tuleb müüjalt küsida happeaurude kindlat Nõue: Kärjeraamide, tarude ja kärgede puhastamiseks ja desinfitseerimiseks võib kasutada naatriumhüdroksiidi. Lubatud on füüsikalised meetodid tarude desinfitseerimiseks, näiteks auru või lahtise tulega. Tarudes võib kasutada ka looduslikke saadusi nagu taruvaik, vaha ja taimeõlid. Kärjeraamide, tarude ja kärgede kaitsmiseks eelkõige kahjurite eest on lubatud kasutada ainult rodentitsiide (kasutamiseks ainult lõksudes) ja määruse 889/2008 II lisas loetletud tooteid. 14

17 Levinumad meetodid tarude ja tarvikute puhastamisel ongi lahtine tuli, aur ja seebikivi (naatriumhüdroksiid). Üks haiguste ennetamise viise on pesaraamide uuendamine. Iga põlvkonna mesilaste koorumisega jääb kärjekannu nukukesti ja väljaheiteid, kärg muutub värvuselt järjest tumedamaks ning kärjekannud muutuvad potentsiaalseteks nakkuskolleteks. Välja peaks vahetama kõik talvitumisel olnud pesaraamid. Enamik tava- ja mahemesinikke seda ka kindlasti teeb, olenemata, kas nõutakse või mitte. Karihiire pääsu tarru tuleb takistada võrguga, mille silm on 8 mm Mesilasperede söötmine Nõue: Mesilastele tuleb tootmisperioodi lõpus jätta tarudesse talvitamiseks piisav mee- ja õietolmuvaru. Mesilaste lisasöötmine on lubatud mahemee, mahesuhkru või mahesuhkrusiirupiga järgmistel juhtudel: a) kui ilmastikutingimused ohustavad nende säilimist (pärast perede koondamist, mee võtmist ning enne võimaliku lehemee korjet), PMAlt nõusolekut küsima ei pea. b) kui kevad-suvisel korjeperioodil on kauakestvate erandlike ilmastikutingimuste või katastroofiolukorrast tingituna tekkinud olukord, mis kahjustavad nektari või lehemee tootmist. Vajalik on PMA nõusolek. Mesila päevikusse kantakse järgmine teave söötmise kohta: sööda liik, kuupäevad, kogused ning tarud, kus seda on kasutatud. Juba esimese vabariigi ajal, mil suhkruga lisasöötmine oli üsna tundmatu, hakati mesindusajakirjades mesinikele tungivalt soovitama sööta vähemalt 5 kg suhkrut pere kohta. Seda just paremaks talvitumiseks. Tänapäeval võiks hoiatada, et lisasöötmisega ei maksa ka liialdada. Kõik hea, mis on üleliia, muutub iseenda vastandiks! 15

18 Mesilaste toomine ettevõttesse Mahemesilasperesid saab osta üleminekuaja läbinud mahemesinikelt. Ostu soovi korral saab mahemesinike kontakte otsida mahepõllumajanduse registrist. Perede soetamisel tuleb arvestada mõningate riskidega, nagu lestasus, võimalikud haudmemädanikud, ebapiisav hulk hauet või vähe raame katvaid mesilasi, samuti ema kvaliteet. Seetõttu on soovitatav enne ostmist pered üle kontrollida, et ei ostetaks põrsast kotis. Tõugude valikul piiranguid ei ole. Kuigi tuleks eelistada kohalikke tõuge, siis saja-aastase tõuaretuse tulemusena ei ole kohalikku tumemesilast enam sisuliselt olemas. Siiski võiks ära mainida meil levinumate tõugude mõned eripärad. Itaalia mesilaste (Apis m. ligustica) lennuraadius on lühem kui teistel. Arvestades piiranguid korjealadele, võiks see olla mahemesinduses eelis. Tänu sellele eripärale on neil aga arenenud suurem röövimistung. Kui korjemaa pindala on väiksem ja nektarit eritavaid taimi hakkab nappima, siis millegagi tuleb üritada see puudus ju kompenseerida. Kraini mesilastel (Apis m.carnica) on pikem lennuraadius ja vähem arenenud röövimistung5. Kui emasid sisse ostetakse, siis oleks mõistlik jääda kindlaks ühele tõule ja hea oleks kui sama tõugu eelistaksid ka naabermesinikud. Nõue: Ettevõttesse võib tuua mahemesilasemasid ja mahemesilasperesid. Kui mahemesilasi pole saada, siis võib mesilate uuendamisel asendada aastas kuni 10% mesilasemadest ja mesilasperedest mittemahe mesilasemade ja kärgedeta pakettperede või sülemitega. Seda tingimusel, et mesilasemad ja pakettpered või sülemid viiakse tarudesse, mille kärjed või kärjepõhjad pärinevad mahetootmisest. Need pered loetakse mahedaks, üleminekuperioodi ei kohaldata ja nende mett võib müüa mahedana. Kui haigustest või katastroofist tulenevalt on tekkinud mesilaste suur suremus ja mahemesilasperesid ei ole saada, siis võib PMA nõusolekul taastada mesila mittemahe mesilasperede abil ja neile rakendub üleminekuaeg (toodang tuleb mahetoodangust eraldi hoida ja mahedana seda märgistada ei saa). Ettevõttesse toodud ja ettevõttest turustatud mesilasperede ja mesilasemade puhul tuleb pidada arvestust nende tõu, päritolu ja toomise või turustamise päeva mesilasperede ja mesilasemade arvu kohta. Mahemesilasemasid ja -peresid ostes tuleb kindlasti kontrollida, kas müüja on arve korrektselt vormistanud. Samuti tasub alati mahepõllumajanduse registrist üle kontrollida, kas müüja on seal mahetootjana registreeritud. 5 Diana Sammataro, Alphonse Avitabile The Beekeepers Handbook,

19 Hea mesilasema muneb ilusa haudmevälja Mesilased on teostanud emavaliku, nad eelistavad esimeses puuris olevat ema 17

20 Töötlemine Juhul kui mahemesinik segab mee hulka muud mahetoorainet nt pähkleid, rosinaid, taruvaiku, õietolmu vms, siis on tegemist mahetöötlemisega (ettevalmistamisega) ja selline tegevus kuulub tunnustamisele Veterinaarja Toiduameti (VTA) poolt. Samuti kuulub VTA poolt tunnustamisele teise ettevõtja mahemee pakendamine. Mahetöötlemise tunnustamiseks tuleb esitada taotlus VTAle. Töötlemise tunnustamisega seotud nõuded ja dokumendid vt VTA veebilehel (Mahepõllumajandus > Ettevõtte tunnustamine ja teavitamine; Mahepõllumajanduslik käitlemine). Omatoodetud mee pakendamine ja turustamine: ettevõte on PMA järelevalve all kui mahetootja, tooted märgistatakse PMA koodnumbriga EE-ÖKO-01. Teise ettevõtte mee pakendamine ja turustamine, lisanditega mee valmistamine: ettevõte on VTA järelevalve all kui mahetöötleja, tooted märgistatakse VTA koodnumbriga EE-ÖKO-02. Toodang ja müük Nõue: Ettevõttes toodetud ja esmatöödeldud saaduste ja toodete (mesi, mesilasvaha, taruvaik, õietolm, suir, mesilasema toitepiim jm) koguse ja tootmise aja kohta peab pidama arvestust. Enamike mahemesinduses nõutud tegevuste dokumenteerimist nõuab ka raamatupidamise seadus. Mesinikud, kellel veel ei ole laoarvestust, peavad selle sisse seadma. Samuti peab olema kirjas, millal ja mis on ostetud ja müüdud, millised on laojäägid. Arve-saatelehtedel peab olema kirjas kuupäev, kellele müüdud, kellelt ostetud, kauba nimetus ja kogused. Mahetoodangut müües peab arve-saatelehel olema viide mahepõllumajandusele (nt mahemesi) ja järelevalveasutuse koodnumber. Erandiks on jaemüük eraisikutele, mille puhul algdokumendiks piisab dokumendist, kus on fikseeritud periood, nimetused ja kogused. Ka sisendite, nagu suhkur ja vaha/kärjepõhjad, ostmisel tuleb kontrollida, kas arve-saatelehel on viide mahepõllumajandusele ja järelevalveasutuse koodnumber. 18

21 Toote märgistus Miks on märgistus vajalik? Tarbijal, kes soovib saada teatud viisil toodetud kaupa, on ka õigus seda saada. Selleks on mahetoodangu märgistusele kindlad reeglid. Märgistada oma tooteid viitega mahepõllumajandusele on õigus ainult tunnustatud, üleminekuperioodi läbinud mahetootjatel. Märgistamisel tuleb lähtuda nii toiduseaduse kui ka mahepõllumajanduse nõuetest. Märgistuse all mõeldakse kõiki tootega seotud ja sellele viitavaid mõisteid, sõnu, andmeid, kaubamärke, margitoodete nimesid, kujunduselemente või sümboleid mis tahes pakenditel, dokumentidel, sedelitel etikettidel jne. Mahetoode. Märgistada võib sõnaga mahepõllumajanduslik, ökoloogiline või nende tuletiste või lühenditega nagu mahe ja öko kas eraldi või kombineerituna, ainult juhul kui tegu on mahetoorainega (üleminekuaja läbinud mesilastelt pärit mesi, mahelisandid) ja töötlemine vastab mahetoidu töötlemise nõuetele. Tarbijapakendil peab kasutama ELi mahelogo koos päritolutähise ja järelevalveasutuse koodnumbriga, lisaks võib kasutada ka Eesti riiklikku ökomärki. Mahetoorainet sisaldav tavatoode. Mahepõllumajandusele viidatakse ainult toote koostisosade loetelus, kui töötlemine vastab mahetoidu töötlemise nõuetele, kuid toode sisaldab nt lisaks mahemeele mõnda tavalisandit (nt tavaingver). Tootel peab olema järelevalveasutuse koodnumber. ELi mahelogo ega Eesti riiklikku ökomärki kasutada ei tohi. Järelevalveasutuse koodnumber peab asuma ELi mahelogoga samal vaateväljal (pakendi samal küljel). Päritolutähis ehk tähistus põllumajanduslike koostisosade tootmiskoha kohta peab asuma vahetult järelevalveasutuse koodi all. Kui tegu on meetootega, milles on kasutatud veel midagi, nt ingverit, pähkleid, marju vms, siis oleneb tähistus nende päritolust: ELi põllumajandus, kui tooraine on toodetud ELis; ELi-sisene/-väline põllumajandus, kui osa põllumajanduslikust toorainest on toodetud ELis, osa kolmandates riikides Kui kogu tooraine on toodetud Eestis, siis võib kasutada tähistust Eesti põllumajandus. Lisandiga mee koostis %-des tuleb kirjutada lahti etiketil. Nt kui tootenimi on Mesi ingveriga, siis koostises on kirjas: mahemesi 99%, maheingver mitte vähem kui 1%. Viitamine mahepõllumajandusele toote etiketil. Vasakul on lisandiga ja paremal ilma lisandita mesi. Etiketil on ELi mahelogo, Eesti ökomärk, PMA või VTA kood ja päritolutähis 19

22 Mahetoetus Mahepõllumajandusliku mesindusega tegelejal on võimalik taotleda Eesti maaelu arengukava raames makstavat mahepõllumajanduse toetust. Toetuse määr on 40 mesilaspere kohta, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelnenud aastal mahepõllumajanduslikult keskmiselt vähemalt 5 mesilasperet. See tähendab, et esimesel üleminekuaastal mesilasperedele toetust ei maksta. Juhul kui tegu on mesindustaluga, kus muud põllumajandust pole, tuleb arvestada ühe piirava asjaoluga. Kuna mahepõllumajanduse toetust makstakse põllumajandusmaa hektari kohta, siis selleks, et mesilasperedele mahepõllumajandusliku tootmise toetust saada, peab taotleja kasutama vähemalt 1 hektarit põllumajandusmaad mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelemiseks. Mesilastele nektari- ja õietolmuallikate tagamiseks on soovitatav kasvatada mahepõllumajandusmaal erinevaid korjetaimi. Kui mesinik ei ole põllumees, siis on kõige lihtsam variant rentida püsirohumaa, millega alustatakse samuti mahetootmisele üleminekut ja tellida sellele niitmisteenus. Rohumaa iga 0,1 hektari kohta peab olema 1 mesilaspere. Mesilaste korjemaa ja põllumajandusmaa, millele toetust taotletakse, ei pea kattuma. Toetuse taotlemine on vabatahtlik, mahemesindusega saab tegeleda ka ilma maad omamata ja toetust taotlemata. Mesitarude juures toimetamisel on vajalik mugav kaitseriietus 20

23 Peamised õigusaktid Üldised mahepõllumajanduse põhimõtted Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, Üksikasjalikud mahepõllumajanduse nõuded Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, Mahepõllumajanduse seadus Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord Põllumajandusministri a määrus nr 26. Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded Põllumajandusministri a määrus nr 25. Mahetootmisega seotud õigusaktide täielik loend on Maaeluministeeriumi veebilehel (Eesmärgid, tegevused > Mahepõllumajandus > Õiguslik alus) ja Põllumajandusameti veebilehel (Valdkonnad > Mahepõllumajandus > Õigusaktid). Kokkuvõtliku ülevaate õigusaktides sisalduvatest mahepõllumajandusliku tootmise kontrollitavatest nõuetest annab trükis Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale. Töötlemise tunnustamise ja nõuete kohta saab infot VTA veebilehelt Kontaktid Maaeluministeerium Taimetervise osakond Tel: , e-post: mahe@agri.ee Põllumajandusamet Mahepõllumajanduse ja seemne osakond Tel: e-post: pma@pma.agri.ee Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) Toiduosakond Tel: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus Tel: e-post: mahepm@gmail.com Aili ja Tõnis Taal e-post: info@taalimesila.ee 21

24

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesilaspere haigused ja nende ravi Arvi Raie MULTIFACTOR REASONS FOR LOOSES TAPPIOHIN ON MONIA SYITÄ Reinvasion Mehiläishoitaja

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Mesila bioohutus ja selle hindamine.

Mesila bioohutus ja selle hindamine. Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesila bioohutus ja selle hindamine. Arvi Raie 24.03.2019, Rakveres Eesti mesinike teabepäev 1 Mesilaste haigus aprillis

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teabepäevade korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Taimekasvatus ja mesindus - üksteisele toeks või takistuseks Marika Mänd Eesti Maaülikool Tolmeldamisest tulenev tulu

Rohkem

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx 1. Sissejuhatus SELETUSKIRI Maaeluministri määruse Mesilaspere toetus eelnõu juurde Maaeluministri määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 18 lõike 1 ja 20 2 lõike 1 alusel.

Rohkem

Eesti Mesinike Liidu Koolituskeskus

Eesti Mesinike Liidu Koolituskeskus MESINDUSE ABC KURSUS PÄRNUS Koolituse läbiviija: Eesti Mesinike Liit Koolituse nimetus: Mesinduse ABC Õppekava rühm PÄRNU 2019 Koolituse toimumise koht Pärnu Teoreetiline õppus: Allika 2A Pärnu AMS ruumides

Rohkem

MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD

MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. Autor Kalle Toomemaa Toimetaja Katrin

Rohkem

M

M Kursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti riikliku mesindusprogrammi 2013 2016 raames Eusotsiaalseid putukaid iseloomustavad kolm tunnust: täiskasvanud isendite omavaheline koostöö haudme eest hoolitsemisel

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise

Rohkem

3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded

3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded 3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Risto Raimets Mesilasperede hukkumise põhjused Eestis aastatel Bakalaureusetöö keskkonnakaitse/ maastik

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Risto Raimets Mesilasperede hukkumise põhjused Eestis aastatel Bakalaureusetöö keskkonnakaitse/ maastik Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Risto Raimets Mesilasperede hukkumise põhjused Eestis aastatel 2011-2012 Bakalaureusetöö keskkonnakaitse/ maastikukaitse- ja hoolduse erialal Juhendaja: dotsent Taimi

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Kuidas alustada? Mesila asukoha valik Korjemaa iseärasused ja sellest tingitud valik

Kuidas alustada?  Mesila asukoha valik Korjemaa iseärasused ja sellest tingitud valik Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Korjemaa valimine Mesilaste korjetaimede mitmekesisus Marje Riis Tallinn, 14.02.2017 Käsitletavad teemad Korjemaa, korjebaasi

Rohkem

Ain Seeder - Põltsamaa

Ain Seeder - Põltsamaa Varroalesta tõrje oblikhappega Kokkuvõte mesindusloengust Põltsamaal 11. oktoobril 2008.a. Lektor Ain Seeder, PR-5-1.5-9 Mesinduspäev toimus Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit Varroalest

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

OTK_lyhi_2007

OTK_lyhi_2007 Indikaatorite Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa ja Ettevõtjatulu analüüs 2006. a andmetel, aruande lühikokkuvõte 2007. Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus Töö teostaja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019

Rohkem

Mahetoitlustamine

Mahetoitlustamine Mahetooraine kättesaadavus Mahetooraine kasutamine: soovitused ja näited mujalt Mahetoitlustamise ökomärk 13.12.217, Tallinn Mahetoitlustamise infopäev Merit Mikk meritoko@gmail.com MAHETOORAINE KÄTTESAADAVUS

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Tutvustus 1879 August Pollmann kirjeldas Carniolast saadud mesilasi ja nimetas need Apis mellifera carnica, mis on tuntud ka nime all Carniola mesilan

Tutvustus 1879 August Pollmann kirjeldas Carniolast saadud mesilasi ja nimetas need Apis mellifera carnica, mis on tuntud ka nime all Carniola mesilan Tutvustus 1879 August Pollmann kirjeldas Carniolast saadud mesilasi ja nimetas need Apis mellifera carnica, mis on tuntud ka nime all Carniola mesilane või Kraini mesilane. Tehnika areng ja moderniseerimine

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pakendi taaskasutus jäätmekäitleja pilgu läbi Agu Remmelg Ragn-Sells AS ärijuht 30. november 2005 Teemad Ragn-Sells pakenditeenused 3 viisi pakendi liigitamiseks Kes vastutab? Veo- ja rühmapakend vs müügipakend

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

HOBIMESINIKU AASTARING

HOBIMESINIKU AASTARING Kursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Marje Riis Pärnu, 13.oktoober, 2018 Miks ma pean mesilasi? 2 Tänapäeval on kõik teisiti Kuidas vanasti oli? Ja nüüd: Varroalesta

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Vulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L

Vulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L Vulkan Lokring kliimasüsteemi remondi tarvikud. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik alumiiniumtoru jätkamiseks. Liitmik vooliku jätkamiseks. L13001393 Ø 8 mm 7.- L13001443 Ø 9,53 8 mm 7.- L13004219

Rohkem

Miks eelistada mahetoitu? Mida selles on ja mida selles ei ole?

Miks eelistada mahetoitu? Mida selles on ja mida selles ei ole? MAHETOOTMINE JA MAHETOIT Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskus elen.peetsmann@emu.ee 13. detsember 2017 MAHEPÕLLUMAJANDUSE PÕHIMÕTTED Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20

OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20 OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september 2016 -... Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 2016/17 Jalgpallisärk 22.- 100% polüester Suurused 6/8,

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem

Mesilaste haiguste klassifikatsioon

Mesilaste haiguste klassifikatsioon Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017 2019 kaudu Mesilaste haiguste klassifikatsioon Soodevahe Talu-Kõrts 2017 Hagbard Räis 1 Haiguste jagunemine Haiguste üldine jaotumine

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Jvtasu_2017_en0612

Jvtasu_2017_en0612 Rahandusministeerium Meie: 07.12.2016 nr 1.4-3/2257 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse Toidu-

Rohkem