TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 S

Väljavõte

1 TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 Sihtgrupp: kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöötajad ja nende ülesandeid täitvad sotsiaaltöötajad Eesmärk: lastekaitsetöötaja toetab abivajava lapse heaolu tagamiseks perekonda ja kaasab last. 7. mai Saabumine ja hommikukohv Kontakti loomine grupiga. Kiindumussuhte olemus ja olulisus. Pere kui süsteem, avatud süsteemi omadused. Erinevad peretüübid Kohvipaus Pere arengufaasid, kärgpere eripärad Lõuna Genogramm ja selle kasutamine töös peredega Kohvipaus Genogrammi praktiline harjutus. Kokkuvõte päevast. 8. mai Saabumine ja hommikukohv Koostöö perekonnaga lastekaitsetöös. Kriitilise tähtsusega aluspõhimõtted. (Esma)kohtumine pereliikme(te)ga. Informeeritud otsus Kohvipaus Ülevaade vestlustehnikatest. Lahenduskeskse lähenemise vestlustehnikad. Eesmärgistamine ja selle olulisus Lõuna Juhtumid ja harjutused gruppides. Vestlustehnikad, sh lahenduskeskse lähenemise tehnikad.

2 Kohvipaus Toimetulek vastupanuga. 29. mai Saabumine ja hommikukohv Lapse kuvand. Lapsekeskne lähenemine. Lapsekeskse vestluse põhimõtted. Lapse õiguste juhtpõhimõte Lapse osalemine Kohvipaus Lapsega suhtlemine. Eetilised põhimõtted. Kontakti saavutamine. Suhtlusvahendid. Vestluse refleksioon Lõuna Eri vanuses laste suhtlemisarengu eripärad ja nendega arvestamine Kohvipaus Positiivse vanemluse mõiste, vanemluse teoreetilised alused, erinevad vanemlusprogrammid Eestis. 30. mai Saabumine ja hommikukohv Kriisi mõiste. Täiskasvanute ja laste kriisireaktsioonide erinevused Kohvipaus Suhtlemine perega kriisiolukorras. Psühholoogilise esmaabi olemus. Kriisinõustamine Lõuna Lastekaitsetöötaja roll töös asendushooldusel elava lapse ja tema perega. Asendushooldusele paigutatud lapse identiteet Kohvipaus Töö päritoluperekonnaga. Kodutööd koolitusel: kahe õppetsükli vahepeal ja peale koolitust annavad koolitajad kodutööd: - genogrammi koostamine, - eneseanalüüs vanemate ja lapsega suhtlemise teemal - küsimused mõtlemiseks kriisiolukordade ja asendushoolduse teemades. Kodutööd on kohustuslik esitada, kui soovitakse tunnistust Lastekaitsetöötajate põhikoolituse lõpus.

3 Õpiväljundid Koolitusel osalenu: Näeb perekonda süsteemina, oskab määrata pere arengufaasi ja teab, milliste ülesannetega peab pere selles toime tulema. Oskab algtasemel genogrammi oma töös kasutada. Oskab rääkida lapsevanema(te)le lastekaitse ootustest ja väljavaadetest, samal ajal kaasates pereliikmeid koostööle muutuste tekitamisel. Teab baastasemel vestlustehnikaid, mis soodustavad positiivseid suhteid ja pereliikmete kaasatust lastekaitsetöös. Teab baastasemel lapsekeskse vestluse põhimõtteid ja arvestab nendega oma igapäevases töös, sh teab lapse õiguste juhtpõhimõtet Lapse osalemine ning suudab arvestada lapse õigusega olla ära kuulatud. Oskab juhtumeid menetledes küsida lapse arvamust, teab eetilisi põhimõtteid lastega suhtlemisel ja oskab neid rakendada töös; teab erinevaid suhtlusvahendeid ja oskab vajadusel neid rakendada. Teab positiivse vanemluse põhimõtteid ja on võimeline neid jagama igapäevatöös lapsevanematega. Tunneb ja märkab erinevaid kriisireaktsioone ning oskab suhelda perega kriisiolukorras ja anda esmast kriisiabi ja/või seda vahendada Mõistab oma rolli asendushooldusel elava lapse ja tema perega töötades, sh vajadust säilitada asendushooldusel viibiva lapse identiteet, lähtudes lapse parimatest huvidest. On valmis toetama lapse suhet ja suhtlemist päritoluperekonnaga lähtudes lapse parimatest huvidest. Koolitajad: Sirje Agan pereterapeut ja kriisipsühholoog Ingrid Sindi Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö doktorant, pikaaegse asendushoolduse valdkonnas töötamise kogemusega. Teda toetab koolitamisel Anne Sundja, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsetöötaja. Maria Žuravljova TÜ Narva Kolledži programmijuht. Teda toetab Elmet Puhm, SOS Lasteküla teenuste kvaliteedijuht. Õppe maht: 40 akadeemilist tundi, millest 32 on auditoorne ja 8 iseseisev töö. Soovituslik lugemine: Sotsiaaltöötaja kutsestandard tase 7. Lapse heaolu hindamise käsiraamat (2017). Sotsiaalkindlustusamet. Kättesaadav: Eesti lastekaitse ja sotsiaaltöö minevikus ning mõisted nagu lastekaitse ja laste hoolekanne (lk 15-16). Toros, K. (2011). Assessment of child well-being: child protection practice in Estonia. Sotsiaalteaduse dissertatsioon, Tallinna Ülikool. Kättesaadav: Veebiseminar. Lastekaitse suundumus Lastekaitseseaduse (2014) perspektiivis: lastekaitse, lastehoolekanne ja valdkondadeülene koostöö. Kättesaadav:

4 Laste ja perede Arengukava Ennetus, varane märkamine ja positiivse vanemluse toetamise fookus. Lastekaitse korralduse uuendamise alusanalüüs, (mõisted lk 13). Poopuu, T. (2013). " Lastehoolekanne Skandinaavias ja Eesti lastekaitse süsteemi väljakutsed". Sotsiaaltöö, 3, lk Uus ülemaailne sotsiaaltöö definitsioon. Sotsiaaltöö eesmärk, ülesanded ja väärtused. Lapse parim huvi. Juridica, nr 6 (2015) Lapse parimast huvist lähtumise kohustus. Riisalo, S. ja Nikonov, E. (2013). Lapse parimast huvist lähtumise kohustus uue lastekaitseseaduse eelnõus. Sotsiaaltöö, nr6, lk Kiindumussuhtest. Allikas: Abiks lastekaitsetöös. Valimik teemakäsitlusi. (2012)., lk _valik_teemakasitlusi.pdf Video. Paarist pereks. Lapse ja pere arenguetapid ning nende käsitlus vaimse tervise seisukohast: ennetus, märkamine ja abi. ministeerium_kogumik_laste_vaimse_tervise_toetamisest.pdf Positiivne vanemlus ja vanemluse toetamine. allikas: Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Kirjanduse ülevaade ja metoodika aruanne. (2012). Praxis. Lk nitooring_-_kirjanduse_ylevaade_ja_metoodika_aruanne.pdf Tark lapsevanem: Piiride seadmine lapsevanemale. Pere kui süsteem ning lapse aitamine läbi lapsevanemate. Turvaline lapsepõlv ning vanemate kasvatus viisidel, mis kahjustab. Laps ja pere ekoloogilise teooria perspektiivist. Video. Bronfenbrenner, U. (1979). The Ecology of Human Development: Experiments by Nature and Design. Cambridge, MA: Harvard University Press. Tugevustele suunatud lähenemisest: Toros, K. Tugevustele suunatud lähenemine. Õpiobjekt eesti keeles: Tugevustele suunatud lähenemine

5 Lapse kuvand ning lapse õiguste tagamise eeldused. Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Kirjanduse ülevaade ja metoodika aruanne. Lk nitooring_-_kirjanduse_ylevaade_ja_metoodika_aruanne.pdf Koostööst perekonnaga: Selg, M. (2009). Koostööst perekonnaga (lk 7-10), materjalist Lapse ja perekonna hindamisjuhend. Sotsiaalministeerium. Tugevustel põhinevast, ülesehitavast lähenemisest. Selg, M (2009). Tugevustel põhinev, ülesehitav lähenemine (lk 13-15), materjalis Lape ja perekonna hindamisjuhend Sotsiaalministeerium. Laps(ed) perevägivalla kontekstis. Linno, M; Strömpl, J. (2014). Lapsed perevägivalla kontekstis: Rauli ja Mari juhtum. Sotsiaaltöö, 1, Laste väärkohtlemise diagnostikasüsteem Kontseptsioon. (2012). TK & K Partnerid. Lapse õigus olla ärakuulatud. Üldkommentaar nr Liivamägi Hitrov, A. ja Kask, K. (2016). Lapse küsitlemise käsiraamat. Tallinn. Justiitsministeerium. mat_2016_0.pdf Pütsepp, J. (2017). Mina olen enda oma. MTÜ Lastekaitse Liit Haldre, L., Palk, E. (2017). Raamatu Mina olen enda oma juhendmaterjal õpetajale ja lapsevanemale. MTÜ Lastekaitse Liit Toros, K. (2013). Lapse kaasamise võimalus tema heaolu hindamisse "kolme maja tööriista" näitel. Sotsiaaltöö, 6, Lapse identiteedi kujunemine ja elulootöömeetodist. Sindi, I. ja Strömpl, J. (2016). Asenduskodus elava lapse identiteedi kujunemise toetamine elulootöö meetodil. Sotsiaaltöö, nr 4. Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuring (2017). Praxis. Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat. (2014). EV Sotsiaalministeerium Abiks Lastekaitsetöös. Valimik teemakäsitlusi (2012). MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus. EV Sotsiaalministeerium. Õppekava rühm Täienduskoolituse standardis: sotsiaaltöö ja nõustamine