Kolmandate riikide kodanike juurdepääs sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule: poliitika ja praktikad Euroopa rändevõrgustiku uuring 2014 Euroopa rände

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kolmandate riikide kodanike juurdepääs sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule: poliitika ja praktikad Euroopa rändevõrgustiku uuring 2014 Euroopa rände"

Väljavõte

1 Kolmandate riikide kodanike juurdepääs sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule: poliitika ja praktikad Euroopa rändevõrgustiku uuring 2014 Euroopa rändevõrgustiku (ERV) tegevust koordineerib Euroopa Komisjon, ERV koosneb riiklikest kontaktpunktidest EL liikmesriikides ja Norras

2 Euroopa rändevõrgustik (ERV) on aastal Euroopa Komisjoni poolt asutatud ja rahaliselt toetatud võrgustik. Euroopa Nõukogu otsusega 2008/381/EÜ on ERV eesmärgiks pakkuda ühenduse institutsioonidele ning liikmesriikide ametiasutustele ja organisatsioonidele rände- ja varjupaigaalast ajakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet, eesmärgiga toetada Euroopa Liidu poliitikakujundust kõnealustes valdkondades. Samuti jagada kõnealuste küsimuste kohta teavet laiemale üldsusele. Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti poolt koostatud dokumendid põhinevad avalikul ja kättesaadaval teabel ning ei pruugi kajastada alati Eesti riiklikku seisukohta. Eesti riiklik kontaktpunkt Euroopa Komisjoniga suhtlemisel on Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute keskus. Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti aadress: Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn Tel: e-post: koduleht: Euroopa rändevõrgustiku koduleht: Autorid: Euroopa Komisjon (koondaruanne), Eike Luik, Helina Maasing (Eesti aruanne) Vastutav toimetaja: Kert Valdaru Tõlkimine: Discripta OÜ Küljendus ja kujundus: Brand Manual OÜ ja Kalle Toompere Kirjastanud: Sisekaitseakadeemia Kase 61, 12012, Tallinn Uuringut kaasrahastab Euroopa Liit Autoriõigused Taasesitamine on lubatud, välja arvatud ärilistel eesmärkidel tingimusel, et allikale viidatakse. Euroopa Komisjon ja riiklikud kontaktpunktid ei vastuta selle eest, kuidas aruandes toodud informatsiooni kasutatakse.

3 3 SISUKORD Vastutuse välistamine... 6 Selgitav märkus... 6 Kommenteeritud kokkuvõte SISSEJUHATUS Põhjendus Uuringu eesmärgid Poliitika ja poliitiline taust Ulatus Kolmandate riikide kodanike kategooriad Sotsiaalkindlustuse liigid Aruande struktuur LIIKMESRIIKIDE SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMID JA NENDE KOHALDAMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST PÄRIT SISSERÄNDAJATELE ELi pädevus sotsiaalkindlustuse valdkonnas Liikmesriikides olemasolevate hüvitiste ja programmide valik, nende rahastamismehhanismid ja kolmandate riikide kodanike juurdepääs neile Tervishoid Rahalised haigushüvitised Vanemahüvitised Töövõimetushüvitised Vanaduspensionid ja -hüvitised Toitjakaotushüvitised Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised Peretoetused Töötushüvitised Tagatud miinimumvahendid Pikaajaline hooldus Sotsiaalkindlustuspoliitika ja sisserändepoliitika vahelised seosed liikmesriikides Sotsiaalkindlustushüvitiste ja -programmidega seotud toetuskõlblikkuse eeskirjade hiljutised või kavandatud muudatused, mis võivad mõjutada kolmandate isikute juurdepääsu... 39

4 4 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD 3. LIIKMESRIIKIDE EESKIRJAD, MIS KÄSITLEVAD KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄSU SOTSIAALKINDLUSTUSELE Minimaalne elamisperiood Tervishoid Rahalised haigushüvitised Vanemahüvitised Vanaduspensionid ja -hüvitised Peretoetused Töötushüvitised Tagatud miinimumvahendid Hüvitiste eksporditavus Tervishoid Rahalised haigushüvitised Vanemahüvitised Vanaduspensionid ja -hüvitised Peretoetused Töötushüvitised Tagatud miinimumvahendid Minimaalne töötamisperiood (sissemakseperiood) Tervishoid Rahalised haigushüvitised Vanemahüvitised Vanaduspensionid ja -hüvitised Peretoetused Töötushüvitised Tagatud miinimumvahendid Rändespetsiifilised tingimused hüvitistele juurdepääsu saamiseks Tervishoid Rahalised haigushüvitised Vanemahüvitised Vanaduspensionid ja -hüvitised Peretoetused Töötushüvitised Tagatud miinimumvahendid HALDUSTAVAD, MIS MÕJUTAVAD KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄSU SOTSIAAL- KINDLUSTUSELE Kaalutlusõigus toetuskõlblikkuse kindlaksmääramisel Kaalutlusõigus taotleja elanikustaatuse hindamisel Kaalutlusõigus sotsiaalkindlustushüvitistega seotud toetuskõlblikkuse tingimustest loobumisel Kaalutlusõiguse kasutamine olemasolevate vahendite kontrollimisel seoses mitte osamakseliste hüvitiste andmisega Kaalutlusõiguse kasutamine hindamisel, kas anda erakorralist toetust isikutele, kes on sisenenud liikmesriiki sotsiaaltoetuste saamise kavatsusega Metoodilised juhised otsuseid tegevatele ametnikele, kes kasutavad kaalutlusõigust Sotsiaalkindlustuse taotlemise mõju kolmandate riikide kodanike õiguslikule staatusele... 62

5 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD Mõju elamisloa pikendamisele Mõju naturalisatsiooni taotlemisele Mõju perekonna taasühinemisele Tõlke- ja muud tugiteenused kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad juurdepääsu sotsiaalkindlustusele Kirjalik tõlge Suuline tõlge Teabejagamine Täiendavad tugiteenused SOTSIAALKINDLUSTUSE VÄLISPOLIITILINE MÕÕDE Liikmesriikide ja kolmandate riikide kahepoolsed lepingud sotsiaalkindlustuse koordineerimise kohta Kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute peamised sätted Kolmanda riigi töötajate võimalus töötada (liikmes)riigis, kuuludes endiselt päritoluriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide reguleerimisalasse Võrdne kohtlemine vastuvõtva riigi süsteemis konkreetsete hüvitiste puhul Hüvitiste eksporditavust käsitlevad sätted kahepoolsetes lepingutes Muud kahepoolsete lepingute sätted (Liikmes)riikide ja kolmandate riikide kahepoolsetes sotsiaalkindlustusalastes lepingutes sätestatud õiguste kasutamine kolmandate riikide kodanike poolt JUHTUMIUURINGUD Juhtumiuuring Juhtumiuuring Juhtumiuuring KOKKUVÕTVAD MÄRKUSED LISA. ELi pädevus sotsiaalkindlustuse valdkonnas LISA. Riiklik institutsiooniline raamistik LISA. Sõnastik LISA. Liikmesriikides kohaldatav kaalutlusõigus

6 6 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD VASTUTUSE VÄLISTAMINE Käesoleva kokkuvõtva aruande on koostanud Euroopa rändevõrgustik (ERV), mis hõlmab Euroopa Komisjoni, Euroopa rändevõrgustiku teenusepakkujat (ICF International) ja Euroopa rändevõrgustiku riiklikke kontaktpunkte. Aruanne ei pruugi väljendada Euroopa Komisjoni, ERV teenusepakkuja (ICF International) ega ERV riiklike kontaktpunktide arvamusi ja seisukohti ning selle järeldused ei ole neile siduvad. Samuti ei vastuta Euroopa Komisjon, ICF International ega ERV riiklikud kontaktpunktid selle eest, kuidas esitatud teavet kasutatakse. Põhiuuring oli ERV aasta tööprogrammi osa. SELGITAV MÄRKUS See kokkuvõttev aruanne koostati ERV 25 riikliku kontaktpunkti (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik) aruannete põhjal ühtse tüüpvormi järgi, mille töötas välja Euroopa rändevõrgustik ja mida ERV riiklikud kontaktpunktid järgisid maksimaalse võrreldavuse tagamiseks. Riikide aruanded põhinesid peamiselt kehtivate õigusaktide ja poliitikadokumentide, aruannete, teaduskirjanduse, internetiallikate ning riikide ametiasutuste esitatud aruannete ja teabe teoreetilisel analüüsil. Statistilised andmed on saadud Eurostatist, riiklikelt ametiasutustelt ja muudest (riiklikest) andmebaasidest. Kokkuvõtvas aruandes esitatud liikmseriikide loetelu tuleneb ERV riiklike kontaktpunktide poolt riiklikes aruannetes esitatud teabe kättesaadavusest. Oluline on märkida, et selles aruandes esitatud teave viitab olukorrale eespool nimetatud (liikmes) riikides kuni aastani (k.a), eriti aga asjaomaste liikmesriikide riiklike kontaktpunktide aruannetele. Üksikasjalikumat teavet aruandes käsitletud teemade kohta võib leida kättesaadavatest riikide aruannetest, millega soovitame ka tungivalt tutvuda. Teiste liikmesriikide ERV riiklikud kontaktpunktid ei saanud seekord eri põhjustel uuringus osaleda, ent nad on osalenud muudes ERV meetmetes ja aruannetes.

7 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD 7 KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Euroopa rändevõrgustiku aasta uuringu eesmärk on kaardistada poliitika ja haldustavad, mis kujundavad kolmandate riikide kodanike juurdepääsu sotsiaalkindlustusele, sealhulgas tervishoiule. Uuringu eesmärgid on esitatud 1. osas. 2. osas käsitletakse liikmesriikides olemasolevaid sotsiaalkindlustushüvitisi, viidates hüvitiste osamakseliste ja mitteosamakseliste rahastamissüsteemide tähtsusele ning nendele hüvitistele juurdepääsu omavate kolmandate riikide kodanike kategooriatele. 3. osas analüüsitakse põhjalikumalt sotsiaalkindlustushüvitistega seonduvaid toetuskõlblikkuse eeskirju, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada kolmandate riikide kodanike juurdepääsu hüvitistele. 4. osas käsitletakse teatavaid haldustavasid, sealhulgas kaalutlusõiguse kasutamine toetuskõlblikkuse kindlaksmääramisel, mis võivad samuti mõjutada kolmandate riikide kodanike juurdepääsu sotsiaalkindlustushüvitistele. 5. osas uuritakse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks sõlmitud kahepoolseid erilepinguid. 6. osas esitatakse kolm juhtumiuuringut, mis toovad esile liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide erinevused ja sarnasused kolmandate riikide kodanike hõlmatuse valdkonnas. 7. osa sisaldab lühikokkuvõtet ja järeldusi. Uuring sisaldab nelja lisa. 1. lisas täpsustatakse ELi pädevust kolmandate riikide kodanike sotsiaalkindlustuse valdkonnas. 2. lisas esitatakse sotsiaalkindlustuse haldamisega seotud riikliku institutsioonilise raamistiku ülevaade. 3. lisa sisaldab uuringus kasutatud terminite sõnastikku. 4. lisas on esitatud tabel, mis kajastab sotsiaalkindlustushüvitiste kategooriate kaupa kaalutlusõigust, mida liikmesriigid sotsiaalkindlustusnõuetega seotud toetuskõlblikkuse kindlaksmääramisel kasutavad. Uuringu eesmärgid Uuringu eesmärk oli esiteks anda ülevaate ELi ja riikide ametlikest eeskirjadest, mis kujundavad kolmandate riikide kodanike õigust sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule ELi liikmesriikides. Teiseks oli uuringu eesmärk võrrelda seda õigust liikmesriigi kodanike õigusega. Kolmandaks oli uuringu eesmärk uurida haldustavasid, mis määravad kindlaks, kuidas kolmandate riikide kodanike toetuskõlblikkuse eeskirju eriti püsiva elukoha nõudeid ja muid kaalutlusõigust sisaldavaid toetuskõlblikkuse eeskirju konkreetsetel juhtudel kohaldatakse. Lõpuks oli uuringu eesmärk ka analüüsida ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud vastastikuseid lepinguid, mis mõjutavad teatavate sisserändajarühmade õigust sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule. Uuringus ei keskenduta sellele, kas ja kuidas rändajad erinevaid kättesaadavaid sotsiaalkindlustushüvitisi kasutavad, kuigi see teema on käesoleva uuringu tähtis poliitiline taust. Uuringu järeldused Riikide õigusraamistikku ja tavasid, eriti seoses selliste kolmandate riikide kodanike sotsiaalkindlustusõigustega, kellel on pikaajaline elamisluba või ELi sinine kaart, on mõjutanud ELi rändedirektiivide võrdse kohtlemise sätted. (Käesoleva uuringu jaoks tehtud uurimistöö aeg ei võimaldanud enamikus liikmesriikides analüüsida direktiivide mõju teistele kolmandate riikide kodanike rühmadele, sealhulgas ühtse loa omanikele) 1. Kuna sotsiaalkindlustuspoliitika on liidu tasandil ühtlustamata, on liikmesriikides kättesaadavate hüvitiste valik, nende hüvitiste rahastamine (sotsiaalmaksed, üldine maksustamine või mõlemad) ja hüvitiste andmise tingimused siiski väga erinevad. Sotsiaalkindlustushüvitiste rahastamiseks kasutatavate süsteemide ja kolmandate riikide kodanike poolt neile hüvitistele juurdepääsemise vahel tundub olevat teatav seos. Kolmandate riikide kodanikel, kellel on pikaajaline elamisluba, 1 Poola on erand, kuna aruandes kajastatakse viimaseid muudatusi, mis tehti Poolas pärast ühtset luba käsitleva direktiivi (2011/98/EL) ülevõtmist.

8 8 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD on üldiselt juurdepääs kõigile käesoleva uuringuga hõlmatud hüvitistele. Tähtajalist elamisluba omavatele kolmandate riikide kodanikele tagatakse võrdne kohtlemine meelsamini siiski selliste hüvitiste puhul, mida rahastatakse tööandjate ja töötajate sissemaksetest (nt rahalised haigushüvitised, töövõimetushüvitised, vanaduspensionid, toitjakaotushüvitised ning tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised), kui üldistest maksudest rahastatavate hüvitiste puhul (nt peretoetused, pikaajalised hooldushüvitised ja tagatud miinimumvahendid (st sotsiaalabi)). Liikmesriigid kasutavad eri mehhanisme, et reguleerida kolmandate riikide kodanike juurdepääsu sotsiaalkindlustushüvitistele. Need on muu hulgas järgmised: rändajaspetsiifilised toetuskõlblikkuse eeskirjad, mille puhul nõutakse, et kolmandate riikide kodanikel peab olema teatav elamisluba, riigis viibimise luba või viisa; toetuskõlblikkuse eeskirjad, mida kohaldatakse ühtmoodi nii kolmandate riikide kodanikele kui ka liikmesriikide kodanikele, näiteks kohustuslik minimaalne elamisperiood; teatavate sotsiaalkindlustushüvitiste ekspordi piirangud; kohustuslik minimaalne töötamisperiood (või sissemakseperiood); toetuskõlblikkuse kindlaksmääramisel haldusliku kaalutlusõiguse kasutamine. Toetuskõlblikkuse eeskirjad, mida kohaldatakse ühtmoodi nii kolmandate riikide kodanikele kui ka liikmesriikide kodanikele, võivad olla suuremaks takistuseks kolmandate riikide kodanikele, kes on enamasti kas hiljuti riiki sisenenud või kelle viibimine riigis on ajutine. Sotsiaalkindlustushüvitiste eriti sotsiaalabi taotlemisel võib enamikus liikmesriikides olla negatiivne mõju kolmandate riikide kodanike õiguslikule staatusele elamisloa pikendamise menetluses või pikaajalise elamisloa, naturalisatsiooni või perekonna taasühinemise taotlemisel. Seda negatiivset mõju nähakse ette teadlaste riiki lubamist käsitleva direktiiviga (2005/71/EÜ) ja ELi sinise kaardi omanikke käsitleva direktiiviga (2009/50/EÜ), milles on sätestatud, et teadlastel ja ELi sinise kaardi omanikel peavad olema ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemita piisavad vahendid oma kulude katmiseks. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete sotsiaalkindlusalaste lepingutega antakse kolmandate riikide kodanikele juurdepääs teatavatele sotsiaalkindlustushüvitistele, eriti täielikult või osaliselt osamakselistele hüvitistele. Märkimisväärsed erinevused nende kahepoolsete lepingute materiaalses reguleerimisalas ja geograafilises ulatuses tähendavad siiski seda, et paljud kolmandate riikide kodanikud võivad omandatud sotsiaalkindlustusõigused kaotada, kui asuvad elama Euroopa Liidust väljapoole. Kolmandate riikide kodanike juurdepääsu sotsiaalkindlustusele käsitlevad sätted ELi rändedirektiivides Nende direktiivide kõige olulisemad sätted on seotud õigusega võrdsele kohtlemisele liikmesriikide kodanikega. See antakse pikaajalistele elanikele, kolmandatest riikidest pärit teadlastele, ELi sinise kaardi omanikele ja ühtse loa omanikele seoses määruses (EÜ) nr 883/2004 määratletud sotsiaalkindlustusliikidega, juurdepääsuga üldsusele kättesaadavatele kaupadele ja teenustele ning töötingimustega (sh palk ja töölt vabastamine). Pikaajalistel elanikel on lisaks õigus liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele sotsiaalabi valdkonnas. ELi rändedirektiividega nähakse ette hulk mööndusi ja erandeid võrdse kohtlemise põhimõttest. Liikmesriigid võivad pikaajaliste elanike võrdsel kohtlemisel piirduda põhitoetustega ja juhtudega, kus alaline või tavaline elukoht asub liikmesriigi territooriumil. Ühtset luba käsitleva direktiivi kohaselt võib võrdsel kohtlemisel piirduda kolmandate riikide kodanikega, kes töötavad või on end pärast vähemalt kuuekuulist töötamist töötuna registreerinud. Liikmesriigid võivad teadlase või ELi sinise kaardi omaniku elamisloa tühistada või selle pikendamisest keelduda, kui asjaomasel isikul ei ole ilma

9 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD 9 sotsiaalabisüsteemita piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks või kui ELi sinise kaardi omanik on olnud töötu kauem kui kolm järjestikust kuud või kui ta on ELi sinise kaardi kehtivuse ajal olnud mitu korda töötu. Liikmesriikides sotsiaalkindlustushüvitiste rahastamiseks valdavalt kasutatav süsteem ja selle tähtsus Enamik liikmesriike kasutab kindlustusel põhinevaid süsteeme (s.o töötajate ja tööandjate sissemaksed), et rahastada rahalisi haigushüvitisi, töövõimetushüvitisi, vanaduspensione, toitjakaotushüvitisi ning tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi. Mitmes liikmesriigis on enamiku nende sotsiaalkindlustusliikide raames siiski kasutusel ka paralleelne mitteosamakseliste hüvitiste süsteem (s.o üldise maksusüsteemi kaudu rahastatavad hüvitised), mis tagab minimaalse kaitse isikutele, kes ei ole teinud piisavalt sissemakseid. Peretoetuste, pikaajaliste hooldushüvitiste ja tagatud miinimumvahendite (st sotsiaalabi) rahastamiseks kasutatakse liikmesriikides valdavalt üldist maksustamist või erimakse. Mitmes liikmesriigis on siiski kättesaadavad ka tööandjate ja töötajate sissemaksetest rahastatavad peretoetused ja pikaajalised hooldushüvitised. Mitterahalisi tervishoiuhüvitisi, vanemahüvitisi ja töötushüvitisi rahastatakse enamikus liikmesriikides kombineeritult sissemaksete ja üldise maksustamise kaudu. Need sotsiaalkindlustushüvitiste rahastamise eri süsteemid on käesoleva uuringu seisukohast olulised, kuna tundub, et tähtajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanikele tagatakse võrdne kohtlemine meelsamini osamakseliste hüvitiste kui üldise maksustamise kaudu rahastatud hüvitiste puhul. Kolmandate riikide kodanike juurdepääsu sotsiaalkindlustushüvitistele kujundavad riiklikud eeskirjad Sotsiaalkindlustushüvitistega seotud toetuskõlblikkuse eeskirjad on liikmesriikides väga erinevad. Kõigis liikmesriikides kehtib nõue, et kolmandate riikide kodanikel peab sotsiaalkindlustushüvitiste saamiseks olema kehtiv elamisluba. Sageli on liikmesriigid kehtestanud kolmandate riikide kodanikele sotsiaalkindlustushüvitistele juurdepääsu saamiseks täiendavad rändajaspetsiifilised tingimused, sealhulgas konkreetset liiki elamisloa, riigis viibimise loa või viisa nõude. Enamik liikmesriike nõuab kolmandate riikide kodanikelt pikaajalise elamisloa olemasolu, et saada juurdepääs üldise maksustamise kaudu rahastatud hüvitistele, eriti peretoetustele, tagatud miinimumvahenditele ja pikaajalistele hooldushüvitistele. Tähtajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanikel on näiteks õigus saada mitteosamakselisi tagatud miinimumvahendeid 15 liikmesriigis, mitteosamakselisi peretoetusi kümnes liikmesriigis ja mitteosamakselist vanaduspensioni kuues liikmesriigis. Enamiku sotsiaalkindlustushüvitiste puhul on üks tavalisi toetuskõlblikkuse tingimusi taotleja füüsilise kohalolu tõendamine riigis. Hüvitiste saamiseks ei nõuta kolmandate riikide kodanikelt (ega liikmesriikide kodanikelt) siiski minimaalse elamisperioodi nõude täitmist. Erandid on kehtestatud seoses vanadushüvitistega, mille puhul eeldavad minimaalse elamisperioodi nõude täitmist viis liikmesriiki, töötushüvitistega, mille puhul eeldab selle nõude täitmist üks liikmesriik, ja tagatud miinimumvahenditega, mille puhul eeldavad selle nõude täitmist enamik liikmesriike. Enamikus liikmesriikides on õigusaktides sätestatud ühtviisi nii kolmandate riikide kodanike kui ka liikmesriikide kodanike puhul piirangud hüvitiste ekspordile kolmandatesse riikidesse. Mõnel juhul on need piirangud kaotatud kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsete lepingu-

10 10 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD tega, mis käsitlevaid teatavaid hüvitisi (vt aruande 5. osa). Riigi õigusaktidega on kehtestatud piirangud mitterahalistele tervishoiuhüvitistele kõigis liikmesriikides peale ühe, vanemahüvitistele kõigis liikmesriikides peale seitsme, peretoetustele kõigis liikmesriikides peale ühe, töötushüvitistele kõigis liikmesriikides peale kolme ja tagatud miinimumvahenditele kõigis liikmesriikides. Seevastu vanaduspensioni lubab kolmandatesse riikidesse eksportida enamik liikmesriike (17 riiki 25st). Kolmandate riikide kodanikele (ja samamoodi ka liikmesriikide kodanikele) kohaldatakse enamikus liikmesriikides minimaalse elamisperioodi nõuet rahaliste haigushüvitiste saamiseks (v.a seitsmes riigis), vanemahüvitiste saamiseks (v.a kümnes riigis), vanadushüvitiste saamiseks (v.a kolmes riigis) ja töötushüvitiste saamiseks (v.a kuues riigis). Mitterahaliste tervishoiuhüvitiste, peretoetuste ja tagatud miinimumvahendite saamiseks ei eeldata kolmandate riikide kodanikelt tavaliselt minimaalse elamisperioodi nõude täitmist. Kolmandate riikide kodanike poolt sotsiaalkindlustushüvitiste saamist mõjutavad haldustavad Enamik liikmesriike kasutavad konkreetsete sotsiaalkindlustushüvitiste, eelkõige mitteosamakseliste hüvitiste puhul toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks halduslikku kaalutlusõigust. 11 liikmesriigis kasutatakse kaalutlusõigust, et määrata kindlaks, kui tugev on taotleja seotus liikmesriigiga. Sageli rakendatakse püsiva elukoha nõudeid ja kasutatakse sellega seoses taotleja isiklike asjaolude hindamiseks kaalutlusõigust. Eri liikmesriigid võtavad selleks arvesse eri kriteeriume, näiteks taotleja liikmesriigis viibimise kestus, peresidemete olemasolu, kutsetegevuse teostamine, töölepingute kestus ja sotsiaalse integreerumise tõendid. Mitmes liikmesriigis antakse otsuseid tegevatele ametnikele metoodilisi juhiseid kaalutlusõiguse järjekindlaks kasutamiseks. Enamasti tähendab see koolituse korraldamist, kuid mõnes liikmesriigis on välja töötatud ka eeskirjad, ringkirjad ja suunised, milles loetletakse toetuskõlblikkuse eeskirjade erandid, selgitatakse asjakohast kohtupraktikat ning esitatakse näidisküsimused ja soovitused. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu Kohtu praktika põhjal koostanud suunised, et aidata liikmesriikidel kohaldada sotsiaalkindlustusega seoses püsiva elukoha nõudeid. Teatavad liikmesriigid kasutavad halduslikku kaalutlusõigust muul moel, sealhulgas otsuse tegemisel, kas jätta osa toetuskõlblikkuse tingimusi kohaldamata, rahaliste vahendite olemasolu kontrollimisel või hinnates kolmandate riikide kodanike ajendeid liikmesriiki sisenemisel. Kaalutlusõigust kasutatakse nii liikmesriikide kodanike kui ka kolmandate riikide kodanike puhul küll enamasti ühtmoodi, kuid see mõjutab tõenäoliselt rohkem kolmandate riikide kodanike kes on enamasti kas hiljuti riiki sisenenud või kelle viibimine riigis on ajutine esitatud sotsiaalkindlustusnõuete tulemust. 12 liikmesriigis võib tagatud miinimumvahendite (sotsiaalabi) taotlemine avaldada teatavat negatiivset mõju kolmandate riikide kodanike elamisloa pikendamise taotlustele. Osas liikmesriikides võidakse elamisluba tühistada või selle andmisest keelduda, kui kolmanda riigi kodanik saab töötushüvitisi või rahalisi haigushüvitisi. Kaheksas liikmesriigis võib sotsiaalkindlustusnõuete esitamine mõjutada kolmandate riikide kodanike naturalisatsioonitaotlusi. See puudutab küll taas peamiselt sotsiaalabinõudeid, kuid teatavates riikides võidakse naturalisatsioonitaotlus jätta rahuldamata ka juhul, kui kolmanda riigi kodanik taotleb vajaduspõhiseid peretoetusi. 14 liikmesriigis võib sotsiaalkindlustushüvitiste taotlemine avaldada negatiivset mõju ka perekonna taasühinemise taotlusele, kui selliste hüvitistega korvatakse stabiilse, korrapärase ja piisava sissetuleku puudumine. Kolmandate riikide kodanike juurdepääsu sotsiaalkindlustusele võib mõjutada ka tõlke- ja teabeteenuste kättesaadavus. Tõlke- ja teabe-

11 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD 11 teenuseid osutatakse kolmandate riikide kodanikele sotsiaalkindlustushüvitiste taotlemisel paljudes liikmesriikides. Mitmes liikmesriigis osutatakse neid teenuseid siiski üksnes teatavates keeltes, kindlatele kolmandate riikide kodanike kategooriatele (nt inimkaubanduse ohvrid), teatavate hüvitisliikide puhul (nt tervishoiuhüvitised) või ametiasutuste algatatud juhtudel. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute sätted Kõik liikmesriigid on sõlminud kolmandate riikidega kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud. Need on üldiselt sõlmitud üksteisest sõltumatult. Seepärast on lepingute sätted nii nende materiaalse rakendusala kui ka geograafilise ulatuse poolest väga erinevad. Kahepoolsete lepingute võrgustik on killustunud, kuna teatavate üksikute riikidega (eriti Kanada, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina) on sõlmitud suur hulk lepinguid, kuid suure osa kolmandate riikidega ei ole sõlmitud ühtegi kahepoolset lepingut. teatavaid töötajate kategooriaid, eriti lähetatud töötajaid, kuid ka riigiteenistujaid ja diplomaatilisi töötajaid. Enamikus kahepoolsetes lepingutes kohaldatakse toetusõiguse saamise eesmärgil kindlustusperioodide liitmise põhimõtet. Euroopa Komisjon avaldas hiljuti teatise ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise välispoliitiline mõõde, milles rõhutatakse vajadust teha riiklike kahepoolsete lepingute sõlmimisel paremat koostööd ja töötada välja ühine ELi lähenemisviis. Teatises kaalutakse ka ELi-üleste sotsiaalkindlustuslepingute sõlmimise võimalust. Need peaksid võimaldama paindlikumat lähenemisviisi, kui see on assotsieerimislepingute alusel võimalik, ning neid võib sõlmida ka kolmandate riikidega, kellega puuduvad assotsieerimis- või koostöölepingud. Enamik kahepoolseid lepinguid käsitlevad täielikult või osaliselt osamakselisi hüvitisi, eelkõige vanadushüvitisi ja tervishoiuhüvitisi. Mitteosamakselisi hüvitisi, sealhulgas sotsiaalabi ja peretoetused, käsitletavate kahepoolsete lepingute arv on palju väiksem. Kõigi kahepoolsete lepingutega nähakse ette hüvitiste eksport kolmandatesse riikidesse. Enamik kahepoolseid lepinguid tagab lepingus kindlaksmääratud sotsiaalkindlustusõiguste puhul lepinguosaliseks oleva kolmanda riigi kodanike ja asjaomase liikmesriigi kodanike võrdse kohtlemise. Kahepoolsete lepingutega nähakse enamasti ette võimalus, et kolmanda riigi töötajad töötavad liikmesriigis, kuid nende suhtes kohaldatakse päritoluriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte. See säte on tavaliselt siiski ajaliselt rangelt piiratud (vahemikus 24 kuud kuni 5 aastat) ja sageli hõlmab see üksnes

12 12 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD 1. Sissejuhatus 1.1. PÕHJENDUS Sotsiaalkindlustussüsteemid, sealhulgas juurdepääs tervishoiule, kujutavad endast üht kõige mõjuvõimsamat vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamise ning sotsiaalse kaasatuse edendamise vahendit. Sotsiaalkindlustussüsteemid kindlustavad üksikisikud teatavate konkreetsete sotsiaalsete riskide vastu, sealhulgas töötus, haigus ja invaliidsus, ning nende eesmärk on suurendada tootlikust ja tööalast konkurentsivõimet ja toetada jätkusuutlikku majanduskasvu. ELi liikmesriigid on küll võtnud ühise kohustuse tagada tõhusate sotsiaalkindlustussüsteemide kaudu oma elanike heaolu, kuid nende eeskirjad selle kohta, kellel on õigus sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule, milliseid hüvitisi määratakse ja millistel tingimustel, on väga erinevad. Kaks kõige probleemsemat suundumust, millele Euroopa poliitikakujundajad peavad reageerima, on rahvastiku vananemine ja suurenev volatiilsus tööturgudel. Nende suundumuste tõttu võib olla vaja sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteeme kohandada, et vastata suureneva pensioniealise elanikkonna nõudmistele ja töö kaotanud inimeste sissetuleku tagamise vajadustele. Paljudes liikmesriikides peetakse kolmandate riikide kodanike rännet tööjõuvajaduse probleemi osaliseks lahenduseks, mis toetab Euroopa muutuvat rahvastikku. Ometi võivad sellised rändajad olla majanduslanguse suhtes eriti tundlikud ja nende suhtes võidakse liikmesriikides kohaldada toetuskõlblikkuse tingimusi käsitlevaid keerukaid eeskirju. Liikmesriikides sotsiaalkindlustus- ja tervishoiualaste õigusnormide väljatöötamise eest vastutavad poliitikakujundajad kogevad vastuolulist survet. Ühest küljest tunnistatakse tööjõurände suurenedes ja selle keerukamate vormide (sh tähtajaline, korduv- ja piiriülene ränne) välja kujunedes üha enam vajadust sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteeme kohandada, et vastata kolmandatest riikidest pärit võõrtöötajate vajadustele. Selline kohandamine võib omakorda aidata ELi 2 ja liikmesriikide strateegiatel tõmmata ligi kolmandatest riikidest pärit võõrtöötajaid ja suurendada nende võimalikku panust Euroopa majandusse. Teisalt raskendavad eelarvekitsendused ja levinud arusaam, et sisserändajad kasutavad hüvitisi ülemäära palju, 3 nii majanduslikult kui ka poliitiliselt sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuõiguste andmist uutele rühmadele UURINGU EESMÄRGID Uuringu üldeesmärk on kaardistada poliitika ja haldustavad, mis kujundavad kolmandate riikide kodanike juurdepääsu sotsiaalkindlustusele, sealhulgas tervishoiule. 4 Kolmandate riikide kodanikud kogevad sotsiaalkindlustussüsteemi ELi liikmesriikides väga erinevalt, sest seda, kuidas rändajate rühmad sotsiaalkindlustust, sh tervishoiuteenuseid, kasutavad, kujundavad kodakondsuse ning töötamise-, sissemakse-, elamis- või üleviimisperioodidega seonduvad keerukad halduseeskirjad ja -tavad. Uurides poliitikat ja haldustavasid, mis kujundavad rändajate juurdepääsu sotsiaalkindlustusele ja tervishoiuteenustele, kujutab käesolev uuring 2 ELi pädevus sisserände- ja sotsiaalhoolekandepoliitika valdkonnas on piiratud liikmesriikides, kes ei ole ELi rändedirektiive üle võtnud (Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik; Iirimaa on erandina üle võtnud teadlaste riiki lubamist käsitleva direktiivi). Kõik liikmesriigid määravad ise tööotsimise eesmärgil riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arvu ning oma sotsiaalhoolekandesüsteemi struktuuri ja rakendamise. 3 Mõjutatuna suurel määral teatavate parempoolsete poliitiliste parteide populistlikest seisukohtadest. 4 Nagu selles sissejuhatatavas osas ja sõnastikus selgitatud, hõlmab sotsiaalkindlustus käesoleva uuringu eesmärgil 11 sotsiaalkaitseliiki, mis on loetletud Euroopa Komisjoni vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) poolt iga liikmesriigi kohta koostatud juhendis (vt punkt 1.4.2).

13 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD 13 endast esimest vajalikku sammu selle mõistmisel, kuidas sotsiaalkindlustus- ja tervishoiupoliitika kolmandate riikide kodanike ja nende perekondade suhtes juhitud rändesüsteemi raames töötab. ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajad võivad uuringu tulemusel juurdepääsu kohta saadud ja kogu ELi hõlmavat ülevaadet kasutada võõrtöötajate põhivajaduste rahuldamise tõhusamate viiside leidmiseks, tagades samal ajal, et sisserändajad ei muutu liikmesriigi jaoks koormaks. Uuringu erieesmärgid on järgmised: saada ülevaade ELi ja liikmesriikide ametlikest eeskirjadest, mis kujundavad ELi liikmesriikides kolmandate riikide kodanike õigust sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule; uuring tugineb kättesaadaval (peamiselt tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi) teabel selle kohta, kuidas sotsiaalkindlustussüsteemid liikmesriikide ja teiste EMP riikide kodanike puhul toimivad; võrrelda kolmandate riikide kodanike õigusi selle liikmesriigi kodanike õigustega, kus kolmandate riikide kodanikud elavad; uurida haldustavasid, mis määravad kindlaks, kuidas kolmandate riikide kodanike toetuskõlblikkuse eeskirju eriti püsiva elukoha nõudeid ja muid kaalutlusõigust sisaldavaid toetuskõlblikkuse eeskirju konkreetsetel juhtudel kohaldatakse; teha kindlaks ringkirjad, suunised ja muud toetusvormid (nt koolitus), mis on sotsiaalkindlustus- ja tervishoiunõuete menetlemisega seotud riigiametnikele kättesaadavad, et tagada üksikjuhtudel kaalutlusõiguse (nt seoses püsiva elukoha nõuetega) järjekindel kasutamine liikmesriikides; analüüsida ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud vastastikuseid lepinguid, mis mõjutavad teatavate sisserändajarühmade õigust sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule. Uuringus ei hinnata, kas ja kuidas rändajad erinevaid kättesaadavaid sotsiaalkindlustushüvitisi kasutavad, ega võrrelda nende kasutamist eri rahvusrühmade poolt, vaid uuritakse liikmesriikide poliitikat ja institutsioonilisi struktuure, mis võivad seda kasutamist mõjutada. Kokkuvõttes on käesoleva uuringu oluliseks poliitiliseks taustaks tegelikud ja eeldatavad erinevused selles, kas ja kuidas sisserändajad ja teised rühmad hüvitisi kasutavad POLIITIKA JA POLIITILINE TAUST Kuigi paljudes avalikes seisukohtades iseloomustatakse sisserändajaid üldiselt koormana kodanike heaolule, ilmneb sisserändajate ja muude rühmade poolt hüvitiste kasutamise kohta saada olevast kirjandusest, et tegelikkus on palju keerukam. Üks olulisi tähelepanekuid on see, et mitmes ELi liikmesriigis (kuid mitte teistes) saavad sisserändajad (enamasti määratletud kolmandatest riikidest sisserändajatena, kuigi teatavatel juhtudel hõlmavad uuringud ka teistest liikmesriikidest pärit ELi kodanikke) suuremaid sotsiaaltoetusi kui asjaomase liikmesriigi kodanikud. 5 Teise tähelepaneku kohaselt on kolmandate riikide kodanike poolt heaolu tarbimise intensiivsus liikmesriigi kodanikega võrreldes erinev, olenevalt vaatlusaluste sotsiaaltoetuste liigist. Ühes uuringus leiti, et sisserändajad saavad tõenäolisemalt töötuse ja perekonnaga seotud hüvitisi kui vanadus-, haigus- ja töövõimetushüvitisi. 6 Teises uuringus leiti, et sisserändajad saavad eriti heldemates heaoluriikides tõenäolisemalt mitteosamakselisi hüvitisi (nt sotsiaalabi ja majutustoetus), kuid väiksema tõenäosusega osamakselisi hüvitisi (nt vanaduspension, raha- 5 Anastasa, L. ja Paligrova, T., Why immigrants manage to grab more social benefits? Empirical cross-country analysis, CERGE-EI töödokument 263, 2005, Centre for Economic Research and Graduate Education Economics Institute; Barrett, A. ja McCarthy, Y., Immigrants and Welfare Programmes: Exploring the interactions between immigrant characteristics, immigrant welfare dependence and welfare policy, IZA aruteludokument nr 3494, 2008, Forschungsinstitut zur Zukunft der Arbeit. 6 Zimmermann, K.F., Kahanec, M., Giulietti, C., Guzi, M., Barrett, A. ja Maitre, B., Study on Active Inclusion of Migrants, IZA teadusaruande nr 43, 2012 (Euroopa Komisjoni jaoks koostatud aruanne).

14 14 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD lised haigushüvitised ja töötushüvitised). 7 Ühes kõiki hüvitisliike hõlmavas uuringus leiti, et sisserändajate sotsiaalmajanduslikke iseärasusi arvesse võttes kasutavad nad sotsiaaltoetusi üldiselt vähem kui kohalikud inimesed. 8 OECD leidis aasta uuringus, et sotsiaaltoetuste saamisel ei ole sisserändajate (selles uuringus nii kolmandate riikide kodanikud kui ka ELi rändajad) ja kohaliku elanikkonna vahel suuri erinevusi. Erand on sotsiaalabi: uuringu kohaselt said teatavates liikmesriikides (vastavalt Põhjamaad ja Belgia) sisserändajate kodumajapidamised kaks või kolm korda tõenäolisemalt sotsiaalabi. Uuringus seostatakse seda asjaoluga, et nendes liikmesriikides on väga palju humanitaarpõgenikke ja selle elanikerühma töötusmäär on kohaliku elanikkonnaga võrreldes kaks korda kõrgem. Tööhõive on rändajate poolt vastuvõtva riigi majandusse antava netopanuse ainus ja väga oluline tegur. 9 Käesoleva uuringu raames liikmesriikide kohta kogutud statistilised andmed muudavad selle pildi veelgi keerukamaks. Sotsiaaltoetuste kasutamise kohta on esitanud andmeid kümme liikmesriiki (Belgia, Tšehhi Vabariik, Eesti, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Poola, Portugal, Ühendkuningriik). 10 Belgia aruandes sissetulekute ja elutingimuste kohta esitatud statistika 11 näitab, et kolmandate riikide kodanikud on (kolmandatest riikidest pärinevatele kodanikele ettenähtud) töötushüvitiste kasutamisel üleesindatud, 7 Boeri, T., Immigration to the land of redistribution, Economica, 2009, kd 77, lk Barrett, A. ja Maitre, B., Immigrant Welfare Receipt across Europe, 2011, IZA aruteludokument nr Liebig, T. ja Mo, J., The fiscal impact of immigration in OECD countries, OECD kogumik International Migration Outlook, 3. peatükk, Neist liikmesriikidest viie puhul (Ungari, Itaalia, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik) ei ole andmed liikmesriigi kodanike, ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike kaupa liigitatud, nii et neile ei ole siin viidatud. 11 Need statistilised andmed koguti tulu ja elutingimusi käsitleva ELi statistika (EU-SILC) uuringu raames, mille eesmärk oli koguda andmeid sissetulekute, vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja elutingimuste kohta ELi liikmesriikides. kuid pensionihüvitiste saamisel äärmiselt alaesindatud. Tšehhi Vabariigi andmetest selgub, et kolmandate riikide kodanikud kasutavad sotsiaalkindlustushüvitisi vähem kui Tšehhi kodanikud, kuigi see erinevus on viimastel aastatel vähenenud. Eestis saavad kolmandate riikide kodanikud vanadus- ja töötushüvitisi rohkem, kuid lapsetoetust vähem. Prantsusmaal saavad kolmandate riikide kodanikud rohkem majutustoetust ja töötushüvitisi, kuid vähem tervishoiu- ja pensionihüvitisi. Iirimaal näitavad teatavad andmed, et sisserändajad on sotsiaalabi saajate hulgas suurel määral ja süstemaatiliselt üleesindatud. Kolmandate riikide kodanikud on alaesindatud töötus-, töövõimetus- ja pensionihüvitiste saajate hulgas, kuid üleesindatud lapsetoetuse saajate hulgas (see peegeldab tõenäoliselt elanikkonna vanuselist struktuuri). Kuigi vaidlus rändajate ja teiste isikute poolt sotsiaaltoetuste kasutamise intensiivsuse üle jätkub ja olukord on riigiti erinev, võib kõigis liikmesriikides täheldada selget suundumust, et kolmandate riikide kodanikel on üldiselt suurem vaesusrisk kui liikmesriikide kodanikel (ja ELi rändajatel). 12 Eurostati aasta (viimane aasta, mille kohta andmed on kättesaadavad) andmed näitavad, et kõigis liikmesriikides on 18aastate ja vanemate kolmandate riikide kodanike vaesusvõi sotsiaalse tõrjutuse risk suurem kui asjaomase liikmesriigi kodanike (v.a Malta) ja ELi kodanike risk. 13 Selle põhjuseks on ka kolmandate riikide kodanike piiratum juurdepääs tööturule võrreldes ELi kodanikega. 12 Barrett ja Maitre (2011) ning Barrett (veel avaldamata). 13 Allikas: veebis kättesaadav EU-SILC [ilc_peps05]. Liikmesriikide kodanike ja kolmandate riikide kodanike võrdlemiseks puuduvad andmed Iirimaa, Ungari, Rumeenia ja Slovaki Vabariigi kohta. ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike võrdlemiseks puuduvad andmed Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Slovaki Vabariigi kohta.

15 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD 15 Seda olukorda näitlikustavad täiendavalt Eurostati värskeimad andmed, mis näitavad, et asjaomase liikmesriigi või ELi kodanikega võrreldes on kolmandate riikide kodanike tööhõivemäär üldiselt madalam, kuid töötus- ja mitteaktiivsuse määr kõrgem. 1. joonis. Liikmesriigi kodanike, teiste ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike keskmine tööhõivemäär ELis, (%) Liikmesriikide kodanikud Teised ELi kodanikud Kolmandate riikide kodanikud 2. joonis. Liikmesriigi kodanike, teiste ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike töötusmäär ELis, (%) Liikmesriikide kodanikud Teised ELi kodanikud Kolmandate riikide kodanikud Selgitav märkus: Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovaki Vabariigi puhul puuduvad mõne aasta või kõigi aastate kohta kolmandate riikide kodanikke ja/või teisi ELi kodanikke ning naisi puudutavad andmed. Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Slovaki Vabariigi ja Sloveenia andmed on vähem usaldusväärsed. Selgitav märkus: Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Rumeenia, Sloveenia ja Slovaki Vabariigi puhul puuduvad mõne aasta või kõigi aastate kohta kolmandate riikide kodanikke ja/või teisi ELi kodanikke puudutavad andmed; Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Läti, Leedu, Poola ja Sloveenia andmed on vähem usaldusväärsed 14 Allikas: Eurostat, tööjõu uuring (2013. aasta andmed on hiljuti kättesaadavaks tehtud ja lisatakse selle kokkuvõtva aruande teise versiooni joonisele). data/database. 15 Allikas: Eurostat, tööjõu uuring (2013. aasta andmed on hiljuti kättesaadavaks tehtud ja lisatakse selle kokkuvõtva aruande teise versiooni joonisele). data/database.

16 16 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD 3. joonis. Liikmesriigi kodanike, teiste ELi riikide kodanike ja kolmandate riikide kodanike keskmine mitteaktiivsuse määr ELis protsendina asjaomasest elanikkonnarühmast, (%) Liikmesriikide kodanikud Teised ELi kodanikud Kolmandate riikide kodanikud Selgitav märkus: Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovaki Vabariigi puhul puuduvad mõne aasta või kõigi aastate kohta kolmandate riikide kodanikke ja/või teisi ELi kodanikke ning naisi puudutavad andmed. Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia, Rumeenia ja Slovaki Vabariigi andmed on vähem usaldusväärsed. EU-SILC andmebaasis sotsiaalkindlustushüvitiste kasutamise kohta olemasolevad andmed on piiratud. Käesolevas kokkuvõtvas aruandes ei kasutata liikmesriikide võrdlemiseks EU-SILC andmeid, sest rändajad on nendes uuringutes üldiselt alaesindatud, andmed teatavate hüvitiste kohta ei ole kättesaadavad ja paljud olemasolevad andmed on ebausaldusväärsed või konfidentsiaalsed ULATUS Kolmandate riikide kodanike kategooriad Uuringus keskendutakse eeskirjadele, institutsioonidele ja haldustavadele, mis mõjutavad üksnes kolmandate riikide kodanike juurdepääsu sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule. Juurdepääsuküsimus on eriti oluline selliste kolmandate riikide kodanike jaoks, kellel on oht kaotada oma päritoluriigis selles riigis mitteviibimise tõttu õigus sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuhüvitistele ja kellel on sihtriigis piiratud õigus sellistele hüvitistele. Juurdepääsuküsimus võib olla olulisel määral seotud ka kolmandate riikide kodanike liikuvuskäitumisega. Mõnes liikmesriigis võib sotsiaalkindlustushüvitiste kasutamine kahjustada näiteks kolmandate riikide kodanike juurdepääsu teistele õigustele, sealhulgas õigusele elamisluba pikendada, taotleda naturalisatsiooni või perekonna taasühinemist. Need sätted esinevad ka ELi õigusaktides: kõrge kvalifikatsiooniga töötajate riiki lubamist käsitlev direktiiv võimaldab näiteks liikmesriikidel ELi sinine kaart tühistada või selle pikendamisest keelduda juhul, kui ELi sinise kaardi kasutajal puudub piisav sissetulek, millega ta suudab iseennast ja vajaduse korral oma pereliikmeid ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi abita ülal pidada. 17 Uuringus keskendutakse eelkõige järgmistele kolmandate riikide kodanike kategooriatele: kolmandate riikide kodanikud, kellel on pikaajaline elamisluba kas ELi või liikmesriigi õigusakti alusel; 18 palgatöötajatest kolmandate riikide kodani- 16 Allikas: Eurostat, tööjõu uuring (2013. aasta andmed on hiljuti kättesaadavaks tehtud ja lisatakse selle kokkuvõtva aruande teise versiooni joonisele). data/database. 17 Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate riiki lubamist käsitlev direktiiv (direktiiv 2009/50/EÜ), artikli 9 lõike 3 punkt b. Vt ka sotsiaalabi määratlus 3. lisas esitatud sõnastikus. 18 Enamikus liikmesriikides, kes on nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ üle võtnud, võib kolmandate riikide kodanikel olla selle nõukogu direktiivi artiklites 4 7 sätestatud pikaajaline elamisluba või riigi õigusaktides direktiivist soodsamatel tingimustel sätestatud pikaajaline elamisluba.

17 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD 17 kud, kellel on ajaliselt piiratud (või tähtajaline) elamisluba, sealhulgas ELi sinise kaardi omanikud, teadlased, 19 hooajatöötajad ja piirialatöötajad; kolmandate riikide kodanikud, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad; töötud kolmandate riikide kodanikud (või tööd otsivad kolmandate riikide kodanikud); kolmandate riikide kodanike pereliikmed. Kõiki hüvitisi ei kohaldata võrdselt kõigi nende kolmandate riikide kodanike kategooriate suhtes ja uuringus püütakse erinevusi täpsustada. Uuring ei hõlma järgmisi kolmandate riikide kodanike kategooriaid, kuna nende sotsiaalkindlustusõigusi on muude hiljutiste uuringute raames juba analüüsitud või kuna nad tekitavad liikmesriikidele eriprobleeme, mida tuleb eraldi käsitleda: piiriülesed töötajad ning ühest liikmesriigist teise lähetatud 20 ja üleviidud töötajad; kolmandate riikide kodanikud, kes on ELi kodanike pereliikmed; üliõpilased; varjupaigataotlejad ja pagulased; inimkaubanduse ohvrid; turistid ja teised külastajad, kes on kolmandate riikide kodanikud, ja ebaseaduslikud sisserändajad. Uuringus ei analüüsita ka kolmandate riikide kodanike ega nende pereliikmete ja ülalpidamisel olnud isikute ELi liikmesriikide vahelise liikuvuse eri aspekte, kuigi selles võetakse arvesse nende isikute juurdepääsu sotsiaalkindlustusele asjaomastes liikmesriikides On teada, et mitte kõik teadlased ei saa palka (mõnikord saavad nad toetusi või stipendiume). Igal juhul kohaldatakse siiski kolmandate riikide teadlaste riiki lubamist käsitleva direktiivi 2005/71/EÜ võrdse kohtlemise sätteid. 20 Kuigi lähetatud töötajad ei ole käesoleva uuringuga hõlmatud, viidatakse neile punktis 5.2 kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute põhisätete laiemas kontekstis. 21 Kolmandate riikide kodanike ELi-sisese liikuvuse kohta vt ERV sellekohane uuring, mis avaldati aasta juulis. Käesoleva uuring ei käsitle küll EMP ja liikmesriikide kodanike sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuõigustele, kuid asjaomased eeskirjad kujutavad endast uuringu olulist tausta, sest võimaldavad mõista kolmandate riikide kodanike erineva kohtlemise ulatust. See on eriti oluline ka seetõttu, et liidu õiguses nõutakse põhimõtteliselt kolmandate riikide kodanike võrdset kohtlemist sihtriigi kodanikega Sotsiaalkindlustusliigid Kuna sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemid on (liikmes)riigiti väga erinevad, on võrdleva analüüsi tegemine selles valdkonnas keeruline. Uuringus lahendatakse see probleem nii, et kolmanda riigi kodanike toetuskõlblikkust analüüsitakse seoses hüvitiste ja programmidega, mis on loetletud Euroopa Komisjoni vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) poolt asjaomase (liikmes)riigi kohta koostatud juhendis. 22 Kuigi MISSOCi juhendid riikide kohta on koostatud teabe pakkumiseks liikumisvabadust kasutavatele ELi kodanikele, kes on riigi õiguse alusel kindlustatud, mitte kolmandate riikide kodanikele, saab neis kohaldatud sotsiaalkindlustushüvitiste liigitust 11 rühma või liiki olenevalt konkreetsetest riskidest kasutada liikmesriikide erinevate sotsiaalkindlustushüvitiste analüüsimiseks. 23 Need 11 liiki on järgmised: 1) tervishoid; 2) rahalised haigushüvitised; 22 MISSOCi riikide juhendid koostatakse eesmärgiga selgitada ühest (liikmes)riigis teise liikuvate ELi kodanike õigusi, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Need on avaldatud aadressil: langid=en. 23 Neid sotsiaalkindlustusliike, v.a tagatud miinimumvahendid, on nimetatud määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikli 3 lõikes 1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamisel käsitatakse tagatud miinimumvahendite kategooriasse kuuluvaid hüvitisi sotsiaalabina ja nende suhtes ei kohaldata ELi koordineerimiseeskirju, kuna artikli 5 punkti a kohaselt ei kohaldata määrust sotsiaal- ja arstiabi suhtes.

18 18 KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE JUURDEPÄÄS SOTSIAALKINDLUSTUSELE JA TERVISHOIULE: POLIITIKA JA PRAKTIKAD 3) vanemahüvitised; 4) töövõimetushüvitised; 5) vanaduspensionid ja -hüvitised; 6) toitjakaotushüvitised; 7) tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised; 8) peretoetused; 9) töötushüvitised; 10) tagatud miinimumvahendid; 11) pikaajalised hooldushüvitised ARUANDE STRUKTUUR 2. osas käsitletakse liikmesriikide sotsiaalkindlustushüvitisi, viidates hüvitiste osamakseliste ja mitteosamakseliste rahastamisesüsteemide tähtsusele ning hüvitistele juurdepääsu omavate kolmandate riikide kodanike kategooriatele. 3. ja 4. osas analüüsitakse põhjalikumalt toetuskõlblikkuse eeskirju ja haldustavasid, mis mõjutavad kolmandate riikide kodanike juurdepääsu MISSOCi juhendites käsitletud hüvitistele, keskendudes kolmandate riikide kodanike jaoks eriti oluliseks peetavatele hüvitistele. 5. osas uuritakse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks sõlmitud kahepoolseid erilepinguid. 6. osas on kolm juhtumiuuringut, millest selguvad liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide erinevused ja sarnasused kolmandate riikide kodanike hõlmatuse valdkonnas. 7. osas esitatakse kokkuvõtlikult uuringu põhijäreldused.

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Sotsiaalkindlustusõigused Hispaania

Sotsiaalkindlustusõigused Hispaania Sotsiaalkindlustusõigused Hispaania Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike esindajatega.

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Sotsiaalkindlustusõigused Leedu

Sotsiaalkindlustusõigused Leedu Sotsiaalkindlustusõigused Leedu Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike esindajatega.

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaala

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaala Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis ET Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis Õiguslik teade Käesolev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) väljaanne on autoriõigusega

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

COM(2018)631/F2 - ET (annex)

COM(2018)631/F2 - ET (annex) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 5.10.2018 COM(2018) 631 final/2 ANNEXES 1 to 6 CORRIGENDUM This document replaces COM(2018)631 final of 12.9.2018. Update of the cover page. The text should read as follows: LISAD

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.1.2018 COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Teine aruanne, milles käsitletakse nõukogu direktiivi

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

Kohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr

Kohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr Kohtuasi 267/83 [...] Bundesverwaltungsgericht i eelotsusetaotlus Võõrtöötajad Töötajate perekonnaliikmete õigus elada teatud riigi territooriumil [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 13. veebruar 1985 Kohtuasjas

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taas 27.6.2013 Euroopa Liidu Teataja L 175/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Katerin Peärnberg EUROOPA LIIDU ÕIGUSE MÕJU KAHEPOOLSETELE VÄLISLEPINGUTELE SOTSIAALKINDLUSTUSE VALDKONNAS Magistritöö Juhendaja: dr iur René Värk

Rohkem

170_84

170_84 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Targocid Art 30 - CHMP Opinion

Targocid Art 30 - CHMP Opinion I lisa Ravimi te, ravimvormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides 1 Belgia Belgia Bulgaaria Tšehhi GmbH, Targocid 100 mg Leonard-Bernstein-Straße Trockenstechampullen

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõiv

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõiv Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõivekomitee Alaliste esindajate komitee (COREPER I) /

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Microsoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET

Microsoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr Vabatahtlik töö Brüssel, 27. juuni 2011 KOKKUVÕTE Katvus:

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem