KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu
|
|
- Jaan Tuulik
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu
2 1. Õppekorralduseeskirja reguleerimisala 1.1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri on kooli õppekasvatustööd reguleeriv põhidokument, mis kehtestatakse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord. Õppekorralduseeskirja täitmine on kohustuslik kogu kooliperele Kool võib kehtestada õppekorralduseeskirja rakendamiseks täiendavaid kordasid, juhendeid, mis esitatakse õppekorralduseeskirja lisadena Õppekorralduseeskirjas määratakse: õppekorralduseeskirja reguleerimisala, sealhulgas õpilaste teavitamise kord õppekorralduseeskirja sisust ja selles tehtud muudatustest; õppekorralduseeskirjas kasutatud mõisted; õppekorralduse alused, sealhulgas õppevormide rakendamine, õppekasvatustöö kavandamise ja läbiviimise ning e-õppe läbiviimise põhimõtted, valikmoodulite valimise kord vms teemakohased küsimused; õpilaste vastuvõtu kord; varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamise tingimused ning kord; praktilise töö korraldus, sealhulgas tööohutuse alase juhendamise tingimused ja kord; praktika korraldus, sealhulgas praktikakoha sobivuse hindamine, praktikale suunamine, praktika juhendamine, koostöö praktikakohapoolse juhendajaga, praktikalepingu sõlmimise tingimused ja kord ning praktika hindamine; õppest osavõtu arvestamise tingimused ja kord; õppetöö päeviku täitmise tingimused ja kord; üldised hindamispõhimõtted, -kriteeriumid ja õppetööpäevikus kasutatavad tähised; õppevõlgnevuste arvestamise alused, õppevõlgnevuste ennetamise ja likvideerimise tingimused ning kord; tugiteenuste osutamise tingimused ja kord; akadeemilisele puhkusele lubamise tingimused ja kord; õpilase staatus, tema õigused ja kohustused; toetuste ja stipendiumite määramise ja maksmise tingimused ning kord; õpilaste koolist väljaarvamise tingimused ja kord; õpilaste tunnustamine ja mõjutamine, kooli õpilaskond; õpilase õppimine välismaal ja kooli külalisena; õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamise tingimused ja kord; teemakohased küsimused Õppekorralduseeskirja muudetakse reeglina enne õppeaasta algust Õppekorralduseeskirja ja selle muudatused kinnitab kooli nõukogu, sihtrühmi teavitatakse õppeinfosüsteemi (ÕISi) kaudu Õppekorralduseeskirja sisust ja/või selles tehtud muudatustest informeerib rühmajuhataja õpilasi uue õppeaasta alguses või pärast muudatus(t)e kehtima hakkamist ühe nädala jooksul Õppekorralduseeskiri on avalikustatud kooli veebilehel. 1
3 2. Õppekorralduseeskirjas kasutatud mõisted 2.1. Akadeemiline kalender on õppetöö kavandamise aluseks, milles määratakse õppeaasta 5-nädalased õppeperioodid, nende ajaline jaotus, koolivaheajad ning muud asjakohased sündmused. Akadeemiline kalender ja selle muudatused kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga Akadeemiliste tavade eiramine eksamil/arvestusel (vms teadmiste kontrollil) selliste materjalide kasutamine, mis ei ole lubatud; teadmiste kontrollil teadmiste lubamatu vahetamine (etteütlemine, mahakirjutamine jne); teadmiste kontrollil teise õpilase eest osalemine või teisel isikul enda nimel osalemise võimaldamine; kellegi teise kirjaliku töö esitamine enda nime all; loomevargus ehk plagiaat; tahtlik tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine töödes, taotlustes ja avaldustes Arvestuslik õppevõlgnevus on vahehinde, mooduli, lõpueksami või mooduli iseseisva teema negatiivne tulemus Ebaväärikas käitumine dokumentide võltsimine, eksimine üldtunnustatud käitumisnormide vastu, akadeemiliste tavade/eetika rikkumine Eesti kutsehariduse arvestuspunkt (EKAP) on õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel E-õpe - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust E-kursus on õppeaine või moodul, mis toimub osaliselt või täielikult e-õppe keskkonnas IKT toel, kus on täpselt määratletud õppetöö maht õpetaja juhendamisel ja iseseisva töö maht. Statsionaarses õppes on iseseisva töö maht e-kursuse rakendamisel kuni 50%, mittestatsionaarses õppes kuni 75%. Õppetöös võib kasutada e-kursuseid, mis on kooskõlastuse saanud kooli arendusosakonna juhataja poolt Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium sõnastatakse õpiväljundite alusel Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (nt kirjalik või suuline eksam, essee, aruanne, esitlus, rühmatöö, raport, probleemilahendusmeetod, juhtumianalüüs, praktiline töö vms) Individuaalne õppegraafik sätestab õpilase õppes osalemise ajakava ja viisid. Õpilasel, kes tervislikel, perekondlikel vms mõjuvatel põhjustel ei saa õppes osaleda tunniplaaniga ettenähtud korras ja aegadel või tuleb üle teisest koolist, on õigus taotleda individuaalse õppegraafiku (vorm ÕISis) rakendamist Individuaalne õppekava on õpilasele koostatud kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava, kus on arvestatud õpilase erinevaid vajadusi, sh õpilase erilist andekust või võimekust antud eriala omandamisel ja rehabilitatsiooniplaanis esitatud soovitusi Iseseisev töö on õpingud, mille käigus õpilane täidab iseseisvalt kindlate eesmärkidega õppe- ja tööülesandeid, mis on õpetaja poolt tagasisidestatud. Iseseisev 2
4 töö moodustab statsionaarse õppevormi puhul vähemalt 15% ja mittestatsionaarse õppevormi puhul üle 50% õpingute kogumahust Kontaktõpe on õpingud nii füüsilises kui ka virtuaalses õppekeskkonnas õpetaja juhendamisel Koolipere moodustavad kooli direktor, õppekasvatusala töötajad, õpetajad ja kooli teised töötajad ning õpilased. Õppekasvatusala töötajad on direktor, õppeosakondade juhatajad, arendusosakonna juhataja, õppe- ja tugiteenistuse juhataja, õpetajad, karjäärinõustaja ning psühholoog Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus õpilane läbib õppeained õppekavas kehtestatud järjekorras nii, et tema üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta õppeainete omandamist ning vastavate arvestuste ja eksamite sooritamist eelnevalt määratud eksamiperioodi vältel Kutseala samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond Kutsetase on kutsealal vajalike teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatus. Igal kutsealal on kehtestatud madalaim (esmane) kutsetase. Kvalifikatsiooniraamistik, mis liigitab kutse- ja haridustasemed omandatud teadmistele, oskustele ning iseseisvusele ja vastutusele seatud kriteeriumide alusel, jaguneb kaheksaks tasemeks (1. tase madalaim, 8. tase kõrgeim) Kutseõpe on õppimis-, õpetamis- ja korraldustegevuste kogum, mille eesmärk on kutsehariduse omandamise võimaldamine. Kutseõppes toimub õpe kutseharidusstandardi ja riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi Kutseõppe liik on kutseõppe õppekavade rühmitamise kategooria, milles lähtutakse kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetest ning arvestatakse õpiväljundeid ja õppima asumise nõudeid Kutseõpe põhikoolis või gümnaasiumis on õpe, mis toimub kooli asjaomase õppekava alusel ning mis võimaldab õpilastel põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada esmaseid kutse-, eri- ja ametialaseid kompetentse Kvalifikatsioon hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb iseseisvus ja vastutus Kutseeksam - kutse andmise protsess, mille käigus kutset andev organ hindab isikul kutsealale vajalike kompetentsuste olemasolu Loomevargus ehk plagiaat - teiste autorite loomingu (teoste) või selle osa(de) kasutamine kas sõna-sõnalt või mõningal määral muudetuna enda omadena või allikale viitamata ning selle esitamine õppekava raames hindamisele kuuluva iseseisva tööna (uurimistöö, referaat, essee, rakendus, tarkvara, lõputöö vms) Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid. Mooduli kohta määratakse õppetöö maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) Mooduli rakenduskava, mis on õppekava rakendamise ehk õppekaval õppekasvatustöö läbiviimise alusdokument, koostatakse igale kooli õppekavale ning see hõlmab kõik selle õppekava moodulid Nominaalne õppeaeg on õppekava täitmiseks ettenähtud arvestuslik aeg Osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis Praktika on õpingud töökeskkonnas juhendaja juhendamisel. 3
5 2.29. Praktikaaruanne õpiprotsessi analüüsi eesmärgil loodud aruandlusvorm, mis esitatakse üldjuhul praktika kokkuvõtva hinde väljapanekuks. Praktikaaruande osadeks on praktikapäevik, ettevõttepoolse juhendaja kokkuvõttev hinnang jt praktikakavast tulenevad dokumendid Praktikaettevõtete tunnustamine kooli- ja ettevõtte esindajatest moodustatud komisjoni otsus ettevõtte vastavusest tingimustele, mis võimaldavad täita praktikale seatud õpieesmärke ja ülesandeid Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub kontaktõppena praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või koolis määratud muus vormis Praktikapäevik ettevõttes igapäevase õpikogemuse reflektsiooni eesmärgil sisse seatud (elektrooniline või käsikirjaline) vorm, mis sisaldab õpisisu, õppe ajalist mahtu, õpikogemuse analüüsi ja juhendaja(te) hinnangut õpiprotsessile Projektõpe (project learning) - õppekavaga seotud eesmärgistatud õppimine õpiprojektide elluviimise kaudu. Projektõppes osaleb kogu rühm ning selle eesmärk on võimaldada õppuritel omandada õppekavaga sätestatud teadmisi ja oskusi aktiivsel ning sisemiselt motiveeritud kujul. Projektõpet rakendatakse selleks, et liikuda seniselt õppimiselt õpetajate/kooli jaoks niisugusele õppimisele, mis võimaldab õpitut igapäevaelus rakendada Sisseastumise infosüsteem (SAIS) - haridusasutustesse sisseastumise infosüsteem Tasemeõpe kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele Täiendusõpe kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse Tunnijaotuskava sätestab kontaktõppe ja praktilise töö ning praktika toimumise ajad üheks õppeaastaks õppeperioodide lõikes, koolivaheajad, eksamiperioodid, õpetajate koormuste ning õppe läbiviimiseks soovitavate ruumide jaotuse. Tunnijaotuskava järgmiseks õppeaastaks koostab õppeosakonna juhataja hiljemalt 01. juuniks. Tunnijaotuskava põhjendatud muutmine toimub õppeosakonna juhataja poolt õppeinfosüsteemis (ÕISis) Vahehinne on arvestuslik hinne moodulis, millega õpetaja hindab vastavalt vajadusele kokkuvõtvalt teatud õppeperioodi ning sisestab hinde ÕISi (kohustuslik moodulite puhul, mis kestavad kolm või rohkem õppenädalat). Vahehinne sisestatakse ÕISi kindlasti õppeaasta lõppedes nende moodulite korral, mis jätkuvad järgmisel õppeaastal. Väljundipõhiste õppekavade korral sisestatakse vahehinne õppetöö päevikusse juhul kui ühte õpiväljundit õpetab mitu õpetajat ning õpetaja on õpiväljundis kõik oma õppetöötunnid läbi viinud Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) on protsess, mille kaudu inimene saab lasta oma varasemad õpi- ja töökogemused tunnustatud. Tunnustamine võib toimuda nii kooli juures õppekava täitmisel kui ka kutse omistamise kaudu. VÕTA eesmärgiks on muuta nähtavaks ja väärtustada kõik inimese teadmised ja oskused, olenemata sellest, kus need on omandatud Õpilaskoht on ajalise ja finantsilise planeerimise ühik, mis jaguneb koolitustellimuse alusel riigieelarvelisteks ja väljaspool koolitustellimust loodud õpilaskohtadeks. Riigieelarveväline koht on õpilaskoht, mille õppeteenustasu kuulub hüvitamisele füüsilise või juriidilise isiku poolt õppeteenuslepingu alusel. 4
6 2.41. Õpingud on õpilase tegevus õppe- ja töökeskkonnas õppekavaga määratud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks ning need toimuvad kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna Õpiväljundid on õppimise tulemusena omandatud teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille olemasolu või saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava ja mooduli läbimiseks vajaliku miinimumi tasemel (lävendi tase). Õpiväljundite saavutamise üle otsustatakse hindamise abil Õppetöögraafik on õppeaasta ajaline õppetöö jaotus õpperühmade kaupa, milles määratakse õpperühma kontakt- ja praktilise õppe maht ning ajakava, praktika, õppenädalad, eksamite periood(id) ning koolivaheajad. Järgmise õppeaasta õppetöögraafik koostatakse õppeinfosüsteemis hiljemalt jooksva õppeaasta 01. märtsiks Õppeinfosüsteem (ÕIS) on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ametlik infovahetuskeskkond, milles muuhulgas toimub õpilaste kutseõppe tasemeõppesse vastuvõtu ja õppekasvatustööd puudutavate andmete kogumine, töötlemine ning säilitamine. Kooli elektrooniline õppeinfosüsteem on kasutuses tagamaks informatsiooni paremat kättesaadavust. Kooliperel on võimalus leida ÕISist vajalikku informatsiooni õppekavade, tunniplaani, konsultatsioonide ja järelvastamise aegade, õpitulemuste vms kohta Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ning ülesanded, saavutatavad õpiväljundid, seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed Õppekavarühm on kutseõppe korraldamisel kasutatav õppekavade liigitamise kategooria, mis on kirjeldatud kutseharidusstandardis Õppeperiood on õppeaasta osa ehk viienädalane periood, mis on määratud akadeemilises kalendris Õppevõlgnevus on moodulis järelvastamisele kuuluv negatiivne tulemus või tegemata töö (kontrolltöö, arvestus vms). 3. Õppekorralduse alused 3.1. Kutseõppe liigid Kutseõpe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks: tasemeõpe on kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele; täiendusõpe on kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse. Täiendusõppe suhtes kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse tööalast koolitust reguleerivaid sätteid Tasemeõpe toimub teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel Õppekava paigutumise kvalifikatsioonitasemele määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks 5
7 olevad kutsestandardid asetsevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Kutsestandardi puudumisel või vaidlusalustel juhtudel kinnitab õppekava kvalifikatsioonitaseme haridus- ja teadusminister Teise taseme kutseõpe Teise taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 2. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. Teise taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks rahvusvahelise ametite klassifikaatori ISCO-08 (International Standard Classification of Occupations; 2008) ametiala pearühma Lihttöölised liigituvates ametites Teise taseme kutseõppes toimub õpe üksnes esmaõppe õppekavade alusel ning õpingute alustajalt ei nõuta põhihariduse olemasolu Õppe maht teise taseme kutseõppes on 15 kuni 120 arvestuspunkti ja praktiline töö ning praktika kokku moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 70% Kolmanda taseme kutseõpe Kolmanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 3. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma Seadme- ja masinaoperaatorid, Oskustöötajad ja käsitöölised, Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised või Teenindus- ja müügitöötajad liigituvates lihtsamates ametites Kolmanda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe õppekavade alusel ning õpingute alustajalt ei nõuta põhihariduse olemasolu Õppe maht kolmanda taseme kutseõppes on 15 kuni 120 arvestuspunkti ja praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50% ning nende osakaal on üldjuhul võrdne Neljanda taseme kutseõpe Neljanda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 4. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. Neljanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks ametialade pearühma Seadme- ja masinaoperaatorid, Oskustöötajad ja käsitöölised, Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised, Teenindus- ja müügitöötajad või Ametnikud liigituvates keerukamates ametites Neljanda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe ja jätkuõppe õppekavade alusel ning õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu. Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu Õppe maht neljanda taseme esmaõppes on 15 kuni 150 arvestuspunkti, jätkuõppes 15 kuni 60 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50% ning nende osakaal on üldjuhul võrdne Neljanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima kutseõppe jätkuõppes ja keskhariduse olemasolul rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes. 6
8 Neljanda taseme esmaõpe võib toimuda ka kutsekeskhariduse õppekava alusel, mille täitmisel täies mahus ja õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsekeskharidus Kutsekeskhariduse õppekava maht on 180 arvestuspunkti ning see sisaldab võtmepädevuste õpet vähemalt 60 arvestuspunkti mahus. Erandid kutsekeskhariduse õppekava mahu suurendamise osas sätestatakse asjaomases riiklikus õppekavas Kutsekeskhariduse omandanul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni ühe õppeaasta ulatuses kutseõppeasutuses või gümnaasiumis kutseõppeasutuse seaduse 35 lõike 3 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega reguleeritud korras Viienda taseme kutseõpe Viienda taseme kutseõppe õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis vastavad 5. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele. Viienda taseme kutseõpet nimetatakse ka kutseeriharidusõppeks. Viienda taseme esmaõppe lõpetanul on kutse-, eri ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav töötamiseks ametiala pearühma Keskastme spetsialistid ja tehnikud või Ametnikud liigituvates ametites Viienda taseme kutseõppes toimub õpe esmaõppe ja jätkuõppe õppekavade alusel ning õpingute alustamise tingimus on keskhariduse olemasolu ning jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu Õppe maht viienda taseme esmaõppes on 120 kuni 150 arvestuspunkti, jätkuõppes on 15 kuni 60 arvestuspunkti. Praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50% ning nende osakaal on üldjuhul võrdne Viienda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima kutseõppe jätkuõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes Õppevormid Õpe toimub statsionaarse või mittestatsionaarse õppe vormis Statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole õppekavajärgsest õpingute mahust Mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks Koolipõhise õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika ettevõttes või asutuses (praktikakohas) moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. Töökohapõhine õpe toimub praktikakohas ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna. Praktikakohas omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikast ülejäävas mahus toimub õpe koolis Töökohapõhise õppe korraldus toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele Töökohapõhise õppe rakendamise kord ( vastu võetud nr 39). 7
9 3.7. Õppekavad Õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed Riiklik õppekava on kutsekeskhariduse õppekava koostamise alusdokument Kooli õppekava on õpingute alusdokument. Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks: esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda eelnevate erialaste kompetentside olemasolu; jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu Kool koostab õppekavad kindlale kvalifikatsioonitasemele iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada Kooli õppekava, mis on eelnevalt kooskõlastatud nõukoguga, kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga Kui õppekava alusel on võimalik omandada mitu kutset või osakutset, siis määratakse õppekavas moodulid, mille õpiväljundite omandamine on tingimuseks konkreetse kutse või osakutse saamisel Kool võib kohandada õppekava vastavalt õpilaste sihtgrupile Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute ja praktika sisu, nende valikut ning osakaalu õppekavas, tagades seejuures õppekava õpiväljundite saavutatavuse. Õppekava kohandused, mis on eelnevalt kooskõlastatud nõukoguga, kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga Vajadusel koostab kool õpilasele, lähtuvalt kooli õppekavast, individuaalse õppekava. Individuaalse õppekava õpiväljundid peavad kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga Õppekava moodulid Õppekava koosneb moodulitest Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid Moodulid jagunevad põhiõpingute, valikõpingute ja üldõpingute mooduliteks Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud. Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse võtmepädevuste alaseid õpiväljundeid mahus ja valikus, mis on vajalik asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega Õpilane valib valikõpinguid, mis toetavad tema põhiõpinguid Valikmoodulite valimiseks esitab õpilane taotluse ÕISis õppeaja esimese kolmandiku jooksul. Õppetöös rakendatakse neid valikõpingute mooduleid, mida 8
10 toetavad üle poole õpperühma õpilastest. Teistes õppeasutustes läbitud valikmoodulite arvestamise taotlus vaadatakse läbi VÕTA komisjonis Üldõpingute moodulitega määratakse kõigi kutsekeskhariduse õppekavade ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid Mooduli rakenduskava Mooduli rakenduskava on õppekava rakendamise ehk õppekaval õppekasvatustöö läbiviimise alusdokument, mis koostatakse igale kooli õppekavale ja hõlmab kõiki õppekava mooduleid Mooduli rakenduskava vormistatakse õppekava iga mooduli kohta. Konkreetset moodulit käsitleva osa moodulite rakenduskavas koostavad selle rakendamisega seotud õpetajad Mooduli rakenduskava vormistatakse õppekava iga mooduli kohta vastavalt kooli poolt kehtestatud vormile (ÕISis) Kool võib mooduli rakenduskava vastavalt vajadusele muuta, säilitades vastavuse õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele, hindamiskriteeriumitele ja moodulitele. Rakenduskava ja selle muudatused kooskõlastatakse kooli nõukoguga ning kinnitatakse direktori käskkirjaga. Esimest korda kinnitatakse moodulite rakenduskava samaaegselt kooli õppekavaga Kool avalikustab mooduli rakenduskava kooli veebilehel Kool säilitab mooduli rakenduskava kuni õppekava kehtivuse lõppemiseni Kooli õppekavarühmad, milles toimub kutseõpe Hulgi- ja jaekaubandus; Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus; Elektrienergia ja energeetika; Energeetika ja automaatika; Mehaanika ja metallitöö; Transporditeenused; Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit); Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine; Toiduainete töötlemine; Ehitus ja tsiviilrajatised; Aiandus; Metsandus; Sotsiaaltöö ja nõustamine; Juhtimine ja haldus; Juuksuritöö ja iluteenindus; Majandusarvestus ja maksundus; Majutamine ja toitlustamine; Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika; Sekretäri- ja kontoritöö. 9
11 4. Õppetöö korraldus 4.1. Õpilaste vastuvõtt Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste vastuvõtu kord, mis on avalikustatud kooli veebilehel, sätestab õpilaste kutseõppe tasemeõppesse vastuvõtmise korra, sh õpilaste vastuvõtuga seonduvate komisjonide moodustamise ja töökorralduse alused (lisa 1) Õpilase vastuvõtmiseks kool: teavitab üldsust kooli vastuvõtu tingimustest, korrast ja ajakavast; hindab asjakohaseid hindamismeetodeid kasutades õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks; teavitab õpilaskandidaati õppekava eesmärkidest, õpiväljunditest ja kooli õppetöö korraldusest ning vajadusel nõustab õpilaskandidaati õppekava ja vormi valikul; teavitab ja vajadusel nõustab õpilaskandidaati varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise võimalustest vastuvõtu tingimuste ja õppekava täitmisel; korraldab vajalike dokumentide vastuvõtmise, registreerimise ja säilitamise vastavalt kooli asjaajamiskorrale Kooli võetakse vastu õpilasi esmaõppe õppekavade alusel statsionaarses (koolivõi töökohapõhises) või mittestatsionaarses õppevormis toimuvasse kutseõppesse Ühisõppekavale õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord sätestatakse ühisõppekava koostöölepingus Erivajadusega õpilasele loob kool tingimused kutseõppeks ja eeldused tööturule sisenemiseks, arvestades ressursside piisavust, õppekorralduse optimaalsust, võimaluste piires õpilase soove ja erivajaduse spetsiifikat Töökohapõhisesse õppesse võetakse õpilasi vastu kooli, õpilase ja praktikakoha koostöös Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22-aastaselt põhihariduseta isikult põhihariduse tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool Kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhihariduse olemasolu Neljanda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu. Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka vähemalt 22- aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab kool Viienda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on keskhariduse olemasolu Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas, selle puudumisel vastavas kooli õppekavas Kooli vastuvõtukomisjon kinnitab õpilaste suvise vastuvõtu sisseastumiskatsete tulemused ja kooli sisse saanud õpilaskandidaatide nimekirjad, mis avalikustatakse kodeerituna kooli kodulehel 10
12 Kooli vastu võetud õpilaskandidaat kinnitab kooli määratud tähtajaks e-vastuvõtu keskkonnas või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enda kooli õppima asumise Hiljemalt õppetöö alguseks kantakse õpilaskandidaadid kooli direktori käskkirja alusel kooli õpilaste nimekirja ja registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) lähtudes kooli vastuvõtukomisjoni otsustest ning õpilaskandidaatide kooli õppima asumise kinnitustest Kahe nädala jooksul (õppetöö algusest) mõjuva põhjuseta õppetööle mitte asunud esimese aasta õpilane arvatakse kooli õpilaste nimekirjast välja Kool võib õpperühmade mittekomplekteerumisel pikendada dokumentide vastuvõttu ehk kuulutada välja järelkonkursi või täiendava vastuvõtu vabadele õpilaskohtadele Õppeaasta kestel võetakse vabadele õpilaskohatadele teises kutseharidusasutuses või Pärnumaa Kutsehariduskeskuses eelnevalt õppinud õpilaskandidaate vastu nende avalduste, esitatud kohustuslike dokumentide, õppeosakonna juhataja ning kooli direktori nõusoleku (käskkirja) alusel Täiendusõppe suhtes korraldatakse täiskasvanute koolituse seaduse tööalast koolitust reguleerivaid sätteid. Täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega nr 33 Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord Kool korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad Täiendusõpe toimub kursustena Õpilaspilet Kooli vastu võetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet, mille väljaandmist ja kasutamist reguleerib Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaspileti väljaandmise ja kasutamise kord (kinnitatud Pärnumaa KHK direktori käskkirjaga nr 11) Kooli õpilaspilet on kutseõppe tasemeõppes õppiva õpilase õppimist tõendav dokument, mille annab välja kool pärast õpilase kandmist kooli õpilaste nimekirja Õpilaspilet on õpilase staatust kinnitav dokument, mis võimaldab kasutada koolis osutatavaid teenuseid (nt õpilaskodu, raamatukogu, söökla jms) Õpilaspileti korduva väljaandmise eest tasub õpilane õpilaspileti väljaandmisega seotud kulud, mille määraks on kehtestatud 5,00 eurot Õpilaspileti pikendamise, duplikaadi väljastamise ja tagastatud õpilaspiletite hävitamise korraldab õppekorralduse spetsialist Õpilane või tema seaduslik esindaja on kohustatud koos ringkäigulehega tagastama õpilaspileti koolile (õppekorralduse spetsialistile) peale õpilase väljaarvamist (lõpetamist või muudel põhjustel lahkumist) kooli õpilaste nimekirjast Õppetöö kavandamine ja korraldamine Õppeaasta algus on üldjuhul 1. september või sellele lähim esmaspäev, õppeaasta lõpp 31. august või sellele eelnev tööpäev Õppetöö maht on määratud konkreetse õppekavaga. 11
13 Õppetöö kavandamise aluseks on akadeemiline kalender, milles määratakse õppeaasta 5-nädalased õppeperioodid, nende ajaline jaotus, koolivaheajad ning muud asjakohased sündmused. Akadeemiline kalender ja selle muudatused kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga Õppetöö korralduse aluseks on tunnijaotuskava, milles sätestatakse kontaktõppe ja praktika toimumise ajad üheks õppeaastaks. Tunnijaotuskava järgmiseks õppeaastaks koostab õppeosakonna juhataja hiljemalt 01. juuniks. Tunnijaotuskava põhjendatud muutmine toimub õppeosakonna juhataja poolt õppeinfosüsteemis (ÕISis) Juhul, kui õpilaste arv nominaalse õppeaja jooksul langeb õpperühmas alla 40% algselt kooli vastuvõetute arvust, on kooli juhtkonnal õigus vastu võtta otsus õppetöö ümberkorraldamiseks või lõpetamiseks ning kohustus informeerida otsusest osapooli Õpingud Õpingud on õpilase tegevus õppe- ja töökeskkonnas õppekavaga seatud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks ning need toimuvad kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna Õpingud nii füüsilises kui ka virtuaalses õppekeskkonnas ja õpetaja juhendamisel toimuvad kontaktõppena, sealhulgas teoreetilise ja praktilise tööna Õpingud töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuvad praktikana Õpingud, mille käigus õpilane täidab iseseisvalt kindlate eesmärkidega õppe- ja tööülesandeid ja mis on õpetaja poolt tagasisidestatud, toimuvad iseseisva tööna Õpingute korraldamisel mittestatsionaarses õppevormis ei kohaldata asjaomase taseme kutseõppe praktika ja praktilise töö mahu sätteid. Seejuures peavad õpingud tagama õppekava õpiväljundite saavutamise E-õpe - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust Õpilastele suunatud õppekäigud väljapool kooli (n messid, ekskursioonid ettevõtetesse jms) kooskõlastatakse õpilase ja/või tema seadusliku esindajaga, õppeosakonna juhatajaga ja kinnitab direktor käskkirjaga Õppe mahu arvestamine Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP, arvestuspunkt). Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Keskmine arvestuslik õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti Eesti kutsehariduse arvestuspunktisüsteem on raamistik õpiväljundite kirjeldamiseks, õpitulemuste tunnustamiseks, ülekandmiseks ja koondamiseks, kusjuures õpitulemused võivad olla saavutatud nii formaalse, mitteformaalse kui ka informaalse õppimise teel Koolil on õigus kohandada õpet nii, et õppekavaga seatud eesmärgid ja õpiväljundid saavutatakse keskmisest arvestuslikust õppeajast lühema või pikema ajaga. 12
14 4.6. Hindamine Hindamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr 24 Kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem, õpiväljundite saavutatuse hindamise alused, hindamismeetodid ja kriteeriumid ning hinnete kirjeldused ning on reguleeritud dokumendis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste hindamise kord (lisa 2) Hindamine, sealhulgas õpilase enesehindamine, on õppeprotsessi lahutamatu osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õpilase kompetentside taseme kohta vastavalt õpiväljunditele. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava ja mooduli läbimiseks vajaliku miinimumi tasemel Hindamise eesmärk on õpilase arengu toetamine tagasiside abil ning usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta Hindamisel eristatakse kahte peamist funktsiooni kujundavat ja kokkuvõtvat Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Kujundavat hindamist väljendatakse üldjuhul sõnaliselt ja selle eesmärk on korrigeerida õppeprotsessi enne kokkuvõtvat hindamist Kokkuvõtva hindamisega mõõdetakse õppekavas või moodulis kirjeldatud õpiväljundite saavutatust Mooduli kokkuvõttev hindamine sätestatakse mooduli rakenduskavas. Kokkuvõttev hindamine võib olla eristav või mitteeristav Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse tase määratakse õppetööpäevikus numbrilise hindena: 5 väga hea ; 4 hea ; 3 rahuldav ; 2 puudulik Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga arvestatud (õppetöö päevikus A ). Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga mittearvestatud (õppetöö päevikus MA ) Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja hoiakute oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium sõnastatakse õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega Sissejuhataval tunnil teeb õpetaja õpilastele teatavaks kindlad hindamispõhimõtted, mille alusel antakse hinnang õpilase kompetentside taseme kohta vastavalt õpiväljunditele, samuti nende hindamise aja ja meetodi (test, kontrolltöö, hindeline arvestus, aineeksam, lõpueksam vms) Tegemata või esitamata töö määratakse õppetööpäevikus eristava hindena 2 puudulik (st, et õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel) Varem hindamata õpi- ja töökogemusest õpitu arvestamisel antakse mitteeristava hindamisega hinnang taotleja varem omandatud teadmiste ja oskuste vastavuse kohta mooduli või teema õpiväljunditele Varem hinnatud õpingute (taotleja poolt esitatud dokumentide alusel) arvestamisel kantakse üle originaalhinne, kui õpingud on varem hinnatud samas hindamissüsteemis; arvutatakse võrreldava hindamissüsteemi hinnetele vasted kehtivas hindamissüsteemis või kasutatakse võrreldavas hindamissüsteemis antud 13
15 hinnet või kantakse hinded üle mitteeristava hindamise kaudu, kui hindamissüsteeme ei ole võimalik võrrelda Erineval õppetasemel sooritatud või väiksemas mahus läbitud õpingute arvestamine toimub hindamise (eksam, praktiline töö, arvestuslik töö) tulemusena Õppetöö päeviku täitmise tingimused ja kord Õppetöö päevik on kooli dokument, milles peetakse arvestust õppetundide, õppetööst osavõtu, õpilaste õpitulemuste ja õppekava täitmise üle Kool kasutab õppetöö päevikut õppeinfosüsteemis (ÕIS) Õpetaja teeb õppetöö päevikusse sissekanded tunni toimumise päeval. Sissekanded peavad kajastama olukorda ajakohaselt, objektiivselt ja tegelikkusele vastavalt Õpilase puudumine õppetööst (tähis - ) ja hilinemine (tähis + ) fikseeritakse õpetaja poolt õppetöö päevikus ÕISis Õppetööst osavõtu (puudumiste) põhjused ÕISis: P põhjuseta; A praktika; H haigus; T töötamine; R riigiasutuste külastamine; K kokkulepe; V vabandus; E kooli esindamine Sissekannete tegemine õppetöö päevikusse (sh õppetöö päevikus kasutatavad tähised) ja hindamise põhimõtted on esitatud dokumendis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste hindamise kord (lisa 2) Mooduli kokkuvõttev hinne kantakse vastava õpetaja poolt õppetöö päevikusse hiljemalt selle toimumise viimasel päeval Kui moodul sisaldab mitut teemat, siis õppeosakonna juhataja määrab mooduli eest vastutaja, kes sisestab õppetöö päevikusse (koostöös antud moodulis õpetatavate õpetajatega) õpiväljundite ja mooduli kokkuvõtva hinde Vahehinne moodulis sisestatakse õppetöö päevikusse vastavalt õpetaja soovile hinnata teatud õppeperioodi kokkuvõtvalt (kohustuslik moodulite puhul, mis kestavad kolm või rohkem õppenädalat) Vahehinne sisestatakse õppetöö päevikusse kindlasti nende moodulite või moodulis sisalduvate teemade korral, mis jätkuvad järgmisel õppeaastal. Samuti hinnatakse vahehindega kokkuvõtvalt neid moodulis sisalduvaid teemasid, kus õpetaja on kõik oma õppetöötunnid läbi viinud. Vahehinne sisestatakse hiljemalt õppetöö toimumise viimasel päeval Praktika kokkuvõtva hinde kannab õppetöö päevikusse praktikakorraldaja või praktikajuhendaja Õppeaasta lõpus õppetöö päevik arhiveeritakse Tunniplaan Tunniplaan on õppekorralduse alusdokument, mis koostatakse lähtuvalt õppetöögraafikust ja tunnijaotuskavast Tunniplaan on igapäevase õppetöö toimumise alus, mis koostatakse vähemalt üheks õppeperioodiks. Tunniplaan võimaldab saada informatsiooni mooduli ja/või teema nimetuse, õpetaja nime, tunni toimumise aja ja koha kohta Tunniplaan avalikustatakse hiljemalt neli tööpäeva enne järgmise õppeperioodi algust kooli veebilehel ja kooli õppeinfosüsteemis (ÕIS) Tunniplaani korrigeeritakse õpetaja haigestumise või lähetuse korral ja direktori korralduse alusel muudel juhtudel. 14
16 Õppekorralduse spetsialist kannab kooskõlastatud muudatused tunniplaani ning teavitab õpetajaid ja õpilasi esimesel võimalusel. Tunniplaani muudatused kajastuvad koheselt ÕISis ning kooli kodulehel Tunniplaani kohustuslikud lisad on konsultatsiooni- ja järelvastamisaegade ajagraafik. Õpetaja on kohustatud sisestama ÕISi vastavasisulise informatsiooni hiljemalt kolm tööpäeva enne õppeperioodi algust Ühe õppetunni pikkus on 45 minutit. Koolis võib kasutada paaristundide süsteemi Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) VÕTA tingimused ja kord on reguleeritud dokumendis Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (lisa 3) Kool rakendab VÕTAt individuaalse hindamise korras õpilase taotluse alusel: kooli vastuvõtutingimuste täitmisel; õppekava täitmisel (v. a kutseeksami või lõpueksami sooritamisel) eelnevalt läbitud ainete, teemade või moodulite õpitulemuste ülekandmisel ja varasemate õpingute või varasema töökogemuse arvestamisel aine, teema või mooduli õpitulemuseks; kutseõppe lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami arvestamisel kutse- või erialase lõpueksami sooritamisena VÕTA taotlus esitatakse õppeinfosüsteemis (ÕISis), õppeosakonna VÕTA nõustaja abistab ja nõustab õpilast taotluse täitmisel ja dokumentide lisamisel Õpilaste ja õpitulemuste register Õpitulemuste tõendamiseks teeb õpilaste ja õpitulemuste registri väljatrüki õppekorralduse spetsialist ning kinnitab kooli direktor Praktilise töö ja praktika korraldus Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid Praktikat korraldavad ja kvaliteedi eest vastutavad õppeosakondade juhatajad ning õppeosakonnas praktikakorralduse eest vastutavad isikud vastavalt õppekavale ja õppetöögraafikule Õpilased suunatakse praktikale õppekavas ettenähtud ajal ja mahus vastavalt õppetöögraafikule Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. Kool võib põhjendatud juhtudel muuta praktilise töö ja praktika jagunemist Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat läbiviiva isiku või asutuse vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. 15
17 Praktilise töö ja praktika korraldus koolis on reguleeritud dokumentides Praktilise töö korraldus ja tööohutusalane juhendamine (lisa 6) ning Praktikakorralduse alused (lisa 7) Õpilase õppimine välimaal ja kooli külalisena Õpilase võimalused välismaal õppimiseks: rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide või koolide stipendiaadina; õpilasvahetuse korras koolide- või riikidevaheliste lepingute alusel; isiklikul initsiatiivil Rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja koolide vaheliste lepingute alusel välismaal õppimist taotlev õpilane osaleb reeglina kooli poolt korraldataval konkursil Välismaale õppima asumine vormistatakse kooli direktori käskkirjaga, milles näidatakse, kuhu õpilane õppima asub (koht) ning õppimise periood Välismaal sooritatud õpitulemuste arvestamine on võimalik VÕTA printsiipe arvestades Alaealise õpilase välismaale õppima (sh praktikale) asumiseks on kohustuslik seadusandliku esindaja (lapsevanema, hooldaja, eestkostja) kirjalik nõusolek Välismaal õppel viibivale õpilasele ei maksta õppetoetusi Külalisõpilane on õpilane, kes on asunud kooli sama liigilisest kutseõppeasutusest (või võrdsustatavast) omandama teadmisi samasisulisel õppekaval teatud kindla perioodi kestel Külalisõpilase õpe on võimalik kooli direktori otsuse ja vastavasisulise lepingu alusel. Külalisõpilast ei arvata kooli õpilaste nimekirja Külalisperioodi lõppemisel väljastatakse külalisõpilasele hinneteleht, mis kinnitatakse kooli direktori poolt Kui külalisõpilane ei ole täitnud lepingu tingimusi, on direktoril õigus lõpetada tema õpingud Lõpueksamite läbiviimine ja kooli lõpetamine Kutseõppe lõpetamise nõuded on määratud õppekavas Õpingud kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga või osakutseeksamiga Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud kooli eriala lõpueksamiga Erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust eriala lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga Erivajadusega õpilane, kes on kooli lõpetamiseks valinud kutseeksami, kuid eksam ebaõnnestub, võib õpingute lõpetamiseks sooritada eriala lõpueksami. Kui eriala lõpueksam ebaõnnestub, korraldab kool järeleksami Kutseeksamile ja kooli eriala lõpueksamile pääsemise eelduseks on üldjuhul õppevõlgnevuste puudumine kutseõpingutes Kutse-, osakutse-, eriala lõpueksami õpilaste nimekirja kinnitab direktor õppeosakonna juhataja esildise alusel. 16
18 Eksamite graafiku koostab õppekorralduse spetsialist õppeosakonna juhatajatelt saadud ettepanekute alusel hiljemalt üks kuu enne eksami(te) algust ja selle kinnitab direktor käskkirjaga. Eksamid peavad olema läbi viidud vähemalt kolm õppetööpäeva enne kooli lõpuaktuse toimumist Eriala lõpueksamiks moodustatakse õppeosakonnajuhataja poolt eksamikomisjon, mille koosseisu kinnitab direktor käskkirjaga Eriala lõpueksami(te) ülesanded koostatakse vastavalt õppekavale ja need kinnitab direktor käskkirjaga hiljemalt üks nädal enne eksami(te) algust Eriala lõpueksami võib lugeda sooritatuks enne 2017/2018. õppeaastat vastu võetud õpilasel, kes on kutseksami läbinud vastavalt kooli soovituslikule hindamisskaalale Eriala lõpueksami protokolli valmistab ette õppeosakonna poolt selleks volitatud isik, protokolli koos eksamitulemustega esitab eksamikomisjoni liige või esimees õppeosakonna juhatajale, kes korraldab dokumentide arhiveerimise Õpilasi informeerib eksami tulemustest eksamikomisjoni esimees või liige Kui eksamile lubatud õpilane ei ilmu eksamipäeval eksamile ja ei ole teada andnud mõjuvast põhjusest, loetakse eksam mittesooritatuks Eksamikomisjonil on õigus õpilane eksamilt eemaldada, kui ta eirab akadeemilisi tavasid, kasutab keelatud (sh elektroonilisi) abivahendeid või segab kaasõpilasi Vastavalt kutseharidusstandardi 20 lg 2 on kutsekeskhariduse õppekava õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks eriala lõpueksam juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub Õpilasel on võimalik eriala lõpueksami kordussooritamine samal õppeaastal õppeosakonna juhataja ettepanekul direktori käskkirja alusel Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse alusel toimuvate riigieksamite sooritamine kutsekeskhariduse omandamisel on vabatahtlik. 5. Õpilase staatus, tema õigused ja kohustused 5.1. Õpilase staatus Õpilaskandidaat saab õpilase staatuse kooli direktori käskkirja alusel kooli õpilaste nimekirja arvamise hetkel. Kooli vastu võetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet, mis on õpilase staatust kinnitav dokument ja tõendab kooli õpilaste nimekirjas olemist, samuti võimaldab kasutada koolis osutatavaid teenuseid Õpilase õigused Õpilasel on õigus: kasutada kõiki kooli loodud võimalusi hariduse omandamiseks; valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras; osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse; osaleda nõukogusse valitud õpilasesinduse esindaja kaudu selle tegevuses; kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud tingimustel ja korras; saada õpilaspilet; saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ning õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras; 17
19 saada toetust koolilõuna kulude katmiseks seadusega sätestatud tingimustel ja korras; saada sõidukulu hüvitamist ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras; saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse täitmiseks kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid; saada konsultatsioone õppekorraldust puudutavates küsimustes; pöörduda rühmajuhataja, aineõpetaja, õppe- ja tugiteenistuse või kooli juhtkonna poole informatsiooni ning nõu saamiseks lahendamaks õppekasvatustööga seotud probleeme; saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; keelduda tööst, mille teostamine seab ohtu tema tervise või elu; taotleda õppekava vahetamist (vabade õpilaskohtade olemasolul); pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole; taotleda kohta õpilaskodus; kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi Õpilase kohustused Õpilasel on kohustus: osaleda õppetöös, täites õppekava ja õppeülesandeid; täita seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral; reaalselt igapäevasel õppetööl osaledes kontrollida tunniplaani, õppetööalast informatsiooni ÕISis (sh tutvuda oma õpitulemustega, teda puudutavate dokumentidega vms) vähemalt kord (õppe)päevas; täita ÕISis pärast mooduli või mooduli iseseisva teema lõppemist 10 päeva jooksul tagasiside; kinni pidada akadeemilise (hea) tava reeglitest; hoida kooli head mainet; korrastada tunni lõppedes oma õppe- või töökoht; hoida korras õppevahendid ja üldkasutatavad ruumid; omada õppeks vajalikke isiklikke vahendeid; hüvitada kooli kasutuses olevale varale tahtlikult tekitatud kahju; täita teisi õigus- ja haldusaktidest tulenevaid kohustusi. 6. Õppekasvatustöö kavandamise ja läbiviimise põhimõtted 6.1. Õppetööst osavõtt Õpilane on kohustatud osalema õppetöös vastavalt õppetöögraafikule ja tunniplaanile Õppetööst osavõtu kohta peab arvestust (k.a ÕIS) rühmajuhataja, kes säilitab õpilaste puudumisega seotud dokumendid õppeaasta lõpuni. 18
TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
TALLINNA KOPLI AMETIKOOL (TKAK) ÕPPEKORRALDUSEESKIRI KINNITATUD TKAK direktori 14.02.2006.a käskkirjaga nr 1-5/6 KINNITATUD direktori 05.11.2018 käskkirjaga nr 1-5/132 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokolli nr 26 otsusega nr 2.1. TALLINNA EHITUSKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED JA
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 28.08.2017 protokolli nr 26 otsusega nr 2.1. TALLINNA EHITUSKOOLI ÕPPEKORRALDUSEESKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED JA REGULEERIMISALA 1. Üldsätted 1. Õppekorralduseeskiri
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemLisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1
Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva korra aluseks on haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 39 Töökohapõhise õppe rakendamise
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
Rohkem(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)
Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemKinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85
Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemTallinna Tehnikaülikool
Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3
Rohkem(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõi
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 180857 KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Mootorsõidukitehnik Vehicle technician техник по автомобилям
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-пова
Õppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-повар Õppekava kood EHIS-es 134899 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemIDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGARI- JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA Esmaõppe 4. taseme õppekava KINNITATUD kooli direktori käskkirjaga n
IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGARI- JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA Esmaõppe 4. taseme õppekava KINNITATUD kooli direktori 01.12.2014 käskkirjaga nr 1-2/125 KOOSKÕLASTATUD kooli nõukogu 26.11.2014 koosoleku
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemEESTI HOTELLI- JA TURISMIMAJANDUSE ERAKOOL
KINNITAN Valvo Paat EHTE rektor EHTE ÕPPEKORRALDUSEESKIRI SISUKORD 1 ÜLDSÄTTED... 3 1.1 Õppekorralduseeskirja reguleerimisala... 3 1.2 Õpetatavad kutse- ja erialad, haridustasemed... 3 2 ÕPPEKORRALDUSE
RohkemHAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC töötlemiskeskuse operaator CNC machine operator операто
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC töötlemiskeskuse operaator CNC machine operator оператор машины CNC Õppekava kood Ehises ESMAÕPPE ÕPPEKAVA
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemVäljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu
Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,
RohkemKURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/ KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/
KURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/60 09.06.2014 KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/8 09.06.2014 KOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus PAGAR BAKER, LEVEL 4 ПЕКАРЬ
RohkemLISA 1 KINNITATUD direktori a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimet
LISA 1 KINNITATUD direktori 02.05.19.a käskkirjaga nr 1-5/35 TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Energeetika ja energeetika Õppekava nimetus (nimetus eesti keeles) Sisetööde elektrik (nimetus
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es Bодитель автобу
Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es 133477 Bодитель автобуса ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es
Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es 133517 Водитель грузовика ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemHARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead
HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemTallinna Majanduskooli õppekorralduseeskiri ( ) LISA 4 1. Üldsätted TALLINNA MAJANDUSKOOLI VASTUVÕTUEESKIRI 2018/2019. ÕPPEAASTAL Tallinna Ma
Tallinna Majanduskooli õppekorralduseeskiri (27.04.2018) LISA 4 1. Üldsätted TALLINNA MAJANDUSKOOLI VASTUVÕTUEESKIRI 2018/2019. ÕPPEAASTAL Tallinna Majanduskooli (edaspidi kool) vastuvõtueeskiri reguleerib
RohkemMicrosoft Word OppeKavaDEKL.doc
Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide
RohkemKINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja
KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemNÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa
NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) 31 lõike 2, tuleb gümnaasiumi õpilastel kooli lõpetamiseks sooritada koolieksam.
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
Rohkem1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim
1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemKINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika
KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemAMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest
AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility ser
Õppekavarühm Õppekava nimetus TALLINNA KOPLI AMETIKOOLI ÕPPEKAVA EHITUS (nimetus eesti keeles) Kinnisvarahooldus (nimetus inglise keeles) Facility serviceman Lisa 1 KINNITATUD Õppekava kood EHISes ESMAÕPPE
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemKINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE
KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra
Rohkem