Konsuliraamat.indd

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Konsuliraamat.indd"

Väljavõte

1 Konsulaarteenistus 2007

2

3 Mieux vaut faire que dire * Peadirektori pöördumine Hea lugeja, käesolev raamat on juba traditsiooniks saanud ülevaade välisministeeriumi konsulaarosakonna ning Eesti Vabariigi välisesinduste konsulaartööst. Sedapuhku vaatame üheskoos tagasi aastale 2007 ning piilume ka pisut tulevikku. On hea meel tõdeda, et seda raamatut on alati soojalt tervitatud ning paljud eestimaalased on sellest saanud teadmisi, mis vajalikud välismaale reisimisel või võõrsil viibides. Konsulaarosakond on välisministeeriumi üksusena andnud Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates traditsioonidepõhist koolitust kõikidele konsulaarametnikele, kes meie riigi välisesindustes on töötanud ning töötavad praegu. Osakond on alati seisnud selle eest, et eestimaalased, sattudes laia maailma, saaksid kas oma riigi esindusest või välisministeeriumi vahendusel nõu ja abi nii hädaolukorras kui ka rõõmude jagamise hetkil. Praegu on meil Tallinnast lähetatud diplomaatide ning teenistujatega mehitatud konsulaarteenuseid pakkuvaid esindusi maailmas 36, lisaks veel üle saja aukonsulite juhitava esinduse. * Prantsuse vanasõna: Teod räägivad paremini kui sõnad.

4 Nõnda oleme kaetud enam kui 50 riigis aastal alustasid tegevust meie konsulaarkutsega diplomaadid Tbilisis (Georgias), Tel Avivis (Iisraelis) ning Kairos (Egiptuses). Kuid maailm on kahtlemata suurem ning, nagu näitavad viimaste aastate numbrid, meie kaasmaalased reisivad üha enam ning satuvad elama riikidesse, millest kodumaal tihti ei räägitagi. On heameel kinnitada, et koostöös teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega saame osutada konsulaarabi ka neis kaugeis paigus, vajatagu seda abi kas siis pisisulide tempude tõttu või mastaapsetes kriisiolukordades, mis on pannud meie kodanikke muretsema üheskoos oleme alati leidnud väljapääsu igast olukorrast aastast on rõõmustavaks suursündmuseks kindlasti Eesti ühinemine Euroopa Liidu ühtse viisaruumiga. Ettevalmistused Schengeni õigusruumiga ühinemiseks viisid Eesti ja veel kaheksa Euroopa Liidu liikmesriiki hinnatud tulemuseni , mil kadusid piiriületusformaalsused ühtsesse viisaruumi kuuluvate riikide sisepiiridel aasta kevad kaotab dokumentide kontrolli ka Schengeni õigusruumi liikmesriikidevahelistel lendudel reisijatele. On tore märkida, et lisaks meie kaasmaalastele saavutatud suuremale liikumisvabadusele on Eesti nüüd varasemast lähemal ka meie riiki külastada soovijatele, sest ühe Schengeni õigusruumiga liitunud riigi välisesinduse antud viisaga saab väisata ka Eestit. Siin on samas meil veel palju tööd, sest kui riigi külalised soovivad ennekõike Eestisse tulla või kõige sagedamini just Eestimaal käia, peab viisat taotlema just Eesti välisesindusest või siis sellest Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusest, kellega Eestil on vastavad kokkulepped sõlmitud aastal jõudis Eesti sellise kokkuleppe sõlmida Ungari Vabariigiga ning tänu sellele lepingule saavad Moldovas elavad inimesed Eestisse sõiduks viisat taotleda Ungari suursaatkonnas. Nimetatud lepingud on Eestil kavas sõlmida kindlasti ka oma lähinaabrite Soome (viisaesindusküsimustes Araabia Ühendemiraatides, Filipiinidel, Indoneesias, Namiibias, Peruus, Serbias, Süürias, Tais, Tansaanias ning Tuneesias), Läti (Aserbaidžaanis, Kasahstanis ja Usbekistanis) ning paljude teistega, katmaks Eesti huvisid riikides, kus Eestil endal esindust ei ole. Kokkuvõtvalt võime öelda, et aasta oli teguderohke ning edukas konsulaaraasta, millesse mahtus suur hulk tööalaseid õnnestumisi. Konsulaarteenuste osakaal meie välisesindustes kasvas ning sedavõrd kasvas ka teenuste kvaliteet ning kättesaadavus. Konsulaarosakond ning kõik esindused on võtnud eesmärgiks sellist joont pidada ka aastal. Konsulaarteenuste laiem, kiirem ja igati mugavam osutamine on märksõnad ka aastal korraldatavatel konsulaarametnike seminaril aprillis ja aastaringsetel koolitustel, samuti aukonsulite V konverentsil maikuus, sest, nagu öeldud, on Eesti aukonsulite võrk kahtlemata suureks abiks paigus, kus meil karjääridiplomaatidega mehitatud esindusi ei ole. Siinkohal lubage kõigile soovida enam rõõmsamaid ja päikeselisemaid päevi, kus iganes te ka olete kodumaal või võõrsil! Olgu meie esindused välismaal alati Teie abilised ning kaunis Eestimaa Teie südames. Õpime ühiselt tundma teisi ning oleme alati avatud kõikidele sõpradele. Lauri Bambus Konsulaarosakonna peadirektor

5 Schengeni ühine viisaruum 21. detsembril a tähistati nii Eestis kui ka Euroopas pidu likult Schengeni ruumi järjekordset laienemist. Schengeni ruumi kuulub nüüdsest 24 täisliikme staatuses riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu territooriumiga aastal Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikidest liitusid Schengeniga üheksa riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta. Küpros on otsustanud ühineda alles aastal. Suurbritannia ja Iirimaa, mis on küll ELi liikmesriigid, osalevad Schengeni koostöös tükati ega ole ühise viisaruumi osalised. 1. jaanuaril ELiga liitunud Bulgaaria ja Rumeenia rakendavad Schengeni acquis d kahe etapiliselt ega ole samuti Schengeni ühise viisaruumi osalised. Samas ei ole Norra ja Island ELi liikmesriigid, kuid on osaks Schengeni ruumist. Schengeni maa- ja merepiiridel kaotati kontroll uute liikmesriikide vahel ning uute ja vanade liikmesriikide vahel kell ning õhupiiridel kaotatakse kontroll Kontrolli kaotamine õhupiiridel märtsis tähendab seda, et Schengeni-sisestel reisidel ei pea pärast nimetatud kuupäeva enam piirikontrolli läbima. Piirikontroll toimub edaspidi vaid välispiiridel, samas ei tähenda piirikontrollist loobumine seda, et reisi dokumente ei tuleks kaasas kanda. Nende olemasolu võivad kontrollida Schengeni liikmesriigi ametivõimud ning ilma isikut tõendava dokumendita ei ole võimalik pääseda näiteks ka lennuki pardale. Schengeni laienemine on oluline sündmus nii meile kui ka kogu Euroopale, kuna tagab nii Euroopa Liidu kui ka Schengeni riikides legaalselt elavate kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute senisest suurema liikumisvabaduse Schengeni territooriumil. Isikud, kellel on elamisluba mõnes Schengeni liikmesriigis, ei vaja Schengeni ruumis reisimiseks enam viisat, samas Schengeni viisaga on võimalik pärast liitumist külastada ka Eestit. Viisaküsimused on suhteliselt väike osa Schengeni õigustikust, kuid nende tähtsust ei saa alahinnata. Tuleneb ju Schengeni ühise viisaruumi mõistegi just viisadega seonduvast. Schengeni koostöös juhindutakse kahest omavahel tugevasti seotud põhimõttest. Esimene neist on isikute vaba liikumise tagamine Schengeni ruumis, mis tähendab, et Schengeni riikide vahelistel piiridel ehk sisepiiridel kaotatakse isikute süstemaatiline kontrollimine. Üksikjuhtudel võidakse siiski inimesel paluda oma isikut tõendada ning liikmesriikidele jääb eriolukordades õigus taaskehtestada kindlaksmääratud ajaks piirikontroll, näites olümpiamängude või muude rahvarohkete ürituste perioodil. Teine põhimõte on, et kuna sisepiiridel kontrolli ei toimu, tuleb tugevdada kontrolli välispiiridel. Peaeesmärk on siinjuures tõhustada võitlust rahvusvahelise kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserändega. Schengeni viisa peab Schengeni riikidesse reisimiseks olema mitmete kolmandate riikide kodanikel. Mis tahes Schengeni riigi väljastatud Schengeni viisa kehtib aga kõigis Schengeni riikides ning annab õiguse viibida Schengeni viisaruumis kuni kolm kuud. Pikemaajaliseks viibimiseks ettenähtud viisad (nn D-liiki viisad) on alati liikmesriikide rahvuslikud viisad.

6 Schengeni viisaruumiga ühinemiseni väljastas Eesti vaid rahvuslikke viisasid, mis kehtivad nende kehtimisaja lõpuni reisimiseks üksnes Eesti territooriumil. Schengeni viisad, mille on väljastanud enne Eesti liitumist Schengeni ruumiga nn vanad Schengeni liikmesriigid, kehtivad pärast liitumist ka Eestis. Viisataotlejad, kes andsid oma taotlused sisse alates 21. detsembrist, saavad viisa, millega on võimalik reisida kõigisse Schengeni liikmesriikidesse. Schengeni viisat tuleb taotleda selle riigi välisesindusest, mis on reisi peamine sihtkoht. Kui ühe reisi jooksul soovitakse külastada mitut Schengeni riiki ning reisi peamine sihtkoht ei ole teada, tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse. Kui viisataotleja soovib külastada vaid Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti välisesindusele. Kui riigis, kus viisat taotletakse, ei ole Eesti välisesindust, tuleb pöörduda kehtiva korra kohaselt lähimasse Eesti välisesindusse või selle riigi esinduse poole, kellega Eestil on sõlmitud viisaesindusleping. Schengeni põhimõtete kohaselt on võimalik sõlmida Schengeni teiste liikmesriikidega lepinguid viisaesinduse kohta, mis tähendab seda, et isikul on võimalik pöörduda Schengeni viisa saamiseks asjakohase riigi esinduse poole. 21. novembril a jõustus konsulaarkoostöö kokkulepe Ungariga ning Moldova elanikud saavad 1. jaanuarist 2008 Eestisse reisimiseks taotleda Schengeni viisat Ühtsest Viisakeskusest Chisinaus. Soome on andnud nõusoleku esindada Eestit Araabia Ühendemiraatides, Filipiinidel, Indoneesias, Namiibias, Peruus, Serbias, Süürias, Tais, Tansaanias ja Tuneesias. Läti on lubanud, et esindab Eestit Aserbaidžaanis, Usbekistanis ja Kasahstanis. Vajalikud lepingud jõustuvad veebruaris 2008 ning edaspidi tuleb viisataotlejatel eelpoolnimetatud riikides pöörduda Schengeni viisa saamiseks Eestit esindava riigi poole. Esinduslepingute sõlmimine jätkub ka teiste riikidega, millest anname konkreetsemalt teada välisministeeriumi kodulehel. Alates 21. detsembrist tõusid meie viisade menetlemise eest võetavad riigilõivud sarnaseks Schengeni ühtse viisalõivuga, mis on 60 eurot. Samuti tõusis D-viisa eest võetav riigilõiv, selle eest tuleb maksta 80 eurot. Alates on ühtne tervisekindlustuse piirmäär krooni ehk eurot. Viisalihtsustuslepingud 1. jaanuarist 2008 jõustusid lisaks 1. juunil 2007 kehtima hakanud ELi-Venemaa vahelisele viisalihtsustuslepinguga sarnased lepingud Moldova, Ukraina ja Lääne-Balkani riikidega (Albaania, Serbia, Montenegro, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina). Kõigis neis lepingutes on viisatasuks mõningate eranditega kehtestatud 35 eurot. Sellist viisalõivu võetakse nende riikide kodanikelt alates EESTI TÜHISTAS RIIGILÕIVUST VABASTUSED, mis seni kehtisid ühekordsete ja transiitviisade korral Ukraina, Moldova, Makedoonia ja Gruusia kodanikele. Alates peavad Ukraina, Moldova ja Makedoonia kodanikud tasuma viisade eest 35 eurot ja Gruusia kodanikud 60 eurot, kuna Gruusiaga ei ole EL viisalihtsustuslepingut sõlminud.

7 Viisastatistika Kokku väljastatakse viisasid 33 Eesti välisesinduses. 10. augustil 2005 kirjutasid Eesti ja Soome välisminister alla koostöömemorandumile, mille kohaselt alustas aasta septembrist Eesti kodanike teenindamist ja Eesti viisade väljastamist ka New Delhis Soome suursaatkonna juures asuv Eesti konsulaardiplomaat aasta teisel poolel avas Eesti Vabariik saatkonna Bulgaarias ja Gruusias aastal oli vastuvõetud viisataotluste arv ning aastal oli see arv Neist ligi viisataotlust esitati Venemaal. Jätkuvalt väljastavad enim viisasid Venemaal asuvad Eesti Peterburi peakonsulaat ( taotlust aastal) ja Moskva suursaatkond (34 288). Järgnevad esindused Kiievis (8 725), Pihkvas (7 283) ja Minskis (4 846). Kasvava töömahuga toimetulemiseks on välisministeerium alates aastast saatnud turismi tipp-hooaegadel suurema töökoormusega välisesindustesse lisaametnikke ning tänu sellele on lühenenud viisataotlejate järjekorrad ja kasvanud väljastatavate viisade arv. Kuigi viisataotlejate enamiku moodustavad endiselt Venemaalt, Ukrainast ning Valgevenest tulijad, on aasta-aastalt suurenenud viisataotluste menetlemise arv ka mujal esindustes, selline trend jätkus ka aastal. ELi ühisest viisapoliitikast juhindudes kohaldab Eesti ELi määrust nr (EÜ)539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Seega ei nõuta lisaks ELi, Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele Eestisse sisenemisel viisat ka nimetatud määruse II lisas loetletud riikide kodanikelt, kui nad viibivad Eestis lühiajaliselt ehk poolaasta jooksul kuni kolm kuud. Vt info välisministeeriumi kodulehel Määruse I lisa nimekirjas loetletud riikide kodanikel peab Eestisse sisenemiseks olema viisa. Eksootilisematest riikidest külastasid aastal Eestit viisaga näiteks Dominica, Burundi, Burkina Faso, Kambodža, Malawi, Suriname, Vanuatu ja Saalomoni saarte kodanikud. Eespool nimetatud määruse kohaldamisel on oluline järgida vastastikkuse põhimõtet, mille kohaselt peaks ka kõigil ELi kodanikel olema õigus siseneda viisavabade riikide nimekirjas loetletud riikidesse lühiajaliseks viibimiseks viisata. Kahjuks ei toimi vastastikkuse põhimõte veel kõigi riikide suhtes. Seetõttu on hea meel tõdeda, et aasta lõpul loobus viisanõudest Eesti kodanike suhtes Kanada. USAga peetavateks viisanõude tühistamise läbirääkimisteks on välisministeeriumi ja USA Eesti saatkonna vahel loodud eraldi konsulaartöörühm. Samuti käivad Komisjoni-poolsed läbirääkimised Brasiiliaga kõigi ELi liikmesriikide kodanike viisavabaks reisimiseks.

8 Riigid, kuhu Eesti kodanikel on õigus siseneda viisata Eesti ELiga ühinemislepingu ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt võivad Eesti kodanikud alates 1. maist 2004 siseneda teiste ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikide Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kreeka, Küprose, Liechtensteini, Luksemburgi, Läti, Leedu, Malta, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Taani, Tšehhi, Ungari ning Šveitsi Konföderatsiooni territooriumile nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Nimetatud riikides on Eesti kodanikel võimalik viibida kuni kolm kuud. NB! Juhul kui Eesti kodanik soovib teise liikmesriiki elama, tööle või õppima asuda või teises liikmesriigis tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole hiljemalt kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates. Samas juhib välisministeerium tähelepanu asjaolule, et kui Eesti kodanik viibib teises liikmesriigis kauem kui kolm kuud ja ta peab oma viibimise selle riigi pädevas ametiasutuses registreerima, võib ta selleks vajada passi. Täpsemat infot ELi liikmesriikides töötamise kohta leiab EURESi kodulehelt aadressil Viisavaba reisimine väljaspool ELi ja EEA liikmesriike Erinevalt ELi ja EEA liikmesriikidest ning Šveitsi Konföderatsioonist ei saa teiste viisavaba sissesõitu võimaldavate riikide (vt allpool) territooriumile siseneda ID-kaardi alusel, vaid kaasas peab olema Eesti kodaniku pass. Tähelepanu! Reisimiseks allpool nimetatud riikidesse võidakse Teilt piiril küsida lisadokumente. Enne reisile minekut palub välisministeerium kontrollida asjakohase riigi välisministeeriumist või lähimast esindusest riiki sisenemise nõudeid. RIIK Albaania Andorra Anguilla Antigua ja Barbuda Argentina Aruba Barbados Belize Bermuda Boliivia Bosnia ja Hertsegoviina Briti Neitsisaared TINGIMUSED tavapassiga reisijale kuni 90 päeva korraga kuni 30 päeva korraga kuni 90 päeva korraga kuni 28 päeva kuni 30 päeva korraga (edasi-tagasi pilet, hotelli broneering) kuni 30 päeva korraga kuni 90 päeva korraga

9 Brunei Costa Rica Dominica Ühendus Dominikaani Vabariik Ecuador El Salvador Fidži Grenada Gruusia Guatemala Haiti Hollandi Antillid Honduras Hongkong, Macau Hiina RV erihalduspiirkonnad Horvaatia Iisrael Jaapan Kanada Lõuna-Korea Makedoonia Malaisia Maroko Mauritius Mehhiko Moldova Monaco Montenegro Montserrat Nicaragua Panama Paraguay Peruu San Marino Serbia Singapur St Lucia Svaasimaa Trinidad ja Tobago Tšiili Tuneesia Ukraina Uruguay Uus-Meremaa Venezuela Vatikan kuni 30 päeva (vajalik kehtiv Eesti Vabariigi pass, kehtiv pilet tagasi Eestisse või kolmandasse riiki, piisavalt raha) kuni 21 päeva kuni 30 päeva (turistikaardiga) kuni 90 päeva korraga kuni 90 päeva korraga kuni 90 päeva turismi eesmärgil kuni 90 päeva korraga kuni 30 päeva poole aasta jooksul kuni 180 päeva (täpse aja määrab vajadusel piirivalve) kuni 30 päeva korraga kuni 6 kuud aasta jooksul. Kaasas peab olema pass, mis kehtib vähemalt kuus kuud pärast reisi lõppemist, tagasisõidupilet ja hotellibroneering. Võidakse kontrollida piisava raha olemasolu kuni 90 päeva korraga turismi eesmärgil kuni 90 päeva korraga kuni 30 päeva korraga kuni 30 päeva korraga kuni 60 päeva korraga turismi eesmärgil kuni 30 päeva Eesti turistid, kes sõidavad Tuneesiasse organiseeritud turismigrupi reisiga, on vabastatud viisanõudest. Piisab väljaostetud Tuneesia hotellikohtade ettenäitamisest kuni 90 päeva korraga kuni 90 päeva korraga Turistidele. Riiki sisenemisel tuleb täita DEX-2 Turisti Sisenemise kaart (DEX-2 Tourist Entry Card), mida väljastavad volitatud lennufirmad enne saabumist sihtkohta või saabumisel riiki immigratsiooniametnikud

10 Viisa olemasolu või viisavaba liikumine ei anna välisriigis töötamise õigust. Pikemaajaliseks reisiks, õppimiseks või töötamiseks tuleb taotleda asjakohase riigi elamis- või tööluba. Täpsema informatsiooni saamiseks palume võtta ühendust huvi pakkuva riigi saatkonnaga. Välisriikide esinduste kontaktid Internetis aadressil Välisministeeriumi kodulehel olev riikide nimekiri, kuhu sõites võib Eesti kodanik viisat taotleda riigi piirilt, ei ole lõplik ja seda täiendatakse lisainformatsiooni saamisel. Vt Töö- ja puhkuseprogramm Austraalia ja Uus-Meremaaga 20. MAIST 2005 JÕUSTUS EESTI JA AUSTRAALIA VASTASTIKUSE MÕISTMISE MEMORANDUM, mille alusel väljastatakse töötamisõigust garanteerivaid viisasid 18 30aastastele Eesti kodanikele, kes võivad Austraalias viibida kuni aasta. Selle perioodi jooksul tehtav töö peab aitama kaasa riigis viibimise peaeesmärgile, milleks on Austraalias puhkamine, ning selle võimaluse kasutajad ei tohi töötada sama tööandja juures kauem kui kolm kuud. Vt viisainfo Samasisuline, kuni 30aastaste Eesti kodanike reisimist ja töötamist hõlmav leping Uus-Meremaaga jõustus 2. aprillil aastal. Sellekohane viisainfo Reisiinfo Välisministeeriumi kodulehel Reisiinfo riigiti Viisainfo

11 Konsulaarteenused Eesti konsulaarteenistus osutab väga erinevaid konsulaarteenuseid nii Eesti kui ka välisriigi kodanikele. Täita tuleb sealhulgas nii notari kui ka migratsiooni- ja sotsiaaltöötaja ülesandeid. Konsul on oma tegevuses ühest küljest seotud Eesti õigusaktides ettenähtud reeglitega ja teisest küljest asukohariigi õiguse, kultuuri ja tavadega. Sestap võib konsuli tegevus paista kodanikule vahel liigselt reglementeeritud ja arusaamatuna. Et kodanik saaks sellist teenust nii siseriiklikult kui ka välismaal Eesti välisesinduses ning tagatud oleks isikute võrdne kohtlemine, on konsulile ette nähtud kindlad toimingud ja sooritused, mida ta ühe või teise konsulaartoimingu puhul peab tegema. Nt tuleb esmakordselt isikut tõendavat dokumenti taotledes tuvastada isik või alaealise lapse puhul tema vanem, taotlejal tuleb esitada taotlemise õigust tõendavad dokumendid ning täita ankeet. Keerulised ning aeganõudvad võivad olla ka küsimused, mis tulenevad Eesti notariaal- või perekonnatoiminguid reguleerivatest õigus aktidest. Ka esmapilgul kõige lihtsamana näiva tõestamistoimingu tegemine on Eesti õigusaktidega rangelt reguleeritud, mistõttu konsul vajab selleks ettevalmistusaega ja eri dokumente tõestamis toimingu taotlejalt. Konsulaarteenistuse üks oluline ülesanne on jälgida, kuidas rahvusvaheliste lepingutega garanteeritud õigused ja kohustused tegelikult realiseeruvad. Selle raames tehakse tihedat koostööd teiste ministeeriumidega, et kujundada Eesti õigussüsteemi nii, et see arvestaks üha enam teiste riikide õiguse ja õiguskultuuriga. Paindlik õigussüsteem võimaldab nii konsulaarteenuste osutamisel kui ka teistes valdkondades enam vastata oma kodanike ootustele nii välisriigis kui ka Eestis. Kuna välisministeeriumi üheks eesmärgiks on kodanikusõbralik ning efektiivne konsulaarteenistus, oli ka aastal sarnaselt varasemate aastatega üheks märksõnaks konsulaarteenuste kvaliteedi ja kodaniku teenindamise taseme tõstmine. Igal aastal läbib üha uusi välisministeeriumi diplomaate konsulaarkursused, mille lõpus toimub atesteerimine ja konsulaarametnikukutse omistamine a lõpuks oli konsulaarametniku kutse 101 diplomaadil ning konsulaarametniku erikutse (st õigust teha ka notariaaltoiminguid) oli neist 31 diplomaadil. Ikka ja jälle tuleb tunnistada, et sageli sõltub konsulaarteenuse osutamine ka teenuse taotleja korrektsusest ja koostöövalmidusest. Alljärgnevalt tutvustame enim osutatavaid konsulaarteenuseid ning anname soovitusi konsuli ja kodaniku vahelise asjaajamise heaks sujumiseks.

12 Tõendid konsulile teadaolevatest asjaoludest Kui Teil on vaja tõestada välisriigi või Eesti ametiasutuses ühe või teise juriidilise fakti õigsust, konsulteerige selles küsimuses konsuliga. Konsul võib välja anda tõendi näiteks juhul, kui Teil on Eesti dokument, mis on dokumendi tunnistusega (apostille ga) kinnitamata ning Teil on vaja tõendada oma perekonnaseisu, haridust vms. Vaja võib minna ka tõendit selle kohta, et Eesti riik ei keela oma kodanikul välisriigis ettevõtlusega tegeleda või et Tallinn ja Tallin on üks ja sama linn. Lahendused sõltuvad aga alati konkreetse asutuse nõudmistest või asukohariigi eripärast. Enim soovitakse tõendit isiku perekonnaseisu ja abieluvõime kohta. Tõendite väljastamisel tugineb konsul Eesti rahvastikuregistri andmetele. Tõendi väljastamine võib takerduda põhjusel, et isikuandmed rahvastikuregistris on puudulikud või ebakorrektsed. Siinkohal ei saa konsul aidata enne, kui isiku andmed on rahvastikuregistris täpsustatud. Andmete muutmine võtab aga aega, mis võib tähendada isegi seda, et kavandatud pulmapidu tuleb edasi lükata. Soovituseks: Hoolitsege õigeaegselt selle eest, et Teie andmed rahvastikuregistris oleks õiged. Juhiseid, kuidas seda teha välisriigis olles, saate nii Eesti konsulilt asukohariigis kui ka välisministeeriumi konsulaarosakonnast. Rahvastikuregistri andmeid saab kodanik kontrollida ise aadressil või tellida kord aastas kirja teel andmete väljavõtte AASTAL VÄLJASTATI 552 TÕENDIT.

13 Tõestamistoimingud Konsulaarametnikud on üldjuhul volitatud tegema lihtsamaid notariaaltoiminguid, nagu näiteks notariaalset kinnitamist (allkirja ja ärakirja ning dokumendi tõlke või tõlkija allkirja õigsuse kinnitamist). 31 konsulaarametnikule on omistatud erikutse, mis tähendab, et neil on õigus lisaks notariaalsele kinnitamisele tõestada tehinguid (volitused, notariaalset tõestamist vajavad avaldused). Viimane eristab Eesti konsulaarteenistust selgelt teiste riikide vastavatest teenistustest, kuna eraõiguse keerukuse tõttu notariaalseid toiminguid välisesindustes üldjuhul ei tehta. Soovituseks: Kui Teil on kavas taotleda välisesinduses notariaalse tõestamise teenust, soovitame eelnevalt uurida informatsiooni välisministeeriumi kodulehel ( konsulaarteenuste rubriigis, konsulaarosakonnast või Eesti välisesindusest, kas seal töötab erikutsega konsulaarametnik. Kui Te soovite taotleda välisesinduses notariaalse tõestamise teenust, soovitame selles konsuliga eelnevalt nõu pidada ja ajas kokku leppida. Nii väldite asjatute arusaamatuste tekkimist ja väärtusliku aja kadu AASTAL TEHTI 813 TÕESTAMISTOIMINGUT. Allkirja või dokumendi ärakirja ametlik kinnitamine Kui Teil on vaja esitada või edastada Eesti ametiasutusele Eestis välja antud dokumendi ärakiri, võib konsulaarametnik kinnitada ametlikult Eesti dokumendi ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsust. Näitena võib tuua: kui seoses Eesti passi taotlemisega on taotlusele vaja lisada Eestis välja antud abielu- või sünnitunnistus; kui seoses pensioni taotlemisega on Pensioniametile vaja esitada dokumendi kinnitatud ärakiri. Allkirja võib ametlikus korras kinnitada näiteks järgmisel juhul: kui tellite Eesti perekonnaseisuasutusest abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi, tuleb tõendi taotlusankeedil Teie allkirja õigsust kinnitada. Dokumendi ärakirja või allkirja ametlik kinnitamine asendab eespool nimetatud juhtumitel notariaalset kinnitamist ja on tasuta AASTAL KINNITATI ALLKIRJA VÕI DOKUMENDI ÄRAKIRJA 306 KORRAL.

14 Avaliku dokumendi legaliseerimine Lihtsustamaks välisriigis välja antud dokumendi tunnustamise protseduuri Eestis ja Eestis välja antud dokumendi tunnustamist välisriigis, ühines Eesti Haagi aasta välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga. See tähendab, et kui dokument kinnitatakse dokumendi tunnistusega (apostille ga), tunnustatakse seda dokumenti ilma täiendavate formaalsusteta kõigi konventsiooniga ühinenud riikide territooriumitel. Tänaseks kehtib konventsioon 92 riigi territooriumil. Täpse riikide loetelu ja andmed pädevate asutuste kohta leiate aadressil Kuid selleks, et kasutada eespool nimetatud konventsiooniga mitte ühinenud riikide (näiteks Kanada) dokumente Eestis ja vastupidi, tuleb dokument legaliseerida. Legaliseerimine on formaalsus, millega konsulaarametnik kinnitab avalikul dokumendil allkirja ning vajaduse korral pitseri või templi ehtsust. Selle protseduuri eesmärk on tõendada dokumendi ehtsust teise riigi territooriumil. Nimetatud formaalsuse täitmist nõutakse nii Eestis kui ka välisriikides, välja arvatud riikides, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu. Need riigid on Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Ukraina. Vastavate lepingute kohaselt tunnustatakse Eestis lepingus nimetatud avalikke dokumente, mis on koostatud või tõestatud ühes eespool loetletud riikidest. Eestis välja antud lepingus nimetatud avalikke dokumente tunnustatakse nimetatud riikides täiendavate formaalsusteta, st neis riikides kasutatavat dokumenti ei ole vaja täiendavalt legaliseerida või tunnistusega (apostille ga) kinnitada. Soovituseks: Kui Te olete välisriigis ja Teile väljastatakse välisriigi asutuse dokument (haridust tõendav dokument, sünni-, abielu- või surmatunnistus, kohtuotsus, volitus jne) soovitame selle aegsasti kas legaliseerida või kinnitada dokumendi tunnistusega (apostille ga). Soovitame seda teha isegi siis, kui Teil esialgu polegi plaanis dokumenti teises riigis kasutada. Aastate pärast võib see üsna kulukaks ja aeganõudvaks ettevõtmiseks osutuda. Näiteks pidi kümme aastat tagasi välisriigis abiellunud paar pärast lapse sündi tõendama Eesti perekonnaseisuasutuses oma abielulisust, et kanda ema ja isa andmed lapse sünnitunnistusele. Seda rõõmsat sündmust aga varjutas välisriigi dokumentidele esitatav legaliseerimise ja dokumendi tunnistusega (apostille ga) kinnitamise nõue. Välisriigiga, kus paar oli abiellunud, ei sidunud neid enam miski. Samuti ei olnud nad arvestanud sellise ettearvamatu aja- ja rahakuluga. Ka ei ole alati sellise asjaajamise positiivne tulemus garanteeritud.

15 Tähelepanu! Kui Te soovite Eesti notari koostatud volikirja välisriigis kasutada, küsige notari käest notariaalakti originaali ehk volikirja, millel on nii Teie kui ka volitaja allkiri. Tavapäraselt väljastatava volikirja ärakirjaga, kus Teie kui volitaja allkiri puudub, võib Teil välisriigis ette tulla asjatuid arusaamatusi. Kui Te soovite kasutada Eesti haldusdokumenti välisriigis, teavitage oma soovist ka dokumendi väljastajat. Selle teabe andmine võimaldab ametnikul vormistada paber nii, et see vastaks ka rahvusvahelise dokumendisuhtluse nõuetele. See tähendab, et dokumendil peab olema selle välja andnud ametniku nimi, allkiri ja asutuse tempel AASTAL LEGALISEERITI EESTI VÄLISESINDUSTES JA VÄLISMINISTEERIUMIS 1347 DOKUMENTI JA APOSTILLE GA KINNITATI VÄLISMINISTEERIUMIS 235 DOKUMENTI. Vaatamata eespool kirjeldatud dokumenditunnustamise süsteemile esineb seoses dokumendi tunnustamisega ka erandeid. Näiteks kui olete välisriigis abielu lahutanud, siis enne välisriigis toimunud lahutuse tõendamiseks Eestis ei piisa dokumendi legaliseerimisest või apostille ga kinnitamisest. Siinkohal tuleb nõuetekohaselt kinnitatud välisriigi lahutuseotsusega täiendavalt pöörduda välisriigis toimunud abielulahutuse tunnustamiseks Tallinna Linnakohtusse. Pärast kohtuotsusega abielulahutuse tunnustamist saab seda fakti tõendada Eesti riigiasutustes, sealhulgas Eesti rahvastikuregistris. Paraku pole harv juhus, kui isik, kes on elanud pikemat aega välisriigis, on Eestis sõlmitud abielu välisriigis lahutanud, kuid Eestis loetakse teda jätkuvalt abielus olevaks. Teatud lihtsustuse neisse suhetesse on toonud Euroopa Liidu liikmesus. See tähendab, et pärast Euroopa Liidu liikmesriigis lahutatud abielu tõendamiseks piisab nõuetekohaselt kinnitatud dokumendist ning täiendavalt pole Tallinna Linnakohtusse vaja pöörduda. Tähelepanu! Eesti kodanikul lasub kohustus teavitada Eesti rahvastikuregistrit nii välisriigis sõlmitud abielust kui ka abielu lahutusest. Seda võib teha nii Eesti saatkonna kaudu (vt dokumendi edastamine) või postitades nõuetekohaselt kinnitatud otsuse aadressil: Siseministeerium, rahvastiku toimingute osakond, Pikk tn 61, Tallinn.

16 Eesti pass ja isikutunnistus Seoses eelmise põlvkonna Eesti kodaniku passi vahetamisega moodustasid sarnaselt varasemate aasta tega ka aastal suure osa konsulaarteenustest toimingud Eesti passiga. Passi taotlemine on mugav neile, kellele on pass kord juba väljastatud. Sellistel puhkudel ei pea ette võtma tülikat reisi Eesti välisesindusse, vaid Teil on võimalik passi taotleda otse Kodakondsus- ja Migratsiooniametist posti teel. Ülevaatliku ja täpse informatsiooni passi taotlemise kohta leiate aadressil Paraku komplitseerivad välisriigis passi taotlemist posti teel riigilõivu tasumisega seonduvad probleemid. Kui Te taotlete passi posti teel, ei ole Teil võimalik riigilõivu passi taotlemise eest tasuda välisesindusele, vaid see tuleb kanda otse Eestisse Rahandusministeeriumi kontole. Juhul kui Teie eest tasuvad riigilõivu Eestis elavad sugulased või head tuttavad, tuleb taotlusele lisada täiendav selgitus, et riigilõiv tasuti Eestis ning märkida riigilõivu tasunud isiku nimi. Tähelepanu! Juhul kui Te taotlete passi välisriigist posti teel ning soovite seda kätte saada välisriigis, palume taotlusele kirjutada oma tegelik aadress või kontaktandmed välisriigis, mitte Eesti aadress. See võimaldab esindusel Teiega kohe ühendust võtta ja informeerida passi esindusse saabumisest. Juhul kui selles riigis, kus Te soovite passi kätte saada, on lisaks Eesti välisesindusele ka Eesti aukonsul, on Teil võimalik pass kätte saada aukonsuli käest. Kui Te olete oma alaealisele lapsele juba kord taotlenud isikut tõendavat dokumenti, võib seda edaspidi teha posti teel. Te ei pea Eesti välisesindusele isiklikult taotlust esitama. Kui Teie lapsele on väljastatud isikut tõendav dokument, siis on tal 15aastaseks saamisel võimalus passi taotleda KMAst posti teel. Selleks ei pea tulema isiklikult Eesti välisesindusse. Kui Te lisate passitaotlusele välisriigis välja antud dokumendi, peab see olema legaliseeritud või kinnitatud dokumendi tunnistusega (apostille ga), kui välisleping ei näe ette teisiti. Kui passi taotlusele lisatav dokument ei ole eesti, vene või inglise keeles, peab dokument olema tõlgitud. Esmase passi taotlejad peavad taotluse edastamiseks pöörduma isiklikult Eesti välisesindusse. Alates on välisesinduse vahendusel võimalik taotleda lisaks passile ka Eesti isikutunnistust AASTAL EDASTATI EESTI VÄLISESINDUSTE KAUDU 4662 EESTI KODANIKU PASSI TAOTLUST NING 1250 ISIKUTUNNISTUSE TAOTLUST, VÄLJASTATI 5699 PASSI JA 1817 ISIKUTUNNISTUST.

17 Dokumentide tellimine Isikul on võimalus Eesti välisesinduste kaudu tellida Eesti ametiasutuste väljastatavaid dokumente (abielu-, sünni-, surma-, abielulahutuse- ja nimemuutmise tunnistusi, tõendeid, Politseiameti karistusregistri teatisi, arhiividokumente: teatisi töötamise, õppimise, koonduslaagris viibimise, omandi olemasolu jms kohta, ning teisi dokumente). Konsulid aitavad meie kodanikke ka vastupidistel juhtumitel, mil vajatakse dokumente välisriigist. Sel juhul tuleb pöörduda välisministeeriumi konsulaarosakonna dokumendibüroosse, kes aitab inimesel dokumendi tellimusküsimustikku täita või vajadusel välja selgitada, millist tõendit täpselt vajatakse. Siitsamast saab tellitud dokumendi hiljem ka kätte. Paraku ei saa alati garanteerida tellimuse täitmist. Mõnedest, eelkõige sõdadest laastatud või tagasihoidlikult arenenud arhiiviasutuste süsteemiga riikidest võib dokumendi saamine võtta aega kuni aasta või soovitud dokument võib koguni saamata jääda. Euroopa riikidest jõuab dokument isikuni üldjuhul kuu aja jooksul. Samas võib teenuse osutamine takerduda ka välisriigi asjaajamisse. Nimelt tuleb välisriigis paljudel juhtudel dokumendi eest tasuda sularahas, teistel juhtudel rahvusvahelise ülekande või krediitkaardiga. Siin saab välisesindus vahendada üksnes asjakohast teavet, kuna dokumendi tellimise teenuse osutamine pole alati võimalik. Tähelepanu! Palume arvestada asjaoluga, et perekonnaseisutunnistus (sünni-, abielu- ja abielulahutuse tunnistus) antakse isikule, kelle kohta perekonnaseisuakt on koostatud, samuti tema esindajale. Surmatunnistus antakse surnu abikaasale, sugulasele või hõimlasele. Dokumendi maksumuse kohta, sõltuvalt tellitavast dokumendist, saab täpsemat informatsiooni Eesti välisesindustest. Dokumendi tellimisel kirjutage taotlusele korrektselt oma kontaktandmed. Tellitud dokumentide saabumisel Eesti välisesindusse võetakse tellijaga ühendust dokumendi tellimistaotlusel näidatud aadressil või telefonil AASTAL TELLITI 1140 DOKUMENTI.

18 Dokumendi edastamine Isikul on võimalus Eesti välisesinduse kaudu taotleda dokumendi edastamist Eesti või välisriigi ametiasutusele, kui välislepinguga pole ette nähtud teistsugust korda. See tähendab, et dokumendi edastamine on avalik teenus, mille käigus on isikul võimalik taotleda dokumendi edastamist ametiasutusele ning ametiasutusel isikule. Juhised, kuidas taotleda dokumendi edastamist välisministeeriumi või välisesinduse kaudu, leiate välisministeeriumi kodulehelt ( Tähelepanu! Kui Te soovite edastada välisriigis välja antud dokumenti Eesti asutusele, et tõendada ühte või teist juriidilist fakti, peab see dokument olema legaliseeritud või kinnitatud dokumendi tunnistuse (apostille ga), kui välisleping ei näe ette teistsugust korda, ning tõlgitud. Kui Te soovite dokumenti edastada välisriigi asutusele, kehtivad Eestis välja antud dokumendile eespool nimetatud nõuded AASTAL EDASTATI 2409 DOKUMENTI. Tõlketeenuse osutamine Riigis, kus puudub võimalus teha välisriigis antud dokumendist eestikeelset tõlget ja Eestis antud dokumendist asukohariigikeelset tõlget, osutavad konsulaarametnikud tõlketeenust juhul, kui nad valdavad piisavalt mõlemat keelt. Sageli on konsulaarametniku tõlkeabi ainus lahendus näiteks dokumentide taotlemiseks Eestist AASTAL OSUTATI TÕLKETEENUST 314 KORRAL.

19 Perekonnaseisutoiming välisesinduses Konsulaarametnik võib põhjendatud vajaduse korral koostada Eesti kodaniku taotlusel sünni- ja surmaakti perekonnaseaduse kohaselt eeldusel, et sünd ja surm ei ole registreeritud asukohariigis. Tänasel päeval vajadus nimetatud teenuse järele peaaegu puudub, sest sünni või surma fakt fikseeritakse asukohariigis üldjuhul alati. Abieluakt koostatakse välisministeeriumi igakordsel nõusolekul ja eeldusel, et see tegevus on asukohariigis lubatud. Konsulaarametnik on eespool nimetatud aktide koostamisel võrdsustatud perekonnaseisuametnikuga. Samas peab arvestama asjaoluga, et diplomaatilise esinduse dokumentide kasutamine on üldjuhul piiratud vaid kahe riigi territooriumiga. See tähendab seda, et kui dokument antakse välja näiteks Oslos Eesti Suursaatkonnas, siis on dokumenti võimalik kasutada Norras pärast selle legaliseerimist Norra Välisministeeriumis ja Eestis (siin kehtib see formaalsusteta). Samas ei pruugi teised riigid seda dokumenti tunnustada. Lisaks eespool nimetatule on mõningatel juhtudel tekkinud takistusi välisesinduses sõlmitud abielu tunnustamisega. Kehtiva rahvusvahelise tava- ja eraõiguse kohaselt loetakse välisesinduses sõlmitud abielu kehtivaks ainult juhul, kui see on lubatud asjassepuutuva välisriigi õiguses või välislepingu või vastastikuse kokkuleppe alusel. Eri riikides on konsulaarametniku pädevus perekonnaseisuametnikuna erinev. Näiteks Soome, Suurbritannia ja veel mõned riigid ei aktsepteeri Eesti konsulaarametniku tegevust abielu registreerijana AASTAL TEOSTATI 12 PEREKONNASEISUTOIMINGUT.

20 Kodakondsusest vabastamine Eesti kodakondsusest loobutakse mitmel põhjusel. Kõige levinuma põhjusena võib siinkohal välja tuua teise riigi kodakondsuse omandamise. Eesti kodakondsusest loobumine on kohustuslik isikutele, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras ning soovivad omandada teise riigi kodakondsust. Kodakondsusest loobumiseks välisesinduse kaudu tuleb esitada: vormikohane avaldus. Avalduse võite küsida nii esindusest kui ka leida KMA koduleheküljel isikut- ja kodakondsust tõendavad dokumendid; tõend (originaal) selle kohta, et taotluse esitaja on saanud mõne muu riigi kodakondsuse või saab selle seoses Eesti kodakondsusest vabastamisega. Selleks võib olla ka välisriigi kodaniku pass. Tasuda riigilõiv. Kodakondsusest ei vabastata juhul, kui: tagajärjeks on kodakondsusetus (näiteks kui isikul pole uue kodakondsuse saamise kohta garantiikirja); isikul on täitmata kohustus Eesti riigi ees (näiteks on tegemist maksuvõlglasega); isik on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses AASTAL EDASTATI 42 KODAKONDSUSEST VABASTAMISE TAOTLUST. Muud konsulaarteenused Konsulaarametnik teeb konsulaarteenuste raames toiminguid, mis on seotud Eesti laevaga (registreerib konsulaarpiirkonna sadamasse saabunud Eesti riigilipu all sõitva laeva kapteni teated laeva ja laevapere kohta, väljastab Eesti laevale ajutise liputunnistuse ning pikendab laevadokumente, teostab riiklikku järelevalvet välismaal Eesti riigilipu all sõitvate laevade üle, vahendab Eesti ja välisriigi lennu ja laevaloa taotlusi), annab kätte välismaalase passe, vahendab välisriigi kodanike elamisloataotlusi, edastab Eesti rahvastikuregistrile Eesti kodanike sünni-, surma-, abielu- ja nimevahetuse fakte kajastavaid dokumente AASTAL: VÄLJASTATI 3 LIPUTUNNISTUST, VAHENDATI 94 LENNULOA JA 33 LAEVALOA TAOTLUST, VÄLJASTATI 55 VÄLISMAALASE PASSI, EDASTATI AMETIABI KORRAS 29 DOKUMENTI, EDASTATI 1325 ELAMISLOA TAOTLUST NING VÄLJASTATI 1084 ELAMISLUBA.

21 Konsulaarabi Reisidokumendi kaotus Välismaal viibides saab reisidokumendi (passi või ID-kaardi ehk isikutunnistuse) varguse, kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral taotleda Eesti välisesindusest tagasipöördumisdokumenti. Eesti kodanikele antakse tagasipöördumistunnistus ning Eestis elamisloa alusel elavale isikule, kellele on välja antud välismaalase pass, ajutine reisidokument või pagulase reisidokument, antakse tagasipöördumise luba. Tagasipöördumisdokument väljastatakse üldjuhul kuni kolme tööpäeva jooksul, võimaluse korral taotluse esitamise päeval. Tagasipöördumisdokumendi puhul on vajalik silmas pidada, et see võimaldab vaid Eestisse naasta, poolelijäänud reisi sellega jätkata ei saa. Eesti kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele saab taotleda tagasipöördumistunnistust sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel. Alates 1. maist 2004 on võimalik riikides, kus puudub Eesti välisesindus, pöörduda reisidokumendi kaotuse või varguse korral Euroopa Liidu ükskõik millise liikmesriigi esindusse, kus väljastatakse ajutine reisidokument (Emergency Travel Document), millega saab koju tagasi pöörduda. Teiste liikmesriikide esindusest saavad Eesti kodanikud abi samal alusel vastava riigi kodanikega, muu hulgas tuleb ka teenustasu maksta samas ulatuses AASTAL VÄLJASTASID EUROOPA LIIDU TEISED LIIKMESRIIGID EESTI KODANIKELE AJUTISE REISIDOKUMENDI 17 KORRAL. Tähelepanu! Tagasipöördumistunnistust saab taotleda üksnes juhul, kui pass või ID-kaart on kadunud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud. Tagasipöördumistunnistuse väljastamisel edastatakse asjakohane informatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning kadunud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pass või ID-kaart tunnistatakse kehtetuks.

22 Soovituseks: Välismaal olles hoidke pass kindlas kohas. Passi ja ID-kaarti hoidke eraldi. Tehke passi- ja viisalehekülgedest koopiad, see kiirendab asjaajamist olukordades, kus on vaja tõendada asukohariiki sissesõiduloa omamist juhul, kui pass on kadunud või varastatud. Reisile minnes võtke lisaks passile kaasa ka ID-kaart, millega on võimalik Euroopa Liidu liikmesriigist koju tagasi pöörduda juhul, kui pass on kadunud, varastatud või muutunud kasutuskõlbmatuks. Registreerige passi vargus politseis, et vältida hilisemaid võimalikke sekeldusi AASTAL VÄLJASTATI 647 TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUST JA 60 TAGASIPÖÖRDUMISE LUBA. Saatkonda helistas Eesti kodanik, kellelt oli varastatud nii rahakott kui ka dokumendid. Tal paluti tulla järgmisel päeval saatkonda. Samal päeval helistas saatkonda aga keegi hea inimene, kes pakkus sama Eesti kodaniku dokumente ja rahakotti vaevatasu eest! Järgmise päeva hommikul, enne veel kui Eesti kodanik saatkonda oli jõudnud tulla, helistas too kärsitu hea inimene uuesti ning teatas juba tõredalt, et kas saatkonnal ega inimesel endal ei ole tõesti dokumentide vastu huvi?! Eesti kodanik keeldus pakkujaga ühendust võtmast ning sai saatkonnast tagasipöördumistunnistuse. Rahaline abi Rahalise abi andmisel kehtib hädasolija suhtes eelkõige põhimõte oska ennast ise aidata. Abi osutamisel on oluline, et abivajaja ise oleks koostööaldis ja huvitatud oma probleemidele lahenduse leidmisest. Konsul saab hädasolijat abistada eelkõige ühenduse võtmisel pereliikmete ja/või tuttavatega. Üldjuhul korraldatakse rahalise abi andmine selliselt, et lähedased kannavad välisministeeriumi arveldusarvele (Hansapank a/a , viitenumber ) vajaliku summa, mis pärast arvele laekumist makstakse asukohariigi valuutas hädasolijale saatkonnas välja. Samuti on võimalik kasutada rahalise abi saamiseks rahvusvahelisi rahasaatmisteenuseid American Express, Western Union või MoneyGram jt AASTAL AIDATI HÄDASOLIJAID RAHALISE ABI SAAMISEL 114 KORRAL.

23 Õnnetusjuhtumid Paljud konsulaarabi vajanud isikud on tunnistanud, et nad ei osanud enne kartagi, et nendega võib reisil olles midagi juhtuda. Ent nii nagu Eestiski juhtub inimestega õnnetusi, juhtub neid ka võõrsil viibides. Kui kodus on üldjuhul teada, kust kiiresti abi saab, siis välisriigis hoiavad rahulik tegutsemine ja kõne konsulile võimalikud läbielamised enam kontrolli all. Õnnetusjuhtumi või ootamatu haigestumise korral võtab konsul ühendust lähedastega, aitab korraldada infovahetust haigla ja lähedaste vahel ning haige Eestisse toimetamist. Tähelepanu! Haigekassas kindlustatutel on Euroopa Liidus (samuti Islandil, Liechtensteinis ja Norras) liikudes abiks ELi ravikindlustuskaart, mis annab õiguse saada nendes riikides vältimatut arstiabi. Kindlustuskaitse tõendamiseks välisriigis tuleb enne reisile minemist võtta Eesti Haigekassast ELi ravikindlustuskaart. Vältimatut arstiabi osutatakse viibimisriigi seaduste kohaselt. See tähendab, et Eestis kindlustatud inimene peab teises riigis osutatud raviteenuse eest tasuma samas ulatuses, nagu asukohariigi kindlustatu. Tihti ollakse ebameeldivalt üllatunud, kui mõnes riigis tuleb abivajajal kõigepealt ise arved tasuda ja alles seejärel saab esitada ravikulude osalise hüvitamise taotluse. Oluline on teada, et haigekassa haige transpordikulusid ei kata. Soovituseks: Ärge unustage vormistada reisikindlustust. Juhul, kui pole sõlmitud reisikindlustuslepingut, mis hõlmaks haige Eestisse transportimise kulud, tuleb need kulud katta abivajajal ja tema perekonnal. Haigekassa ega välisesindused transpordikulusid ei hüvita AASTAL OSUTATI ABI 64 KORRAL ÕNNETUSJUHTUMITES KANNATADA SAANUD VÕI OOTAMATULT HAIGESTUNUD EESTI KODANIKELE. Iirimaal aitas konsul liiklusavariisse sattunud noort neiut. Õnnetuspaigast teadvusetult minema viidud neiule heitis kindlustusfirma ette vale kiirabiga haiglasse sõitmist ning vales haiglas ravi saamist ja nõustus hüvitama vaid osa euro suurusest arvest. Konsulil õnnetus kindlustusfirmaga kokkuleppele jõuda, misjärel kodaniku kanda jäi vaid omavastutus pluss mõnisada eurot.

24 Hilisel õhtutunnil teavitas välisministeeriumi valvesekretär konsulit Itaalias terviseprobleemidega autojuhist. Autojuhi seisundi pärast oli mures tema tööandja. Konsul helistas autojuhile. Telefonile vastas väga vaevatud hääl: mehel olid tugevad valud, kõrge palavik ning ta ei teadnud, kas peab hommikuni vastu. Ütles, et tal on varem olnud infarkt. Konsul andis haigestunule Itaalia hädaabinumbrid. Selgus, et need olid mehel olemas, aga ta ei kavatsegi sinna helistada, sest kardab Itaalias haiglasse sattuda. Samal ajal võttis valvesekretär ühendust Tallinna valvearstidega ning kirjeldas põikpäise juhi haiguse sümptomeid. Arstide hinnangul viitasid need ägedale põletikule. Konsul vestles taas autojuhiga, ent viimane ei olnud ikka veel nõus Itaalia meedikutele helistama. Kuna olukord tundus kriitiliseks muutuvat, otsustas konsul ise arstid kohale kutsuda. Kohalik kiirabibrigaad oli valmis kohe välja sõitma aga kuhu? Autojuhi asukoht oli määratletud järgmiselt: lõuna poolt tulles A21 kiirteel viimane Shelli tankla enne Milanot. Auto kohta oli teada, et see on Eesti numbrimärgiga musta värvi Volvo. Kuna esitatud koordinaadid ei olnud meedikutele piisavad, palus konsul autojuhil oma asukohta täpsemalt määratleda. Mees ei pidanud vajalikuks rohkem täpsustada ja lõpetas telefonikõne. Konsul palus meedikutel olemasolevate koordinaatide järgi siiski üritada parklat leida. Vahepeal sai valvesekretär haige autojuhi tööandjalt teada, kus mees täpselt asub. Info edastati Itaalia meedikutele. Veidi aja pärast selgus, et kiirabi jõudis õigesse kohta, aga eestlase autot ei suutnud nad leida. Taas nõutati tööandjalt täiendavaid vihjeid. Selgus, et auto on küll must, aga selle külge haagitud furgoon valge, peal suur kiri CSM. Konsul edastas ka selle info meedikutebrigaadile, kes palusid konsulil omakorda haigele teatada, et tulgu too autost välja. Kangekaelne patsient oli aga mobiili välja lülitanud! Konsul saatis talle sms-i, aga kindlust, et ta kuuletub, polnud. Pisukese ootamise järel üritas konsul uuesti meest kätte saada. Siis oli tegemist justkui teise inimesega: mehe hääl oli rõõmus ja täis optimismi, kui ta teatas, et meedikud on kohale jõudnud. Kell oli selleks ajaks saanud 3 öösel. Järgmisel hommikul autojuhile helistades selgus, et enesetunne oli tal normaalne ja ta vuras juba Prantsusmaa poole. Juhtub ka nii... Väikebussiga Eestist Prantsusmaale pidutsema sõitma asunud reisiseltskond tegi Saksamaal juhuslikus tanklas peatuse. Üks noorhärra unustati õnnetuseks tanklasse. Kus see täpselt juhtus, ei teadnud ka seltskonna kõige klaarimad inimesed. Kuna pidu oli alanud juba teel Prantsusmaale, jäi ühe mehe mitte bussi tulemine tähelepanuta. Kahjuks olid aga selle isiku riided, pass ja raha antud sõbra hoole alla, kes avastas isiku kadumise 2 3 tundi hiljem, kui oldi juba Saksamaa teises servas. Koos konsuliga püüti noormehe kadumise võimalikku asukohta välja selgitada (kõige täpsem määratlus oli üks bensiinijaam sööklaga ). Konsul soovitas inimestel vaadata oma rahakotti, järsku on alles mõni ostutšekk. Tegevus tekitas palju elevust, aga tulemust ei andnud. Arvestades, et kadunud isik oli soojade riiete, telefoni ja dokumentideta ja et ilm oli külm, oli asi tõsine. Reisiseltskond aga arvas, et kadunud sõbral on ilmselt veidi raha ja sõitsid muudkui edasi sihtpunkti poole. Pärast reisiseltskonna esmast telefonikõnet saadi konsulaarabi büroo kaudu ühendus kaduma läinud isiku vennaga, kes oli nõus kohe rahaliselt aitama. Vend tegi ülekande välisministeeriumi hädaabi arvele, juhuks kui isik iseseisvalt saatkonda kohale peaks jõudma. Samal ajal sai saatkond kõne piirivalvepunktist. Selgus, et otsitav isik kõndis niikaua, kuni jõudis piirile. Konsulil õnnestus piirivalvuriga kokku leppida, et isiku tuvastamiseni hoitakse teda soojas. Kuna ilma reisidokumendita ta reisida ei saanud, palus konsul noormehe sõpra, kes jätkas bussireisi, hättasattunule soojade riiete ja dokumentidega

25 siiski järele tulla. Konsulil tuli bussiga sõpra kaua veenda, et too pöörduks piirile tagasi. Ülejäänud seltskond jätkas reisi. Appitulejale koostati täpne marsruut. Kulus ligi 24 tundi, enne kui toimus sõprade taaskohtumine. Kuid piirivalvurid olid sõna pidanud, kadunud noormehele oli süüa antud ja teda hoiti soojas. Alaealised ja teovõimetud isikud välismaal Aeg-ajalt juhtub, et seiklushimulised alaealised lähevad laia ilma omapead uitama. Varem või hiljem satuvad täiskasvanud saatjata rändavad alaealised kohaliku politsei huviorbiiti ning neist teavitatakse saatkonda. Konsul võtab viivitamata ühendust alaealise vanematega ning korraldab koostöös lapsevanemate ja vajadusel ka elukohajärgse omavalitsusega lapse Eestisse toimetamise. Konsulaarametnikel tuleb välisriigis abi osutada ka psüühiliselt häiritud isikutele ning isikutele, kes põevad vaimuhaigusi. Ka nende Eestisse toimetamise operatiivsus sõltub suures osas lähedaste ja omavalitsuste koostöövõimest AASTAL AITASID KONSULAARAMETNIKUD 20 KORRAL KAASA ALAEALISTE JA TEOVÕIMETUTE ISIKUTE EESTISSE NAASMISEL. Oslos peeti kinni neli isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus äris. Sama päeva hommikul helistas saatkonda kohalik sotsiaaltöötaja, teatades, et nende hoole all on 4aastane Eesti tüdruk, kelle ema on kinni peetud. Sotsiaaltöötaja andis ka Eestis elava vanaema telefoninumbri ja soovis, et laps võimalikult kiiresti Eestisse toimetataks keelebarjääri tõttu oli neil lapsega suhtlemine väga keeruline. Välisministeerium võttis ühendust vanavanematega, kes olid kohe valmis lapsele järele sõitma. Samaks päevaks neil lennukipiletit saada ei õnnestunud. Kaalumisel oli ka Norra sotsiaaltöötajate pakutud variant saata laps koju mõne saatkonna töötaja kaasabil. Et last kiiremini Eestisse saata, otsustati lõpuks tüdruk Norra sotsiaaltöötaja saatel samal õhtul lennukile panna. Konsul informeeris kõigest ka lennujaama piiripunkti ning väike tüdruk jõudis sama päeva hilisõhtul vanavanemate hoole alla. Hispaanias sattus psühhiaatriahaiglasse dokumentideta Eesti kodanik. Enda kohta teatas ta valed isikuandmed, ent väitis, et on Eesti kodanik. Konsulile saadeti lisaks patsiendi foto. Esmasel andmete kontrollimisel selgus, et sellenimelist isikut Eesti rahvastikuregistris ei ole. Kohalikud arstid küsitlesid noormeest ning ta andis ka oma isa andmed. Need osutusid tõesteks ning nende kaudu õnnestus noormehe isik tuvastada. Selgus, et ta on Eestis varasemalt korduvalt ja pikaajaliselt raviasutustes viibinud kodanik. Õnneks oli noormees Haigekassas kindlustatud ja ravikulude hüvitamisega Hispaanias probleeme ei tekkinud. Küll aga oli vaja välja selgitada, kes tasub noormehe Eestisse tagasitoimetamise kulud. Vajas ta ju lisaks lennupiletile ka saatjat, kelle sõidukulud tuleks korvata lähedastel. Noormehe vanemad väitsid, et nende sissetulek on väga väike ning sellist kulutust teha pole kuidagi võimalik. Konsulaarabi büroo pöördus seejärel noormehe elukohajärgsesse omavalitsusse ning viimane nõustus kulud korvama.

26 Kuriteo ohvrid Välismaal kuriteo ohvriks langenud Eesti kodanikku abistab konsul meditsiinilise ja õigusabi leidmisel, vajaduse korral nõustab kannatanut politseile avalduse esitamisel ning viibib protokolli koostamise juures AASTAL OSUTASID KONSULID 35 KORRAL ABI KURITEO OHVRITELE. Soovituseks: Kuna autoõnnetusi ja muid sekeldusi juhtub autoturistidega liigagi tihti, on vastavate soovitustega artikkel lisatud ka välisministeeriumi kodulehele Eesti kodanikul rööviti Leedus talvisel ajal äsja Saksamaalt ostetud sõiduauto Mercedes ja sellega koos ka kõik isiklikud asjad. Isikul oli seljas vaid sviiter ja taskus mobiiltelefon. Varguseskeem oli selline, et sõidukile lavastati kerge otsasõit. Niipea kui juht jättis auto seisma ning läks välja kahjustusi vaatama, tuli eelpool seisma jäänud autost isik, hüppas rooli ning kihutas minema. Meie kodanik jäi lisaks autole ja rahale ilma ka passist ning ID-kaardist. Asjaga tegeles Leedu politsei. Kuna tagasipöördumisetunnistus tuli väljastada väljaspool tööaega, toodi isik konsuli palvel politsei transpordiga saatkonda ja pärast vajalike dokumentide väljastamist sõidutati edasi kohtumispaika Leetu järele tulevate sõpradega. Surmajuhtumid Konsuli jaoks üks emotsionaalselt raskemaid ülesandeid on välismaal surnud Eesti kodaniku pereliikmete teavitamine lähedase inimese surmast. Surmajuhtumite korral aitab konsul lähedastel korraldada formaalsusi, mis on vajalikud põrmu Eestisse toimetamiseks. Nii saab konsul varustada kohalikku ametkonda surmatunnistuse välja andmiseks vajalike andmetega, vahendada suhtlemist matusebürooga ning vajadusel väljastada kirstu või urni pitseerimise tõendi. Kehtiva reisikindlustuse korral organiseerib põrmu Eestisse saatmist kindlustusfirma. Sellistel puhkudel on konsulil vaid konsulteeriv roll. Juhul kui reisikindlustuslepingut sõlmitud ei olnud, saab konsul küll abistada pereliikmeid põrmu Eestisse toomise korraldamisel, kuid kõik sellega seotud kulud tuleb katta omastel AASTAL TEAVITATI KONSULAARAMETNIKKE 56 VÄLISRIIGIS SURNUD EESTI KODA- NIKUST. Turismireisil viibiv tütarlaps suri Indias. Kahjuks ei olnud kadunukesel sõlmitud reisikindlustust. Kokkuleppel omastega korraldas konsul põrmu kremeerimise ning Eestisse saatmise ja India võimude väljastatud surmatunnistuse apostille iga kinnitamise. Kõik kremeerimise ja transportimise kulud tuli katta tütarlapse omastel.

27 Kinnipeetud Eesti kodanikud Konsuli ülesannete hulka kuulub ka välisriigis seadusega pahuksisse läinud Eesti kodanike abistamine. Sagedasim kinnipidamise põhjus on illegaalselt riigis viibimine, kuid on ka raskemaid kuritegusid, nagu röövimised, narkootikumide vedu jms. Kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on kindlad protsessuaalsed õigused talle peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti välisesindusega, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde. Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu palvel külastab konsul teda vanglas. Samas on mõned müüdid visad kaduma. Väär on arusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa määrab riikliku kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et konsul tuleb ja vabastab kinnipeetu kohe vanglast. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel. Soovituseks: Nõudke, et Teie kinnipidamisest teavitataks kohe Eesti konsulit. Ärge kirjutage alla dokumentidele, kui Te nende sisust aru ei saa. Asukohariik peab tagama tõlke Teile arusaadavasse keelde. Asukohariigis tohib Teie kaitsjaks olla vaid selle riigi tegutsemislitsentsiga advokaat. Oluline on teada, et teise riigi seaduste mittetundmine ei vabasta vastutusest ning konsul ei saa kedagi vabastada talle määratud karistusest. Tähelepanu! Olge hoolikas ja tasuge välisriigis määratud trahvid, sest enamasti need ei aegu, ning maksmata trahv võib saada takistuseks järgmisel korral riiki sisenemisel. Trahvi tasumata jätmise eest võib teid ähvardada vanglakaristus. Riiki sisenemise keeld on seotud isikuga, mitte dokumendiga. Teadmiseks uue passiga piiriületuse katsetamine juhul, kui teie suhtes on kehtestatud riiki sisenemise keeld, võib lõppeda karmi rahatrahvi või isegi vanglakaristusega.

28 Välisministeeriumisse helistas naisterahvas, kes kurtis, et tema mees läks Soome tööle, kuid temast pole enam midagi kuulda. Mehe sõpradelt oli naine siiski teada saanud, et sadamas oli toimunud mingi intsident. Konsul pöördus politseisse ning selgus, et kõnesolev meesterahvas on kinni peetud, kuna tal tuvastati auto juhtimisel joove. Peatselt helistas saatkonda ka meeskodanik ise ja rääkis oma täbarast seisust. Oli plaaninud hommikul tööle minna, aga laeval sai alkoholi tarvitatud. Ise arvas, et on hommikul kaine, aga Soome politsei mõõteriistad näitasid midagi muud. Karistuseks määrati 1 kuu vanglat. Mehel oli mure sadamasse jäänud auto pärast, mille pakiruumis oli lisaks ka uus mootorsaag. Meesterahvas muretses auto ja sae turvalisuse pärast ning palus konsulil auto kuidagi ära päästa. Konsul külastas kinnipeetavat eeluurimisvanglas ning sai temalt auto võtmed. Õnneks oli auto sadamas alles. Konsul parkis selle kindlamasse kohta, tõstis sae autost välja ja informeeris ka abikaasat asjade käigust. Meesterahvas on praeguseks vabanenud ning Eestisse tagasi jõudnud. Ungari väikelinna parkimisplatsil sõitis Eesti kodanik sisse teisele autole, põhjustades tollele suuri kahjustusi. Kuna isik oli alkoholijoobes (ligi 3 promilli), paigutati ta kainenema. Saatkond palus politseilt kiirmenetlust. Kohe andis endast saatkonnale märku ka firma, kellele auto ja koorem kuulus ning kes ei suutnud kohaliku politseiga kuidagi ühist keelt leida. Saatkonna vahendusel sai lõpuks firma kõik vajaliku kätte ja maksis juhi eest ka kautsjoni. Nii kui ka aastal sagenesid märkimisväärselt juhtumid, mil Eesti kodanikud peeti välisriigis piirikontrolli käigus kinni seoses narkootikumide veoga. Avastati nii allaneelatud kui ka pagasis veetavaid narkootilisi aineid. Enamasti oli tegu noorte inimestega vähemkindlustatud peredest, kellele oli tehtud ahvatlev ettepanek kas kergesti teenida või minna tasuta eksootilisele reisile. 20aastasele noormehele pakkus sõber tulusat töövõimalust ehitajana Prantsusmaal. Prantsusmaal tehti ahvatlev ettepanek sõita kümneks päevaks Ecuadori puhkama. Kõik reisiga seotud kulud tasus kohalik tööandja. Ecuadorist lahkudes palus tööandja kaasa võtta Euroopasse toimetamiseks väike pakike väidetavalt kuldehetega. Pagasikontroll Ecuadori piiril leidis noormehe pagasist suure koguse narkootilist ainet ning noormees vahistati. Eesti kodanikud peeti narkootikumide veos kahtlustatavatena kinni nii Lõuna-Ameerikas, Euroopas kui ka Aasias. Välisministeeriumile teadaolevalt võib karistusmäär narkootikumide veo eest ulatuda viieteistkümne aastani ning karistust tuleb kanda vanglates (eeskätt Lõuna-Ameerikas, aga ka Aasias), kus nii kliima kui ka olmetingimused erinevad euroopalikest olulisel määral. Ühegi juhtumi puhul pole tööandja ja reisi finantseerija tasunud õigusabi eest ega katnud olmekulusid vanglas. Kõik kulud tuleb kanda kinnipeetul ja tema perekonnal AASTAL OSUTATI EESTLASTEST KINNIPEETUTELE ABI 195 KORRAL.

29 Abi välismaal hättasattunud Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele Alates 1. maist 2004 osaleb Eesti Euroopa Liidu ühises konsulaarkoostöös, mis tähendab muu hulgas seda, et riikides, kus Eestil esindust pole, võivad Eesti kodanikud konsulaarabi saamiseks pöörduda Euroopa Liidu liikmesriikide esinduste poole. Samuti on meie esindused valmis abistama Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikke. Konsulaarabi osutatakse õnnetuse, surmajuhtumi või haiguse korral, arreteerimise, kinnipidamise või vangistamise korral, kuriteo ohvriks langemise ning dokumentide kaotamise/varastamise korral. Abi osutanud riigi esindusele tuleb maksta teenustasu selle riigi määratud ulatuses. Euroopa Liiduga liitumisest kuni käesoleva ajani pöörduvad Eesti kodanikud Euroopa Liidu liikmesriikide esinduste poole üldjuhul ajutise reisidokumendi saamiseks, ent aastal sagenesid juhtumid, kui abi anti Eesti kodanikest kinnipeetutele. Endiselt on jõus ka Eesti, Läti ja Leedu vahel aastal sõlmitud konsulaarkoostöö leping, mis näeb ette vastastikku konsulaarabi osutamist riikides, kus ühel riigil esindust ei ole, teisel aga on AASTAL AIDATI EUROOPA LIIDU TEISTE LIIKMESRIIKIDE KODANIKKE 9 KORRAL. TEISTE EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE ESINDUSTE POOLT OSUTATI EESTI KODANIKELE AASTAL ABI KOKKU 24 KORRAL. Soovituseks: Enne reisile asumist tehke kindlaks, kas antud riigis on Eestil välisesindus. Varustage ennast vajalike kontaktandmetega. Eesti esinduse puudumisel selgitage välja Euroopa Liidu muu liikmesriigi esinduse asukoht, selle lahtiolekuajad ja telefoninumbrid. Soome kolleeg Bratislavas andis konsulaarabi büroole teada, et Soome firmas autojuhina töötav Eesti kodanik, kes vedas külmutatud marju, on jäljetult kadunud. Mees leiti lõpuks haiglast. Soome tööandja saatis kohale teise autojuhi, kes juhtimisvõimetu mehe ja sulanud marjad ära tooks. Marjad leiti üles, aga meie mees kadus taas. Pärast teistkordset leidmist pöördusid soomlased uuesti nõu saamiseks välisministeeriumisse. Soome konsuli kinnitusel oli mees rahata. Välisministeeriumi konsulaarabi büroo palus kiiresti abikaasal raha saata. Pärast rahaülekannet välisministeeriumi arvele maksis Soome konsul summa abivajavale kodanikule välja.

30 Tööle välisriiki Järjest enam pöördutakse välisministeeriumi konsulaarosakonna ja meie konsulite poole välisesindustes probleemidega, mis on seotud välismaal töötamisega. Sageli on siirdutud välismaale ametisse töö ja tööandja kohta eelnevalt informatsiooni kogumata. Esimese ajalehekuulutuse peale kohvreid pakkides ja välismaale ametisse kiirustades võite end leida üksi võõra riigi lennujaamast ilma töö ja rahata või, halvemal juhul, langeda inimkaubanduse ohvriks. Paljud on usaldanud pimesi tuttavate ja sõprade soovitusi ning kirjutanud töölepingule alla selle sisuga lähemalt tutvumata. Selline kergeusklikkus maksab aga valusasti kätte juhul, kui töötaja välisriigis haigestub või temaga muu õnnetus juhtub. Seetõttu tuleks töölepingu sõlmimisel pöörata erilist tähelepanu punktidele, mis on seotud sotsiaalsete tagatistega. Samuti jäetakse eelnevalt välja selgitamata, kas ja mis tingimustel nõutakse sihtriigis töötamiseks tööluba. Illegaalselt välisriigis töötamisele aga järgneb üldjuhul riigist väljasaatmine ning üsna tihti riiki sisenemise keelu kohaldamine mitmeks aastaks. Paraku ei saa välisministeerium ega ka meie välisesindused petukauba osalisteks langenuil aidata lahendada vaidlusi tööd vahendanud firmaga, näiteks nõutada maksmata jäänud palka või lepingus ettenähtud töö tagamist. Meie esindused saavad aidata petetuid Eestisse tagasipöördumisel, väljastades tagasipöördumise dokumendi, või lähedastega ühenduse võtmisel rahalise abi korraldamiseks. Kui plaanite minna tööle Euroopa Liidu liikmesriiki, võtke peale passi kaasa ka ID-kaart. Tööloa vormistamisega võib minna mitu kuud ja selle aja jooksul saate reisidokumendina kasutada ID-kaarti. Juhime tähelepanu asjaolule, et tagasipöördumistunnistust saab taotleda üksnes juhul, kui pass on kadunud, varastatud või muutunud kasutamiskõlbmatuks. Tagasipöördumistunnistuse väljastamisel edastatakse asjakohane informatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ning pass tunnistatakse kehtetuks. Soovituseks: Kontrollige, kas välismaal töötamise võimalust pakkuv ettevõte on seaduslik. Töövahenduse eest tasu küsimine on ebaseaduslik. Ametliku töövahendusteenuse litse nt s i g afi r m a do nfi k s e e r itu d sotsiaalministeeriumi koduleheküljel. Sõlmige võimalikult üksikasjalik tööleping. Kontrollige kõiki detaile, eriti neid punkte, mis käsitlevad töövõtja sotsiaalseid tagatisi. Uurige, millise kindlustuse on tööandja Teile teinud ja kas selle kindlustusega on kaetud kõik Teie tööga kaasnevad võimalikud riskid. Selgitage välja, kas sihtriigis töötamiseks on nõutav tööluba.

31 Täpsema ülevaate saamiseks, millele välisriiki tööle minnes tuleks eelnevalt tähelepanu pöörata, soovitame tutvuda sotsiaalministeeriumi koduleheküljega alalõigus Tööturg Tähelepanu! Konsulaarametnik ei saa tegeleda töö vahendamisega ega taotleda kellelegi asukohariigis tööluba. Konsulaarametnik ei saa lahendada vaidlusi tööandjaga ega nõuda välja Teie saamata jäänud töötasu. Konsulaati pöördusid kaks Eesti noormeest, kes palusid abi peavarju leidmisel New Yorgis. Konsul selgitas noormeestele, et peavarju leidmisega konsulaat abistada ei saa, soovitades neil võtta ühendust lähedastega Eestist, et need rahaga toetaksid. Eestist abi saamisega ei olnud probleeme, kuna noormehi oli kohe nõus aitama üks nende sõpradest ning samuti ühe noormehe isa. Pikemalt noormeestega vesteldes selgus, et noored olid tulnud USAsse tööle raamatuid müüma. Tuli välja, et nendega sarnaselt oli sel suvel USAs raamatuid müümas ligi 400 Eesti tudengit. Poiste sõnul värbasid neid tööle eelnevatel aastatel New Yorgis tööl olnud noored, kes iga värvatu pealt endale kasumit teenisid. Poisid olid läbinud Eestis koolituse, kus neile õpetati, kuidas oma võimeid arendada ja elus eesmärke saavutada ning kuidas kiiresti rikkaks saada. Raamatute müümise eesmärgil USAsse saabuvatele noortele ei ole elamispinda tagatud. Igaüks pidi selle endale ise leidma. Sellest, et neil USAsse saabudes ei ole öömaja, informeeritakse noori juba Eestis. Tööd tehakse neli kuud, kuus päeva nädalas, 14 tundi päevas, (moto on, et tööpäev peab algama koputusega esimesele koduuksele kell 7.58 hommikul). Poisid leidsid, et just selletaoline seiklevalt raha teenimine ongi põnev ja paneb neid igatepidi proovile. Noortele tehakse selgeks, et niimoodi õpivad nad taluma pingelisi situatsioone, võtma vastu strateegilisi otsuseid jne. Samal päeval olevat Eesti Majja pöördunud kaks neiut, kes olid samuti raamatuid müünud ning tahtsid enne Eestisse sõitu New Yorki külastada. Paar päeva hiljem aga tuli konsulaati raamatumüüjast noormees, kes Floridas tööl olles oma passi kaotas. Ükski neist noortest mingit raha endale ei teeninud, rahast jätkus vaid neljaks kuuks kohapealseks elamiseks.

32 Registreerimine Eesti kodanikel on nii Eesti välisesindustes kui ka välisministeeriumis võimalik registreerida enda lühiajaline viibimine välisriigis või enda sealne uus elukoht. Ajutiselt välisriigis viibimise registreerimine on mõeldud eelkõige turistidele, kes lähevad kõrgendatud ohuga piirkonda (kus on sõjaseisukord, terrorismioht vms). Välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku registreerimine on mõeldud neile, kes elavad välisriigis (ei viibi seal turistina). Taotlusankeedil olevad püsiva elukoha andmed edastatakse Eesti rahvastikuregistri volitatud töötlejale, kes kannab need registrisse. Korrektsete elukohaandmete olemasolu rahvastikuregistris võimaldab tagada kodanikule õigused, mida riik korraldab rahvastikuregistri andmetele tuginedes. Nii püsivalt kui lühiajaliselt registreerunute antud informatsiooni alusel saame vajadusel olukorras, kus piirkonnas viibivate Eesti kodanike elule või tervisele on karta tõsist ohtu, korraldada operatiivset konsulaarkaitset kas Eesti esinduse või Euroopa Liidu muu liikmesriigi saatkonna kaasabil. Registreerimisankeedid on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil Täidetud ankeedi võib saata välisministeeriumile (kas faksiga või posti teel aadressile Islandi väljak 1, Tallinn 15049) või asukohariigis asuvale Eesti välisesindusele või aukonsulile. Samuti on võimalik Interneti-põhine registreerimine aadressil Soovituseks: Vahel on ka kodustel vaja reisil olijale midagi teatada. Juba enne reisile minekut tasub kokku leppida koduga sidepidamise võimaluses AASTAL REGISTREERITI KOKKU 5609 VÄLISRIIGIS VIIBIVA EESTI KODANIKU ANDMED.

33 Reisimine kriisipiirkonda Plaanides sõitu riikidesse, kus võivad toimuda rahvarahutused või relvastatud konfliktid või puhkeda epideemiad või kus on ebastabiilsed ilmastikutingimused, tuleb arvestada võimalike riskidega ning sellega, et reisitakse omal riisikol. Enne reisile asumist tuleks hoolega läbi mõelda, kas võetav risk on õigustatud ning millised võivad olla sellise seikluse tagajärjed. Sihtriigi kohta tuleks hankida võimalikult palju teavet, et saada adekvaatne pilt võimalikest ohtudest. Kindlasti tuleb sõlmida reisikindlustusleping. Tähelepanelik tuleks olla liikumisel rahvarikastes kohtades, turistide hulgas populaarsetes ostu- ja meelelahutuskeskustes, samuti religioossetes kogunemispaikades. Eriti ettevaatlik tuleb olla välismaalaste seas tuntud ööklubides, baarides ja restoranides, mis on sageli olnud terrorirünnakute sihtmärgiks. Samuti on soovitav mitte külastada kohti, mida ei hõlma politsei-, sõjaväe- ega muude julgeolekuüksuste valve. Soovituseks: Enne reisile asumist sõlmige kindlasti reisikindlustusleping. Välisministeerium ega välisesindused ei tasu haigla- ega transpordiarveid. Täitke registreerimisankeet ja edastage see välisministeeriumi konsulaarosakonda, et konsulaarteenistusel oleksid olemas nii Teie kui Teie lähedaste kontaktandmed. Reisimisel nakkushaiguste riskipiirkonda viige ennast kurssi, millistesse haigustesse on sihtriigis oht nakatuda ning tehke ära vajalikud kaitsesüstid. Sihtriigis järgige kohalike pädevate ametiasutuste soovitusi ja teateid nii turvalisuse kui epidemioloogilise olukorra kohta riigis.

34 Konsulaarmissioonid Vastavalt konsulaarseadusele võib konsulaarametnik asukohariigi välisministeeriumi nõusolekul osutada konsulaarteenust ja konsulaarabi välisriigis, kus Eestil välisesindus puudub. Lühiajaline konsulaarmissioon tugineb rahvusvahelises praktikas konsulaarsuhete Viini konventsioonile. Konsulaarmissioone lähetatakse riikidesse, kus Eesti Vabariigil välisesindusi ei ole, kuid esineb põhjendatud vajadus konsulaartoimingute, peamiselt Eesti kodaniku passi taotluste edastamise järele, arvestades asjaoluga, et aukonsulite pädevus ei võimalda mitmeid konsulaartoiminguid sooritada. Nimetatud asjaolust tingituna korraldatakse missioone eeskätt riikidesse, kus on suur Eesti kodanike kogukond. Konsulaarmissioonidega alustati aastal: toimusid lühiajalised lähetused Brasiiliasse, Austraaliasse ning Venezuelasse, aastal toimusid konsulaarmissioonid Argentinasse, Austraaliasse ning Uus-Meremaale ja Brasiiliasse, aastal Austraaliasse Austraalias Info konsulaarmissiooni aja ning kutsekonsuli osutatavate teenuste kohta oli eelnevalt üleval nii Austraalia eestlaste kodulehel kui ka välisministeeriumi kodulehel, asjaomane teade ilmus ka Austraalia eestlaste nädalalehes Meie Kodu. Aukonsulite kogutud informatsiooni põhjal sai kindlaks määratud ka need linnad, kus oli kõige rohkem taotlejaid ning mida seekordne missioon hõlmas: Sydney, Melbourne, Hobart ja Brisbane. Kutsekonsul võttis missiooni käigus vastu 119 passitaotlust (Sydneys 63, Melbourne is 27, Hobartis 8, Brisbane is 21), väljastas 4 passi, teostas 24 ametlikku kinnitust ning 3 tõestamistoimingut, edastas 3 dokumendi tellimise taotlust ning võttis vastu 1 elamisloa taotluse. Aukonsulid Konsulaarteenistuses on kutsekonsulite kõrval märkimisväärne osa ka Eesti Vabariigi aukonsulite tegevusel. Aukonsulid on asukohariigis ühiskondlikult kõrgel positsioonil olevad lugupeetud inimesed, kes soovivad oma teadmiste ja oskustega edendada Eesti ja asukohariigi vahelisi suhteid nii äri, kultuuri kui ka muudes elutähtsates valdkondades. Eesti aukonsulite taust on kirev, paljud neist on tegevad äris ettevõtjate ja nõustajatena, lisaks haridussfääris, õigusalal või kultuuri valdkonnas. Aukonsulid ei saa oma töö eest Eesti riigilt tasu. Arvestades eestlaste reisi- ja seiklushimuga, on äärmiselt oluline, et Eesti kodanikud saaksid abi ja nõu ka nendes maailma riikides, kus Eestil diplomaatilisi esindusi pole, ning et abivajaja ei peaks abi saamiseks läbima pikki vahemaid. Selleks toimubki järjepidev aukonsulite võrgustiku väljaarendamine. Tänu Eesti aukonsulite ülemaailmsele võrgustikule oleme esindatud sellistes kaugemates regioonides nagu Kagu-Aasia, Austraalia, Aafrika, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika kokku on ametis 103 aukonsulit 50 riigis (seisuga 1. jaanuar 2008).

35 2007. aastal avati neli aukonsuli juhitavat konsulaarasutust: Prantsusmaal (Lille), Ameerika Ühendriikides (Seattle), Soome Vabariigis (Tampere) ja Itaalia Vabariigis (Cagliari). Tegevuse lõpetasid aukonsul Jordaania Hašimiidi Kuningriigis ja aukonsul Argentiinas aastal ootavad avamist aukonsuli juhitavad konsulaarasutused Tuneesia Vabariigis (Tunis), Austraalia Ühenduses (Perth), Uus-Meremaal (Wellington), Brasiilias (Rio de Janeiro) ja Taani Kuningriigis (Klaksvik). Lisaks on aastal menetlusse võetud aukonsuli kandidaadid Itaalias, Soomes, Kasahstanis, Singapuris, Tais, Prantsusmaal, Keenias, USAs, Leedus, Jordaanias, Namiibias, Hollandis, Hispaanias, Aserbaidžaanis. Enamalt jaolt on aukonsuliteks välisriigi kodanikud, kes on väga hästi kursis Eesti eluoluga regulaarselt toimub aukonsulite ja välisministeeriumi vahel infovahetus ning lisaks korraldab välisministeerium paariaastase intervalliga aukonsulite konverentse, mille eesmärgis on Eesti olulisemate ühiskonna ja majanduspoliitiliste arengute tutvustamine. Järgmine aukonsulite konverents on kavas korraldada aasta kevadel. Konsulaarseadusest tulenevalt on aukonsuli peamised ülesanded: osutada konsulaarabi ja teatud konsulaarteenuseid ning kaitsta Eesti kodanike ja juriidiliste isikute õigusi ja seaduslikke huve; jälgida konsulaarpiirkonna poliitilist, majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu; Eesti tutvustamine ja suhete loomine ja arendamine konsulaarpiirkonna ametiasutuste ja -isikutega. Levinumad aukonsulite teostatavad konsulaartoimingud on passide ja tagasipöördumisdokumentide väljastamine, dokumentide edastamine ja tellimine ning konsulaarabi osutamine hädasolijaile. Valimised aastal viisid välisesindused läbi Riigikogu valimisi. Välisriigis on õigus hääletada alaliselt välisriigis elavatel ja seal ajutistelt viibivatel Eesti kodanikel. Hääletada sai kirja teel või vahetult välisesinduses kokku 38 punktis üle maailma. Elektroonilise hääletamise võimalust pakkus 33 välisesindust. Riigikogu saadikuid valis esindustes kokku 3349 kodanikku, nendest 719 kirja teel ja 2568 esindustes. E-hääletamas käis esindustes 62 kodanikku. Enim oli valijaid Torontos (727), Helsingis (453), Stockholmis (297), Brüsselis (285), Sydneys (219) ja Washingtonis (133).

36 Eesti diplomaatilised ja konsulaaresindused (seisuga jaanuar 2008) AMEERIKA ÜHENDRIIGID Suursaatkond Washingtonis Tel (1 202) Peakonsulaat New Yorgis Tel (1 212) Aukonsul Los Angelesis Tel (1 818) Aukonsul Chicagos Tel (1 312) Aukonsul Portsmouthis Tel (1 603) Aukonsul Seattles Tel (206) ARMEENIA Aukonsul Jerevanis Tel (374 10) , (374 10) AUSTRAALIA Aupeakonsul Sydneys Tel (61 2) Aukonsul Tasmaanias Tel (61 3) AUSTRIA Suursaatkond Viinis Tel (43 1) Aupeakonsul Salzburgis Tel (43 662) Aukonsul Viinis Tel (43 1) BELGIA Suursaatkond Brüsselis Tel (32 2) Aukonsul Antwerpenis Tel (32) , Mob. (32) Aukonsul La Louvière is Tel (32) , Mob. (32) BRASIILIA Aupeakonsul São Paulos Tel (55 11) / Aukonsul Santoses Tel (55 13) BULGAARIA Suursaatkond Sofias Tel (359) Embassy.Sofia@mfa.ee Aukonsul Sofias Tel (359) , tm-group@bol.bg COSTA RICA Aukonsul San Josés Tel/faks (506) siirak@racsa.co.cr DOMINIKAANI VABARIIK Aukonsul Santo Domingos Tel (1 809) consulestonia@yahoo.com ECUADOR Aukonsul Quitos Tel (593 2) gromero@law.com.ec EGIPTUS Erimissioon Kairos Tel (20) 2 / embassy.cairo@mfa.ee FILIPIINID Aupeakonsul Manilas Tel (632) , jnpena@mydestiny.net Aukonsul Olongapos Tel (632) , jnpena@mydestiny.net GRUUSIA Suursaatkond Tbilisis Tel (995) Embassy.Tbilisi@mfa.ee HIINA Suursaatkond Pekingis Tel (86 10) embassy.beijing@mfa.ee Aukonsul Macaus Tel (853) liustech@macau.ctm.net HISPAANIA Suursaatkond Madridis Tel (34 91) Embassy.Madrid@mfa.ee Aukonsul Barcelonas Tel (34 93) , baltic@sefes.es Aukonsul Sevillas Tel (34 95) fff@grupotecnologica.com HOLLAND Suursaatkond Haagis Tel (31 70) embassy.haag@mfa.ee Aupeakonsul Amsterdamis Tel (31 20) karin.vangroenigen@roadair.com Aukonsul Rotterdamis Tel (31 10) , Mob (31) jan.brouwer@downstream.nl IIRIMAA Suursaatkond Dublinis Tel (353 1) embassy.dublin@mfa.ee

37 IISRAEL Erimissioon Tel Avivis Tel (972) embassy.telaviv@mfa.ee INDIA Eesti konsul New Delhis Tel (91 11) consulate.newdelhi@mfa.ee Aukonsul New Delhis Tel (91 11) /71 anika@airtelbroadband.in Aukonsul Mumbais Tel (91 22) / / khush2002@vsnl.com; sungop@gmail.com ISLAND Aupeakonsul Reykjavíkis Tel (354) jon@jarl.is ITAALIA Suursaatkond Roomas Tel (39 06) saatkond@estemb.it Aukonsul Torinos Tel (39 011) consolatoestone@studioboidi.it Aukonsul Firenzes Tel (39 055) , info@consolatoestonia.it Aukonsul Genovas Tel (39 010) estoniaconsulate@hugotrumpy.it Aukonsul Napolis Tel (39 081) studio-forte@libero.it Aukonsul Milanos Tel (39 02) consolatoestonia@barranco.it JAAPAN Suursaatkond Tokios Tel (813) Embassy.Tokyo@mfa.ee KANADA Suursaatkond Ottawas Tel (1 613) embassy.ottawa@mfa.ee Aukonsul Torontos Tel (1 416) consul@heinsooinsurance.ca Aukonsul Vancouveris Tel (1 604) Estonia@discoverycapital.com Aukonsul Montrealis Tel (1 514) e-post: mforget@mtl.fasken.com KREEKA Suursaatkond Ateenas Tel (30 210) embassy.athens@mfa.ee Aukonsul Pireuses Tel (302310) evep@pcci.gr Aukonsul Thessalonikis Tel ( ) , florina@otenet.gr Aukonsul Patrases Tel (30 210) esanta@superfast.com KÜPROS Aukonsul Nikosias Tel (357 22) estoniaconsulate@cytanet.com.cy George.Loizou@cy.pwc.com LEEDU Suursaatkond Vilniuses Tel (370 5) Embassy.Vilnius@mfa.ee LIIBANON Aukonsul Beirutis Tel (961 4) , kamouh@free.fr LUKSEMBURG Aukonsul Luxembourgis Tel (352) lexthiel@cmdnet.lu LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK Aukonsul Kaplinnas Tel (27 21) jrknipe@iafrica.com Aukonsul Johannesburgis Tel (27) estonia@mweb.co.za LÄTI Suursaatkond Riias Tel (371) , Embassy.Riga@mfa.ee MALTA Aukonsul Sliemas Tel (356) , info@oswaldarrigoltd.com, imports@kryptonchemists.com, oswald@maltanet.net MAROKO Aukonsul Casablancas Tel (212 22) abk@wanadoo.net.ma MEHHIKO Aukonsul Bosques de las Lomas Tel (52 55) , , claude@lfm.edu.mx MOLDOVA Aukonsul Chişinăus Tel (373) eesti_consul@olexpo.md MONACO Aukonsul Monte Carlos Tel (377) mauroserra@exel-monaco.com

38 NORRA Suursaatkond Oslos Tel (47) Aukonsul Trondheimis Tel (47) Aukonsul Bergenis Tel (47) Aukonsul Tromsøs Tel (47) , Aukonsul Stavangeris Tel (47) PAKISTAN Aukonsul Islamabadis Tel (92 51) POOLA Suursaatkond Varssavis Tel (48 22) Aukonsul Szczecinis Tel (48 91) Aukonsul Poznańis Tel (48 604) , (48 61) Aukonsul Krakowis Tel (48 12) PORTUGAL Suursaatkond Lissabonis Tel (351) e-mai: Aukonsul Portos Tel (351) Aukonsul Taviras Tel (351) PRANTSUSMAA Suursaatkond Pariisis Tel (33 1) Aukonsul Toulouse is Tel (33 5) Aukonsul Lyonis Tel (33 4) Aukonsul Nancys Tel (33 3) Aukonsul Lille is Tel ((33 3) ROOTSI Suursaatkond Stockholmis Tel (46 8) Aukonsul Visbys Tel (46 498) Aukonsul Malmös Tel (46 40) , Aukonsul Karlskronas Tel (46 455) Aukonsul Eskilstunas Tel (46 16) Aukonsul Göteborgis Tel (46 31) SAKSAMAA Suursaatkond Berliinis Tel (49 30) , Aukonsul Hamburgis Tel (49 40) Aukonsul Düsseldorfis Tel (49 211) Aukonsul Kielis Tel (49 43) Aukonsul Stuttgartis Tel (49 71) Aukonsul Münchenis Tel (49 89) SOOME Suursaatkond Helsingis Tel (358 9) Aukonsul Oulus Tel (358 10) , Aukonsul Turus Tel (358 2) Aukonsul Nylandis Tel (358 40) SUURBRITANNIA Suursaatkond Londonis Tel (44 20) Aukonsul Cheltenhamis Tel ( ) Aukonsul Šotimaal, Paisleys Tel (44 141) Aukonsul Walesis Tel (44 18)

39 ŠVEITS Aukonsul Zürichis Tel (41 1) TAANI Suursaatkond Kopenhaagenis Tel (45) Aukonsul Århusis Tel (45) Aukonsul Holsteinborgis Tel (45) Aukonsul Rønnes Tel (45) Aukonsul Odenses Tel (45) TAI Aukonsul Bangkokis Tel (662) TŠEHHI Suursaatkond Prahas Tel (420) TŠIILI Aukonsul Santiagos Tel (56 2) TÜRGI Suursaatkond Ankaras Tel (90 312) Aukonsul Istanbulis Tel (90 212) Aukonsul Antalyas Tel (90 242) Aukonsul Izmiris Tel (90 232) UKRAINA Suursaatkond Kiievis Tel (380 44) , UNGARI Suursaatkond Budapestis Tel (361) Aupeakonsul Budapestis Tel (361) , URUGUAY Aukonsul Montevideos Tel/ faks (598 2) VALGEVENE Peakonsulaat Minskis Tel (375 17) VENEMAA Suursaatkond Moskvas Tel (7 495) , Consulate. Peakonsulaat Peterburis Tel (7 812) , Peterburi Peakonsulaadi Pihkva Kantselei Tel ( ) VENETSUEELA Aukonsul Valencias Tel./ faks (58 241)

40

41

42 Välisministeerium Konsulaarosakond Koostajad: Lauri Bambus, Gaida Rattus, Gerli Roos, Kerli Veski, Monika Tabor, Triin Hiiesalu Keeletoimetaja: Epp Väli Kujundus: Ilmsilm

Kõned välismaale alates Riik Kõneminutihind km-ta Kõneminutihind km-ga Afganistan 1,38 1,65 Albaania 0,63 0,75 Alžeeria 1,38 1,65 Ameerika Üh

Kõned välismaale alates Riik Kõneminutihind km-ta Kõneminutihind km-ga Afganistan 1,38 1,65 Albaania 0,63 0,75 Alžeeria 1,38 1,65 Ameerika Üh Kõned välismaale alates 15.05.19 Riik Kõneminutihind km-ta Kõneminutihind km-ga Afganistan 1,38 1,65 Albaania 0,63 0,75 Alžeeria 1,38 1,65 Ameerika Ühendriigid 0,48 0,58 Andorra 0,63 0,75 Angola 1,38 1,65

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/N

Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/N Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) Tegevuse aruanne 2016 Tegevuse eesmärgid Akadeemilise tunnustamise agentuur (Eesti ENIC/NARIC keskus) tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate

Rohkem

SANTE/10280/2018-EN ANNEX

SANTE/10280/2018-EN ANNEX ET I lisa Loetelu kolmandate riikide või nende piirkondade kohta, kust on lubatud liitu tuua inimtoiduks ettenähtud elusaid, jahutatud, külmutatud või töödeldud kahepoolmelisi karploomi, okasnahkseid,

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

RAHVUSVAHELISTE POSTIPAKKIDE MAKSIMAALSED KAALUD JA LISATEENUSED (seisuga ) Sihtriik Riigi kood Max kaal (kg) Suuremõõtmeliste postipakkide

RAHVUSVAHELISTE POSTIPAKKIDE MAKSIMAALSED KAALUD JA LISATEENUSED (seisuga ) Sihtriik Riigi kood Max kaal (kg) Suuremõõtmeliste postipakkide RAHVUSVAHELISTE POSTIPAKKIDE MAKSIMAALSED KAALUD JA LISATEENUSED (seisuga 07.06.2017) 1 Afganistan AF 30 jah ei jah jah ei ei jah jah 2 Albaania AL 20 jah ei jah jah ei ei jah jah 3 Alžeeria DZ 20 ei 80

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabarii Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 04.06.2010 Avaldamismärge: RT II 2010, 18, 90 Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes esindamise kokkulepete

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Eesti ENIC/NARIC Keskus

Eesti ENIC/NARIC Keskus Eesti ENIC/NARIC keskus Tegevuse aruanne 2014 Tegevuse eesmärgid Eesti ENIC/NARIC keskus tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide Euroopa

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: 01.04.2019 Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga seotud peamiste teenuste eest. See aitab teil võrrelda

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Eesti ENIC/NARIC Keskus

Eesti ENIC/NARIC Keskus Eesti ENIC/NARIC keskus Tegevuse aruanne 2013 Tegevuse eesmärgid Eesti ENIC/NARIC keskus tegutseb vastavalt kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide Euroopa

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Seotud reisikorraldusteenuste üldtingimused Seotud reisikorraldusteenuste (SRK) lepingute pakkuja (hõlbustaja) teeb käesolevad üldtingimused reisijale

Seotud reisikorraldusteenuste üldtingimused Seotud reisikorraldusteenuste (SRK) lepingute pakkuja (hõlbustaja) teeb käesolevad üldtingimused reisijale Seotud reisikorraldusteenuste üldtingimused Seotud reisikorraldusteenuste (SRK) lepingute pakkuja (hõlbustaja) teeb käesolevad üldtingimused reisijale kättesaadavaks enne SRK lepingu sõlmimist. Üldtingimused

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaala

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaala Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis ET Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis Õiguslik teade Käesolev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) väljaanne on autoriõigusega

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE Vaata lisaks TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE

TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE Vaata lisaks   TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE tingimused TH-TELE2 20191 Vaata lisaks www.tele2.ee TELE2 SEADMEKINDLUSTUSE TINGIMUSED TH-TELE2 20191 1 Tele2 seadmekindlustuse tingimused TH-TELE2 20191 TINGIMUSTE KASUTAMINE 1.

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

Paberretsepti digitaliseerimine

Paberretsepti digitaliseerimine Paberretseptide väljastamine, digitaliseerimine, arve moodustamine. 1. EV kodaniku retsepti sisestamise alustamiseks valida toode müümiseks ostukorvi Kui toode/ravim on ostukorvis, siis vajutada klahvi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

RIIGISISESED STANDARDPAKID

RIIGISISESED STANDARDPAKID RIIGISISESED STANDARDPAKID TÄHTSAADETISENA EDASTATAV KAAL (KG) PAKITASU KAALUTASU HIND KOKKU* 1 3,60 0,24 3,84 1 2 3,60 0,48 4,08 2 3 3,60 0,72 4,32 3 4 3,60 0,96 4,56 4 5 3,60 1,20 4,80 5 6 3,60 1,44

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

COM(2018)631/F2 - ET (annex)

COM(2018)631/F2 - ET (annex) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 5.10.2018 COM(2018) 631 final/2 ANNEXES 1 to 6 CORRIGENDUM This document replaces COM(2018)631 final of 12.9.2018. Update of the cover page. The text should read as follows: LISAD

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

ER

ER Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument 29.1.2016 A8-0359/2015/err01 ADDENDUM raportile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus isikute üle piiri liikumist reguleerivate liidu

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem